Vereringeelundkond (3)

Põhikool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Antsla Gümnaasium

VERERINGE

ELUNDKOND
Referaat

Nimi: Marilin Niilus
Klass: 9A

Antsla 2008

Sisukord:
ELUNDKONNA EHITUS JA PAIKNEMINE 3
SÜDA 3
VERESOONED 3
Vereringe-elundkonna talitlus 5
VERI 5
VERERINGE TALITLUS 6
SÜDAME TÖÖ 7
Seosed teiste elundkondadega 9
LÜMFISÜSTEEM 9
Patoloogia 10
VERESOONTE HAIGUSED 10
VEREMÜRGITUS EHK SEPSIS 10
ANEEMIA 10
ANEEMIA ÜLDSÜMPTOMID 11
Kasutatud kirjandus 12
ELUNDKONNA EHITUS JA PAIKNEMINE
Vereringe-elundkond koosneb südamest ja veresoontest.
SÜDA
Süda on koonusekujuline õõnes lihaseline elund , mis asub eesmises keskseinandis, suuremalt jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Tal eristatakse laia osa - põhimikku, kitsenenud osa - tippu ja kolme pinda - eesmist , tagumist ja alumist. Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles voolab venoosne ja vasakus pooles arteriaalne veri. Kumbki südamepool koosneb kahest kambrist: ülemisest - kojast ja alumisest - vatsakesest, mis on omavahel ühenduses koja-vatsakese - ehk atrioventikulaarsuudme kaudu.Mõlema koja sein moodustab väljasopistise, mida nimetatakse koja kõrvaks.
Süda asub südamepaunas ehk perikardis, mille sisepind eritab vedelikku, mis hõlbustab südametööd. Süda on lihaselene elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks. Inimese süda on neljakambriline ja ta koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Vatsakeste seinad on tunduvalt paksemad kui kodade seinad, eriti paks on vasaku vatsakese sein.
Südame sein on kolmekihiline : sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid ), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard.
VERESOONED
Organismis olevad veresooned jaotuvad arteriteks ehk tuiksoonteks, kapillaarideks ehk juussoonteks ning veenideks ehk tõmbsoonteks.
Arteriteks nimetatakse veresooni, mida mööda veri voolab südamest elunditesse. Arterite seinad on tugevad ja elastsed ning kannatavad suurt survet . Nad koosnevad kolmest kestast: välis- ,vahe- ja sidekestast.Esimene on adventitsiaalkest (sidekoeline) teine ehk meedia koosneb silelihaskoest ja sisaldab sidekoe elastseid kiude . Sisekesta moodustab sidekude. Südamest kaugenedes arterid hargnevad ning moodustavad tiheda kapillaaride võrgustiku.
Kapillaarid kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Nende seinad koosnevad ühest ainsast lamedate rakkude kihist . Siin toimub gaaside ja ainete imendumine koemahla ja rakkudesse ning elutegevuse produktid tungivad verre. Kapillaarides muutub arteriaalne veri venoosseks ja läheb veenidesse.
Veenideks nimetatakse veresooni, milles veri voolab elunditest südame suunas. Nii nagu arteritelgi on neil kolmest kihist koosnevad seinad.Veenides liigub veri südame suunas tunduvalt aeglasemini ja ka vererõhk on madalam kui arterites , sellest tuleneb tõsiasi, et veenide seinad on tunduvalt õhemad. Vere vales suunas voolamist takistavad südame poolkuuklappe meenutavad veeni poolkuuklapid. Need avanevad vaid vere voolu suunas.
Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Koja-vatsakeseklapid koosnevad hõlmadest, teised taskutaolistest poolkuuklappidest. Kodade ja vatsakeste vahel olevatele südame hõlmastele klappidele kinnituvad kõõluskeelikud, mille teine ots kinnitub vatsakese seinale. Viimane takistab klapi pahupidi pöördumist. Klappide tähtsus seisneb selles, et nad ei lase verel tagurpidi voolata.
Vereringe-elundkonna talitlus
VERI
