PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS V-10 Merili Miir AUSTRAALIA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... ............3 Üldandmed..................................................................................................................... ...........4 Rahvastik........................................................................................................................ ............4 Loodusvarad................................................................................................................... ............5 Majandusharud............................................................................................................... ......
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Saksamaa Referaat Mary-Heleen Lillemäe LH-11 Pärnu 26.02.2012 Sisukord : Üldandmed............................................................................................3 Rahvastik...............................................................................................4 Loodusvarad..........................................................................................5 Majandusharud......................................................................................6 Välismajandus sidemed.........................................................................7 Kokku...
2008. aasta teises kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2007. aasta teise kvartaliga 11,4% (kaupade hinnad 10,6%, sealhulgas toidukaubad 15,8% ja tööstuskaubad 6,5%, teenuste hinnad 12,9%; kõige rohkem toidu, eluasemekulutuste ja mootorikütuse hindade arvel) ja võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (üle poole langes toidu ja mootorikütuse arvele). Eesti tööjõud jaguneb: Põllumajandus-2,7% Tööstus-26,3% Teenindus-74,5% Välismajandus sidemed Eesti tähtsaimad kaubandus partnerid on Soome rootsi ja Saksamaa. Eesti tähtsamad ekspordi partnerid on Soome,Rootsi,Läti,Venemaa,Saksamaa,Leedu,USA Tähtsamad impordi partnerid on: Soome,Leedu,Läti,Saksamaa,Venemaa,Rootsi ja Poola Kokkuvõte Eesti rahvastiku suurus on 1,34 Miljonit inimest,neist 69% on Eestlased ja 25,5% venelased ning muid rahvaid veel 5,5%.Eesti pindala on 45 227 ruutkilomeetrit.Eestis leibub tegelikult väga palju
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA ******** Holland Referaat Juhendaja: ******* Pärnu 2012 Sisukord : Üldandmed............................................................................................3 Rahvastik............................................................................................5-4 Loodusvarad..........................................................................................6 Majandusharud......................................................................................7 Välismajandus sidemed.........................................................................8 Kasutatud m...
Pärnumaa Kutseharidus Keskus AUSTRAALIA Referaat Koostaja: Sandra Rannak Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2015 Sisukord: Sissejuhatus Loodus: Rannajoon, pinnamood ja veestik Kliima Rahvastik Ajalugu Majandus: Välismajandus Mäetööstus Kultuur ja turism Sissejuhatus Austraalia (ka Austraalia Liit) on föderatiivne riik Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel. Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania
Välismajandus: eksport, import Su Ema Eksport - Eestis toodetud kaupade väljavedu; välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu (re-eksport); kaupade ajutine väljavedu nende töötlemiseks välisriigis; kaupade taasväljavedu pärast töötlemist Eestis; välisriikide vee- ja õhusõidukite varude tarned. Import - kaupade sissevedu Eestisse sisetarbimiseks ja välismaale edasimüügiks; taasväljaveo kohustusega ajutine sissevedu töötlemise eesmärgil ning taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit. Eesti kaubavahetus, 20082011 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Juulis 2012 on eksport ja import suurenenud Võrreldes eelmise aasta juuliga, suurenes eksport Eestist 12% I...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud Ülikool Xxxx Xxxx VÄLISMAJANDUSTEGEVUS Kodutöö aines: Välismajandus Õppejõud: Prof. Xxxx Tallinn 2010 Millised on Teie arvates peamised majanduspoliitilised sammud, mida Eesti riik võiks teha, et muuta Eesti atraktiivsemaks otseste välisinvesteeringute tegemisel? Otseseid välisinvesteeringuid mõjutavad oluliselt sihtriigi majanduslik stabiilsus, maksupoliitika, tehnoloogiline areng ning tööjõu kättesaadavus. Tõenäoliselt võiks Eesti riik väisinvesteerinute suurendamise eesmärgil enam soodustada
Välismajandussidemed Välismajandus Ükski riik maailmas ei suuda ise valmistada kõike vajaminevat. Mõnede toodete tegemiseks napib loodusvarasid, teiste puhul oskusi. Paljudel juhtudel ei tasu ise mingit toodet valmistada lihtsalt sellepärast, et teistes riikides tehakse seda palju odavamalt. Nii ostetaksegi paljusid hüvesid teistelt riikidelt. Et aga mujalt osta, peab osturaha teenimiseks midagi ka teistele müüma. Selliselt kujunebki riikide vahel välismajandussidemed. Välismajandussidemed jagunevad kolmeks peamiseks liigiks: väliskaubandus, teenuste vahetus ja kapitaliinvesteeringud. Välismajandussidemed peavad olema tasakaalus, välismaalt ei saa osta palju rohkem, kui oma hüvede müügiga teenitakse. Lühikest aega võib hüvesid osta ka võlgu, kuid lõpuks tuleb võlad ikkagi tasuda. Väliskaubandus Väliskaubanduseks loetakse Eesti kaubandust EL-ist väljapoole jäävate riikidega. Kaubandus EL-i liikmesriikid...
