2. Vaesed inimesed (ideeline kavand) Dostojevski ,,Vaesed inimesed". Sisu ja taust Jutustuse alapealkirjas on täpsustus pealkirjale ,,Romaan kirjades". Ta vihjab konkreetsele kirjanduslikule zanrile Lääne-Euroopas. Juba XVIII saj tuntud sentimentalistliku suuna raames. Vihjed tuntumatele teostele: Goethe ,,Noore Wertheri kannatused", Russeau ,,Julie ehk uus Jeloise". Goethe ja Russeau teoste peategelasteks on armunud aristokraadid, kes peavad kirjavahetust. Kirjade rafineeritud stilistika, kõrgestiharitud tegelased, kõrgstiil. Dostojevski püüab muuta seda olemasolevat kirjanduse traditsiooni jätab vana zanri tähistuse pealkirjas, kuid muudab tegelaskujude sotsiaalset staatust. Dostojevskil on tegelasteks tavalised inimesed meestegelane väike ametnik, naistegelane vaene neiu. Seoses sellega muutub kirjade stiil. Intellektuaalne tase on suhteliselt madal. Selle seisneb zanri uuendus. Paljukõnelevad on ...
RESSURSIRIKKAD, KUID VAESED RIIGID SAMBIA, TSIILI, MEHHIKO, INDONEESIA, ALZEERIA 1.ÜLDISELOOMUSTUS Saime ressursirikkad, kuid vaesed riigid. Need riigid asuvad kõik lõunapoolkeral. Riigid on rikkad erinevate rauamaakide poolest. Näiteks Sambias leidub kulda, hõbedat ja vaske, Alzeerias leidub aga uraani. Mehhikos leidub Sambiale sarnaselt hõbedat. Idoneesias aga kulda, nikklit, ja vaske. 2.ARENGUTASEME NÄITAJAD Arengu taseme näitajaid on erinevaid. Meie uurisime inimeste keskmist eluiga, SKT, suremusi, sündimusi, inimikusuremusi ja laste arvu naise kohta. Samuti uurisime
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogiateaduskond Elektroonika ja bioonika Edgar Kruusmägi 121092 VAESED JA RIKKAD - KAS NII JÄÄBKI? Essee Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Sisukord Tiitelleht...................................................................
Fr.Tuglase novellide kokkuvõtted "HINGEMAA" (Jutt sellest, et inimene pole jänes, kes elab haavakoorest, ja et maakera on tõesti raske) 1. On sügisene õhtu ja sajab vihma. Algavad tusase tuju ja rusutud meeleolu ajad. Noor õpetajaameti-kandidaat Juhan Remmelgas oli esimest korda teel õpetajavalimisele. Talved veetis ta elutuid raamatuid tuupides,suvel ajalehekontoris töötades, et oleks võimalus edasi õppida. Talle meenus ta igav ja ühetooniline elu. Meenub lapsepõlv, mis on üsna udune aga samas meeldiv. Meenus kevadine aeg, mil valge habemega vanamees luges laua taga jutlust. See oli tema isaisa-vana Remmelga Peep. Ta seisis oma vanaisa kürval ja vaatas, kuidas kärbes jutluseraamatule laskus ning kattis sõna enesega. Kui kärbes ära lendas, siis oli sõna taha tekkinud imelik punkt, mida vist tegelikult polnud vaja. Juhanile meenus, kuidas ta siis naerma pu...
2) VÄIKERIIGID väikse pindala ja rahvaarvuga riigid. N: Eesti, Läti, Andorra, Luksemburg 3) LINNRIIK riik, mis koosneb vaid ühest linnast. N: vatikan, monaco, singapur 4) ENKLAAV riik, või selle osa, mida ümbritseb teise riigi territoorium. N: Lesotho, Vatikan, San Marino, Alaska, Kaliningrad 5) RIKKAD RIIGID tugev haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. N: Eesti, Norra, Rootsi, Belgia, Inglismaa, USA 6) VAESED RIIGID vaene elanikkord, tööpuudus, majandus tugineb põllumajandusel või maavara väljaveol. N: India, Mali, Niger EESTI ASENDI POSITIIVSED KÜLJED Juurdepääs merele, pole looduskatastroofe, mitmekesine kliima, Piisavalt looduvarasid, naabrus Venemaaga(majandussuhted). EESTI ASENDI NEGATIIVSED KÜLJED pole väärtuslikke maavarasid, kliima, naabrus Venemaaga(poliitika, ajalugu). Maailmas on kokku 195 riiki, millest viimati iseseisvusid Kosova, Serbia, Monte Negro ja Ida- Timor.
JÕULUNÄIDEND ,,JÕULUSOOV" JUTUSTAJA (ELERI): ELASID KORD SÜGAVAL PAKSUS METSAS EIT JA TAAT, NEIL OLI POEG MADIS KEDA NAD VÄGA HOIDSID. NAD OLID KÜLL VAESED JA TÖÖD PIDI KÕVASTI TEGEMA, AGA ARMASTASID OMA POEGA VÄGA. MADIS OLI AITAS EITE TAATI IGATI. AGA SIIS TULI TALV JA METSAS OLI VÄGA KÜLM JA KÕLE. EIT (TRIINU) : MADIS, POEG TOO PAGARI JUUREST MEILE PÄTSI LEIBA. TAAT (ELERI): OOTA POJAKE ÄKKI SAAKSID KA PUUSEPA JUURES KÄIA JA TUUA KIRVE MIS MUL ÜKSPÄEV TEMA POOLE JÄI. MADIS (KASPAR/ELERI): HEA KÜLL JUTUSTAJA (ELERI): MADIS OLI VAHEPEAL TÄITSA KURI, ET EMA JA ISA TEDA
Veekonfliktid Ecuadoris Põhjustatud puhta vee pärast Kellel on õigus vee üle? Kes seda kontrollida võiks? Kuidas veega seotud majandust edasi arendada? Kes sellest kõigest kasu saab? Veekonfliktid Ecuadoris Konflikti poolteks võib laiahaardeliselt võtta valitsus ning suurärimehed vs. Ecuadori põliselanikud Põliselanikud võtlevad seaduseelnõu vastu, mis lubaks vee erastamist Vesi müüakse jõukatele äridele ning vaesed peavad seda endale ostma Suur osa veest saastatakse tänu kaevandustele Pichincha provints Imbabura provints Ecuador Cotopaxi provints Veekonfliktid Ecuadoris Ecuadori põliselanikud protesteerivad praeguse süsteemi vastu blokeerides teid Marssides tänavatel Põhjustades rahutusi Protestijad erreteeritakse Kasutatud materjalid http://www.laht.com/article.asp?ArticleId=
2. Kes oli John Constable? Miks me räägime temast käesolevas peatükis? Keda ta mõjutas? Inglise kunstnik, tal oli sugemeid realismist 3. Mida huvitavat hakkas alates 1830. Aastatest juhtuma Barbizoni külas? Keda külaelanikest tead nimepidi? Inimesed pühendasid enda looduse ilu ülistamisele. Corot 4. Milliseid mõtteid äratab sinus J.-F. Millet' maal ,,Viljapeade korjajad"? Esiplaanil vaesed naised, taamal kullakad viljakuhilad. Vaesed naised korjavad päevase koristuse ajal maja pudenenud viljapäid. Kurb meeleolu, vaesus, ränk töö. 5. Millisena kujutas inimesi Honoré Daumier? Tema tegelased on võetud argielust, kuid need ei ole juhuslikud üksikisikud, vaid suure üldistusjõuga tüübid. Kõik tüübid mõjuvad karikatuursena. Kunstnik näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset, kuid pilke teravus on erinev. Tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ja
PARVEPOISID Selle novelli peategelased on Loki ja tema isa Silver Kudisiim (nad on vaesed ja alandlikud) ning Habahannese talu vana peremees ja tema tütar Mall (nad on rikkad, kõrgid ja uhked). Tegevuse asukoht on Mustjõgi ja selle ümbrus (okaspuumets, rabad, sood). Novellis ütleb jutustaja, et harva eksib sinna mõni kütt või rändaja, sest seal ei ole ei inimesi ega elamuid. Kohalikuks kevadiseks ,,suursündmuseks" on jääminekuajal kaugematest küladest ja linnadest tulevate parvetajate sõitmine hõisete saatel mööda jõge mere poole
1. Riikide arengutaseme näitajad: SKT (sisemajanduse kogutoodang); inimarengu indeks; sündimus/iive/laste suremus; keskmine eluiga; kirjaoskus; elektrienergia tarbimine 1/in kohta; hõive erinevates sektorites. 2. Rikkad riigid Rahvaarv kasvab aeglases tempos; lapsiperes 1-2; rahvas koondunud linnadesse; meditsiin kõrgelt arenenud; kirjaoskajaid rohkem; maavarade kaevandamine ja töötlemine; elektrienergia tarbimine suur. 3. Vaesed riigid Kiire rahvaarvu kasv; demograafiline plahvatus; laste arv suur peres; keskmine oodatav eluiga madal; imikute ja väikelaste suur suremus; kirjaoskajate arv väga madal; eksporditakse maavarasid ja põllumajandussaadusi; suured keskkonna probleemid; kulutused elektrile väiksed. 4. Kõrgelt arenenud põhja riigid
Sotsiaalpoliitika ajalugu 1601 Poor Law (Vaeste seadus) Kuninganna Elizabeth I · Üldine ühtne süsteem vaeste ,,ülevaatajate" (overseer) määramiseks; · Kohalik vastutus · Väärikad ja ebaväärikad vaesed · Töömajad (Workhouse) ebaväärikatele vaestele · Seegid (Almshouse) väärikatele vaestele Vaesuse suurenemise põhjused · Feodaalsüsteemi lagunemine · Kloostrite sulgemine ja tegevuse lõpetamine · Moraali ja väärtuste langus o Nälgijate toitmine o Januste jootmine o Võõraste vastuvõtmine o Paljaste riietamine o Haigete külastamine o Vangide külastamine
mõõtmeline mõiste, kusjuures vaesuse erinevad komponendid on omavahel seotud majanduslikult vaene isik on sageli halvem tervisega, s.t. on ka tervise poolest vaene, rahalises kitsikuses pere lapsed jäävad tihti ilma hea hariduseta, mis omakorda põhjustab majanduslikku vaesust jne. Vaesuse arvestuses on üldjuhul esmaseks ühikuks leibkond, kuna eeldatakse, et leibkond jaotab oma ressursid liikmete vahel vastavalt nende vajadustele ja seega on kõik leibkonnaliikmed ühtaegu kas vaesed või mittevaesed. Vaesteks isikuteks loetakse kõik vaeste leibkondade liikmed. Vaesus võib olla subjektiivne ja objektiivne. · Subjektiivne vaesus põhineb inimese enesehinnangul. Subjektiivselt vaesed isikud tunnevad, et neil on raskusi oma rahaliste ressurssidega toime tulle ja elada vastavalt ühiskonnas kehtivatele standarditele. Subjektiivne vaesus sõltub lisaks leibkonna käsutuses olevatest ressurssidest veel elustiilist ja toimetulekuoskustest.
