Antiikolümpiamängud Sissejuhatus: Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioosed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Olümpiamängud toimusid Vana- Kreeka poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Olümpiamängud Olümpiamängud olid Vana-Kreekas ühed tähtsamad rituaalid. Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. On teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides, st iga nelja aasta järel. Uuemate uurimuste põhjal arvatakse, et olümpiamängud on välja kasvanud religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2.aastatuhandel eKr. Aja jooksul sai olümpiamängudest ülekree...
ANTIIK OLÜMPIAMÄNGUD Praegusel ajal on olümpiamängud suurimad rahvusvahelised spordivõistlused. Ka praegu peetakse olümpiamänge iga nelja aasta tagant. Mängude vahelist ajavahemikku nimetati olümpiaadiks. Olümpiamängud on ülemaalised pidustused, mida korraldati Kreekas. Olümpiamängud saidki oma alguse just Vana-Kreekast, kus neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks. Antiik olümpiamängud toimusid Peloponnesose poolsaarel Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Olümpiamängud toimusid ka tol ajal iga nelja aasta tagant. Olümpiamängud toimusid algul ühe, hiljem juba viis päeva. Viimase päeva lõpus autasustati kõiki võitjaid. Alates neljandast saiandist e. Kr. Esinesid olümpiamängudel ka luuletajad, kõnemehed, ajaloolased, näitekirjanikud, moosekandid ja näitlejad....
Vana-Kreeka Olümpiamängud Referaat Koostas: Lauren Villmann Klass: 6 klass Tartu Katoliku Kool 2009 Sisukord sissejuhatus..............................................................................................................................3 olümpiamängude ajaloost........................................................................................................3 olümpiamängude korraldus.....................................................................................................4 olümpiamängude kava............................................................................................................4 olümpiavõitjate autasustamine................................................................................................5 kokkuvõte...........................................................................................
Milles seisneb antiiktsivilisatsioonide tähtsus ajaloole ? Tähtsamad antiiktsivilisatsioonid olid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma. Need riigid panid aluse Euroopa kultuurile. Nii Kreeka kui Rooma on andnud maailmale väga palju. Vana-Kreekas sündis filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes. Esimesed filosoofid arutlesid jumalate ja maailma kujunemise teemadel ning otsisid algainet (selleks on erinevate filosoofide poolt peetud vett, õhku, tuld, maad, aatomeid). Järk-järgult tõi üksikküsimustesse süvenemine kaasa iseseisvate teadusharude tekke. Vana-Kreeka teadlaste hulgas on silmapaistvad näiteks: Pythagoras- matemaatik, kes pidas arve maailmakorralduse aluseks Hippokrates- arst ja teadusliku meditsiini rajaja; pani aluse sellele, et inimese haigusi ei peetud enam jumalate poolt saadetuiks vaid seda seostati keskkonna ja ,,nelja ihumahla" tasakaaluga. Sokrates- filosoof; arendas välja õpetuse hüvedest ja vooruse...
Olümpiamängud Aljona Filippova ja Jelizaveta Sinagina 11B Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Olümpiamängud olid kõige suuremad ja tähtsamad spordivõistlused Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Päritolu Olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elama Olümpiasse, kus nad oma tubli töö tähistamiseks korraldasid iga ...
Olümpiamängud minevikust tänapäeva Olümpiamängud on kestnud ajast aegadesse, aga kui palju on nad muutunud ja kas üldse on? Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. Igal juhul on teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. ...
JÄRVA-JAANI GÜMNAASIUM kehaline kasvatus 10.klass Marge Raja ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD,OLÜMPIAMÄNGUD TÄNAPÄEVAL JA 2008.AASTA VÕITJA GERD KANTER Referaat Aineõpetaja:Aili Vaasli Järva-Jaani 2008 Antiikolümpiamängud: Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias, hiljemalt 776.aastat eKr kuni 393.aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Krrekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas Hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Elusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad pa...
Olümpiamängud Vana-Kreekas Sarah & Kärol Olümpia - Vana-Kreekas Peloponnose poolsaare lääneosas Elise maakonnas asunud püha paik mille juures peeti iga 4 aasta järel pidulikke spordivõistlusi. Kelle auks Olümpias spordivõistlusi peeti? Olümpiamänge peeti Vana-Kreeka kõige võimsama jumala Zeusi auks. Olümpiamängude ajaline üevaade Esimesed olümpiamängud toimusid aastal 776 eKr. Aasta 776 eKr. oli kreeklastel ajaarvamise alguseks. Olümpiamänge peeti seal 1169 aasta väitel iga 4 aasta tagant - kokku 291 korda. Oma suureima õitsengu saavutasid olümpiamängud Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgul 500-440 eKr.-kõige pidulikumad olid 475 eKr. Toimunud 75. mängud kus austati Salamise merelahingu võitijat Themisthoklest. Alates V saj. keskpaigast eKr. Hakkasid mängud alla käima - ...