Veri on vedel sidekude, mis inimesel ja kõrgematel loomadel ringleb veresoontes ja etendab olulist osa ainevahetuses (toob kõikidele elundite kudedele toitained ja viib neilt ära laguproduktid), hingamisel toob kudedesse hapniku ja viib ära süsihappegaasi, osaleb soojusregulatsioonis, mängib tähtsat rolli humoraalses regulatsioonis (kannab organismis laiali mitmesuguseid hormoone,mis põhjustavad elundite talitluse intensiivistumist või pidurdumist) ning teeb kahjutuks organismi sattunud mikroobid ja viirused.Ta kujutab endast nõrgalt aluselise reaktsiooniga ja soolaka maitsega punast vedelikku. Uusi vererakke toodetakse punases luuüdis,lümfisõlmedes ja põrnas.
Verel on organismis täita äärmiselt tähtis ülesanne - kindlustada sisemise tasakaalu ehk homöostaasi säilimine sise- ja väliskeskkonna pidevalt muutuvates tingimustes. Igal vererakul on organismis oma funktsioon ja sellest tingitud iseärasused.
Leukotsüüdid ehk valgelibled
On tuumaga varustatud rakud , mille läbimõõt pole püsiv, sest neil on aktiivne liikumisvõime, millega kaasneb kuju muutumine. Osadel leukotsüütidel on tsütoplasma sõmeraline, osadel mitte. Sellest tulenevalt jaotatakse neid gronulotsüütideks ja agranulotsüütideks. Leukotsüüte toodetakse punases luuüdis ja lümfisõlmedes. Nende põhiülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Lümfotsüüt ühinedes antigeeniga vallandab immuunreaktsiooni.
Trombotsüüdid ehk vereliistakud
Trombotsüüt on käsnataoline ebakorrapärase kujuga rakk , mis on võimeline plasmast absorbeerima proteiine, aminohappeid jne. Nad sisaldavad tromboplastiini - ainet, mis võtab osa vere hüübimisest. Nende põhiülesandeks on hemostaasi tagamine, kuid neil on ka kaitsefunktsioon ja nad on olulised vere hüübimise seisukohalt.
Erütrotsüüdid ehk punalibled
Täiskasvanuna on ta tuumata (kuna seda pole enam vaja) kaksiknõgusate ketaste kujulised rakud, mille protoplasmas on valguline värvaine hemoglobiin, mis annabki verele punase värvuse. Erütrotsüüdid on organismis ühed väikseimad rakud. Nende põhiliseks ülesandeks on hapniku ja süsihappegaasi vahetus tagamine kudedes.
VERERINGE TALITLUS
Inimese organismis saab eristada kahte vereringet väikest- ehk kopsuvereringet ja suurt vereringet. Väike vereringe saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad kapillaarideks, mis katavad tihedalt arvukaid kopsusompusid. Siin toimub difusioon , mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad veenidesse, mis ühinevad neljaks kopsuveeniks. Venoosne veri suubub südame vasakusse kotta, sealt edasi vasakusse vatsakesse - just sealt saab alguse suur vereringe. Vere teekond südame vasakust vatsakesest keha kõigi elundite arterite, vere kapillaaride ja veenide kaudu kuni südame parema kojani imetatakse suureks vereringeks.
Vasakust vatsakesest paisatakse viimase kokkutõmbel hapnikurikas veri suurimasse arterisse ehk aorti, millest kõigepealt eralduvad kaks arterit - esimene neist varustab südamelihast ning teine viib arteriaalse vere kaela pähe ja kätesse. Rinna- ja kõhuõõnes hargnevad aordist arterid, mis varustavad teisi kehaosi hapnikurikka verega. Arterid jagunevad omakorda kapillaaride tihedaks võrgustikuks. Kapillaarides toimub gaaside vahetus, mille käigus rakud annavad ära elutegevuses tekkinud CO2 ja saavad verest O2. Siin saab rakk verest ka elutegevuseks vajalikke aineid ning annab ära jääkained.
Antud protsessi käigus saab arteriaalsest verest venoosne veri ja mööda kapillaare jõuab see veenidesse, mis ühinevad kaheks suureks veeniks ülemiseks ja alumiseks õõnesveeniks. Ülemine õõnesveen toob venoosse vere peast , kaelast ja kätest, ning alumine õõnesveen toob kõikjalt mujalt.
Vererõhu erinevus veresoonkonna erinevates osades tagab vere katkematu voolamise veresoontes, sest veri voolab alati kõrgemarõhu alla olevatest veresoontest sinna, kus on madalam vererõhk.
Vererõhu iseregulatsioon: Rõhu suurenemine mõjutab veresoonte seintes olevaid retseptoreid nii, et need laienevad ja rõhk langeb. Veesooned ahenevad vererõhu alanemisel.
Vere voolu kiirus on erinevates piirkondades erinev sõltuvalt veresoonte läbimõõdust.(vere voolu kiirus õõnesveenides on 2 korda aeglasem , mistõttu voolab mõlemast õõnesveenist südamesse samapalju verd kui süda seda aorti paiskab.
Vere liikumise eripära veenides
Vere liikumisele veenides avaldavad peale südame töö mõju ka teised tegurid, mis on aga vaid abistava tähtsusega. Niisuguseks teguriks on näiteks rindkere imev toime, mis on tingitud sellest, et sissehingamise ajal on rõhk rinnaõõnes atmosfääri rõhust mõnevõrra väiksem. Vere voolamisele veenides avaldavad mõju ka lähedal asetsevad lihased. Et veeni sein on õhuke ja väga elastne, suruvad lihased kontraheerudes veeni kergesti kinni ja tõukavad vere südame suunas. Vere tagasivoolu takistavad klapid, mis avanevad ainult vere voolu suunas. Eriti suur tähtsus on alajäsemete veenide klappidel, kus veri liigub alt üles
Seda soodustab veresooni ümbritsevate skeletilihaste tegevus. Vere voolamist vastupidises suunas takistavad südame poolkuuklappe meenutavad veenide poolkuu klapid, mis on avatud südame poole.
SÜDAME TÖÖ
On kodade ja vatsakeste rütmiliselt korduvad kokkutõmbed ja lõtvumised. Südame kokkutõmbumist nimetatakse süstoliks, lõdvestumist aga diastoliks. Südame kokkutõmbumised ja lõtvumised toimuvad Kokkutõmbumine on rütmiline. Üldjuhul 50-75 korda minutis. Tavaseisundis tõmbuvad mõlemad kojad kokku 0,1 sekundiga , selle toimel valgub veri vatsakestesse . Vatsakesed tõmbuvad kokku 0,3 sekundiga ning sellele järgneb 0,4 sekundit kestev südame puhkusstaadium, mil süda on lõtvunud.
Pulss on rütmiline liikumine, mida võime tunda piirkondades, kus arter on naha pinnale väga lähedal.
Seosed teiste elundkondadega
Vereringe elundkond seob kogu organismi elundkondi omavahel. Ta varustab organismi kõiki osi vajalike toitainete ja hapnikuga ning viib neist ära jääkproduktid ning elutegevuses tekkinud süsihappegaasi, osaleb humoraalses regulatsioonis, kannab toitaineid elunditesse jne. Eriti tihedalt on vereringe-elundkond seotud lümfisüsteemi, hingamiselundkonna, seedeelundkonna ja sisenõrenäärmetega.
LÜMFISÜSTEEM
Lümfi produtseerimine on seotud ainevahetusega vere ja kudede vahel. Verekapillaaridest läheb osa toitaineid ja hapnikku sisaldavast plasmast ümbritsevatesse kudedesse, kus moodustab koevedeliku. Koevedelik ümbritseb rakke, kusjuures vedeliku ja rakkude vahel käib pidev ainevahetus . Lümfisüsteem moodustab transpordisüsteemi, mille kaudu viiakse kudedesse hapnikku ja toitaineid ning viiakse kudedest jääkained. Ainevahetusprodukte sisaldav koevedelik läheb läbi kapillaaride seinte osaliselt verre tagasi. Samal ajal läheb osa koevedelikku mitte veresoontesse, vaid lümfikapillaaridesse ja moodustab lümfi.
Vereringe-elundkond ja hingamiselundkond on tihedalt seotud gaasivahetuse toimumise pärast kopsudes. Veri kannab kopsudest saadud hapniku teistele elunditele ja toob kopsu tagasi süsihappegaasi, mis on tekkinud elundite elutegevuse tagajärjel.
