KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS Arheoloogia - Ajalooteaduse haru, mis käsitleb ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku väljakaevamistega. Eesti alad vabanesid jääst 11 000 aastat eKr. Kiviaeg - Muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, inimesed valmistasid tööriistu enamasti kivist. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse hetke, kui inimeste tehnika ületas simpanside oma. Inimene saabus tänapäeva Eesti alale põhjapõdra- ja mammutikarjade järel. Umbes 11 000 ema jõudsid esimesed inimesed tänapäeva Lõuna- Leedu alale. Eestist nii vana asustust veel leitud ei ole, kuid tõenäoliselt jõudis inimene siiagi. Eestist on teada ka mõnikümmend mammutiluude leidu. Elamud olid enamjaolt ümmargused, kuid Eesti naabermaades on leitud ka nelinurkse kujuga elamuid. Pildil nooled ja oda. Kiviaega omakorda liigitatakse: a) Vane...
KORDAMINE. 1. Kiviaja muistsed kultuurid. Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg Dateering 9000a eKr 1800a eKr. 1800a eKr 500a eKr. 500 a eKr 1200a pKr · Vanem Paleoliidikum · Vanem · Vanem · Keskmine · noorem · Keskmine Mesoliidikum · Noorem · Noorem Neoliidikum Kunda kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika kultuur Arheoloogilised · Pulli asula Pärnu jõe · Saha-Loo (vanimad · Tindimurru välakaevamispaig ääres põllud) (rauasulatuskoht) ad ...
Teema: Antropogenees ja muinasaeg Mõisted, mida peaksite valdama: antopogenees, australopiteekus, homo habilis, homo erectus, homo sapiens; paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum; Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, venekirves- e. nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg; kivikirstkalme, laevkalme, tarandkalme, kääbas; lohukivi; hajaküla, sumbküla, ridaküla; keraamika, metallurgia, tekstiil; alepõllundus, 2-väljasüsteem, 3-väljasüsteem; maakond, kihelkond, vanem; irdmuistis, kinnismuistis; mägilinnus, neemiklinnus, ringvall-linnus, Kalevipoja sängi tüüpi linnus. Olulisemad teemad: 1. Inimese arengu etapid (arengujärgu nimetus (n. australopiteekus), kujunemise aeg (n. 3,2 mln aastat tagasi), liigi nimetuse tõlge (n. lõunaahvlane), mõni iseloomulik joon (n. oskus käia kahel jalal, oskus haarata asju käega)). 2. Eesti ala vabanemine jääst (aeg, kliima, taimestik, loomastik). 3. Kiviaja kultuurid (KK, KKK...
8. Miks rajati esimesi asulaid just Pärnu jõe suudmesse? Sest oli hea kala püüda ja küttida vee äärde jooma tulevaid loomi. 9. Miks eestlaste nahavärv muutus aastasadadega heledamaks? Seda mõjutas mitmed geenid ning keskkonnategurid. (Kliima) 10. Iseloomusta Kammkeraamika kultuuri kiviaja Eestis? Esimeseks neoliitiliseks kultuuriks Eesti alal oli Kammkeraamika kultuur, millele oli iseloomulik keraamika kaunistamine kammornamendiga. 11. Iseloomusta venekirves kultuuri kiviaja Eestis? Umbes 3000 eKr–2500 eKr jõudis Eestisse lõuna poolt uus kultuur, mis kasutas venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid, mistõttu on seda kultuuri nimetatud venekirveste või ka sõjakirveste kultuuriks. 12. Mis olid Asva kultuuri tunnusteks? Asva kultuur oli hilispronksiaja arheoloogiline kultuur, mis levis ka Eesti alal. Kultuur on
3) Kunda kultuur Oskused-valmistasid tööriistu kivist, luust , sarvedest , puust Elamud-püstkodades Keel-soome-ugri Tööriistad-odad , vibud Leviala-veekogu läheduses Päritolu-tulid lõunast,idast Kammkeraamika kultuur Oskused-valmistasid savinõusid , tekkis ka põllumajandus Elamud-majas , viilkatus, palkidest Keel- soome-urgi Tööriistad-kammitaoline ese Leviala-veekogude ligidal Päritolu-Karjalast , Valga ülemjooksult Venekirveskultuur Oskused-dekoreertiti nööri jälgedega , venekirves Elamud-majas , tolid lauad voodi Keel- soome-urgi Tööriistad-kivikirves , nöör Leviala- sisemaal Päritolu- Indo-Euroopa Pronksi ja raua kasutuselevõtt Õpik lk 25 1)Milline naaberrahvas mõjutas teie arvates eestlaste elu kõige enam?Põhjenda Skandinaavlased , sest nemad sõdisid Eestiga kõige rohkem ja nende kaubatee läks Eesti lähedalt. Kuid ka venelased , sest Tartus levis õigeusk. 2)Millised leiud viitavad ühiskonnas toimuvale kihistumisele sel ajal?
· Püstitati suuri neljakandilisi postidele tuginevaid hooneid · Osati teha savinõusid · Ilmusid luust ja merevaigust kujukesed · Surnud maeti asula territooriumile, vahel isegi põranda alla, mis näitab esivanemate kultust Venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur Umbes 3000. a eKr levis Eestis venekirveskultuur. Kultuur sai oma nime Vene kujuliste kirveste järgi (vene e. paat), mis olid väga hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega. Venekirves kultuuri on nimetatud ka nöörkeraamika kultuuriks. Põhjuseks nõude kaunistamine horisontaalsete nöörijäljenditega kaela osa ümber. Osa keraamikas võis olla kaunistatud kuuseoksa mustriga. Koos venekirves kultuuriga jõudis Eestisse algeline kõplapõllundus ja karjakasvatus. Endiselt olid elatusaladeks olid ka küttimine, korilus ja kalapüük. Matmiskombed: · Surnu asetati hauda külili, kägardatud asendis, sageli üks käsi pea all. · Hauapanused tagasihoidlikud
Antropogonees – inimese areng Australopiteekus – inimese eelane (4.2 mln a tagasi, naised 1.1m ja 30kg, mehed 1.5m ja 65kg, bipedaalsed, saba polnud, koljumaht kasvas, lame nägu, karvased) Homo habilis – inimese eelane (2.4 mln a tagasi, pärit Olduvai kuristikust, 1.7-1.9 mln a vanused tööriistad, inimene mitte ahv, karvane, suurem ajumaht) Homo erectus – inimese eelane (1.6 mln a tagasi, pikkus 1.6-1.9m, ajumaht 2/3, karvastik kadunud, esileulatuv nina, levisid Aafrikast välja) Homo sapiens – inimese eelane (200 000 a tagasi Aafrikas, 40 000 a tagasi Euroopas) Paleoliitikum – kõige vanem kiviaeg (üle 2 mln a tagasi) Mesoliitikum – keskmine kiviaeg (inimasutuse tekkest keraamikani, 9000 a eKr – 4000 a eKr) Neoliitikum – kõige noorem kiviaeg (4000 a eKr – 2000 a eKr) Kunda kultuur – 9000 a eKr – 4000 a eKr, elati veekogude läheduses, korilus, väiksed kogukonnad (20-30), algelised eluasemed Kammkeraamika kultuur – 4000 a eKr – 3000 a eK...