ÜLENURME GÜMNAASIUM 10B klass Olümpiamängud Referaat Juhendaja: Omar Saksing Koostaja: Kätlin Lumi Ülenurme 2011 1 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................3 1. OLÜMPIAMÄNGUDE LIIGID.................................................................4 1.1 Antiikolümpiamängud............................................................................4 1.2 Vaheolümpiamängud............................................................................5 1.3 Suveolümpiamängud............................................................................5 1.4 Naiste Olümpiamängud.........................................................................6 2. OLÜMPIAMÄNGUDE AJALUGU.........................
Laagri Kool Vana-Kreeka Uurimustöö Koostas:Henri Bibikov 6.s klass Õpetaja:Aivi Pärisalu Juhendaja:Merle Kuuse 2010 1. Sisukord Sissejuhatus 2. Vana-Kreeka müüt 3. Vana-Kreeka 4. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus 5. Sparta ja Ateena 6. Vana-Kreeka teadlased 7. Vana-Kreeka teater 8. Vana-Kreeka teatri põhiplaan 9. Vana-Kreeka jumalad 10. Antiikolümpiamängud 11. Kreeka kunst 12. Kreeka Skulptuur 13. Kokkuvõte 14. Kasutatud m...
Olümpia treeninguväljakute varemedAntiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana- Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). Päritolu Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. Igal juhul on teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Ühe müüdi koha...
Kaspar Moik 11A Milliseid elemente on meie kultuuris tänu Kreeka religioonile Kreeka kultuuri juured pärinevad aastast kakstuhat enne Kristust. Vanakreeklased olid usklik rahvas, kellel oli palju jumalaid ning kelle auks korraldati ohtralt pidustusi ja sündmusi, mis on tänapäeval asendamatul kohal inimkonnale. Milliseid elemente on meie kultuuris tänu Vana-Kreeka religioonile? Vana-Kreekas korraldati esimesed olümpiamängud Zeusi auks. See oli usu ja spordipidustus, mida korraldati iga nelja aasta tagant ning austusavaldus peajumalale. Seal osalesid vaid aristokraatlikust seisusest mehed, kes võtsid omavahel mõõtu erinevates sporialades, näiteks maadlus, kaarikusõit, jooksmine. Kuna aristokraatide seas oli pidev konkurents, siis treeniti selleks palju ning parimaid premeeriti. Lisaks spordipidustustele toimusid ka teatripidustus...
Antiikaja pärand Euroopa kultuuritraditsioonis: sport antiikajal ja täna Suur osa tänapäeva maailma kultuurist baseerub antiikajal sündinud filosoofial, loodusteadustel, arhitektuuril, kultuuri- ja spordiüritustel. Ühelt poolt on see loomulik järgnev sõltub eelnevast ning tol ajal ei olnud Euroopas teist nii arenenud kultuuri lihtsalt mujalt võtta. Antiik-Kreeka kultuur sai eeskujuks hilisematele kultuuridele ja ajastutele. Vana-Kreeka loodusteadused, filosoofia, religioon ja kultuuritraditsioonid ning iluideaalid näitasid teed teistele ka siis, kui hiilgeajad möödas. Mina peatun pikemalt antiikaja sporditraditsioonidel ning nende mõjust praeguse aja sporditraditsioonidele. Sport ja spordivõistlused kuuluvad tänapäeva eurooplase igapäevaellu. Teame tipp-, harrastus- ja nn "tugitoolisportlasi", kes eelistavad jääda publiku sekka, ent teevad seda samasuguse fanatismiga nagu tippsportlased tegelevad väljavalitud spordialaga. Traditsioo...
Antiikolümpiamängud Aravete Keskkool Juhendaja:Raido Rohi Sissejuhatus Antiikolüpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge.Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi.Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Idaiose Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elam...
Vana-Kreeka olümpiamängud, teater ja kunst 1. Olümpiamängud. a) Millal ja kus toimusid esimesed olümpiamängud? b) Kelle auks ja mitme aasta tagant peeti olümpiamänge? c) Millised alad olid olümpiamängude kavas? d) Millised reeglid kehtisid olümpiamängudel? e) Kuidas autasustati olümpiavõitjaid? 2. Kreeka teater. a) Kelle auks etendasid kreeklased näitemänge ja korraldasid näidendite võistlusi? b) Kes võisid olla näitlejateks? Kui palju näitlejaid oli? c) Milleks oli vajalik koor? d) Millised olid Kreeka teatri osad. Osata joonistada. Teade erinevate osade otstarvet. e) Milline oli Ateena riigimeeste suhtumine teatrisse? Põhjenda oma vastust. 3. Tragöödiad ja komöödiad. 4. Kreeka templid. a) Nimeta Kreeka templile iseloomulikud jooned. b) Esita nimeliselt konkreetseid näiteid Kreeka templitest. Foto järgi tunda ära Parthenon. 5. Skulptuur. a) Mis materjalist tehti skulptuure? b) Nimeta kuulsaid skulptoreid ja nende töid. Tunda foto ...