Seedeelundkonnast (peensoolest) jõuavad verre toitained, mis on vajalikud elundite töötamiseks ja kasvamiseks.
Veri kannab laiali hormoone, mida toodetakse sisenõrenäärmetes. Hormoonid mõjutavad mitmete elundkondade tööd ja arengut.
Patoloogia
VERESOONTE HAIGUSED
On enamasti põletuslike, ainevahetuslike ja muude tegurite tõttu tekkinud veresoonte muutused. Arterite haigused*ainevahetuslikud ( ateroskleroos ) *põletikulised (arteriit) Viimased tekivad nakkushaiguste puhul (süfiliitne aordipõletik) või allergia tõttu. Arterite haigusi põhjustavad, eriti kui nendega kaasneb tromboos soonte ahenemist ja ummistumist, millele järgnevad verevarustuse puudulikkus ja kudede kärbumine ( infarkt ). Arteri seina kahjustuse tõttu võib tekkida amurüsm.
Kapillaarde haigused võivad tekkida allergilise põletiku näiteks reuma, ainevahetushäirete ( skorbuut ), mürkide või radioaktiivse kiirguse tõttu.Kapillaaride seina läbilaskvus muutub ja tekivad iseloomulikud verevalumid nahas ja limaskestas (vaskuliit).
Veenide haigustest on tuntuimad tõmbsoone laiendid ehk veenikomud (alajäsemetel) ning veenipõletik ehk flebiit , mille puhul haige veeni võib ummistada tromb (tromboflebiit). Talitluslikud veresoonte haigused võivad põhjustada arterite üldist ahenemist (selle tagajärjel võib tekkida hüpertooniatõbi) ja paikseid verevarustushäireid (angioneuroos, angiospasm).
VEREMÜRGITUS EHK SEPSIS
On ohtlik organismi üldnakkus, mille puhul veri on nakatunud mädapisikutega. Veremürgitus võib tekkida igast mädanikust. Esialgu on haigel kõrge palavik , hiljem tekivad siseelundite kahjustuste tagajärjel ainevahetushäired.
ANEEMIA
Kehvveresus - erütrotsüütide ja hemoglobiini vähesus veres. Aneemia on haiguse olemasolu nähtavate tunnuste kogum, mis tuleb enne ravi määramist patogeenselt kindlaks määrata. Aneemiat võib lugeda sündroomiks, mille puhul erütrotsüütide arv, maht ning hemoglobiini kontsentratsioon vähenevad allapoole normi piire. Erinevaid aneemiaid võivad põhjustada organismi rauapuudus, soolekahjustused, toitumisvead, rasedus jne.
ANEEMIA ÜLDSÜMPTOMID
Aneemia korral kiireneb südametegevus ja suureneb südame minutimaht. Üldreeglina verevool kiireneb, kuid seoses hüpovoleemiaga (vere ruumala vähesus) võib väheneda areteriaalse vere juurdevool nahasse. Väheneb vere viskoossus ja tekib perifeerne vastupanu. Kõige selle tõttu tekivad tahhükardia (kiirenenud südametegevus) ja tahhüpnoe (haiguslikult kiirenenud hingamine ), mõnikord stenokardia hood (surutustunne rindkere piirkonnas). Südame tipul süstoolne (kokkutõmbumisega seotud) kahin. Närvisüsteemi häiretele osutavad haige kerge ärrituvus ja aegajalt esinev apaatsus . Kõrvuti väsimustundega kurdavad haiged ka peapööritust, peavalu, kohinat kõrvades ja virvendusi silmades. Aneemia haige nahk ja limaskestad on tavaliselt kahvatud. Püsivamalt on kahvatus näha suus , neelus, konjuktiivil (sidekestal), huultel ja küüntel. Patogeneesi iseärasused lisavad teinekord naha ja limaskestade kahvatusele ka värvivarjundeid. Näiteks pernitsioosse (hävitav kehvveresus, ravimatuse korral letaalse (surmava) lõpuga sisemise teguri puudusest tekkiv megaloblastne B-vitamiini puudulikkuse aneemia, millele on iseloomulik keele ja mao limaskesta kärbumine, mao limaskesta pearakkude või sisemise teguri vastu tekkivad antikehad ja närvisüsteemi nähud) aneemia haigete nahk on kerglt kollakas .
Kasutatud kirjandus
1. http://www.aia.tartu.ee/~ainar/