ajastule väga iseloomulik. Sellest tuleneb ka nimetus "kammkeraamika kultuur". Tööriistad oli sellel ajaperioodil juba tublisti edasi arenenud. Kammkeraamika kultuuris võib tähendada ka kunsti olemasolu. Arheoloogide leidudeks on luust või merevaigust valmistatud loomad, linnud, maod, inimeste kujukesed- kasutati ka ehetena. Kujukesed kandsid maagilist tähendust, mis kandjat hoidsid ja kaitsesid. Umbes III aastatuhandel eKr hakkas levima uus kuluur, nöörkeraamika kultuur, nimetatud ka venekirves kultuuriks. Nime andis kultuurile, see, et savinõusid kaunistati uut moodi- nöörijäljendiga. Levinud olid ka venet meenutavad silmaauguga kirved, selle tõttu kutsutakse seda ajajärku ka venekirves kultuuriks. Tegeleti karjakasvatusega, kasvatati kitsi, veiseid ja 2 sigu. Nöörkeraamika kultuuriga võib seostada maaviljeluse algust Eestis (kasvatati otra, nisu
Kui keel kuuluski soome-ugri keelteperre siis tulijad mingit olulist murrangut keelte sisse ei toonud. Eestisse tuli ka suurel määral sisserändajaid. Võib-olla karjalast võikuskilt Volga ülemjooksult. Mõlemad alad olid asustatud soome-ugrilastega. Venekirveskultuur-peale küttimise ja kalapüügi hakati ka põldu harima, tehti savipotte, õpiti ka kangast kuduma. Osad venekirved mis on leitud ei näi mitte olevat mõeldud töö tegemiseks vaid sõjalisel eesmärgil. Venekirves kultuuri tubane eluviis hõlmas laudu ja küllap ka toole ning ka magamisasemed. Tööriistad olid ikka kivist ja juurde tuli nn venekirves. Võimaliku päritolu üle alles vaieldakse aga kaua arvati, et venekirveskultuuri kandjateks olid indoeurooplased. 4. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa pronksiaeg? Jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini milleks oli pronks. Praegu dateeritakse vanimad Eestist leitud pronksesemed umbes aastast 1800 e.kr. Pronks oli
Eesti muinasaeg ja ristisõda 1. kiviaeg(16p) a)miks ei ole Eestist avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimasutus puudus. b) nimeta 2 kohta, kust on leitud vanimad jäljed elust Eesti aladel: Kunda Lammasmägi, Pulli c) loetle Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur d)loetle kolm Kunda kultuuri iseloomustavat fakti: seoses tööriistadega: kivist tööriistad seoses elatusaladega: kalapüük, korilus, küttimine seoses asulakohtadega: veekogu ääres, elati püstkodades. e)too 3 näidet, mis viitavad sellele, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel: surnuid maeti asula aladele. keraamika kaunistati kammitaolise riista abil kunstitase- väikeloomade ja inimeste kujutised. f) too 3 näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika oli mõlemast eesnenud kultuuris...
Muinasaeg Periood Aeg Tööriistad Oskused Eluviis Muu Keskmine 9000 * kivist, luust ja sarvest * kalastamine (ahingud, * asulad veekogude * IX aastatuhande algusest eKr kiviaeg 5000eKr ning väga paljud puus luust õngekonksud, läheduses pärinev Pulli asula ehk * tulekivi parim, selle kalatõked, algelised võrgud * liiklemisvõimalused * enne Pulli asulat avastati Kunda mesolii- kõrval kasutati kvartsi; ja mõrad) jõgedel Lammasmägi, mis on Pullist tikum neist valmistati väikesi * veelindude ja vee äärde * elati 15-30 liikmeliselt, noorem tööriistu; tarvitati tulnud metsloomade koosnes 2-4 perest ...
Maaviljelus(nisu, oder, tööriistad küttimine, korilus. Tööriistad kivist, kaer), loomakasvatus Tööriistad kivist, luust, savist, puust, luust (veised, sead, lambad sarvest, puust, tulekivist, kitsed). Tööriistad kvartsitükkidest. luust, kivist, venekirves. Keraamika - Kammkeraamika Nöörkeraamika Matmiskombed Eestis andmed puuduvad; Maeti asulasse, elamu Kalmistud asulatest Läti ja Leedu põhjal: põranda alla, panused: eemal, hauda asetatud ehted ja puistatud ooker noake, kõõvits, ehted külili magavasse (loomakihvad, asendisse, panused:
Küsimused 1. Jääaja mõju Eesti pinnamoele *Jää kandis kaasa erinevaid liiva-, kruusa- ja savimasse . *Jää kandis kaasa kivipanku , millest mandrijää lihvis lõpuks kivirahne. *Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved. *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaja ajalooallikad *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne.) *Rahvaluule *Endi ja naaberrahvaste kirjalikud ajalooallikad (nt: Liivimaa Hendriku kroonika.) *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted. 3. Eesti ajaloo põhietapid Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev). 4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja s...