SPORDIAJALUGU Marion Piisang ESIAEG-(ka MUINASAEG)-ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni(ürkogukondliku korra lagunemiseni). Esimesed leiud inimesest Etioopiast ca 4,5 miljonit aastat tagasi. 3 miljonit aastat tagaasi algas inimese kui liigi kiire evutsiooniline areng. (esimesed nüüdisaegsed inimesed tekkisid Aafrikas 100 000 aastat tagasi ) Esiaeg lõppes Mesopotaamias ja Egiptuses 4. ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne-Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles ...
SPORDIAJALUGU ESIAEG-(ka MUINASAEG)-ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni(ürkogukondliku korra lagunemiseni). Esimesed leiud inimesest Etioopiast ca 4,5 miljonit aastat tagasi. 3 miljonit aastat tagaasi algas inimese kui liigi kiire evutsiooniline areng. (esimesed nüüdisaegsed inimesed tekkisid Aafrikas 100 000 aastat tagasi ) Esiaeg lõppes Mesopotaamias ja Egiptuses 4. ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne- Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles KIRJANDUS 1) Ho...
Vanakreeka kultuuri tähtsus Euroopa kultuuri kujunemisel Kreeka kultuur arenes välja juba 2000 aastal eKr Kreeta saarel. Seda tunneme me Kreeta- mükeene kultuurina. Edasi levis kultuur ka mandri-Kreekasse, kus hakati ehitama losse ja võeti kasutusele ka kiri. Vana-Kreeka kultuuris võib edaspidi mainida mitut erinevat ajajärku,millest hellenismiperiood 338-30 eKr lõpetab Vanakreeka ajastu. Vanakreeka kultuur on selget mõju avaldanud ka paljudele Euroopa riikide kultuuridele. Mida kõike teame me siis Vanakreeka kultuurist ja mis on säilinud ka tänapäevani? Tänapäeva teater sai alguse just Kreekast. Esialgu toimusid etendused kevadistel dionüüsiatel, mis olid veinijumal Dionysose auks peetavad mängud. Kui tänapäeval toimuvad siiski enamus etendused siseruumides, toimusid Kreekas etendused lageda taeva all ja pealtvaatajaid oli vahel koguni üle kümne tuhande. Peale dionüüsiate toimusid Ateenas ka pantenaiad, millega tähis...
ARUTLUS Kreeka kultuur – miks Euroopa kultuuri häll? Kreeka kõrgkultuur, Euroopa esimene tsivilisatsioon, sai alguse 2000. aastal eKr Euroopa kaguosas Egeuse meres paikneval Kreeta saarel. Kreeka kultuuri arengu saab jagada viieks tähtsamaks perioodiks. Need on Kreeta-Mükeene periood (Egeuse kultuuriperiood) 2000– 1100 eKr, tume ajajärk 1100–800 eKr, arhailine periood 800–500 eKr, klassikaline periood 500–338 eKr ja hellenismiajastu 338–30 eKr. Muistsed hellenid noppisid teadmisi Lähis-Idast ja Egiptusest, kohandasid endale omanäolise kultuuri. Miks võib Hellase kultuuri pidada Euroopa kultuuri hälliks? Tsivilisatsiooni lahutamatu tunnusjoon on kiri. Kreeta saare minoilise kultuuri lineaarkiri A sai alguse umbes 2000. aastal eKr. Kuna kiri on riigi tekkimise eeldus, võimegi Euroopa esmaseks kõrgkultuuriks pidada just minoilist kultuuri. Loodud lineaarkiri (mida tänapäeval ...
Vana- Kreeka olümpiamängud. Olümpiamängud olid kõige suuremad ja tähtsamad spordivõistlused. Olümpiamängud said endale nime Olympose mäe järgi, mis asub Kreekas. Esimesed olümpiamängud olid umbes 3000 aastat tagasi ja need toimusid Vana- Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Võistlused toimusid iga nelja aasta järel ning seal osalesid ainult mehed, kes austasid jumalaid ning ei olnud sooritanud kuritegusid. Osavõtja pidi enne mänge treenima 10 kuud enda kodukohas ja sellele järgnes 30- päevane eritreening Elises. Nende treening lõppes 57 km pikkuse jalgsirännakuga Elisest Olümpiasse. Mänge peeti Zeusi auks, võitjale pandi kaela suur pärg. Igal olümpia-aastal liikusid läbi Kreeka poliste ja kolooniate 3 sõnumiviijat, kes teatasid mängude toimumisaja ning kuulutasid 3 kuuks püha rahu, et võimaldada kõigile soovijaile takistamatu läbipääs Olümpiasse. Olümpias asus Kreeka suurim...