E.Vilde „Külmale maale“ Miks valida just selline raamat kui valikus oli ka veidi lõbusama varjundiga raamatud? Jah, seda küsisin ma ka enda käest kui olin jõudnud selle raamatuga umbes poole peale. See kuidas käituti antud raamatus peategelase Väljaotsa Jaaniga ning tema perega, oli väga kohutav. Kui võrrelda raamatu sisu tänapäevaga siis tegelikult on kõik need samad asjad tänapäevalgi olemas, kohati isegi hullemad. Inimesed, kes on vaesed, elavad üpris halvas seisukorras olevas majas(antud raamatus siis saunas), söövad kõige kehvemaid asju, neil pole hingetaga peaaegu, et kopikatki võivad siiski olla südames kõige toredamad, vastutulelikumad, siiramad ning abivalmis inimesed. Täpselt nagu seda oli Jaan. Ta oli mees kes elas saunas, pidi toitma oma õdesid-vendi ja haiget ema sedasi, et tal ei olnud mitte pennigi raha ja peavari taheti ka ära võtta kuid siiski suutis ta säilitada oma väärikuse ning
Tekkis mõiste „abielulised kohustused”, mis takistas mehel ja naisel teineteisest võõrdumist. Vanas Testamendis ilmneb selge rõõm inimese kehast ja seksuaalelust, keha pole midagi halba ja patust. 4) Kuidas piirati Roomas lastearvu perekonnas? Laps oli Roomas vanemate vara, nende otsustada oli, mida temaga teha. Lastearvu piirati raseduse vältimise ja abortidega, aga kasutati ka vastsündinute hülgamist. Vaesed hülgasid oma lapsi või müüsid orjaks, aga ka rikkad loobusid lastest, eriti tüdrukutest. Väljaspool linna olid paigad, kuhu vastsündinud võis jätta – sealt võis neid võtta, kes soovis. 5) Millises ühiskonnas oli meeste eluiga 10 aastat pikem kui naistel? Miks? Kuidas seda ühiskonda veel nimetati? Varakeskaegses ühiskonnas oli meeste eluiga 10 aastat pikem kui naistel. Sündimus oli suur ja sünnitajad vaevu täisealised. Sagedased sünnitused ja
Loodusvöönd Levik Kliima Mullad Taimkate 1. Ekvaatorilähedastel M ( sajab palju, Ferraliit mullad, Liigirikkaim. Ekvatoriaalne aladel. T kõigub vähe. ) toita. vaesed. Pool maailmast vihmamets Keemiline mur. elab Punane värvus. seal.Rinnded* 2. 10. ja 20. Aasta jaguneb 2: Ferraliitmullad, Kõrrelised. Savann laiuskraadide vihmane ja kuiv. toita. vaesed. vahemikus. Punased. Keem. 3. 20
Kalandus 1. Milles seisneb maailmamere majanduslik tähtsus?-Maailmameri on hindamatu bioloogiliste, mineraalsete ja energeetiliste ressursside allikas, mida inimene kasutab söögiks ja mitmeks muuks otstarbeks. Kõige olulisemal kohal maailmamere ressurssidest on kalad, mida ei kasuta ainult inimesed, vaid millest tehakse ka kalajahu, mis on kasutusel loomasööda ning põlluväetisena. Otstarbeka majandamise korral taastuvad aga kalavarud suhteliselt lühikese aja jooksul, ning selleks tuleb reguleerida püüki ja vältida veekogude saastamist. 2. Mis on akvakultuur?- tänapäevase tarbimise rahuldamiseks kasvatatakse kalu, limuseid, vähke, vähilaadseid, veetaimi jt veeorganisme 3. Mis on majandusvöönd, mille poolest see erineb territoriaalveest?-Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asu ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. Territor...
ÜKSIKISIK JA MAJANDUS Mirjam-Marleen Kond Kaisa Kink MT 11 ÜHISKONNA JAGUNEMINE Kõigil võrdsed võimalused Valikud ja otsused Rikaste valikud Vaeste valikud INIMESTE VÕRDSUS Sünnilt on kõik võrdsed Rikkuse saamine Ühiskonnakorraldus soosib Põhitöö igal inimesel endal INIMESTE VÕIMED JA TULUD Võimete osa ei tohi ülehinnata Loomulik võimekus ei pea tähendama talenti ,,raha tegemisel" Nt: keelevaist RIKKUSTE ÜMBER JAOTAMINE Kõigil võrdsed võimalused Tahtejõud Rikkamad ei ole süüdi vaeste majanduslikus seisus VAESED, VAESUS Võimete arendamine Otsuste, valikute tegemine Valikud avaldavad rohkem mõju kui talendikus RIKASTUMINE EBAÕIGLASELT Kohusetunne Tahtejõud Pingutused Edu on igaühe enda kätes RAHA = ÕNNELIKKUS? Õnn ei peitu raha kogusest Raha on vajalik elamiseks RAHA = INIMLIK ÕNN? Rahas ei peitu õnn RIKKAM RIIK, VÄHEM VAESEID? Sotsi...
VARAKRISTLIK KUNST 2-5 SAJ Ristiusk kuulutas,et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimestele võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik siis pääseb elust talutud kannatuste ees taevariiki. Ees-Aasias tekkis ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkis ka varakristlik kunst. See arenes Rooma aladel. Kuna ristiusk oli keelatud siis pidid usklikud kasutama maa-aluseid matmispaiku kokkutulekuks ehk katakombe. Arhitektuur
See pole sugugi lihtne, alati tõmmatakse nahk üle kõrvade. Kui valus see ka poleks. Kuna Oliver oli tark ja seisis oma õiguste eest läks tal hästi, ta sai oma sugulased üles leida ja nendega elada ja oma lapsepõlve mööda saata. Filmi käsitlus tuli päris hästi välja, kuigi oleks võinud olla natuke erksamad ja mustemad värvid. Filmis oli ainult tuhmunud värvid, see ei sobinud hästi. Aga hästi oli eristatud küll rikkad ja vaesed. Aga kas tõesti oli vaesed nii vaesed kui näitati? Näitlejate valik oli hea. Kõik mängisid oma rolli hästi välja, kui vahel oli ka näha kuidas näitleja läks hästi endast välja. Või ma nägin ise valesti. Seda ma ei oska öelda. Film oli väga hea. Mulle meeldis, sai emotsiooni näha, mitte neid endale ette kujutades raamatu lugemisega. Kuigi vahel on parem raamatut lugeda, siis jätad õudsemad kohad välja või kujutled ette, et kõik juhtub kuidagi kergelt.
