Eesti muinasaeg mõisted: Arheoloogiline kultuur- samalaadsete leidudega muististe rühm, mis näitab selle ala elanike eluviiside ja tegevusalade sarnasust. Pulli asulakoht-kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi alad, nt Pulli tulekivi-kivi , mille tükid annavad katki tegemisel teravaid servi lõikamistöödeks kvarts-sammuti lõikamiseks hea kivim, mida leidus rohkem kui tulekivi paleoliitikum-vanem kiviaeg,algas inimese kujunemisega mesoliitikum-keskmine kiviaeg,9000-5000 eKr. Neoliitikum-noorem kiviaeg , 5000-1800 eKr. kammkeraamika-savinõusid kaunistati kammitaolise templiga nöörkeraamika-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga venekirveste kultuur- venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. kivikirst kalme-suurematest kividest ring ja selle keskele laotatud kirst laevkalme-sarn...
Muinasaeg-kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg.Kiviaeg- korilus,kalastamine,jaht(hülgeküttimine);kivist,puust,luust tööriistad nürid suht halvad;mateti asula territooriumile,vara kaasa,asustus veekogude ääres, maaomandiga tekkis varanduslik ebavõrdsus.jaguneb: Vana paleoliitikum,Keskmine mesoliitikum(kundakultuur), noorem neoliitikum(narvakultuur) kammkeraamika, nöörkeraamika. Metalliaeg- asulad: rannikupiirkonnad(karjad,põlispõllundus), sisemaa(jaht,alepõllundus);kivikirved,pronksist relvad jms,kõrgem kvaliteet;mateti kivikirstkalmetesse; ebavõrdsus maaomandiga. pronksiaeg- rannikul,kindlustatud asulates,kivikirstkalme(maapeal), rauaaeg-elamud sisemaal,karjakasvatus,põletusmatused,kvaliteetsed aga kallid tööriistad,tekkis käsitöö(metallehted),kaubandus naabermaadega(vili,nahk).kammkeraamika-arenenud oskused meisterdamises,üleni töödeldud tööriistad,veekogude ääres elati,ridades,ukseavad veepoole,kaunistatud savinõud,laibamatus,vahest elamu põr...
RAUAAEG soorauamaagist karjakasvatus ebavõrdsuse 500-50 pKr *uued suurenemine põllusüsteemid *linnuste rajamine ROOMA RAUAAEG *raudesemete *põllutöö, *ranniku-, kesk- ja *tüüpilised 50-450 pKr valmistamine karjakasvatus lõuna-Eestis tarandkalmed *käsitöö areng üksiktaluline asustus (ristkülik) *kaubandus *põletamine KESKMINE *ribapõllud, *künnipõllundus, *kraaviga linnuste *tarandkalmed RAUAAEG kaheväljasüsteem karjakasvatus rajamine *kääpad 450-800 pKr *hõbeaarded *käsitöö *külade kujunemine
Majandus arenes seoses kohaliku rauatootmisega kasutusele võeti oma soorauamaak Arvatakse, et jätkus üksitaluline asustus ja süvenes majanduslik ebavõrdsus Jõukamatel taludel oli võim ümbruskonna üle 3.-2. saj. Ekr toimusid muutused ühiskondliku võimuvõitluse tõttu Sellega seostatakse ka umbes sel ajal rajatud linnuseid Rooma rauaaeg (u 50 u 450 pKr) Palju uuritud selle aja kalmeid, mis sisaldasid rikkalikult panuseid Varasemad tarandkalmed olid lohakalt laotud kiviridadega, Rooma rauaajal ehitutd kalmed olid aga korrapärased Surnud maeti enamasti põletatult Taranditest leitud luukildude ja ehete põhjal oletatakse, et igasse tarandisse maeti keskmiselt 10-20 inimest Relvade puudumist ja tööriistade vähesust põhjendatakse arvamusega, et hauatagune elu on pidu ja pillerkaar Tüüpilisd tarandkalmed olid nagu varemgi maaomanike perede matmispaigad Põllumehed, käsitöölised, kaupmehed
rannikumaaks ja talud millel oli võim maaviljelus välisriikidesse sisemaaks. Ehitati ümbruskonna üle, kindlustatud Ühiskondlik asulaid,põllumaa võimuvõitlus eraomandlus, kujunes varandulik ebavõrdsus MATMISKOMBED Kivikirtkalmed Tüüpilised Tarandkalmed Tehti liivast sama laevkalmed tarandkalmed (korrapärased kuhjatud kääpad ristkülikud, piiratud mille all või sees on kivitedt laotud mõtetusmatuse müüridega) Asutati ka
5. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse 6. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit 7. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega 8. Kasutusele võeti soorauamaak ( pruunikad roostekänkrad ) Rooma rauaaeg ( u 50- u 450 pKr ) 1. Kui varaseid tarandkalmeid iseloomustasid suhteliselt lohakalt laotud kiviread, siis rooma rauaajal ehitati tüüpilised tarandkalmed olid korrapäraselt ristkülikud, mida piirasid suurematest kivides laotud müürid 2. Rooma rauaajal tuli esimest korda Eestis kasutusele sõrmused ja sõled 3. Surnuid maeti põletatult Põllumehed, käsitöölised, kaupmehed 1. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asustuse õitseajaks 2. Eesti elanike peamiseks elatusalaks oli põlluharimine ja karjakasvatus 3. Arenes ka käsitöö 4. Kasutusele tulid vikatid ja sirbid 5
Neoliitikumis hakati tegelema ka viljelus- majandusega. Hakati pidama ka koduloomi. 3. Pronksiaeg: tööriistade areng, kindlustatud asulad, kalmed jt muistised, elatusalad Algselt oli pronks importkaup, väga kallis ja staatusesümbol. Hiljem neid hakati ka kohapeal valama. Algas kindlustatud asulate rajamine, mitukümmend inimest ühes asulas Kivikirstkalmed – kividest laotud kirst, mida ümbritseb kiviring, Tarandkalmed – ristkülikukujulised kivimüürid, mille vahele asetati surnud. Mindi üle täielikule viljelusmajandusele (põhiliselt alepõllundus). Tegeleti ka karjakasvatusega. 4. Vanem rauaaeg: tööriistade areng, kalmed, elatusalad, muutused ühiskonnas. Pronksist tööriistad hakkasid asenduma rauast tööriistadega. Kujunesid välja nn tüüpilised tarandkalmed. Mitmed tarandid ehitati üksteise kõrvale.