ei võimalda seda tööjõudu kasutada. 5. Tehnoloogiad, spetsialistid ja kapital Lõunariikides on sageli Põhjariikidest ning selle kaudu mõjutatakse Lõunariikide poliitikat. Majandustegevuse vormid: Primaarsed majandusharud--looduskeskkonda kasutavad toorainet hankivad harud. Sekundaarsed majandusharud--tooraine töötlemine (tööstus). Tertsionaalsed harud--teenindavad tootvaid harusid ja inimest (transport, olmeteenisdus, välismajandus kaubandus jne). Kvarternaarne tasand--nad aitvad inimtegevusel areneda (teadus, haridus, infotööstus). Kvinaarne tasand--juhtimistegevus (riikidevahelised ühendused). Majandustegevuse ruumilise paigutuse seaduspärasused: 1. Primaarsed harud paigutuvad vastavate loodusressursside piirkonda. 2. Sekundaarsed harud paigutataske maksimaalse kasumi teenimise eesmärgil. 3. Kõrgtehnoloogilised harud paigutatakse teadusasutuste, kvaliteetse tööjõu ning heade
ja investeeringuid nõudlusena, mille vahekorda reguleerib intressimäär. 5. Millised muutused toimusid Eesti SKT struktuuris majanduskriisi ajal? Avaldage oma arvamus! Majanduskriisi ajal vähenesid agregeeritud näitajatest eriti investeeringud (kapitalimahutus põhivarasse). Majandusharude lõikes vähenesid majandustsükliga seotud tegevusalade nagu ehitus osakaal SKT-s. Avaliku sektori kulutused oli suhteliselt stabiilsemad, samuti energia-, gaasi- ja veevarustus. Välismajandus (eksport ja import) vähenesid rohkem kui majandus tervikuna, kusjuures välimajanduse tasakaalutus vähenes, import vähenes veel rohkem kui eksport. NB! Vaadake SKT näitajaid Statistikaameti kodulehel. 3
1) majanduse struktuuri valik ning vajaduse korral restruktureerimine; 2) majandussfääri tagamine kvalifitseeritud tööjõuga; 3) regioonide majandusarengu tasakaalustamine; 4) õigusliku baasi loomine efektiivseks majandustegevuseks; 5) stabiilse raha ja pangasüsteemi hoidmine; 6) majanduslikult ja sotsiaalselt õigustatud maksusüsteemi loomine; 7) kontroll majandustegevuse tulemuste üle; 8) välismajandus (osalus rahvusvahelistes majandusorganisatsioonides, vabakaubandus- ja tollilepingute sõlmimine jm.) Majanduse regulatsioon seaduste, maksu- ja rahapoliitika ning turumehhanismide abil Ühiskonna majandamisel tuleb tasakaalustamata majandus muuta tasakaalustatuks, kus ühiskond suudab oma liikmete vajadusi rahuldada olemasolevate ressursside ja majanduskäibes kehtiva olukorra kohaselt. Valitsuse majanduslikud üleanded on:
Reformierakond Kool: Tartu Kommertsgümnaasium Klass: 9.B Tartu 2008 Reformierakonna logo Reformierakonna põhiseisukohad Eesti Reformierakond on parempoolne erakond, kelle eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine majandusarengu kaudu. Erakond pooldab liberaalset ühiskonnakorraldust, mis rajaneb vabaduse ja humanismi põhimõtetel. Reformierakond seisab vanemahüvitise süsteemi jätkamise ning selle pikendamise ja lastehoiukohtade olemasolu eest. Tähtis on lapsendamise korra lihtsustamine ja perekonnaõpetuse tugevdamine koolides. Eelistatakse kõrge kvalifikatsiooniga töötajate sisserännet ning Eestist lahkunute tagasirännet. Välispoliitika peaeesmärgiks on rahvusliku julgeoleku kindlustamine ja iseseisvuse tagamine. Tähtis on aktiivne osalemine Euroopa Liidus ja ka NATOs. Huvitutakse Euroopa Liidu laienemisest ja uute demokraatiate tekkest. Oluline on hea ...
MAJANDUS eurionistid · britid-protestandid (luterlased) · iirlased-katoliiklased kvartal = 3 kuud Toota-eksportida Rahuldada inimeste ja riikide põhivajadusi MAJANDUSE VASTUOLU vastuolu vajaduse ja võimalustega (vajadus suureneb- võimalused, kõike ei saa, tuleb valida, mida, kuidas ja kellele) RESURSS inimene (tööjõud) kapital (raha) tooraine tehnika ettevõtlikkus (ettevõtlus suurim USAs, eestlased on samuti ettevõtlikud) Rikkust ühiskonnas luuakse läbi majanduse Kuidas hinnata kuidas majandusel läheb? Vastus: SKP- aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Nominaalne SKP-hinnatõus Reaalne SKP-näitab tootmise kasvu Käsumajandus-turumajandus Vahetarbimine(niit, nööbid) Lõpptarbimine(müügil poes valmis toode) RKP- aasta jooksul riigi kodanike või riigis registre...
· Majandussüsteem ja selle toimimine · Majanduspolitiika põhieesmrägid · Rahvamajanduse põhimõisted (SKP, IAI, infaltioon jne) · Maksupoliitika (miks kogub riik makse?), peamised maksusüsteemid ja maksukoormus? (sh ka maksusoodustused · Otsesed ja kaudsed maksud (sh Sihtotstarbelised ja kohalikud maksud) · Tööturg ja hõivepoliitika · Sotsiaalpoliitika. Sotsiaalkindlustus (pensionid), sotsiaaltoetused ja hoolekanne · Välismajandus ja rahvusvahelised majandusorganisatsioonid. Miinimum 4350. Tulumaksuvabamiinimum . 2250.- Töötuabiraha 1000.-
Kuidas on väljavaated 3 aasta pärast. Milline on ettevõtte visioon ja eesmärgid tulevikuks. 5) Elanikkonnale jääv vaba raha hulk ja tarbimiseelistused: vaba raha hulk muudab tarbimisharjumisi, selle ettevõtte puhul sõltub vee tarbimine. 6) Kaubanduse ja ja turu hooajalisus, tsüklilisus ja selle võimalik mõju tootele/teenusele: hooajalisus usun, kuumadel suvedel näiteks kasutatakse vett rohkem erinevateks vajadusteks. 7) Välismajandus ja selle trended: mis on üleüldine olukord välismajanduses ja millised on suunad tulevikuks, ka väljaspool riiki toimiv või mittetoimiv majandus mõjutab kõik majandusüksusi. 8) Valuuta stabiilsus: stabiilne valuuta tagab meile ka kindlustatuma majandusolukorra 9) Eelarve tasakaal: tulude ja kulude vastavuse printsiip 10) Regionaalse majandusarengu eripärad: erinevates regioonides on majandus erineval tasemel. Sotsiaalsed tegurid:
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LOGISTIKA KLIENDITEENINDAJA Õnne-Mari Lilletai NORRA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks PõhjamaadestNorra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km².Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja-Jää...
AUSTRAALIA Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia kuulub Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on ainuke riik maailmas, mis hõivab kogu mandri. Austraaliat ümbritsevad kaks ookeani: India ookean ja Vaikne ookean. Austraalial on rannajoont 25 760 kilomeetrit. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Kõige väiksem kontinent, kuid suuruselt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. . Austraalia on rahvaarvult 54. riik maailmas. Loodusvarad: boksiit, kivisüsi, rauamaak, vask, tina, kuld, hõbe, tsink. Austraalia kliima on kohati kuiv ja kohati poolkõrbeline. Seal on aastaringselt mõõdukalt soe temperatuur. Lõunaosas troopiline kliima. Pinnamood põhiliselt madalad platood, kuid ka vilj...
MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvahelise majanduse mõiste EESTI MAJANDUSPOLIITILINE MUDEL Kaks alternatiivi: VALUUTAKOMITEE TASAKAALUSTATUD Ankurvaluuta euro EELARVE Suletud majandus ? Avatud majandus VABAKAUBANDUS PUUDUMINE Majanduse avatuse–suletuse skaalal on Eesti üks avatumaid riike maailmas Suletud majandus – majandussüsteem, millel puuduvad välismajandus- likud suhted Avatud majandus – majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välis- maiste majandussubjektidega Trendid rahvusvahelises kaubanduses 14 Kaubandus ...