arendada Võimalus investeerida üle ilma Ebastabiilsetesse riikidesse ei investeerita Raha ja inimeste vaba liikumine Kuritegevuse kasv Maailm on muutunud väikeseks Reostus ja saaste,loodusvarade hävitamine Rikkad muutuvad rikkamaks Vaesed jäävad vaesemaks Maailmamajandus: kõikide riikide majandus vaadatuna nende omavahelistes suhetes (maailmaturg e kaubandus, finantstehingud, maj.organisatsioonid). geograafiline tööjaotusriik spetsialiseerub sellisele tootele, millel on enim eelduseid. Eeldused geogr.tööjaotuse tekkeks lõi veonduse areng ja maavarade ebaühtlane jaotus. Elatusmajanduskõiki hüvesid toodetakse oma tarbeks,ülejääk vahetatakse naabriga
Peale rahvuse ja religiooni Vabadus, konkurents, Sotsiaaldemokraadid väärivad hoidmist ka individualism. ,,Igaüks on arvavad, et riik peab traditsioonilised oma õnne sepp." Riigilt pehmendama ühiskonnaklassid. Riik peab saavad väikest sotsiaalabi turukonkurentsi mõju leevendama turukonkurentsi vaid väga vaesed ja ning tagama igale mõjusid ning tagama igale puuetega inimesed. inimesele väärika Sots. poliitika inimesele normaalse elatustaseme. Ühiskond elatustaseme. Nii rikkad kui peab tagama igale oma vaesed võivad nautida liikmele inimõigused,
Theoretical Perspectives and Methods of Intervention" Toitke näljased Andke janustele juua Võtke vastu võõraid Andke riided alasti olijatele Külastage haigeid Külastage vange Matke surnud Ühiskonna käsitlus antiikajal Aristoteles (384-322 e.Kr) Ühiskond on kihistunud ja koosneb kolmest klassist Rikkad, ülemklass oma olemuselt saamahimuline Keskkiht, kesklass oma olemuselt väärtuslik Vaesed, alamklass sõltuvad ja seetõttu orjameelsed 11 Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Ebavõrdsus on looduse loomulik funktsionaalne osa. Sotsiaalprobleemid keskajal Thomas Aquino (1225-1274) itaalia teoloog Sõnastas Aristotelese loomuliku ebavõrdsuse kristliku doktriinina.
Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid), lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemine: vallutatud aladest väljas provintsid (asehaldus), võidetud aladelt 1/3 talupoegadele ja renditi rikastele. Vallutatud maad munitsiipiumi staatuse (kodanikud roomas kodanikeks, säilis omavalitsus).
Sisemajanduse kogutoodang majandussektorite kaupa Allikas: www.stat.ee Sisemajanduse kogutoodang majandussektorite kaupa Eesti majanduse ruumilised iseärasused Põhja-Eesti: Harjumaa Kesk-Eesti: Raplamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa Kirde-Eesti: Ida-Virumaa Lääne-Eesti: Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Pärnumaa Lõuna-Eesti: Jõgevamaa, Tartumaa, Viljandimaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa Allikas: www.stat.ee Eesti rikkad ja vaesed piirkonnad · Rikkad Harjumaa ja Tallinn · Vaesed Ida- ja Kagu-Eesti Regionaalpoliitika · Regionaalpoliitika on riigivõimu sihipärane tegevus regioonide arengueelduste parandamiseks ja riigi regionaalarengu suunamiseks. Lingid · http://www.siseministeerium.ee/5368
Kaks Eestit või jätkusuutlik Eesti? Eesti rahvaarv küündib miljoni lähedusse. Venemaa rahvaarv ulatub aga 140 miljonini. Meiesuguse väikerahva jaoks pole miski muu olulisem, kui meie rahva püsimajäämine esivanemate maal. Öeldake, et lahenduseks sellele on Eestis jätkusuutlikkuse arendamine. Eestit saab mitmeti jagada kaheks- vanad ja noored, rikkad ja vaesed. Kuid kas neid aspekte vaadeldes leiame siiski,et Eesti on jätkusuutlik? Eesti üheks suureks mureks on saanud rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik aina vananeb ja väheneb. Arvestame siinkohal ka demograafide arvamust, mis seisneb selles, et kui sündivus Eestis ei tõuse lähemate aastate jooksul ligi kaks korda, sureme rahvusena lihtsalt välja. Jätkusuutlikuks peetakse riiki, kus üle 65-aastased moodustavad kogurahvastikust 7 või vähem protsenti. Eestis on see protsent aga 16,3
Infoajastu põhitunnused: 1)enamik inimesi töötab teeninduses 2)väga kiire info levik 3)detailne tööjaotus 4)globaliseerumine 5)tahvusvahelised firmad 6)kiire trantsport Globaliseerumist iseloomustavad: 1)aktiivne kaubavahetus 2)rahvusvaheline interneti, mobiilide kasutamine 3)(ühisraha) Eurode kasutamine 4)rahvusvahelised ettevõtted 5)rahvusvaheline koostöö Toote valmistamise etapid: 1)uurimis- ja arendustegevus: haritud tööjõud, arenenud riikides, vajab suhteliselt vähe tööjõudu 2)detailide ja sõlmede valmistamine: palju odavat tööjõudu, arengumaades, vaja ka toorainet 3)kokkumonteerimine:pannakse kokku (turu)tarbija lähedal, odav tööjõud, arengumaades 4)müük ja hooldustööd:Arenenud riikides, tarbija lähedal. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid: Tooraine, materjalid, energia.(põllumajandus, metsandus, kaevandus) Tööjõud(tekstiili, rõiva, jalatsi ja elektroonikatööstus) Turg, turu suurus ja lähedus Koostöö teiste ettevõtetega ( aglome...
Ajalugu Õpikust lugeda lk 146 -152 Vana-Rooma kodanikkonna ja valitsemise kohta. Pöörake tähelepanu mõistetele senat, senaator, magistraat, nobiliteet, patriits, plebei, rahvakoosolek, 12 tahvli seadus, jaga ja valitse Vana-Rooma kodanikkond Patriitsid, kes olid rikkad ja põliste suguvõsade liikmed, kellel oli ainus õigus olla riigiameteis. NING Plebeid, kes olid enamasti vaesed ning isegi jõukamatel ei olnud poliitilisi õigusi. Suurem osa kodanikkonnas olid plebeid NING Orjad- sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased Vana-Rooma valitsemine Pea kogu rahvas võtis riigi valitsemisest osa(res publica ehk rahva asi). Kuna Rooma oli pikka aega vabariik, siis hakaks res publica aja jooksul tähendama just vabariiklikku korraldust. Kõik roomased nii patriitsid kui ka plebeid moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva
Rikkamates peredes õpetas lastele kirjaoskust sageli mõni õpetatud ori, kuid kirjaoskusest rohkemgi pöörati tähelepanu sõjakunsti ja vapruse arendamisele. Täiskasvanuks said lapsed 16-aastaselt. Noormehed said siis täiskasvanu riided ja hakkasid osalema sõjaväeteenistustes. Hiljem õpetati kreeklaste eeskujul ka asutama koole, kus õpetati lugema, kirjutama ja arvutama, tegeleti spordiga ning harrastati veidi ka laulu ja tantsu. Patroon ja klient, ning Rooma rikkad ja vaesed Roomas oli muistne komme, et vaesed inimesed andsid end rikkamate ja mõjukamate kaitse alla. Rikast, kes vaese oma kaitse alla võttis nimetati patrooniks, vaeseid, kes aga kaitset palusid, nimetati klientideks. Patroonil ja kliendil olid aga vastastikku kindlad õigused ja kohustused. Patroon pidi vaest klienti hädas aitama ja tema õigusi kaitsma, sest Rooma vabariigis polnud politseid ja seetõttu oleks vaeste elu ilma rikaste patroonide kaitseta väga raske elada
Kas Kaks või üks Eestit ? Võib öelda ,et Eesti ühiskond on mõtteliselt jaotatud kaheks. Seda erinevate aspektide alusel.Esiteks Rikkad ja vaesed eestlased , mehed ja naised, noored ja vanad, eestlased ja välisriigi kodanikud ning on veel teisigi. Kas me oleme võrdsed seaduse silmis ? Rikkastele on juba aegade algusest peale antud teatud privileegid ning isegi kui pole siis on seda võimalik rahaga omandada.Ent vaesed on ja ka edaspidi elavad kitsmates tingimustes, lootes et õnn tuleb ükskord ka nende õuele. Nemad ei pruugi kunagi tunda saada ,mis maitse on rikkusel ja see kehtib ka vastupidiselt: ühiskonna koorekiht ei teagi mida tähendab olla vaene. Meie riigis esineb ka soolist diskrimineerimist. Ajalehest tööpakkumisi lugedes on selgelt märgata teatud eelistusi , kes soovib noort kes vana jne.Vahel nõuab mõni ettevõte kandideerijal ka CV-sse pilt lisada, ei ole raske aru saada milleks
`'Vägev vähk ja täitumatu naine'' ja `'Nõiutud krevett'' 1. Muinasjuttude tegelased on naine, mees, vähk ja krevett. Mõlemas loos oli mees see, kes andis naisele järele ja oli õrn. Naine oli mõlemas loos kuri ja ahne. Nendes lugudes elasid mees ja naine väikeses majakeses ning nad olid vaesed. 2. Vägev vähk Nõiutud krevett 1) Värske kala 1) Kala 2) Värske lihaga keedetud leem 2) Hea supp ja seapekk 3) Hanepraad ja magus kook ( peale seda 3) Hanepraad ja koogid ( peale seda rääkis mees naisele vähist) rääkis mees naisele krevetist) 4) Uhke emanda ülikond 4) Uhked riided 5) Uhke mõisa ja emanda riided 5) Loss
Suurim keskkonnaprobleem Mina arvan, et suurimaks keskkonnaprobleemiks Eestis on vähene järeltuliate arv. Paljud noored ei viitsi endale võtta nii suurt vastutust, mis kaasneb lastega. Uuringute tulemustel on lapsed ka vaesuse põhjuseks. Viimastel aastatel pole lastega leibkondade vaesus hoolimata üldisest sissetulekute kasvust vähenenud, vaid pigem suurenenud. Isegi kahe töötava vanemaga kolme- ja enamalapselistest peredest on peaaegu kolmandik vaesed ja riskivabu peresid vaid napilt üle poole. Nelja- ja enamalapselistest on juba 65% vaesed. «Eesti inimarengu aruanne 2002» ütleb otse välja: vaesuse põhjus on lapsed. Mõned ühe lapse vanemad soovivad veel juurde lapsi, aga pole kindlust, kas suudetakse kõigile lastele pakkuda väärikat lapsepõlve ja head haridust? Eestlase pragmaatilisust arvestades on selliseid peresid tõenäoliselt väga palju. Arvan, et maailmas väheneb laste sünniarv sellepärats, et inimesed
Kõige vanem vein Vaesed roomlased Hommikuti sõid kuklit (emmer) koos natukese soolaga. Väiksema lõuna ajal söödi ka kuklit ja vahel kõrvale ka suppi Cena koosnes pudrust (puls) tehtud emmer saiast, veest, soolast ja rasvast. Söödi ka, kes elasid metsa või veekogu lähedal (saadi käia küttimas ja kalal) juurvilju ja suppi. Liha ja mereannid olid luksus, küll said neid lubada endale vaesed Emmer'i sai Söömine Söödi spetsiaalses söögitoas (triclinium). Seal inimene lamas diivanitaolisel voodil. Diivanid olid asetatud laua ümber ja laud oli hobuseraua kujuline, selleks et orjadel oleks kerge oma isandaid teenida. Söödi näppudega ja kahte tüüpi lusikaga (suur ja väike) Enne sööki ja söögikordade vahel pesti käsi. Kõik, mida ei söödud visati maha ja orjad pühkisid selle ära.
päevas, 2000-2006 andmete alusel. Üks probleem on pidev inimeste arvu kasv maailmas, varsti ei olegi enam võimalik mõelda kõigile välja töökohtasid, et nad toime tuleks, sest kõik tööd võtavad maailmas üha enam üle masinad ja rahvaarv kasvab, aga töökohtade arv jääb samaks, kui just ei vähene, selle põhjal ei saagi imestada üleüldise vaesuse ja ebavõrdsuse üle maailmas. Kasutatakse ka suurelt lapstööjõudu. Erinevad uurimused on näidanud, et vaesed inimesed kõrgelt arenenud maades on õnnetumad, kui vaesed, kes elavad arengumaades. Heal tasemel majandus arenenud riigis ei tähenda midagi, kui suur osa rahvast vireleb vaesuses ning ei suuda toime tulla. Paljudel inimestel pole võib-olla arukust või füüsilisi võimeid, et elus nii hästi edasi jõuda, mõned inimesed on laisemad jne. Kehtib n-ö reegel „Tugevam jääb ellu!“. Rahvaarvu protsent, kes kannatavad vaesuse all, 2008 andmete alusel.