Gümnaasium ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Referaat Nimi ... 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUDEST ÜLDISELT...................................................................4 SÜNNILOOD............................................................................................................ 4 PEAJUMAL ZEUS...................................................................................................... 4 OSALEJAD............................................................................................................... 5 MÄNGUDEKS VALMISTUMINE.................................................................................. 5 VANA-KREEKA HARJUTAMIS- JA VÕISTLUSPAIGAD...................................................6 GÜMNAASIUM.........................................
Tänapäeva Euroopa kultuur rajaneb Vana-Kreeka kultuurile. Kultuur on kõik see, millega tegeletakse vabast tahtest ning mis on üldiselt piirkonniti veidi erinev ja konkreetset rahvast iseloomustav. Kultuuri kantakse põlvest-põlve edasi ja seetõttu ta jääb üldjoontes samaks. Loomulikult ta ka areneb, kuna võetakse üle nüansse teistest kultuuridest ja kohandatakse need endale sobivaks. Nõnda võtsid roomlased üle kreeka kultuuri, kui nad vallutasid Kreeka (146.a eKr), ning nii on Kreeka kultuur osaliselt püsinud Euroopas tänapäevani. Kuna Vana-Kreekas oli suhteliselt arenenud ühiskond, oli ka sealne kultuur külluslik ja mitmekesine. Tänu sellele, et kiri oli juba välja kujunenud ja inimestel oli aega, pärinevad sellest ka kirjalikud allikad, näiteks Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" 8. sajandist eKr. Säilinud on ka joonistusi, kujusid, näidendeid ja palju muud, mille põhjal saab hästi aimu tollesest kultuurist ...
Kordamine 11. klassile Vana-Kreeka Mõisted lineaarkiri - kreeklaste välja aretatud kiri. säilinud enamasti savitahvlitele hellen - vana kreeka elanik barbar - võõramaallane, kes kõneles arusaamatut keelt polis - tüüpiline vana kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle ümbrusest alfabeet - tähtede standartne komplekt akropol - polise keskele ehitatud kindlus agoraa - akropoli läheduses asuv koosoleku - ja turuplats aristokraatia - ehk parimate võim on valitsemise kord sümpoosion - koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega patriarhaalne ühiskond - võim kuulub meestele. naised on üsna õigusetud türannia - hirmuvalitsus monarhia - riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on üksikisik spartiaat - sparta täieõiguslik kodanik hopliit - raskerelvastusega jalaväelane perioik - isiklikult vaba mittekodanik geruusia - 30 liikmeline vanemate nõukogu lakooniline kõne - lühike, täpne ja selge kõne demokraatia - riigikord,...
Rapla Vesiroosi Gümnaasium. OLÜMPIAMÄNGUD TEGIJA: Kristel Merilain KLASS:6b klass KOOL:Rapla Vesiroosi Gümnaasium KUUPÄEV:15.09.08 RAPLA 2008 Olümpiamängud Vanas Kreekas. 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. 1)Mis Aladel Võisteldi? Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Olümpiakava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pen...
Otepää Gümnaasium Olümpiamängud Referaat Koostaja: Teele Kants 11a Märdi 2009 Sisukord 1. Päritolu 2.Müüdid olümpiamängude päritolu kohta 3.Ajalugu 4.Esimesed olümpiamängud 5.Olümpiamängude kava 6. Mängudeks valmistumine 7.Võistlejad 8.Olümpiavõitjad 9.Korraldajad 10.Pealtvaatajad 11.Olme 12.Hilisperiood 13.XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City 8. - 24.02.2002 Olümpia treeninguväljakute varemed Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasa...
Vana-Kreeka igapäevaelu Keiu Kaur • Kreeka riikide ühiskond oli linnaline – kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandusliku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme. • Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Vaatamata akropoli tähtsusele oli tegelik linnasüda koosoleku- ja turuplats agoraa. Nii akropolil kui ka all-linnas asusid jumalate templid. • Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis – linn). • Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks. • Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihe...
Olümpiamängud Vana-Kreekas Olümpiamängud, mis on tänapäevalgi suur sündmus, pakkusid mulle kõige rohkem huvi. Kuna olen ise ka suhteliselt spordiinimene tundus see valik üsnagi meelepärane. Kuid mis oli nende mõte, kus need toimusid ning kelle auks neid üldse peeti ? Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e.Kr. Kuid juba varem korraldati igal aastal Olümpias peajumal Zeusi auks pidustusi, millest võtsid osa vaid Elise maakonna elanikud. Pärast 776.a eKr muutusid need kohalikud mängud kogu Kreeka ühisürituseks. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas. Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. Kuna Olümpias asus Kreeka suurim staadion, siis oli see suurepärane koht, ning samas mahutas see alguses 20 000 vaatajat, hiljem aga juba ...
KERNU PÕHKOOL Kreeka Referaat Õpilane: Kelly Jersman Juhendaja: Tiina Nurmela Kernu 2011 Sisukord: 1. Sissejuhatus....................................................................................................................3 2. Kreeka lipp ja vapp........................................................................................................4 2.1. Kreeka lipp...............................................................................................................4 2.2. Lipu päritolu ja tähendus.....................
Kordamine 1. Perikles oli riigimees. Tema ajal oli demokraatia hiigelajas ja tema eestvedamisel ehitati palju templeid ja hooneid. 2. Polis – linnriik Aristokraatia – valitsemise kord, kus võim oli koondunud ülikutest suurmaaomanike kätte. Türannia – valitsemise kord, kus võim oli koondunud ühe (harva ka mitme) aristokraadist ainuvalitseja kätte. Demokraatia – valitsemise kord, kus võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. Kodanik - täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Hellenid- algselt Põhja-Kreeka hõim, hiljem nimetati nii kõiki Vana-Kreeka linnriikide rahvaid, kes kõnelesid kreeka keelt. Hellenite asuala kandis nimetust Hellas. Barbar- antiikajal kreeklaste ja roomlaste jaoks võõramaalane, kes oli nende meelest vähem aren...
Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Inglismaal ja Kreekas. Ajavahemikus 18591889 korraldati Ateenas antiikolümpiamängude eeskujul mitu korda Zappase mänge. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased. Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud 1896. aastal Kreekas. Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin. Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade võistlus, kus osa...
Sisukord Sisukord 2 1. Olümpiamängud: kuidas see oli? 3 2. Olümpiamängude teke: müüdid ja legendid 4 3. Olümpia lõpp 8 Kasutatud kirjandus 10 Lisad 11 · Lisa 1. Kronoloogia 11 · Lisa 2. Ebaõnn antiikolümpiamängudel 15 1. Olümpiamängud: kuidas see oli? Niikaua kui inimene elab, ...
Vana-Kreeka mõju tänapäeva Euroopale Kreeklaste esivanemate tsivilisatsioon ulatub tagasi peaaegu 2000 aastat eKr. Balkani poolsaar ja Kreeta saar olid asustatud juba 2000 aastat eKr, kuid tõeline kõrgtsivilisatsioon kujunes alles 15. sajandil eKr, siis kui ahhailased vallutasid Kreeta saare. 11.-8. sajand eKr vallutasid doorlased Balkani ning Mükeene kultuur hävitati. Tänapäeva Euroopat on kõige enam mõjutanud just järgnevad Vana-Kreeka ajajärgud: arhailine ajajärk ehk tsivilisatsiooni uus tõus 8.-5. sajand eKr, klassikaline periood 5.-4. sajand eKr ning hellenismiperiood Aleksander Suure vallutustest kuni roomlaste vallutusteni. Vana-Kreekas kujunesid välja valitsemistüübid, mis on laialt tuntud ka tänapäeva Euroopas. Aristokraadid olid suursugust pärisolu suurmaaomanikud. Aristokraatia moodustasid tihtipeale riigimehed ning vaimuinimesed, kelle kätte oli koondunud võim. Tüüpiline nähtus Vana-Kreek...
Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka tähtsus. · Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. · Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). · Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. · Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: · Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); · Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); · Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Tähtsaimad ehitised olid templid. Need olid tavaliselt ristküliku kujulised. Materjaliks puit, savi ja hiljem kivi ning marmor. Mörti ...
Vanakreeka kunst - templi arhitektuur 10.klass Vana Kreeka Said alguse olümpiamängud Sündis filosoofia ja paljud teadused Kirjandus ja teatrikunsti pärand said aluseks Euroopa kultuurile Kunst on Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega Vana-Kreeka arhitektuur Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus Templitel oli tavapäraselt 6 põhiplaani: 1) Megaron 2) Antidega tempel 3) Prostüül 4) Topeltantidega tempel 5) Amfiprostüül 6) Peripeeter Kreeka templi peripeetri põhiplaan Ümber templi on rida sambaid Kreeka templiarhitektuuri 3 stiili Dooria 7. saj. e.m.a Joonia 6. saj. e.m.a Korintose - 5 - 4 saj. eKr Dooria stiil Sammas Kapiteel Fri Joonia stiil ...