· Elukestva õppe juurutamine. Senisest suuremat tähelepanu pööratakse täiskasvanuharidusele. Tänapäeval peetakse normiks, et inimene omandab elu jooksul mitu kõrgharidust ja täiendab aeg- ajalt oma kutseoskusi. · Koolide juhtimise probleemid. Välismajanduspoliitika. Üheski riigis ei ole piisavalt sisemisi ressursse, et rahuldada elanikkonda vastavalt nende vajadustele, astuvad riik või ettevõtted majandussuhetesse teiste riikidega ja nii kujuneb välja välismajandus. Välismajanduse vorm on väliskaubandus, mis jaguneb kaupade ja teenuste ekspordiks ja impordiks. Eksport on kodumaiste toodete müük välismaale. Import on välismaiste toodete ostmine kodumaal nt Jaapani autode müük Eestis. Rahvusvaheline majandustegevus on eriti vajalik väiksele riigile, kus siseturg on väike, tootjaid on vähe ning ka ressursside mitmekesisus on madal. Väliskaubandustegevuse piirangud. Kvoot- kauba koguse sisse- või väljaveo reguleerimiseks
Investeeringud põhivarasse on suurenenud 33 %, sealhulgas investeeringud kinnisvarainvesteeringutesse on peaaegu kahekordistunud ning materiaalsesse põhivarasse suurenenud 16 %. Immateriaalne põhivaragrupp puudub. Nagu teenindusvaldkonnale kohane, on ka Paski Varad OÜ majandusnäitajad kasvanud. Kinnisvaratehingute arv ja maht on suurenenud. On näha, et vaadeldav ettevõtte on samas trendis, mis üldine sealhulgas Eesti kui ka välismajandus. 7 KASUTATUD KIRJANDUS Euroopa Parlament. (2012, juuli). Naiste töötingimused teenindussektoris. Kasutamise kuupäev: 5.11.2013.a, allikas http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=- //EP//TEXT+REPORT+A7-2012-0246+0+DOC+XML+V0//ET Leigh. R. (s.a). Market Trends in the Service Industry. Kasutamise kuupäev: 7.11.2013.a, allikas http://smallbusiness.chron.com/market-trends-service- industry-5045
USA – puudub peaministri amet. Prantsusmaal ei puudu, aga ometi presdentaalne. Parlamentaarne – võim parlamendi käes, presidendil palju esindamist: Eesti, Soome, Saksamaa, Itaalia, Kreeka. 8. Riigi funktsioonid ja ülesanded. Funktsioonid: sisefunktsioon – riik peab tagama majandsliku toimimise, sots + kultuurne, haridus, riigi kaitse. Välisfunktsioon – suhted teiste riikidega, riigikaitse koostöö, välismajandus. 9. Riigiorganite süsteem. Seadusandlik võim – rahvad + riigikogu – Eestis (reeglite kehtestaja) Täidesaatev võim – tegeleb seaduste järgmisega – Valitsus ja Riigipea Kohtuvõim – 3 astmeline: maakohus, ringkonnakohus, riigikohus. 10. Ühiskonnaelu õiguslik reguleerimine. Ühiskond on reguleeritud seaduste ja tavadega?? 11. Riigi õiguskord. Eesti õiguskord põhineb õigusaktidel. Riigivõimu teostatakse ainult
võimalda seda tööjõudu kasutada. 5. Tehnoloogiad, spetsialistid ja kapital Lõunariikides on sageli Põhjariikidest ning selle kaudu mõjutatakse Lõunariikide poliitikat. Majandustegevuse vormid: 1. Primaarsed majandusharud--looduskeskkonda kasutavad toorainet hankivad harud. 2. Sekundaarsed majandusharud--tooraine töötlemine (tööstus). 3. Tertsionaalsed harud--teenindavad tootvaid harusid ja inimest (transport, olmeteenisdus, välismajandus, kaubandus jne). 4. Kvarternaarne tasand--nad aitvad inimtegevusel areneda (teadus, haridus, infotööstus). 5. Kvinaarne tasand--juhtimistegevus (riikidevahelised ühendused). Majandustegevuse ruumilise paigutuse seaduspärasused: 1. Primaarsed harud paigutuvad vastavate loodusressursside piirkonda. 2. Sekundaarsed harud paigutataske maksimaalse kasumi teenimise eesmärgil. 3. Kõrgtehnoloogilised harud paigutatakse teadusasutuste, kvaliteetse tööjõu ning heade
59. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid 60. Ostujõu pariteedi teooria Teooria väidab, et ühe hinna seadusest lähtudes, muutub riigi valuutakurss koos hinnataseme suhtelise muutumise ehk inflatsiooniga. 61. Valuutakurssi mõjutavad tegurid Valuutakurssi mõjutavad hinnataseme muutus, tootlikkus, impordinõudluse kasv, ekspordinõudluse kasv, jooksvakonto saldi, investeerimisvõimalused ja informatsioon. 62. Hetketehingute mõiste Viivitamatu tarnega välismajandus ja valuutaarbitraazi tehingud. 63. Forwardtehingu olemus Valuutavahetustehing, kus tehingu sõlmimise hetkel lepitakse kokku tulevikus toimuva valuutatehingu maht ja kasutatav valuutakurss. Kohustus on tehing teha antud kuupäeval. 64. Valuutaoptsioon Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni väljaandja ja optsiooni omanik. See annab optsiooni omanikule õiguse osta optsiooni
Hiina Riigikeel hiina Pealinn Peking President Hu Jintao Peaminister Wen Jiabao Pindala 9 596 960 km² Rahvaarv (2006) Rahvastiku tihedus 1 314 480 000137 in/km² Väljakuulutamine 1. oktoober 1949 Rahaühik Jüaan (CNY), Aomenis Macau pataca, Hongkongis Hongkongi dollar Ajavöönd maailmaaeg +8 Riigihümn Yìyngjn Jìnxíngqú 2.372 trillion kWh KASUTAB Maa ja riigid Hiina (traditsioonilises hiina kirjas; lihtsustatud hiina kirjas; pinyin'is Zhongguo (Zhnggúo)) on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi (vaata käesolevas artiklis allpool; valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni) ning Hiina Vabariigi (valitseb Taiwani ja mõningaid Fujiani saari) vahel. Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või (mis on tavalisem) siis mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi (vaata Hiina haldusja...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond XXX XXXX EESTI KEEMIATÖÖSTUS VÄLISMAJANDUSTEGEVUSES AASTATEL 2004-2008 Kodutöö aines: Välismajandus Õppejõud: prof Xxxx Tallinn 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Eesti keemiatööstus on olnud tihedalt seotud põlevkivitööstusega, kuid järjest rohkem leiavad arendamist teised keemiatööstuse allharud. Tootmise restruktureerimise tõttu on tööhõive keemiatööstuses pidevalt vähenenud. Kui 1997. aastal töötas keemiatööstuses üle 8 tuhande töötaja, siis tänaseks on hõivatute arv vähenenud üle kahe korra
Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) on mingil kindlal territooriumil toodetud lõpphüvitiste koguväärtus. SKT rahvamajanduse kogutoodang, mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil aasta jooksul toodetud lõpphüvesid. Välismajanduspoliitika Kuna üheski riigis ei ole piisavalt sisemaiseid ressursse, et rahuldada elanikkonda vastavalt nende vajadustele, astub riik või ettevõtted majandussuhetesse teiste riikidega ja nii kujuneb välja välismajandus. Seda reguleeritakse rahvusvaheliste lepingutega. Enamus riike on avatud majandusega suheldakse aktiivselt teiste riikidega, kuid on ka suletud majandusega riike see riik püüab hakkama saada ainult riigisiseste ressurssidega. Tänapäeval on niisuguseks riigiks Albaania. Kui rääkida ühe riigi seisukohast majandussuhetes teiste riikidega, siis on tegu väliskaubandusega. Kui aga rääkida riikidevahelisest majandusest üldse, siis on see
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mõisted: rahvusvaheline majandus, välis- ja sisemajandus, maailmamajandus, majanduskord, uus rahvusvaheline majanduskord. · Rahvusvaheline majandus- käsitleb riikide vastastikust majanduslikku sõltuvust, ta analüüsib kaubavoolusid, teenuste liikumist ja makseid ühe riigi ning ülejäänud maailma vahel, neid voogusid reguleerivat poliitikat ja selle mõju riigi heaolule; uurib üksikute rahvusriikide vahelisi suhteid maailma nappide ressursside jaotamisel inimvajaduste rahuldamiseks. · Välismajandus- hõlmab riikidevahelised tehingud, nagu rahvusvaheline kaubandus, teenuste vahetamine, kapitali ja maksete liikumine jmt., mille varal riigid osalevad rahvusvahelises tööjaotuses, et tõsta oma heaolu. · Sisemajandus- selliste majanduslike operatsioonide (tootmine, jaotus/müük, ...