Kirjanduse kordamisküsimused 1) Realismi üldiseloomustus a) Millal levis? 19.saj (1830-1870) b) Kust sai alguse? Prantsusmaalt c) Kuidas iseloomustada? Väldib idealiseerimist, püüdleb tõepärase ja täpse kujutamise poole, kindlapiiriline ja käsitleb reaalsust sellisena nagu see näib tavalisele inimesele. 2) Mis teos on maailmakirjanduses esimene realistlik teos? Milline on eesti realismi tähtsaim teos? Maailmas- „Punane ja must“ (1831) Stendhal Eestis- „Külmale maale“ (1896) Vilde 3) Nimeta realistlike kirjanikke ja nende teoseid! Nii Eestis kui maailmas - „Punane ja must“ Stendhal - „Anna Karenina“ Tolstoi - „Isa Goriot“ Balzac - „Therese Raquin“ Zola - „Külmale maale“ Vilde - „Kuritöö ja karistus“ - „Tõde ja õigus I-V“ Tammsaare Dostojevski ...
Veneedid võisid olla juba varased slaavihõimud, nad asusid Visla jõe ümbruses lääneslaavlased. Dnestri, Kesk-Doonau, Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid lõunaslaavid. Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid idaslaavlased. Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sazbog päiksejumal. Veles karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog tuulejumal. Mokosa viljakusejumalanna. 980 Vladimir üritas viia lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulga...
soostunud mullad. IV Glei ja lammimullad Lääne-Eestis. Siin domineerivaks soostumine. Haritaval maal sageli liigniiskete muldade osatähtsus üle 90%. Mitmesugused gleimullad leostunud, leetjad, küllastunud/ küllastumata turvastunud mullad. IVa Vigala Palju savimuldi. Lõimiselt raskemad mullad IVb Pärnu- Ilma korraliku kuivenduseta pole põllupidamist mõtet edendada. V Leet, soostunud leet- ja soomullad Vahe-Eestis. Erakordselt kehvad. Happelised ja toitainete vaesed. Peab tingimata lupjama. Va Aegviidu-Käru Vb Häädemeeste- Saarde VI Leet, soostunud leet- ja soomullad Peipsi ääres. Domin toitainete vaesed, happelised, liigniiseked mullad ja valdavalt liivadel.VIa Avinurme-Vask-Narva VIb Varnja-Võõpsu VII Klindi ehk paekalda ja mere vahelisel alal põhjarannikul. Kivised leetunud mullad. VIIa Põhjarannik VIIb Nõva mullad pisut paremad, sest seal piisavalt palju lubjarikka põhjavee mõjutusel tekkinud küllastunud ja küllastumata leetmuldi.
Kihisemine Väheviljakad mullad. vähemlahustuvad seega on püsivamad ja ei sügavamal, kui 30cm, välja kujunenud a)Aegviidu, Käru allu väljauhtumisele; karbonaatsel lähtekivimil. b)Häädemeeste, Saarde erakordselt b)Fulvohapped annab vees kergesti Alltüüp 1 Leostunud mullad K0 on happelised, toitainete vaesed. lahustuvaid soolasid (fulvaate). Need on kujunenud välja savistumise kergemini liikuvamad ja väljauhutavamad. tulemusena. Annavad stabiilseid ja 1. leetumine on mullatekke Fulvaatse huumuse korral muld vaesub maksimaalseid saake Eesti oludes. Kõige elementaarprotsess, mis leiab aset biokeemiliselt tähtsatest ühenditest. paremad mullad, parasniisked, hea karbonaadivaesel lähtekivimil.
Vaesed on olnud alati sotsiaalselt võimetud. Kasvav sõltuvus ühiskondlikule hoolele lisab uue mõõtme nende abitusse: psühholoogiline impotentsus, saamatus end kaitsta. Vaesus on üle maailma levinud fenomen. Loomulikult esineb see erinevate maskeeringute all rikastes, kui vaestes riikides. Seda on kõige intensiivsemalt tunda USA linnades, kuna kusagil mujal ei ole vaesuse ,,ravimine" toonud kaasa nii palju sõltumatust, viha, tuska ja edasisi nõudmisi. Näiteks võivad USA vaesed loota passiivsele ametnikule, et nende lapsed saaksid kooli minna, kui nad saavad 17, või arstile, kes määrab neile haiglas voodi koha, mis maksab 60- dollarit päev samaväärne enamuse maailma inimeste kolme kuu sissetulekuga (1970- ndatel). Selline hoolitsus aga muudab nad nad rohkem sõltuvaks sellisest kohtlemisest ja muudavad neid aina enam võimetumaks tulemaks toime oma eluga, oma enda kogemuste ja oma enda kommuunide ressurssidega.