sisemaakultuur võmuvõitlus hõimuriigikeste teke, oli sõdaderohke periood, poliitiliselt suured muutused MATMISKOMBED tarandkalmed Tarandkalmed, Kivivare kalmed- Liivast kuhjatud kivikirstkalmed enamasti korrapärane kuju kääpad. põletatult. VÄLISMÕJUD/ On seotud Jõukamad talud Linnuste Rahutud ajad, Rahutud ajad, SUHTED rahvusvahelise võimutsesid puudumine, ja võimuvõitlus võimuvõitlus, pronksikaubanduse ümbruskonnas
* esimene sõjategevus Eelrooma 500eKr * rauast tööriistad ja relvad * raua töötlemine * jõukamaad talud, võim * kindlustatud asulad jäeti maha rauaaeg - 50pKr * kohalik raud - ümbruskonna üle * tarandkalmed soorauamaak * harvemini põletatult * süvenes varaline ebavõrdsus * esimesed linnused
Kasutusele võeti oma soorauamaak. Maak tambiti peeneks ja pandi sütele, lõõtsaga pumbati õhku ,et söed oleksid kuumaks ja eralduks raud maagist. Ühest ahjutäiest sai kilogramm toorrauda, mida tuli veel töödelda enne kui sepp sai selelst midgai teha. Arvatakse ,et eelrooma rauaajal jätkus üksiktaluline asutus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. Rooma Impeerium avaldas suurt mõju kogu Põhja Euroopale. Rooma rauaajal ehitati korrapärased tüüpilised tarandkalmed, olid ristkülikud. Surnudi ameti enamasti põletatult. Eemal asunud tuleriida asemelt korjati kondikillud ja puistati koos arvukate ehetest panustusega kalmekivide vahele. Iga suguvõsa rajas oma tarandi. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asutuse õitseajaks. Tüüpilised tarandkalmed levisid aga üsna laialdaselt ka Kesk-ja Lõuna-Eesti tüsedamate uldadeg aladel, mis olid raskemini haritavad.Seal asutus tihenes ja juurde tuli jõukamaid talusid
Tegevus-ja elatusalad:karjakasvatus,maaviljelus,alepõllundus,jaht,kalapüük Matmiskombed:hakati rajama kivikirstkalmeid, kesksesse kirstu maeti mees, tema kõrvale naine ja lapsed. Ehitati ka laevkalmeid. 4:Rauaaeg jaguneb: *vanem rauaaeg jaguneb: a) eelrooma rauaaeg (500 eKr -50 pKr) Iseloomustus:põllud korrapärasemad Matmiskombed:kivikirstkalmed,tarandkalmed b) Rooma rauaaeg (50-450 pKr) Tegevus-ja elatusalad:põlluharimine,karjakasvatus,käsitöö Matmiskombed:ristkülikukujulised tarandkalmed Muinasusund Eestlaste usund oli animistlik, s.t et usuti looduse hingestatust. Usuti, et kõigis elusolendites on eriline vägi või jõud. Väge usuti peituvat nt südames,veres,küüntes,juustes,karvades ja hammastes. Väge ammutati juurde loodusobjektidest nt allikaist ja puudest. Teine oluline mõiste muinasusundi juures oli hing. Usuti hingede liikumist. Hingelt sai abi paluda. Ristisõjad
Jääaeg kujundas Eesti maastiku(mäed,järved,jõed,rändrahnud,Kagu-Eesti kuplid,Kesk- Eesti voored); inimesi oli väga vähe,aga mõnel jäävaheajal võis neid siis sattuda. Peamised tegevusalad:kiviaeg-kivist tööriistad,küttimine,kalapüük, korilus,rändkarjakasvatus, keraamika(kamm,nöör); pronksiaeg-mõned pronksist tööriistad, karjakasvatus,põlluharimine (alepõletamine),küttimine,kalapüük,kindlustatud asulate areng, kivikirstkalmed; rauaaeg- põlluharimine,karjakasvatus,käsitöö areng(raudesemed),mõned linnused,külade kujunemine, ribapõllud,tarandkalmed,elavnesid sidemed ülemeremaadega. Eestlaste esivanemad tundmatu rahvas.Tänapäeva keelekasutuses nende sõnad:oja,järv,jõgi jne.Kunda kultuuri asukad eestlaste kauged esivanemad,aga neid ei saa pidada eestlasteks.Eestlaste kujunemisele on mõju avaldanud idapoolsed sugulased,germaani ja baltihõimud,tihedad kontaktid sakslaste, rootslaste jt. Kundakultuur:kõik Eesti mesoliitikumi asulad.E...
