Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana-Kreeka ajaloo perioodid (0)

3 HALB
Punktid
Vana-Kreeka ajaloo perioodid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tonight Õppematerjali autor
Vana-Kreeka ajaloo perioodid ja tähtsaim informatsioon nendest

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
odt

Üldajalugu

Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks

Ajalugu
thumbnail
10
docx

Vana-kreeka

Ühiskonnakihid  Perioigid mittekodanikud  Spatriaadid – Sparta (enamus käsitöölised) kodanikud Asukoht  Lakoonika maakonnas  Atika  Peloponnesuse ps  Kesk-Kreeka  Lõuna-Kreeka Kuidas on Vana-Kreeka kultuur mõjutanud Euroopa kultuuri?  Demokraadiale (klassikalisele ehk otsesele) pandi alus Kreeka polistes, kus polise elanikud käisid rahvakoosolekutel hääletamas iga 10 päeva tagant. Tänapäeva Eestis on meil esindusdemokraatia, kus rahvas valib omale valitsejad ja hääletab tähtsamate küsimuste puhul (nt siis kui oli küsimus kas Eesti liitub Euroopa liiduga)  Pani alus teatrikunstile

Ajalugu
thumbnail
2
rtf

Vana-Kreeka

Kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne ­ kultuuride segunemine, kreeka kultuuri ja keele laialdane levik. Rajati Aleksandria, Antiookia, Pergamon. Kreeka alistumine Rooma riigile 30 eKr roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse riigi. Filosoofia sai alguse arutlusest füüsilise maailma tekke ja toimimise üle. Moraaliprobleemid Hellenistlikud valitsejad soosisid kutluuri. Luule tähtsus. Teater. Matemaatika - Pythaggoras Meditsiin - Hippokrates Ajalugu - Herodotos e ajaloo isa Filosoofia - Demokritos õpetlane - Thales Lakooni grupp, Aleksandria Tuletorn, Milose Venus, Odakandja, Poseidoni tempel Teadus. Matemaatik Eukleides. Füüsik ja leiutaja Archimedes, astronoomis, matemtaaik ja geograaf Ptolemaios.

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Kordamine: Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu

eKr hävis õnnetuse tagajärjel suurem osa hävis. , põhjuseks peetakse doorlaste sissetungi. Minose lossil on suur õu, kus on kaev, Minose Mükeene lossil on ümber kaitsemüür, puudub lossi ümber polnud kaitsemüüri, sambad läksid paraadõu, toad ei asetsenud korrapäratult, ülevalt poolt paksemaks. sambad läksid ülevalt saledamaks. 2. Kreeka ajaloo periodiseerimine. Nimeta ja dateeri perioodid. Iseloomusta iga perioodi kolme sisutiheda lausega, mis tooksid välja perioodi kõige iseloomulikumad jooned. Kreeta-Mükeene periood umbes 2000-1100eKr.- 2000a eKr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Alguse sai omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsamask keskuseks kujunes Knossos. Tume ajajärk u 1100-800a eKr- Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus

Ajalugu
thumbnail
5
odt

Kokkuvõte Kreeka ajaloost

Kreeka Looduslikud tingimused Vanade kreeklaste põhiterritooriumiks oli Balkani poolsaare lõunaosa. Ajalooliselt jagunes see kolmeks piirkonnaks ­ Põhja- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Tessaalia; Kesk- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Atika ja Lõuna- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Lakoonika. Põhja- ja Kesk- Kreekat ühendas omavahel vaid Termopüülide kitsastee; Kesk- ja Lõuna- Kreekat e. Peloponnesose poolsaart Korintose maakitsus. Kreeka ei olnud ühtne riik, vaid oli killustatud paljudeks sõltumatuteks linnriikideks. III-II at eKr asustasid kreeklased kogu Egeuse mere ranniku ja saared. Suurkreeka kolonisatsioon algas VIII saj. eKr. Kreeklased asusid elama kogu Vahemere rannikule. Vana- Kreeka ajalugu jagatakse kuueks suureks perioodiks. 1. Egeuse ehk Kreeta- Mükeene ajajärk (u 2000- 1100 eKr) 2. Tume ehk Homerose ajajärk (u 1100- 800 eKr) 3. Arhailine ajajärk (u 800- 500 eKr) 4. Klassikaline ajajärk (u 500- 338 eKr) 5. Hellenis

Ajalugu
thumbnail
3
doc

KREETA-MÜKEENE KULTUUR ptk. 13 (lk. 91-100)

KREETA-MÜKEENE KULTUUR ptk. 13 (lk. 91-100) Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks ­ minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Kreeta- Mükeene kultuur (ühiskonna korraldus, usk, kultuur, teadus, filosoofia)

Kreeta- Mükeene kultuur (ühiskonna korraldus, usk, kultuur, teadus, filosoofia) 2200-200 eKr – kreeklaste esivanemad indoeurooplased Balkani p-s 1) 200-1100 eKr – Kreeta-Mükeene ehk Egeuse ajajärk  2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel  1600-1100 eKr Mükeene kultuur Balkani p/s-l koos kreeklastega 2) 1100-800 eKr- Tume ajajärk 3) 300-500 eKr – Arhailine ajajärk 4) 500-338 eKr – klassikaline ajajärk 5) 338-30 eKr - Hellenismi periood Antiikajal Hellas – tänapäeva Kreeka, Hellen – kreeklane Barbar – sõjamaalane 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel. Iseloomulikud tunnused:  Kuulsam kuningas Minos  Kasutasid vaske  Kaubavahetus egiptlaste, foiniiklaste, babüloonlastega  Savitahvel, silpkirjas lineaarkiri A, mida ei osata tänapäeval dešifreerida.  Naiste ühiskondlik positsioon kõrge Knossos on Kreeta tähtsaim loss. Losside eripära:  Sõjaliselt kindlustamat

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Vana - Kreeka KT kordamisküsimused

Polykleitos - skulptor Pindaros - suurim lüürik ja aristokraat Solon - Atika poeet ja kreeka seadusandja Sophokles - üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke Aischylos - tragöödiakirjanik, tõi esimesena lavale ühe näitleja asemel kaks Demokritos - mõtleja ja aatomiõpetuse rajaja Thales - mõtleja ja üks seitsmest targast Pythagoras - filosoof ja matemaatik Hippokrates - vana - kreeka arst. arstiteaduse looja Herodotos - ajaloolane, keda on nim. ka ajaloo isaks Sokrates - filosoof Platon - filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja Aristoteles - filosoof, Platoni õpilane Aleksander Suur - Makedoonia kuningas. antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht Archimedes - matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja. Eukleides - kreeka matemaatik, geomeetria isa Ptolemaios - kreeka astronoom, astroloog matemaatik ja geograaf Daatumid ja perioodid Kreeta-Mükeene periood - 2000-1100 eKr Tume ajajärk - 1100­800 eKr

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun