Sisukord: ELUNDKONNA EHITUS JA PAIKNEMINE 3 SÜDA 3 VERESOONED 3 Vereringe-elundkonna talitlus 5 VERI 5 VERERINGE TALITLUS 6 SÜDAME TÖÖ 7 Seosed teiste elundkondadega 9 LÜMFISÜSTEEM 9 Patoloogia 10 VERESOONTE HAIGUSED 10 VEREMÜRGITUS EHK SEPSIS 10 ANEEMIA 10 ANEEMIA ÜLDSÜMPTOMID 11 Kasutatud kirjandus 12 ELUNDKONNA EHITUS JA PAIKNEMINE Vereringe-elundkond koosneb südamest ja veresoontest. SÜDA Süda on koonusekujuline õõnes lihaseline elund , mis asub eesmises keskseinandis, suuremalt jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Tal eristatakse laia osa - põhimikku, kitsenenud osa - tippu ja kolme pinda - eesmist , tagumist ja alumist. Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles voolab venoosne ja vasakus pooles arteriaalne veri. Kumbki südamepool koosneb kahest kambrist: ülemisest - kojast ja alumisest - vatsakesest, mis on omavahel ühenduses koja-vatsakese - ehk atrioventikulaarsuudme kaudu.Mõlema koja sein moodustab väljasopistise, mida nimetatakse koja kõrvaks. Süda asub südamepaunas ehk perikardis, mille sisepinderitab vedelikku, mis hõlbustab südametööd. Süda on lihaselene elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks. Inimese süda on neljakambriline ja ta koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Vatsakeste seinad on tunduvalt paksemad kui kodade seinad, eriti paks on vasaku vatsakese sein. Südame sein on kolmekihiline : sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid ), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. VERESOONED Organismis olevad veresooned jaotuvad arteriteks ehk tuiksoonteks, kapillaarideks ehk juussoonteks ning veenideks ehk tõmbsoonteks. Arteriteks nimetatakse veresooni, mida mööda veri voolab südamest elunditesse. Arterite seinad on tugevad ja elastsed ning kannatavad suurt survet . Nad koosnevad kolmest kestast: välis- ,vahe- ja sidekestast.Esimene on adventitsiaalkest (sidekoeline) teine ehk meedia koosneb silelihaskoest ja sisaldab sidekoe elastseid kiude . Sisekesta moodustab sidekude. Südamest kaugenedes arterid hargnevad ning moodustavad tiheda kapillaaride võrgustiku. Kapillaarid kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Nende seinad koosnevad ühest ainsast lamedate rakkude kihist . Siin toimub gaaside ja ainete imendumine koemahla ja rakkudesse ning elutegevuse produktid tungivad verre. Kapillaarides muutub arteriaalne
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui
laed faili alla
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
67 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
50 punkti
~ 12 lehte
67 laadimist
3 arvamust 
Kõik kommentaarid