Rauaaeg rauaaeg (u500 eKr u 1200 pKr) jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks, keskmiseks ja nooremaks rauaajaks. Arheoloogiline kultuur Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendanud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli, kuuluvad nn Kunda kultuuri. Tarandkalmed Eelrooma rauaajal hakati surnuid matma tarandkalmetesse. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 meetrit ja pikkusega 2-3 meetrit. Kääpad Keskmisel rauaajal ja viikingiajal levisid esmajoones Kagu-Eesti idaosas liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhtelisest väheste panustega. Maakond Kihelkonnad liitusid ja tekkisid maakonnad. Neid oli kaheksa: Virumaa,
Neoliitikumi teisel poolel e 9000a eKr, hakati kasvatama eestis veiseid, kitsi, lambaid ja sigu. Suurenes põlluharimine ja asutati elama rohkem sisemaal. Pronksiaeg Asulaid hakati ümbritsema paeplaatidest ja palkidest kaitseseintega. Vanem pronksiaeg 1800 1000 eKr. Noorem pronksiaeg. Pülispõldude tegemine, kivikirst, kalmed, Inimesed maeti põletatult. Otra kasvatati. Rauaaeg Surnud mattis iga pere oma põldude keskele kivikirstkalmetesse. Paralleelselt võeti kasutusele tarandkalmed,(ristkülikukujulised )mida jõukamad perekonnad või suguvõsad kasutatsid aastasadu. ( Laibad põletati, enne matmist ) Rauasulatuskeskused ( söeahi, lõõtsaga, soorauamaak) Rooma Rauaaeg 50 450 eKr Rooma impeeriumi mõjust saanud nime. Rooma kaupmehi meelitasid Põhjala karusnahad ja Läänemere merevaik, mis olid kõrges hinnas. Põlluviljaks sai rukis. Matmise asemel hakati surnuid põletama. Põlluharimine, kaubavahetus, KÄSITÖÖ SEPATÖÖ
Oda, kivikirves Küttimine, kalapüük Maeti maja alla ja -lähedale Sama, aga paremini töödeldud Lisandus karjakasvatus Majast kaugemale Sirp, oda. PRONKS, kirved Hakati kindlustama elamuid Kivikalmed Endiselt sama Põlluharimine ~-~ Raud ei suutnud vanu tõrjuda Karjakasvatus, paiksemad Kivikirstkalmed Palju rauast esemeid Põlluharimine ja ~-~ Levisid Tarandkalmed Etniline Päriltolu Märkused Uuralid, Venemaa Keskmine kiviaeg Ei olda kindlad Noorem kiviaeg Lääne- ja Põhja Eesti. Saared ~-~ Soorauamaak, levis aletamine ja söödivljeus Suur hõimude tõusuperiood
Luudest ja sarvedest oda, kilp. Oimuripatsid, harpuun, nooleotsad, sõrmused, kaelavõrud pistoda jne. (hõbe ja pronks). Elamutüüp, Hütid, koopad, püstkoda. Kindlustatud elamud, hütid, Rehielamu küttekolle, matmiskombed Põletusmatus. Maeti elamu püstkojad (puidust). tarandkalmed, lähedusse, tihti põranda Kivikirstkalmed, rituaalid, põletusmatus. alla. Panuseid pandi kaasa. põletusmatus. Ühiskondlik tase Kihistumist polnud, Eraomandi teke, teatav Väikeperede eraldumine võrdsus. Hõimud, ebavõrdsus. suurtest, eraomand, sugukonnad elasid koos. lihtkogukondlaste
Eesti esiaja kronoloogia põhidaatumid Kiviaeg jaotatakse kolmeks: 1. vanem kiviaeg paleoliitikum, seda eestis pole, sest meil oli jää-aeg. Võimalik, et enne meie viimast kõneaega on siin elu olnud. 2. keskmine kiviaeg mesoliitikum 9600-5000 eKr. Kunda kultuur jääb sinna perioodi. 3. noorem kiviaeg - neoliitikum on eestis täitsa olemas.. 5000-1800 eKr. Märksõnaks venekirveste kultuur jne.. Pronksiaeg. 1800-500 eKr. · Vanem pronksiaeg 1100-500 eKr · Noorem pronksiaeg künnipõllundus (künti härgadega), esimesed kividega ääristatud põllud. Eelrooma rauaaeg 500 eKr ja 50 pKr *Esimesed raudesemed. *Esimesed jäljed raua tootmisest Eestis. Rooma rauaaeg 50-450 pKr *Tarandkalmed tulid *Leitud on pronksehteid, vähe on leitud relvi. Keskmine rauaaeg 450-800 pKr *Luksuslikud importesemed *Hakati ehitama linnuseid. *Tekivad esimesed külad *Kahevälja süsteem (alepõllundu...