Eesti loodus- ja majandusgeograafia kordamisküsimused 1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti jääb vahemikku 57°30´ ja 59°40´ põhjalaiust ning 21°45´ja 28°15´ idapikkust. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Kahest küljest ümbritsevad teda Läänemere osad: põhjast Soome laht, läänest ja edelast Väinameri ja Riia laht. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühima päeva pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg ma...
IIDSED SUHTED Varajased tsivilisatsioonid, näiteks Sumerid Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevaheline maa. Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma kaitsejumal, kellele pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat asus linna keskel. Templitele ja preestritele kuulusid suured maavaldused, kus töötasid teenrid ja orjad. Osa maast renditi talupoegadele. Kuningas oli sõjapealik ja kõrgeim kohtumõistja. Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja...
82. Riigi funktsioonid: 1) Elu korraldamine territoriumil. 2) Riigi mehhanism riigiaparaadi ülesehitus, kes korraldavad sotsiaalelu. Funktsioonid: 1) Siseküsimused Õiguskorra kaitsmine, sotsiaalsete küsimuste tagamine, omadniküsimused, maksustamise süsteem, ühiskondlikud suhted, kultuur, haridus, laste kasvatamine, lootuskaitse (s.t. kõik elusfääri puudutav) 2) Välisküsimused Riigi eksisteerimise tagamine, välismajandus, suveräänsuse realiseerimine. 83. Vabariigi Presidenti volituste lõppemine: Vabariigi Presidendi volitused lõppevad: ametist tagasiastumisega; teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; tema surma korral; uue Vabariigi Presidendi ametisse astumisega. 84. Valitsuse ülesanded Eesti Vabariigi Põhiseaduses: Vabariigi valitsus: viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; korraldab
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ...
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
väljamaksmisele, näiteks sotsiaalmaks 2) Inimesed saavad tulu teistest allikatest peale töötasu - töötu abiraha, pensionid jne Kasutatav tulu on see tulu, mis jääb inimestele peale maksude maksmist. Välismajanduspoliitika. Kuna üheski riigis ei ole piisavalt sisemaiseid ressursse, et rahuldada elanikkonda vastavalt nende vajadustele, astub riik või ettevõtted majandussuhetesse teiste riikidega ja nii kujuneb välja välismajandus. Seda reguleeritakse rahvusvaheliste lepingutega. Enamus riike on avatud majandusega suheldakse aktiivselt teiste riikidega, kuid on ka suletud majandusega riike see riik püüab hakkama saada ainult riigisiseste ressurssidega. Tänapäeval on niisuguseks riigiks Albaania. Kui rääkida ühe riigi seisukohast majandussuhetes teiste riikidega, siis on tegu väliskaubandusega. Kui aga rääkida riikidevahelisest majandusest üldse, siis on see
Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikas...
välismajanduspoliitikaks Suletud majandus - välissuhted puuduvad, protektsionism jms. Avatud majandus - välis- ja kodumaistel majandussubjektidel võrdsed tingimused (vabakaubandus, majanduslik liberalism) o Eksport-import Eksport kodumaiste toodete müük välismaale. Import välismaisete kaupade ost-müük kodumaal. Kaubandusbilanss - vahe riigi ekspordi ja impordi vahel. Lisaks väliskaubandusele sisaldab välismajandus ka otseseid ja kaudseid investeeringuid kas välismaale või välismaalt. Näitaja, statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga, on maksebilanss. Maksebilanss jaguneb kaheks: · Ühelt poolt jooksvad tehingud, mida iseloomustab jooksevkonto, · Teiselt poolt finantseerimise allikad, mida iseloomustab kapitali, finantside ja reservide konto
Selliste riiklike normide kehtestamist ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimist majanduses nimetatakse välismajanduspoliitikaks suletud majandus - välissuhted puuduvad, protektsionism jmt avatud majandus - välis- ja kodumaistel majandussubjektidel võrdsed tingimused, (vabakaubandus, majanduslik liberalism) 11. Eksport-import. Kaubandusbilanss - vahe riigi ekspordi ja impordi vahel. 24 Lisaks väliskaubandusele sisaldab välismajandus ka otseseid ja kaudseid investeeringuid kas välismaale või välismaalt. Näitaja, statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga, on maksebilanss. Maksebilanss jaguneb kaheks: - ühelt poolt jooksvad tehingud, mida iseloomustab jooksevkonto, - teiselt poolt finantseerimise allikad, mida iseloomustab kapitali, finantside ja reservide konto.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