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

76 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Marilin117 Õppematerjali autor

referaat

vereringeelundkond veri süda veremÜrgitus sepsis aneemia lÜmfisÜsteem

Sarnased õppematerjalid

docx

Süda

Süda Süda on koonusekujuline õõnes lihaseline elund, mis asub eesmises keskseinandis, suuremalt jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Tal eristatakse laia osa - põhimikku, kitsenenud osa - tippu ja kolme pinda - eesmist, tagumist ja alumist. Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles voolab venoosne ja vasakus pooles arteriaalne veri. Kumbki südamepool koosneb kahest kambrist: ülemisest - kojast ja alumisest - vatsakesest,

Bioloogia

doc

Inimese Anatoomia vastused (koed, elundid ja elundkonnad jne)

Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega

Bioloogia

doc

INIMESE ANATOOMIA

Bioloogia

ppt

Vereringeelundkond

Elektrokardiogramm EKG Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südame tööd ja seisundit. 1. Täida tabel: südame osa ülesanne parem koda vasak vatsake parem vatsake vasak koda hõlmased klapid poolkuuklapid südamepaun 2. Lõpeta laused: Vere liikumist organismis nimetatakse ... . Vere paneb soontes liikuma ... . Vereringeelundkond koosneb ..., ... ja ... . Veresooni on kolme tüüpi: ..., ... ja ... . 3. Mis on vereringe ülesanded? 4. Kuidas toimub vere liikumine inimese organismis? Pane loetletud vereringeelundkonna osad õigesse järjekorda: a) veenid; b) süda; c) kapillaarid; d) süda; e) arterid. Vereringe ülesanded: Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; Kannab O2 kopsudest kudedesse; Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; Kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; Ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned

Bioloogia

ppt

VERERINGEELUNDKOND

Bioloogia

doc

Hingamiselundkond

Neelu ülaosa kaudu liigub õhk ning see on kahe umbes sõrmeküüne suuruse ava kaudu ühendatud ninaõõnega. Neelus on veel kaks väiksemat ava, mis viivad kuulmistõrvedesse, kust õhk pääseb keskkõrva. Neelu keskosa ühineb suuõõne tagaosaga ja sealtkaudu liiguvad nii õhk kui ka toit. Neelu alaosas nende teed lahknevad: toit läheb tagapool olevasse söögitorru, õhk aga kõri kaudu hingetorru. Kõri. Kõri on kõhreliste seintega õõnes elund, mis paikneb IV-VI kaelalüli kõrgusel. Kõri koosneb mitmest kõhrest, mis moodustavad nagu lühikese lehtri, mis ühendab neelu alaosa hingetoruga. Sissepääsu kõrisse on võimalik sulgeda kõripealsega. Kõripealis on lehekujuline kõhr, mis suleb sissepääsu kõrisse. Kõripealis liigub neelamisel ettepoole, takistades toidu või vedeliku sattumist kopsudesse. 2

Bioloogia

doc

Vereringeelundkond

1. Millised on vereringkonna peamised osad? Veri, veresooned ja süda 2. Milliseid protsesse kindlustab vere ringlemine organismis? (8) Pidev ainevahetus; kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku; osaleb jääkainete eemaldamises; hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmine; aitab ühtlustada temperatuuri; seob tervikuks kõik organismi osad. 3. Tänu millele veri ringleb organismis? Tänu südamele. 4. Võrdle vere voolamist erinevates veresoontes. Aordis on vere kiirus kõige suurem (5 kuni 19 cm/s), veenides on voolukiirus 1 kuni 5 cm/s, kapilaarides liigub kõige aeglasemalt (0.03 cm/s). 5. Kirjelda südame paiknemist rindkeres. Süda paikneb rindkere keskjoonest vasakul pool kopsude vahel, südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Teda kaitseb luustunud rinnakorv. 6. Kirjelda lühidalt südame ehitust. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks vasakuks ja paremaks. Mõlemas pooles on koda

Bioloogia

pptx

Veresooned ja vereringe

Veresooned ja vereringe Ursula Potivar 9.A klass Tamsalu Gümnaasium Veresooned. Inimesel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhitüüpi: arterid, veenid, kapillaarid. Veri liigub südamest artereisse, nendest kapillaaridesse ja lõpuks veenidesse, mis viivad vere tagasi südamesse. Arterid. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest organitesse. Arterites (välja arvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas veri.

Bioloogia

Rohkem sarnaseid