kasutuselevtt. Pronksiaeg jaguneb kaheks: vanem ning noorem pronksiaeg. Vanema pronksiajal (1800-1100 a. ekr.) tekkisid asulatbid: avaasulad ja kindlustatud asulad. Nooremal pronksiajal (1100-500 a. ekr.) muutusid matmiskombed, hakati tegema kivikirstkalmeid ja laevkalmeid. Rauaaeg jaguneb kolmeks: vanem, keskmine ning noorem rauaaeg. Vanem rauaaeg ehk eelroomaraua (500-50 a. ekr.) ajal hakati tegema rauast triistu. Roomarauaaja (50a. ekr. - 450a. pkr.) ajal tekkisid tarandkalmed. Keskmisel rauaajal (450-800) tekkisid neemlinnused, mgilinnused, voorlinnused ja ringvall-linnused Viikingiajal (800-1100) tuli kasutusele kaheviljassteem.
korrapärasemad. Hiljem tekkisid tarandkalmed- koosnesid kiviridadest või müüridest, nelinurkse kujuga. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega. Kasutusele võeti oma soo-rauamaak.Kasutati rauasulatusahje- lõõtsaga pumbati õhku et püsiks kõrge temperatuur.üksiktaluline asustus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus.Esile oli kerkinud jõukamad talud, millel oli võim oma naabruskonna üle. Rooma rauaaeg:Rooma impeeriumi mõju kogu Põhja- euroopale. Tüüpilised Tarandkalmed olid korrapärased ristkülikud, mida piirasid müürid.Surnuid maeti tarandkalmetesse põletatult. Üksiktalulise maaviljelusliku asustuse õitseaeg. Tüüpilised tarandkalmed levisid nüüd ka sisemaale.Peamine elatusala: põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine. Kaubandushuvi nüüd lõunas. Võõramaa kaupmehi huvitas eelkõige merevaik ja karusnahad. Arenes kaubavahetus ja
taKiviaeg (X-II at. e.Kr) · Kultuurid o Kunda kultuur Pulli asula, Reiu jõgi Keskmine kiviaeg e.mesoliitikum. 5.at. e.Kr Tööriistad:kivist,luust,sarvest,puust Jaht, kalapüük Püstkoda Keelt ei teata Noorem kiviaeg e.neoliitikum I tehismaterjal-põletatud savi o Kammkeraamika kultuur-kammitaolise esemega tehti kaunistused Nelinurksed viirkatustega majad Püügimajan. Kõrgaeg Külvati I viljaseemned Arenes põllumajandus o Nöörkeraamika e. Venekirveste kultuur-kaunistused tehti nööriga Üleminek põllundusele, talulisele eluviisile Kanga kudumine · Pronksi- ja rauaaeg (II at.e.Kr-I at.) o Pronks...
II. laevamatus 2)Eelrooma rauaaeg Raud on tugevam, odavam ja vastupidavam kui pronks. Tegevusalad: I. Maaviljelus (alepõllundus, söödiviljelus-kujunevad põlispõllud) II. Karjakasvatus III. Kaubavahetus IV. Raua tootmine (rauamaagist u 2000 a tagasi) Tööriistad I. Üksikud raudesemed (kivi odavam) Asustus: I. Inimesed muutuvad lõplikult paikseks (tänu söödiviljelusele) II. Üksiktalud Matmiskombed I. Algul jätkus kiikirstkalmed II. Uuendusena tarandkalmed, põletusmatus 3)Rooma rauaaeg Rooma rauaaeg oli õitsengu aeg: I. põllumajandustoodangust piisas ka väljaveoks II. Käsitöö arenes III. Pronksi toodi Eestisse juba nii palju, et sai teh ehteid IV. Eestis toimus kaubavahetus V. Sõdadeta aeg mõjus rahandusele hästi Matmiskombed: I. Tarandkalmed JMS: I. Hakati valmistama ehteid II. Kirved ja noad muutusid kvaliteetsemaks III. Kasutusele võeti vikatid ja sirbid IV. Naabritega hakati kaupa vahetama
Ajalooline aeg-aeg pärast ristisõdijate tulekut(peale 13.saj); Muinasaeg-jääsulamisest kuni esimeste kirjalike allikateni (11000eKr-13saj);Paleoliitkum-e vanem kiviaeg algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga (11000eKr-9000eKr);Mesoliitikum-e keskmine kiviaeg(9000- 5000eKr);Neoliitikum-e noorem kiviaeg(5000-1800eKr);Pronksiaeg vanem pronksiaeg(1800-1100eKr);noorem pronksiaeg(1100-500eKr); Rauaaeg-eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr);rooma rauaaeg(50-450pKr); Pulli asula-kõige vanem teadaolev inimeste alupaik eestis(meso); Arheoloogiline kultuur-ühelaadsed muistised,mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust;Kinnismuistis- asulakoht,matmispaik;Kultuurikiht- otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht;Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitised mille konstruktsiooniks olid 5-8m läbimõõduga ring ja sellele keskele laotud kirst,kuhu sängitati surnu;Tarandkalmed-koosnesid kiviridades...