Esimesed allikad. KIVIAEG Esimesed asula kohad on mesoliitikumist (9000-5000eKr.) Kunda kultuur- esemed, mis on leitud Eestist või selle lähedalt. Esimesena leitud asulaks on Kunda Vanemad asulad on Pulli ja Kunda Lammasmägi Neoliitikum (5000-2000eKr.) Hakati valmistama savinõusid. Kammkeraamika kultuur (4000-1800eKr.) Arvatavasti Uuralitest pärit. Asulad olid veekogude ääres. Nöörkeraamika kultuur ehk venekirves kultuur (3000-1800eKr.) Erilaandne materiaalne kultuur. Enam ei elatud ainult veekogude ääres. Hakati tegelema vilja ja karjakasvatusega. PRONKSIAEG Kestis 1800-500 eKr. Esimesed pronksesemed. Mingit olulist edasiminekut kaasa ei tule. Kindlustatud asulad, rannukul. 9.-6. sajand kõige tuntum Asva asula. Harivad põldu, karjakasvatus, kalapüük, korilus, kaubandus.
Ajaloo KT kordamisküsimused 1-4 pt. (lk 7-29) 1. Millistele allikatele toetudes uuritakse muinasaega? Millised on peamised muististe dateerimismeetodid? Muinasaega uuritakse toetudes põhiliselt leidudele ning inimeste rajatu ja mahajäetu põhjal(nt. Linnused, omaaegsed asulakohad, kalmistud jne). Mõningat infromatsiooni saab ka eesti keelest ning naabrite kirjalikest allikatest. Peamiseks dateerimismeetodiks on arheoloogilised kaevamised. 2. Nimeta ajalises järjekorras Läänemere peamised arengustaadiumid. Balti jääpaisjärv (u 12000-9600 ekr) Joldiameri (u 9600-9000 ekr) Antsülusjärv (u 9000-8200 ekr) Litoriiniameri (u 8200-5000 ekr). 3. Selgita mõiste arheoloogiline kultuur. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. 4. Millised arheoloogilised kultuurid on iseloomulikud Eesti kiviajale? Dateeri. Kunda kultuur(9000-5000 ekr) Narva kultuur(5000-4000 ekr) Kammkeraamika...
Asulad tavaliselt jõgede ja järvede ääres. Rändav.Tööriistad kivist, luust, puust, sarvest. 8. Kammkeraamika kultuur Neoliitiline kultuur. Keraamikal kammornamendid. Kausid koonuse kujulised. Elukoht püsivam , kuid ikka rändavad. Elukoht jõgede ja järvede ääres. Küttimine, korilus. Neljakandilised püsivamad ehitused. 9. Venekirveskultuur e. Nöörkeraamika kultuur. Neoliitiline kultuur. Savinõusi kaunistati nöörjäljenditega.Paati meenutavad kirved e venekirves. Elukoht seal, kus sai kastavada loomi ja harida põldu. Jätkus ka kalapüük ja jaht. 10. Nöörkeraamika kultuur sama mis eelmine. 11. Tulekivi Kiviajal kõike parem kivim, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. 12. Aestid nii kutsuti eestlaseid. Tänapäeval arvatakse, et aestid polnud rahvus vaid nii kutsuti balti kui ka läänemeresoome hõime. 13. Kindlustatud asulad Asulad, mis ehitati looduslikult kindlustatud kohtadesse, nagu
Eliit, alamate maksustamine. Kaugkaubandus, meresõit. Sõled, käevõrud, kaelaehted, rinnakeed. Kivivarekalmed, maahauad, liivakäpad. Maeti põletatult ja laibana. 1200. Aasta paiku Eesti rahvaarv 120 000 – 180 000 inimest. Muinasaeg Keskaeg Uusaeg Lähiajalugu 3. Muinasaja uurmise allikad ja teadused: Arheoloogiline luure, arheoloogiline kaevamine, numismaatika, täppisteadus, loodusteadus. 4. Kiviajad kultuurid: Kunda kultuur, kammkeeramika, venekirves ehk nöörkeraamikakultuur; dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tööriistad, elatusalad, matmiskombed, osata tuua näiteid mis tõestaksid, et iga järnev vaadeldud kultuur on varasemast kõrgemal arengutasemel. Mesoliitikum: Kunda kultuur, Pulli küla 9000 a eKr, Kunda 8000 a eKr. Kalastamine, küttimine, korilus. Hauapanustega laibamatus. Koer on kodustatud. Sisserännanud europiidid. Tööriistad kivist (silmaauguta kirved) Kõõvits, uurits jms
2)mesoliitikum tekkisid esimesed püsivad asustused, kaugelt saabunud jahimehed asustasid endale elukohad, mesoliitikumist on päris vanimad asutused Kunda, Pulli, arvatavasti elasid sealt sarnase kultuuri ja kommetega inimesed. 3)neoliitikum asulate laienemine, tekkis rohkem inimesi, elati vähem sugukondades, piirkondadesse sattusid uued jahimehed, kes endaga kaasa tõid uued tööriistad, näiteks: · Venekirves kultuur · Kammkeraamika kultuur (nõud jms olid kaunistatud mustriga, mis meenutas kammimustrit) PRONKSIAEG - 4 a. t. 5 saj. eKr Asvakultuur kindlustatud asula kultuur, külad, asulad, mis olid kaitstud, kindlustatud. Põllumajanduse paranemine, saagikuse kasv, rikkuste kasv, tõi kaasa röövretked. Tänu tööriistadele. Eesti aladel ei esinenud väga, sest pronksi oli vähe. Siia jõudsid pronksist tööriistad mujalt maadest, kasutati edasi kiviaja tööriistu.
Eesti muinasaeg 1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 500 eKr) 3) Rauaaeg a) vanem rauaaeg (500 450 eKr) b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr) c) noorem rauaaeg (800 1200 pKr) 2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, ela...
Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja uusaja algust. Tulemusena Eesti territoorium jagunes kolme riigi vahel. See oli sõda Moskva tsaaririik ning teiseks algul ...
Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus,...
tugevamad, vask oli pehme, puudusid kasutusjäljed -vask oli eksootiline, haruldane -> sümboolse tähendusega, sotsiaalse staatuse näitaja (esimesed esemed olid ehted jm pisikesed esemed) -järk-järguline muutus inimeste mõttelaadis, mille tulemusena eelistati innovatsioone Hilisneoliitilsed kultuuritraditsioonid 2900 - 2400 eKr -nöörkeraamika (Ida-Euroopa) -kellpeekrite (Atlantiline ja Kesk- Euroopa) Nöörkeraamika matuse tunnused : venekirves, potikild, tulekivist nuga Kellpeekrite matuse tunnused (Amesbury vibumees) :randmekaitsmed, potikillud, vasest noad, vask pistodad Kas nendel kultuuridel on oma kindel kodumaa, kus tunnused kujunesid välja ja siis levisid, või oli tegemist ideede levikuga? Kellpeekrite vanad asulad Hispaanias(varem avastatud) aga ka Prantsusmaal (hilisemad andmed) Kellpeekritel tekkis sotsiaalne süsteem -> teatud elitaarne esemete komplekt hakkas levima pealikute haudades
4. Rootsiaeg 17 saj 5. Veneaeg 18-20 sajand Kiviaeg: Pulli asula vanim teadaolev asula. Enne kui see leiti Kunda lammasmägi. Kunda kultuur kütid ja korilased. Asulad vee ääres, kalad, veelinnud, joovad metsloomad, nt põder. Esemed: kivi, luu, sarv, puu. Noorem kiviaeg: Keraamika, Kammkeraamika kultuur. Savinõud. Tasapisi algas Soome- Ugri keelkond. Püstkodad, ava vee poole. Tööriistade areng. Venekirves ehk nöörkeraamika kultuur (3at) Põllundus. Algeline karjakasvatus. Lõunast. Inimesed juba pikemad, arvatakse olevat esivanemateks. Lähimad veresugulased Põ-Läti. Metalliaeg: Kreeka-Mükeene kultuur. Pronksiaeg . metall väga kallis. Algul oli ikka kivi asjad. Kaua oli kestnud, enne kui mõjuma hakkas. Uus matmiskomme Kivikirstkalmed (ring, kirst, kivid) Asulaid hakati kindlustama. Maaviljelus ja karjakasvatus. Nisu, oder, hirss, hernes, oder, lina
3) Kunda kultuur Oskused-valmistasid tööriistu kivist, luust , sarvedest , puust Elamud-püstkodades Keel-soome-ugri Tööriistad-odad , vibud Leviala-veekogu läheduses Päritolu-tulid lõunast,idast Kammkeraamika kultuur Oskused-valmistasid savinõusid , tekkis ka põllumajandus Elamud-majas , viilkatus, palkidest Keel- soome-urgi Tööriistad-kammitaoline ese Leviala-veekogude ligidal Päritolu-Karjalast , Valga ülemjooksult Venekirveskultuur Oskused-dekoreertiti nööri jälgedega , venekirves Elamud-majas , tolid lauad voodi Keel- soome-urgi Tööriistad-kivikirves , nöör Leviala- sisemaal Päritolu- Indo-Euroopa Pronksi ja raua kasutuselevõtt Õpik lk 25 1)Milline naaberrahvas mõjutas teie arvates eestlaste elu kõige enam?Põhjenda Skandinaavlased , sest nemad sõdisid Eestiga kõige rohkem ja nende kaubatee läks Eesti lähedalt. Kuid ka venelased , sest Tartus levis õigeusk. 2)Millised leiud viitavad ühiskonnas toimuvale kihistumisele sel ajal?
3) Nöörkeraamika & venekujulised kirved: umbes 3000a eKr. Elati taludes ning matmiskommetesse oli kalmistute kõrvale arenenud ka hauad. Asustus oli rohkem sisemaal, aga ikka ka vee ääres, rahva arvukus suurenes. Koliti sisemaale, et põldu harida ja ka sellepärast, et rahvaarv kasvas. Hariti maad ning põhitoit tuli põllult, kuid oluline koht oli ikka ka jahil ja kalapüügil. Nöörkeraamika ja veneajal arenes välja venekirves, põllumajandus elavnes ning hakati kuduma kangaid (arenes välja rõivas). *Pronksiajaga (vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr, noorem pronksiaeg u 1100-500 eKr) jõudis Eestisse mitmeid muutusi. Hakati rajama kindlustatuid asulaid, kujunes välja uus matmiskomme- kiviristkalmed, tulid uued ehte- ja savinõutüübid ning mehed hakkasid habet ajama. Haudadest võis järeldada, et pronksiajal oli välja kujunenud ka
Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esindajateks (ca 10 000 a tagasi, leiud Pullist)→ täpne päritolu teadmata, elanikke mitte üle tuhande. Kammkeraamika kultuuri esindajad (ida poolt, ca 5000 a tagasi), nende vaasidel eriline kammiga tehtud muster; mongoliidne välimus. Eestlased said keele! Venekirves ehk nöörkeraamikakultuuri esindajad (neil olid paadi- ehk venekujulised kirved); algelised põlluharijad- karjakasvatajad; inimesed tulid lõuna poolt→ nendelt europiidne välimus! Eestlased muinasaja lõpul. Kogu Eesti oli asustatud, rahvaarv ca 150 000. Eestlased tegelesid karjakasvatuse, põllumajanduse ja veidi ka kaubandusega. Elati rehielamutes. Talumaade suurust arvestati adramaades. Toitu valmistati: nisust, odrast, rukkist, kaerast, hernest, oast ja naerist (kartul alles 18. saj)
4000. a eKr levis eestis uus kultuur, kasutusele võeti paremini valmistatud savinõud, mida oli ilustatud erinevate täkete või lohukestega. Kuna see oli väga tüüpiline leid, siis panid arheoloogid sellele nimeks Kammkeraamika kultuur. Umbes 3000. a eKR hakkas aga levima teine kultuur, hoopis uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kommetega. Savinõusid kaunistati nüüd nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamikakultuuri nimetusele. Teine iseloomulik tunnus oli venekirves. Nöörkeraamika rahvastik tegeles loomakasvatuse ja maaviljelusega. 2.) Põhjasõda Põhjasõda oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks. Sõja põhjuseks oli see, et Rootsi muutus tänu oma võidukate lahingutega
Vana-Rooma ajalugu Viited: Kaardid lk 34-37. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükid 6, 7, 8, 9 (ainult lk 46 ja 47, kuid vaata ka lk 50-51) ja 11 (lk 56). Itaalia geograafilised alad ja rahvastik Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik (pakub kaitset) ja lõunas Sitsiilia saar. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegi poolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreeka. Itaallased ei olnud meresõitjad (rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas) ega kolooniate rajajad. Tasane pinnamood – ühtne riik. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtne (rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas It...