sinust saab kuulus näitleja või laulja, kui sul juhuslikult just väga suurt annet pole ja mõni mõjuvõimas inimene sind ei avasta ning ei toeta. Kas rikkus on õnnega seotud? Võiks ju arvata, et suuremad võimalused teevad õnnelikumaks ja kui ei pea muretsema tühja kõhu ja peavarju pärast, siis see teeb juba iseenesest õnnelikumaks. On tehtud mitmeid uurimusi selle kohta, kas rikkad on õnnelikumad kui vaesed. On selgunud, et vaesed inimesed on pigem õnnelikumad kui rikkad, sest neil ei ole vaja muretseda tööasjade, karjääri ja enda imidzi pärast. Nemad tunnevad rõõmu oma sõpradest ja lähedastest. Rikastel inimestel on tihti stress, mis on on tingitud tööst ja jätkuvast püüdest olla ikka edukas. Mina arvan siiski, et raha on üks osa õnnest, sest mina ei kujuta ette, kuidas oleksin vaene ja õnnelik. Kindlasti on mingi piir, millest vähema rahaga ei saa ei saa
tolerantsus - inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid või kultuure. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Kui ühiskonnas valitseb vastastikune väärtustamine ja lugupidamine, siis on sellises ühiskonnas parem elada. Ülemklass sinna kuuluvad rikkad, vaprad ja ilusad. Keskklass inimesed, kes ei ole rikkad aga ei ole ka vaesed. Tasuvaid töökohti saab vastavalt haridusele, peetakse lugu igast erialast ning heast ja kohusetundlikust tööst. Alamklass vaesed, ühiskondlik kiht, kes vajab sotsiaalabi. Näiteks mõned paljulapselised pered, invaliidid jne. . Asotsiaalsus kodutud, prükkarid. Inimesed jagatakse ühiskonnaklassidesse varanduse alusel. 4.Mis on rahvus, mille järgi määrata inimese rahvus (lk 16-17), mida kujutab endast multikultuursus (lk 19) Rahvus on kuulumine kindlasse etnilisse rühma
Rikas elu, vaene elu. Rikkust sa mõõta mitmeti. Võib lähtuda sellest, kui palju raha on kellegil konkreetsel ajahetkel. Selle meetodi miinuseks on see, et see ei näita kui palju on sellel samal inimesel raha homme, ülehomme või järgmisle kuul. Me kõik oleme kuulnud lugusid loteriivõitjatest, kes olid ennem vaesed, siis äkki rikastusid ja hiljem jälle vaesusid. Või samas ka lugusid sportlastest, kes 24-aastaselt teenisid miljoneid ja 34-aastaselt magasid silla all. Kuidas on selline asi võimalik, et ühel päeval oled sa miljonär ja järgmisel pankrotis? Üks võmalike hindamisviisidest on minu arvates see, et kui palju keegi palka saab. Mida suurem palk, seda rikkam inimene? Oleks justkui loogiline. Suurem osa inimestest ei suuda aru saada, et tähtis ei ole see, kui palju sa kuus teenid, vaid kui
Ettevõte orienteerunud: 1)toormele ja energiale:sõltub tooraine või odava energia lähedusest. 2)tööjõule: arvukalt oskuslikke töötajaid. 3)tabrijatele ehk turule: kiiresti riknev,raskesti transporditav või muutuv. Aglomeratsioonitööstus: koostöö teiste ettevõtetega,tugiteenuste vajadus Kõrgtehn.tööstus: omahind tähtis, töökeskkond meeldivam,infotehnoloogia Kapitalimahukas tööstus: paberid,mälukiibid jne, raha vajadus, suured tehased Ettevõtlusklaster ehk kobar: ettevõtlusvõrgustik,sarnase/seotud toodangu valmist. Rahvusvahelistumine põhj: algul juurdepääs loodusvaradele, siis laienemine, siis tootmiskulude alandamine, suurendatakse kontrolli teise riigi majanduses. Ipõlvkond:kaubanduskompaniid,vürtsid,karusnahad,aitas koloniseerida IIpõlvkond:kaevandamine,sissevedu,Royal Dutch Shell(nafta) IIIpõlvkond:ressurssidele juurdepääs,koondumine,toodangu nimestik laienes IVpõlvkond: rahandus ja teenindusettevõtted,tootearendus,brändi müük,iseot...
Aasta hiljem avaldab ta Balzac'i tõlketeose ja samal ajal hakkab kirjutama ka oma esikteose. Tal on mägurikirj oli hasa rtmäng. Vaatamata kõigele loobus ta ametnikutööst ja 45.aastal ilmub ta I romaan "Vaesed inimesed". See kujutab Peterburi väikeametniku alandatud, rusutud elu. Tema tolleaegne eluvaade: inimene on oma loomult hea, aga ühiskond muudab ta halvaks. Rikkus rikub rikad inimesed ja vesus muudab vaesed halvaks. Juba oma I teoses paistab silma inimpsüühika süvakäsitlemisega, mis jätkub tema edaspidistes teostes. See teos võetakse hästi vastu ja Dostijevski pääseb kirjandusringkondadesse. Mõne aasta pärast lahkub kirjanudringkkondadest, sest neis ringkondades olnud ebakristlikud vaates ei olenud talle sobilikud. Liitus teisitimõtlejatega petrasevskilastega. Neil oli peamiseks jututeemaks pärisorjuse kaotamine, rohkem õigusi inimestele ja levis ka revolutsioonimõte. 49
MINU GARAAZ Tungraud 62.- akulaadija-starter 240.- tasakaalustuspink 3780.- garaazhikraana 1T 189.- Kuumaõhuföön 113.- 2-post tõstuk 4T 5028.- Akutrell 175 .- Nurklihvija 119.- Vanaõli vaakumkoguja 671.- Löökmutrikeeraja 79.- Kogu maksumus: 10456 .- Kliendid on rikkad ja vaesed mõlemad, kuna teenused on soodsate hindade eest. Autosid remonditakse ainult saksa autosid nt: Bmw, Audi, Opel, Volkswagen, Mercedes-Benz. Tulevikuplaanideks on täiustada töökoda ja rakendada suuremaid sissetulekuid toovat töid.