Ajalugu Esiaeg Neoliitikumi ajal tegeleti kammkeraamikaga ,mille tõid siia soome-ugri hõimud. Peale Kunda kultuuri tuli eestisse kammkeraamika kultuur. Tööriistad olid kivist,luust,sarvest. Tule tegemiseks kasutati tulekivi. Neoliitikumist, Mesoliitikumis oli nii. Raud on tugevam kui pronks. Raud on selline materjal,mis kasvatab tööviljakust, saagikus paraneb. Sellest materjalist tööriistad lubavad raskemate tingimustega muldasid harima. Eestis hakatakse ka ise rauda tootma. Raud hakkab selletõttu rohkem levima, vahet välja kivist ja luust tööriistad. Asustus on koondunud sisemaa poole, põlluharimine on muutunud põhiliseks tegevusalaks. Ühtlasi on mindud üle põlispõllundusele. Muinaslinnused paiknesid Eesti idaosas, kuna venelased olid ohtlikud naabrid. Eestlased muinasaja lõpul Ühe adraga toideti üks pere. Per...
peale surma esivanematesse, hirm surma ees 3) Pronksiaeg ja rauaaja algus; Pronksiaeg (~1800a eKr - ~500a eKr.) oli Eestis vähetähtis periood, sest Eestis ei leidu vase ega tinamaaki, oli kallis ja pidi sisse ostma. Kivikalmed, kindlustatud asulad, kivikirstkalmed, uued ehte- ja savinõutüübid, mehed hakkasid habet ajama, võeti kasutusele ader, Rauaaeg (~500 eKr – 13. saj.) Uued ehted, tarandkalmed, kolmeviljasüsteem (kesa, talivili, suvivili), tähtsad olid ka karjaloomad (sõõnnik), rukis 4) Kirjutamata ajalugu. Eesti ajaloost Euroopa keskajal jutustavad meile peaaegu ainuüksi arheoloogilised allikad. Põhja poole hakkasid tungima balti hõimud, hõivates tänapäeva Põhja-Läti alasid. Oma asuala laiendasid slaavlased. Taastus skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis tõi kaasa röövretked. Linnused oli palju. Kaheväljasüsteem. Peitleiud, hõbemündid.
3. Muinasaja perioodid: mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg, rauaaja algus. Teada iga algusaega, osata iseloomustada ja võrrelda muinasaja perioode omavahel (tabeli alusel nt matmiskombed, asustuse paiknemine, elatusalad jne). mesoliitikum Neoliitikum pronksiaeg Rauaaja algus algusaeg 8000 ek 4000 ek 1100 ek 500 ek matmiskombed Hauapanusega Maeti asula kivikalmed tarandkalmed laibamatus alale Asustuse Veekogude Veekogude Rannikupiirkonnas avaasulates paiknemine kaldal kaldal ja sisemaal elatuslaad Küttimine, Küttimine, Küttimine, korilus, põllumajandus kalastus, korilus korilus, kalastus käsitöö, alepõllundus 4
3. Muinasaja perioodid: mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg, rauaaja algus. Teada iga algusaega, osata iseloomustada ja võrrelda muinasaja perioode omavahel (tabeli alusel nt matmiskombed, asustuse paiknemine, elatusalad jne). mesoliitikum Neoliitikum pronksiaeg Rauaaja algus algusaeg 9700 ek 4000 ek 1100 ek 450 ek matmiskombed Hauapanusega Maeti asula kivikalmed tarandkalmed laibamatus alale Asustuse Veekogude Veekogude Rannikupiirkonnas avaasulates paiknemine kaldal kaldal ja sisemaal elatuslaad Küttimine, Küttimine, Küttimine, korilus, põllumajandus kalastus, korilus korilus, kalastus käsitöö, alepõllundus
Sisemaa pronksiajast andmeid vähe. Kivikirstkalmed: surnu asetati maa peale ehitatud ringmüüriga ümbritsetud kivist kirstu. Kivikirstkalmed tavaliselt rühmiti. Panuseid väga vähe. Nt: jõelähtme, Muuksi. Eliit töötles metalli, elas kindlustatud asulates, tegeles kaubandusega. e) Eelrooma rauaaeg 500 a eKr – 50 a pKr : Raua kasutusele tulek. Vanmim raudese – naaskel – teada Irust. Uut tüüpi kalmed: varased tarandkalmed. Nelinurksed maapealsed kalmed, surnu maeti kalmeala keskele. Kohati ka sees kivikirstud, hilisemates kalmetes kirst kaob. Ka kivivarekalmed: ilma konstruktsioonita kivihunnikud. Panusteks ehted, savinõud. Esimesed linnused, nt Päälda (Muhu saar). Vall pae – raudkividest. 200 a paiku eKr muutub raud Eestis tavaliseks tööriistade ja relvade materjaliks. Odad, kirved, möögad, noad, habemenoad, karjasekeppnõelad, oimuehted.