ka kangast kuduma. Tööriistad olid Tallinn 1524 pildirüüste seoses reformatsiooniga puust tööriistu. Elasid Osati valmistada savist anumaid, ikka kivist ja juurde tuli nn Tartu 1525 kirikute rüüstamine Tartus püstkodades. Võimalik, mida kaunistati kammitaolise venekirves. Osad kirved, mis on Tartu 1558 Liivi sõja algus, Vene väed tundisid Tartu piiskopkonda et lähtekohaks olid esemega vajutades, anumate põhi leitud, ei näi aga olevat mõeldud Tallinn 1561 linn läks Rootsi kuninga võimu alla tänase KirdePoola ja oli alt ümar. Mongoliidse välimu töö tegemiseks vaid sõjalisel
AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid ükstei...
aranjakade ja upanišadidega. Veedade vanimad tekstid on tekkinud ligikaudu 1000 eKr ja hiliseimad umbes 500 eKr. Veedad on kirjutatud sanskriti keelele lähedases veedade keeles. Veedad on oma sisu poolest ohvri- ning ülistuslaulud, palved ja loitsud ja neid on neli: Rigveda (ryveda) Jadžurveda (yajurveda) Samaveda Atharvaveda Venekirved- lihvitud kivikirved, mis meenutavad kujult paati (vene). Venekirves oli venekujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis levis kivi- ja pronksiajal. Joonis . Venekirves Rootsi aladelt Joonis . Nöörkeraamika ja venekirved, Eesti Ajaloomuuseum Vilistid- rahvas vanaaja Palestiinas. Vilistid olid arvatavasti Kreetalt tulnud meresõitjarahvas, kes järk-järgult asus elama Palestiina ranniku lauskmaale, eriti umbes 1200 eKr, võttes omaks semi keele
Eestlased Vadjalased peetakse väljasurnud rahvaks Vepslased - peaaegu väljasurnud Isurid u 800 inimest Karjalased jaotunud kahe riigi vahel (soome ja venemaa) Soomlased üle 5 miljoni U 3000 eKr nöörkeraamika kultuur Hilary Karu 6 D 11 EESTI AJALUGU Venekirves paadikujulised kirved, mis said nime paadist aka venest, sõja- või töökirved, ilusad ja lihvitud. nöörijäljendiga kaunistatud savinõud algeline põlluharimine ja karjakasvatus oluline muudatus matmiskombed- asulast väljaspoole, kägara-asend, vb kardeti surnuid europiidid, tulid lõunapool balti rahvaste esivanemad (lätlesed, leedulased, väljasurnud preislased) Eesti rahva etnogenees
surutud ja sageli üks käsi peaall. Kalmistud ise paiknesid asulatest eemal, mõne veekogu lähedal või kõrgemal künkal. o Nad tegelesid juba algelisema loomakasvatusega- lambad, kitsed, veised ja sead. o Mõningatel andmetel tundisid nad juba möningaid kultuurtaimi, seega võib venekirveskultuuri seostada maaviljeluse algusega Eestis. o Venekirves kultuuri läheteala paiknes Dnepri ja Reini vahel, tegemist oli indoeurooplastega. VARANE METALLIAEG JA ROOMA RAUAAEG o Kolm ja pool tuhat aastat tagasi jõudsid eestisse esimesed metallesemed. o Vanimate pronksriistadena tuntakse präegu Muhust leitud odaotsa ja Kivissaarest leitud sirpi. o Kui mujal algas kiire areng siis eestis seda ei juhtunud- siinses looduses lihtsalt puudusid pronksiks vajalik vask ja inglistina.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