Jõustus sunduslik tasuta algharidus. Usuõpetus koolides asendati moraaliõpetusega. Riiklikul tasemel hinnati ümber mitmed ajaloo sündmused. Kommunaarid vabastati kõikidest süüdistustest ning karistustest. Riigihümniks kinnitati ,,Marseljees". MIS OLI PRANTSUSMAA MAJANDUSE PEAMISEKS HARUKS? TÄPSUSTA. Põllumajandus. Prantsusmaal toodeti häid ja kvaliteetseid naturaalveine jne. Nende tootmine vähenes kuna vaesed inimesed said endale paremini lubada odavaid piiritusveine. Vaesete jaoks ei olnud kvaliteet tähtis. MILLELE KESKENDUS NAPOLEON III OMA VALITSUSAJAL? Majanduse arendamisele ja aktiivsele välispoliitikale. Edukas välispoliitika pidi keisri arvates kindlustama tema vägivaldselt haaratud võimu, ära hoidma siseriiklikud rahutused ning väljaastumised. MIKS OLID PRANTSUSMAA MAJANDUSES PROBLEEMID? Kuna Prantsusmaa peamisteks majandusharudeks olevad põllumajandus ja tööstus ei suutnud enam
45:155–75 Palun kirjelda kolme peamist teooriat vaesuse põhjuste uurimisel. Millele teooriad keskenduvad / mida väidavad? Kolm peamist vaesuse teooriad: käitumuslik, struktuurne ja poliitiline. Kõigi teooriate puhul on väljaspool vaadet põhilised ja põhimõttelised põhjused. Seega keskenduvad teooriad mõistlikult lähedastele teguritele. Käitumisteooria: Käitumine on peamine vaesust põhjustav mehhanism. Selle selgituse kohaselt on vaesed vaesed, kuna nad käituvad ebasoodsas, vaesust suurendavas käitumises või riskivad nagu üksikemadus või töötus. Vaesus on kontekstis suur, kuna sellisele käitumisele viitavad demograafiliste tunnustega inimesed on sageli levinud. Vaesuse vähendamiseks peame vähendama sellise käitumisega inimeste levimust. Struktuuriline teooria: See teooria baseerub majanduse ja demograafia põhjal. Selles teoorias pole rõhk sisul ja käitumisel, vaid just vaesuse elamise struktuuril
BÜTSANTS Bütsants ehk Ida-Rooma riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. ÜHISKONNAPÜRAMIID KEISRI PEREKOND, ÕUKOND ÜLEMKIHT: Kohalik aristokraatia Kõrgemad riigiametnikud Kõrgemad sõjaväelased KESKKIHT: Madalamad riigiametnikud Kaupmehed Käsitöölised ALAMKIHT: Talupojad, orjad, pagatöölised, vaesed ÜLDINE ÜLEVAADE ÜHISKONNAKIHTIDEST Keiser VÕRDLUS LÄÄNE- EUROOPAGA BÜTSANTS LÄÄNE-EUROOPA lalalalalal lallalalala
Kurdeti, et vaimulike sõnad ja teod ei ühti. Samal ajal kui vaimulikud õpetasid, et enne läheb kaamel läbi nõelasilma kui rikas pääseb taevariiki, ahnitsesid nad ise kokku maist vara. Kui usklikud mõistsid hukka vaimulike varaahnust ja nõudsid tagasipöördumist varakristliku võrdsuse juurde, teatas paavst, et igasugused varanduse jagamise nõuded on vastuolus piibliga, kuna ka Kristusel ja tema jüngritel olevat olnud isiklik omand. Jumal ise lõi vaesed ja rikkad. Rikkad selleks, et nad näitaksid oma helduse ja kristlikku halastust aidates vaeseid, vaesed aga, et nad paluksid jumalat oma heategijate hindeõnnistuse eest. Äärmist vaesust ja sellega kaasnenud kerjamist peeti loomulikuks. Kirikupühade kui ka muude pidustuste käigus toimus teinekord demonstratiivne hoolitsemine kerjuste eest kõrgest soost isikud jagasid väljavalitud santidele almuseid, kostitasid neid söögi ja joogiga ning erilise vagaduse märgina pesid neil
otsuseid olgu nad siis head või halvad. Kuid missugune jõud siis tõesti peitub selles värvilises paberis, mille nimel oleme võimelised teha nii paljutki? Raha eest saab maailmas peaaegu kõike mida hing soovib ja kui sul seda pole siis elu muutub raskeks. Inimesel kellel on raha on ka võim. Rahaga saab ta endale suure valikuvõimaluse ja luksuse ning talle avaneb palju rohkem uksi kui inimesele kellel seda pole. Näiteid võib võtta elust enesest vaadates kuidas elavad vaesed ja rikkad. Rikkad inimesed naudivad elu tihtipeale täiel rinnal sel ajal kui vaesed töötavad et lihtsalt ellu jääda. Raha jaotab ühiskonna kihtideks mille tipus asuvad jõukad ja rikkad ning põhjas inimesed kellel puudub raha. Sellepärast räägitaksegi, et maailma juhivad rikkad inimesed. Rahal on ka nõrki külgi. Üks neist on see, et raha eest ei saa endale kõike osta. Raha ei suuda kõiki meie muresid lahendada olgu seda kui palju tahes. On paljugi asju mida see ei
rahaga ümber käia ning isegi, kui neil raha on piisavalt, tahavad nad alati rohkem. Ka minu arvates on raha vähe, sest ma ei suuda osta pooltki kaupadest, mida mul vaja on. Arvan, et elu üks osa on toime tulla oma ressurssidega ning õppida enda vigadest. Elu tiirleb ümber raha, kuid raha on vaid ettekääne oma ebaõnnestumistele, sest seda peab oskama õigesti kasutada. Raha on vaja inimestele, kes seda kasutada oskavad. Kõige rohkem oskavad raha otstarbekalt kasutada vaesed, sest nad teavad, missuguseid hädavajalikke kaupu ja teenuseid neil raha tõttu pole. Vaesed ei mõtle luksesemetele, millele rikkad tohutult raha kulutavad, vaid hädavajalikele kaupadele, mida neil igapäevaselt vaja läheb nagu vesi, toit, riided. Rikkad kulutavad oma raha laialt ega mõtle annetustele, kuigi on ka rikkaid, kes väga palju annetavad. Minu arust peab enne rikkust tulema vaesus, et inimene teaks, mida