Kivikalmete hulka võib arvata ka Egiptuse püramiidid. Kivikalmed olid alates pronksiajast valdavad Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Põhja-Lätis. Pronksiajal ja vanemal rauaajal oli Eestis ja Põhja-Lätis kasutusel kõigepealt kivikirstkalme, mille eeskuju arvatakse olevat Skandinaavias või Soomes. Sõrve poolsaarelt ja Kuramaalt on teada ka laevkalmeid, mille eeskuju oli Skandinaavias. 1. aastatuhande esimesel poolel ilmusid Eestis ja Põhja- Lätis tarandkalmed. 1. aastatuhande teisel poolel levisid Eesti mandriosas korrapäratu ehitusega kivikalmed. Saaremaalt on 11. ja 12. sajandi kalmetest leitud kiviringe. Kivikalmed jäid Eestis kasutusele 12.13. sajandini.
silmaauguga kivikirves, surnute matmine asulast välja, paiksed asulad Pronksiaeg – 1800 a eKr – 500 a eKr, loomapidamine, maaviljelus, kindlustatud asulad, jaht, pronksesemete valamine, aktiivne kaubavahetus Skandinaaviaga, ~1500 väikeselohulist kultuskivi, kivikirstkalmed, laevkalmed Rauaaeg – 500 a eKr – 500 a pKr, linnused, relvad hauapanustes, põlispõllud, soomaagist raua sulatamine, tihedad sidemes lõunas ja edelas, pronksesemete laialdane kasutamine, tarandkalmed, ~200 a pKr maaviljelus peamine elatusala, ~200-450 a pKr geomeetrilised ornamendid ehtekunstis, emailkaunistused, varandusliku ebavõrdsuse teke Kivikirstkalme – ringikujuline kalme, 5-8m Laevkalme – kividest laevakujuline kalme (pealtvaates) Tarandkalme – ristkülikukujuline kalme Kääbas – maeti liivast või mullast kuhjatisse või alla Lohukivi – rändrahn, millele on tehtud lohud sisse inimeste poolt
Muu info Eesti oli jagunenud Lohukivid, varanduslik rannikupiirkonnaks ja ebavõrdus süvenes, sisemaaks, võeti võimuvõitlus eeskuju Skandinaavialt, ohvrikivid Rauaaeg · 50 450 pkr · tüüpilised tarandkalmed olid korrapärased ristkülikud, maeti enamasti põletatult · üksiktalulise maaviljelusliku asutuse õitseajaks · põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö areng · vikatid ja sirbid · sõled, ripatsid, kaela-ja käevõrud, sõrmused · viljavahetamine põhja-ja idapoolsete naabritega karusnahkade vastu · rahulik ajajärk Keskmine rauaaeg ja Viikingiaeg · Linnused Vaata TV lk 9 harjutus 1 · Külad ja põllud
oli väga tugev ning ristikirikul kulus kaua aega selleks, et veenda inimesi surnuid surnuaedadesse matma. Ajaliselt vanimad on kivikirstkalmed. Nende kiviringiga piiratud ja kividega täidetud keskosas paikneb enamasti põhja-lõuna suunaline, paeplaatidest või suurtest raudkividest kokku seatud kirst. Kivikirstkalmeid hakati ehitama ajaarvamise eelse viimase aastatuhande esimesel poolel. Ajaarvamise vahetuse paiku kujunesid kivikirstkalmetest välja nn tarandkalmed. Need on sageli mitmesaja aasta vältel matmiseks kasutatud ühiskalmistud. Kirstude ja ringmüüri asemel tulevad kaevamisel mulla ja kivide alt nähtavale suurematest kividest laotud read või müürid, mis moodustavad ühe või mitu järjestikust kambrit-tarandit. Tarand tähistas tüüpilises tarandkalmes matuseala piiri. Kui tarandid on tavaliselt ehitatud pikisuunaga põhjast lõunasse, siis kalme tervikuna paikneb ida-lääne suunaliselt. Surnud maeti taranditesse ning kaeti mulla
asuv kivist kirst või ka kirstud ning ümber olev ringmüüri. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. KIVIKIRSTKALMED EESTIS Ehitamine algas 11 saj. eKr. Eeskuju arvatakse olevat Skandinaavias või Soomes. Kõige enam rajati neid nooremal pronksiajal. Kivikirstkalmetesse maeti ka Rooma Rauaajal, kuid uusi enam ei ehitatud. Lääne-Eestis maeti veel kohati keskmisel rauaajal. Mujal maeti rauaajal üldiselt tarand kalmetesse. TARANDKALMED On kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on tavaliselt 60m. Tarandi piirideks on suured raudkivid või paeplaadid. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2-10m, laius 1-6m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on maetud mitu inimest koos ehetega Enamasti põletusmatusena. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis,