Vana kreeka olümpiamängud Olümpiamängude ajaloost Antiik-Kreeka omapärasemaks ja kõrgemaks saavutuseks olid olümpiamängud, mille ideed avaldavad suurt mõju ka tänapäeva spordiliikumisele. 1168 aasta vältel toimusid Olümpias iga 4 aasta järel (kokku 291 korral) pidulikud spordivõistlused, mis võeti Kreeka ajaarvamise aluseks. Võitjaid krooniti õlipuuokstest pärjaga. Olümpia paiknes Peloponnesose poolsaare lääneosas Elise maakonnas Alpheiose jõe avaras orus, umbes 20 km kaugusel merest. Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e. m. a. Kuid juba varem korraldati igal aastal Olümpias peajumal Zeusi auks pidustusi, millest võtsid osa vaid Elise maakonna elanikud. Pärast 776.a e. m. a. muutusid need kohalikud mängud kogu Kreeka ühisürituseks. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas ühe sõnaga, ...
Vana-Kreeka ajaloo perioodid Vana-Kreeka ajaloo perioodid: 1) Kreeta-Mükeene periood a) Kreeta periood (Minoiline kultuur, Egeuse kultuur ehk Minose kultuur) [2000-1500 eKr] Kiri: lineaarkiri A (tänapäeval ei osata seda lugeda) b) Mükeene periood [u. 1500-1100 eKr] Kiri: lineaarkiri B u. 1200 a eKr toimus Trooja sõda, sel ajal ilmusid Homerose ,,Ilios" ja ,,Odüsseia" 2) Tume ajajärk [1100-800a eKr] Võetakse kasutusele raud 3) Arhailine ajajärk [800-500a eKr] Kreeka kultuuri taassünd, Kreeka tähestiku sünd Delfi (usukoht), Delfi oraakel Olümpia, algavad olümpiamängud (I toimub 776 eKr) Tekivad linnriigid (polised) [nt: Ateena, Sparta, Teeba] Tekivad Kreeka kolooniad, algab koloniseerimine Itaalias Napoli, Lõuna-Prantsusmaal Marseilles Türgi (Väike-Aasia) Jõuavad Musta mere rannikule Kreeka teaduse sünd, filosoofia Thales (filosoof) 4) Klassikaline periood [500-338(323) eKr] Tekib demokraatia...
Antiik-Kreeka peegeldused tänapäeva maailmas Aili-Maarja Mäeniit Vabad kunstid I kursus Eesti Kunstiakadeemia, 2010 Sissejuhatus Kreeka maa, mis on tutvustanud maailmale kaost, draamat, tragöödiat ja demokraatiat. Iga vana kivi taga on Lugu, antiikmaailma inimesed, nende mõtted, unistused ja soovid. Maailmas on vähe paiku, mis suudaksid Kreeka rikka ja vahelduva kunsti- ja kultuuripärandiga võistelda. Kreekas võib näha 200 000 aasta vanuseid arheoloogilisi leide, mükeene- ja dooria aegseid varemed, mis on pärit ajast 7.-6. saj eKr). Ateena sümbol on lüli, mis ühendab võimsat antiiktsivilisatsiooni tänapäevaga. Paik, kus on olnud nii tempel, kirik kui ka mosee, mõjub sama aukartust äratavalt kui selle hiilgeajal. Dionysose teater on maailma vanim teadaolev teater, kus 5. sajandil pKr esitati esimest korda vana-kreeka kirjanik...
Antiikolümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Olümpiamängud toimusid iga nelja aasta tagant aastatel 776eKr-393pKr Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaarel läänerannikul asuva Olümpose pühas hiies Altises. Neid mänge peeti peajumal Zeusi auks. Olümpiamängudel tohtisid osaleda ainult vabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Võisteldi paljalt, et näidata oma füüsilisi võimeid, näidata ausust Zeusi vastu ning kuidas nad olid oma keha treeninud. Üks Olümpiamäng kestis 5 päeva. Esimesel päeval ehk avapäeval võistlusi ei toimunud vaid peeti pidulikke rituaale ja ohvritalitlusi. Teisel päeval juba toimusid võistlused noortele kiirjooksus, maadluses, pentatlonis ehk viievõistluses, rusikavõitluses ja pankraationis, mis on segu maadlusest ja rusikavõitlusest. Pentatlon koosnes 5 alast, milleks olid staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus. Kolmandal päeval olid pikamaajooks, staadi...
AJALUGU 1. Kooli ajalugu · 5 teadmist Hugo Treffneri kohta: o 1845-1912 o Sündis Kanepis o Kolm venda, üks õde o Töötas koduõpetaja eratundide andjana o Aitas korraldada II üldlaulupidu · detsember 1883 Treffneri koolil tegutsemisluba · kool tegutses Hobuse tänaval · 1919 HTG liideti Kubermangugümnaasiumiga · alguses (kuni 1954.a) HTG poistekool · NL'i ajal nimeks A.H.Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool · 1961 avati Eesti esimene matemaatika eriklass · 1990.a taastati HTG nimi (7.-12.klass), põhikool eraldus gümnaasiumist (Tartu Kesklinna Kool) · ainult gümnaasiumiklassid ca 10 aastat · 1998.a tulekahju, õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu, renoveeritud koolimaja avati 2002 2. Muinasaeg · Ajaloo põhietapid: o Muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiaeg (8 milj 3000 eKr) o Vanaaeg (3000 476 eKr) o Keskaeg (5.-15.saj) o Uusaeg (16.-19.saj) ...