b. Külad i. Sumbküla, nt Põhja-, Lääne-Eesti ii. Ridaküla, nt Peipsi ääres iii. Hajaküla, nt Lõuna-Eesti 6. Muinasusund, kalmed a. Usundid i. Usk looduse hingestatusesse e animism, kalastus ja jahtimine ii. Hiljem päikesekultus, ilmusid kivikirstkalmed, surnu põletamine, kultuskivid; austati esivanemaid ja nende hingi iii. Lõpus ristiusu levik b. Kalmed i. Tarandkalmed ii. Kivikirstkalmed iii. Kääpad 7. Muistne vabadusvõitlus a. Eellugu i. 1187 Sigtuna ründamine ii. 1096 Euroopas algavad ristisõjad iii. 1201 Riia kiriku rajamine iv. 1202 Mõõgavendade ordu loomine v. 1208 piiskop Albert jõuab Eesti aladele b. Põhjused i. Kristluse levitamine ii. Liivlased olid vastu piiskopivõimule ja uutele koormistele iii. Taani kuningas tahtis riigipiire laiendada iv
KONTROLLTÖÖ NR. 1 ,,Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus Eesti alal" Kordamisküsimused 1. Nimetage muinasaja perioodid Eesti alal! (3p.) Kiviaeg, Pronksiaeg, Rauaaeg 2. Mesoliitikum Eesti alal. Vanim asulapaik. Tegevusalad. Tööriistad.(4p.) Pulli asula ja Kunda Lammasmägi. Tegevusalad: Korilus, kalastamine, küttimine. Tööriistad valmistasid luust, puust, kivist. 3. Kirjelda neoliitikumi Eesti alal! (6p.) Elasid rohkem sisemaale, suuremad kogukonnad jaguneisd üksikperedeks, tööriistad arenenumad. tegeleti küttimise, kalastamise ning korilusega. Nöörkeraamika ajal tegeleti loomakasvatusega ja viljakasvatusega. Ehitati nelinurksed majas viilkatusega. Kunda kultuur->kammkeraamika kultuur->nöörkeraamikakultuur. 4. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus?(2p.) Tekkisid uued põllusüsteemid, kalmetüübid (tarandkalmed) ja ajutised ...
hakkas valitsema üksiktaluline asustus ja kujunes välja põllumaa eraomandus - tekkis varanduslik ebavõrdsus. Tihe läbikäimine Skandinaaviaga (sealt toodi pronksi). Sise-Eesti oli hõredamini asustatud ja seal oli ka alepõllundus. Eelrooma rauaaeg (500eKr-50pKr)- tööriistad ja relvad tugevamad, teravamad ja vastupidavamad. Jätkusid mitmed pronksiaegsed traditsioonid kiviristkalved, lohukivid jms). Kindlustatud asulad siiski jäeti maha. Korrapärasemad põllud, tarandkalmed, ajutiselt kasutatavad linnused.. Seoses kohaliku rauatootmisega arenes majandus, kasutusele vöeti soorauamaak. Jätkus üksiktaluline asustus ja süvenes varanduslik ebavõrdus. Ühiskondlik võimuvõitlus. Rooma rauaaeg (50-450pKr)- Rooma mõjutas kogu Euroopat. Tarandkalmed muutusid korrapärasemaks, surnuid maeti enamasti põletatult. Üksiktalulise maaviljelusliku asustuse õitseaeg. Põlluharimine ja karjakasvatus. Käsitöö areng (raudesemete valm.-vikatid ja sirbid +
Austati viljakasvu ja loomade sigivust soodustavaid haldjaid. Näiteks Mulgimaal viidi viljakushaldjale ohvreid ohvripaikadesse. Esivanemate hingi arvati edasi elavat putukatena (liblikad, mardikad), lindudena (toonekurg) või madudena (sellest koduusside austamine). Surnuid maeti enamasti tavapärastesse ühistesse kivikalmetesse (Rahu, Raudvere), kuid üha enam ka maahaudadesse (Kaberla kalmistu) ja kääbastesse, samuti tekkisid esimesed maapealsed kivikirstkalmed (Iru, Loona). Tarandkalmed olid suurpereliste kogukondade matusepaigad. Jõukate olemasolu tõendavad üksikud rikkalike panustega hauad (Kivimäel, Palukülas) ning aardeleiud. Alates 9. sajandist on peale hõbeehete peidetud rohkesti ka münte. Eesti keel on eestlaste rahvuskeel, soome-ugri keeli, mis koos liivi ja vadja keelega kuulub läänemeresoome keelte lõunarühma. I a.t. lõpul eestlased ise nimetasid endid maarahvaks ja oma keelt maakeeleks. Eesti keel kujunes Eesti ala kolmest muistsest läänemeresoome