1 Kaardil Vahemeri, Egeuse meri, Makedoonia, Peloponnesose ps., Arika, Kreeta saar, Rhododse saar, Ateena, Sparta, Pergamon, Olümpia 2. Millal oli arhailine periood? Millised muutused toimusid valitsemises ja ühiskonnaelus? Miks nimetatakse seda Homerose ajajärguks? ● 800-500 eKr(tsivilisatsiooni uus tõus) ● levinuim valitsemisvorm on aristokraatia (paremate võim) ● võeti uuesti kasutusele kiri ● See võimaldas panna kirja Homerose eeposed Ilias ja Odüsseia.Seda nimetatakse Homerose ajajärguks, sest siis ta tegutses ● Ühiskond oli patriarhaalne ehk mehekeskne. Naised elasid mehe eeskoste all. ● sellel perioodil toimusid esimesed olümpiamängud mille järgi hakati Kreekas aega arvama ● naised veetsid enamuse ajast kodus,mehed tegelesid valitsemisega ● sellel perioodil olid levinud ka perekondade sõpruskonnad kes ...
Vana-Kreeka Kordamine 10. klassile 1. Mõisted 1) Polis vana-kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 2) Alfabeet-kreeka tähestik, tuleneb alfast ja beetast 3) Hellen-kreeklane. 4) Barbar-vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt. 5) faalanks-tüüpiline kreeka lahingurivi, ruudu kujuline. 6) aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. 7) Demokraatia-rahva võim 8) Demos- rahvas 9) rahvakoosolek-kodanikest koosnev, põhiliseks ülesandeks oli polise juhtimine.Kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant 10) Türannia-ise hakanud valitseja võim 11) Spartiaat-sparta kodanikkond 12) Heloot-spartiaatide maaorjad 13) Perioik-lakoonika asunik 14) akropol-kalju nukile rajatud kindlus, kus jalamil paiknes tavali...
Milles seisneb Vana-Kreeka kultuuritähtsus Euroopa kultuuri kujunemisel? Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel, mis on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Kreeta saarel kujunes välja Kreeta-Mükeene ajajärgul (II aastatuhandel eKr) omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhandete keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni ning on eeskujuks ka praegusele Euroopa kultuurile. Hellenite üheks suurimaks saavutuseks oli oma tähestiku (alfabeet) väljatöötamine foiniikia tähestiku alusel, mis koosnes teatavasti ainult kaashäälikumärkidest kuid mõeldi juurde ka täishäälikud. Roomlased võtsid Kreeka tähestiku üle ja kohandasid oma vajaduste järgi: nii võis tekkida meilgi Euroopas kasutatav ladina kiri. Skulptuurides olid kreeklaste saavutused suured kuna seal said nad avaldada oma huvi inimese vastu, eredamalt tulid esile iga meistri enda kunstilised tõekspidamised. Kujur...
VANA-KREEKA I OSA Õpik Inimene, ühiskond, kultuur I osa Vanaaeg I Geograafilised olud Maastik mägine valitses poliitiline killustatus (polnud ühtset riiki). Ühendust peeti mere kaudu. Kliima soe põlluharimine, karjakasvatus. NB! Kreeka tähtsus: Vana-Kreekast sai alguse Euroopa kultuur! I Ajaloo põhietapid 1) Kreeta-Mükeene ajajärk II a tuh eKr * Kreeta ajajärk e minoiline kultuur: olid lossid (Knossos), oli oma kiri, mida lugeda ei osata * Mükeene ajajärk (Kreeka mandril): keskus Mükeene, sõjakas kultuur Kreeta-Mükeene kultuur hävis madalama kultuuritasemega rahvaste sissetungi tagajärjel. 2) Tume ajajärk 1100-800 eKr * kolonisatsioon Väike-Aasia poolsaarele * raua kasutuselevõtt 3) Arhailine ajajärk 800-500 eKr * kujunesid linnriigid e polised * tähestik * eeposed * nn suur kolonisatsioon * olümpiamängud 776 eKr 4) Klassikaline ajajär...
Olümpiamängud Madis Aavik Kullamaa Keskkool 10A.klass Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud Vana Kreeke religioossed pidustused. Olümpias aastast 776 eKr kuni 393.aastani pKr. Mänge peeti Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Algul oli ürituse pikkuseks 1 päev, hiljemalt juba 5. Toimusid 293 korda. Kaasaegsed olümpiamängud Esimesed toimusid 1896.aastal 6. - 15.aprillini Ateenas. Osales 13 riiki. Naissportlased ei osalenud. Esimene toimumiskoht oli Panathenaikoni staadion. Suveolümpiamängud Esimesed 1896. aastal Ateenas. XXVIII mängud 2004.a. Ateenas. Toimunud 27 korda! Taliolümpiamängud Esimesed Chamonixis aastal 1924. Toimunud 20 korda. Sellel aastal 21. kord. Esimesed olümpiamängud Ateena 1896 Osales 13 riiki. Võistlesid ainult mehed. Osa võisid võtta kõik soovi...
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium OLÜMPIAMÄNGUD VANA-KREEKAS referaat Koostaja: Gerli Alliksaar Klass: 10E2 Tallinn 2017 Sisukord Olümpiamängud..................................................................................................... 4 Võitjad.............................................................................................................. 5 Spordialad........................................................................................................ 5 Olümpiarahu.................................................................................................... 6 2 Sissejuhatus Aastal 776 eKr peeti esimest korda olümpiamänge, pannes sellega aluse traditsioonile,...
Olümpiamängud on midagi, milleta pole sportlastel võimalik oma karjääri edendada ja areneda. Ent olümpiamängudel on väga huvitav ajalugu. Alustaksin olümpiarõngastest, siis olümpiatuli, seejärel antiikolümpia ja siis kaasaegsed olümpiamängud. Olümpiarõngad ehk olümpiasümbol Koosneb viiest omavahel põimunud olümpiarõngast. Kõik rõngad on erinevat värvi. Alates ülalt vasakult on rõngaste värvid sinine, must ja punane. Alt vasakult kollane ja roheline. Kollane rõngas ühendab sinist ja musta rõngast, roheline rõngas aga musta ja punast. Kogu see kujund, mille rõngad moodustavad on korrapärane trapets, mis sümboliseerib viie maailmajao liitu ja kogu maailma sportlaste kohtumist olümpiamängudel, sealjuures ausas ja sõbralikus võistluses. Pierre de Coubertin oli mees, kes mõtles välja need olümpiarõngad, see mõte tuli talle 1913. aastal. Kuuest värvusest , kaasaarvatud ka olümpialipu valge põhi, kuulub iga riigi lipuvärv...
Vana Kreeka- Euroopa kultuurihäll? Vana- Kreeka ajajärk jääb kusagile 2000 eKr kuni 30 eKr vahele. See ajavahemik on jaotatud mitmeteks ajajärkudeks, mis iseloomustab Kreekas toimuvat sel ajahetkel. Vana- Kreeka on andnud minu arvates tänapäeva maailmale alla korraliku põhja. Seda siis näiteks kirjanduses, spordis, kunstis ja veel paljudes teistes. Võiks öelda isegi, et pole valdkonda, mis poleks algust saanud Vana-Kreekast. Mõeldes Kreekale, meenub mul esmalt sealne mõnus soe kliima, mis soosis seal varajase kultuuri tekkimist. Seal tekkis teater, millest arenesid välja komöödia, tragöödia ja draama ning võtsid kasutusele poolringi kujulise teatriplatsi. Kirjanduses lõi Homeros kuulsad teosed nagu ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ning luulevormidest ehk lüürikast on kujunenud välja lüüra ja kitarri eelkäija kitara. Kuulsad on ka nende templid, sambad, skulptuurid, vaasimaalid ja odakandja kuju. Kõige kuulsam spordiüri...
Küsimused: 2.Miks nimetatakse kõige vanemat kultuuri Kreekas Kreeta-Mükeene kultuuriks? 3.Iseloomusta iseseisvaid linnriike. 4. Mille poolest erineb hellenismi ajajärk varasematest Kreeka ajajärkudest? 5.Kes oli kreeklaste kõige armastatumad kangelased? 6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Home...
KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: polis Kreeka linnriik Kodanik riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses poliitika linnriigi asjadega tegelemine agoraa linna keskväljak, kasutati kogunemispaiga ja turuplatsina akropol kindlus kõrgemal künkal aristokraatia võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte (Sparta) demokraatia võim on koondunud rahva kätte (Ateena) (Demos-lihtrahvas;Kratos- võim) faalanks lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise seljataga hellen kõigi kreeklaste üldnimetus (emamaal, kolooniates) barbar - mittekreeklane hellenism ajajärk Aleksander Suure vallutustest Rooma võimu kehtestamiseni, idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museion muusade tempel, kultuuri- ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros Pim...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Vana - Kreeka Uurimustöö Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus................................................................. 3 Ülevaade Vana Kreeka perioodidest.............................. 4 Elust olust ....................................................................... 5 Kunst 1) Arhitektuur.............................................................. 6 2) Skulptuur................................................................7 3) Vaasimaal...............................................................9 Tänapäevast leitud sarnasused.......................................10 Tänapäevast leitud sarnasuste analüüs.............................11 Kasutatud kirjandus......................................................12 ...
annaabi.ee 