mordalased, mardid, komid, ledmurid, samojeedid, mansid, ungarlased, handid. Läänemeresoomlasi- liivlased , eestlased, vadjalased , soomlased, karjalased, vepslased, isurid. Idaslaavlasi:venelased, valgevenelased ja ukrainlased. Millesse uskusid muistsed eestlased:usk looduse hingestatusse e animismi ja esivanemate hingedesse, maagiasse ja nõidumisse. Usuti hadjatesse, jumalatesse. Usk inimese elunditesse ja väesse. Nimetage muistseid kalmetüüpe: kivikirstkalmed e kangrud, tarandkalmed, kirikukalmed, kääpad ja maa-alused kalmistud. Hakati matma maa-alustesse haudadesse: ~6000 a.t Eestlased muinasaja lõpul: rahvaarv-u.150000 inimest, haldusjaotus-maakonnad(8-Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala)+5/4) kihelkonnad(4/5)külad(500), muinaslinnuste arv, 2- linnamäed ja maalinnused, põhilist linnuse tüüpi-Eestlased ei tundnud lubjapõletamist (ja seega ka mördiga müüriladumist)
PRONKSIAEG 2- at-5.saj e.Kr 1. Adra kasutuselevõtt 2. Kivikirstkalmed 3. Asva asula 4. Ühiskondliku hierarhia kujunemine 5. Regielamud RAUAAEG 5. saj e.Kr-13.saj Varane 1. Merevaik 2. Karjade suurenemine Rooma rauaaeg 1. Rukkikasvatus 2. Tarandkalmed Keskmine 1. Kaheväljasüsteem 2. Viikingiajastu Noorem 1. Kristianiseerimine 2. Kedrakeraamika 3. Miks valisid inimesed asulakohaks tänapäeva Pulli küla? Sest see koht vastas kõigile nõudmistele: jõgi, järv, kalapüük, mets. 4. Millised teadmised on tänapäeval Pulli asulast ja selle asutajatest? Kivikillud, tööriistad ja tootmisjäägid
Miks eurooplased rauda hiljem tundma hakkasid? 3) Kirjelda rauasulatamise protsessi 4) Millal ja kus hakati kohalikult rauda tootma? Millised andmed meil sellest on? 5) Missuguse ajaloolise tähtsusega paik on Ilumägi? Kirjelda leide. 6) Miks võib väita, et eelrooma rauaaja lõpupoole oli Läänemere piirkond rahutu? 7) Mis aastast pärineb muistsete eestlaste esimesi linnuseid? Nimeta linnus. 8) Millist infot annab ajaloolastele Virumaal asuv Uusküla? 9) Mida ütlevad Jaagupi tarandkalmed matmiskombestiku kohta? (3) 10) Nimeta 3 keskmisel rauaajal toimunud ühiskondlikku muutust! 11) Milline on keskmise rauaaja uurituim linnus? Kirjelda arvatavat elu selles. 12) Kuidas erinevad kivivarekalmed eelnenutest? 13) Nimeta noorema rauaaja suurim muutus Läänemere piirkonnas. 14) Kuidas olid Eesti ala muinasaja lõpuks asustatud? 15) Kirjelda Jõuga kääbaste hauapanuseid! 1) Rauaaeg on ajalooperiood, mis algas raudesemete kasutuselevõtuga
15.Nimeta pühasid kohti , kus ohverdati. Hiied või üksikud puud ( pühaks peeti tammesid ja pärnasid) , allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed. 16.Võrdle pronksiaja ja vanema rauaaja matmise kombeid. Pronksiajal rajati kiviristkalmeid. Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest 5-8m läbimõõduga ring ja selle keskel oli rist. Kirstu ja risti vahele kuhjati väiksematest kividest küngas. Vanemal rauaajal olid aga kiviread laotud ristküliku kujuliselt, tarandkalmed. Sageli tehti mitu tarandit üksteise kõrvale ja need moodustasid kalme. Nüüd maeti aga surnuid enamasti põletatult. Kaasa pandi hauda ehteid jm varandust. 17.Millega tegelesid targad? Targad loitsisid, nõidusid ja ravisid. Tegelesid ka ennustamisega. Öeldi , et nende sõnades on ka väge, mis suudab loodust suunata. 18.Kirjelda suitsutuba. Suhteliselt väike (4-5 x 6m ) palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Kasutati ka seda tuba vilja kuivatamiseks.
Milliseid kirjalikke ajalooallikaid saab kasutada Eesti muinasaja uurimisel? *Rooma ajaloolaste ja geograafide tööd *Skandinaavia ja Islandi saagad *Vana-Vene kroonikad *Lääne- ja Põhja-Euroopa kroonikad ( nt Henriku Liivimaa kroonika) Milliste teaduste abi kasutavad arheoloogid leiumaterjali uurimisel? *Täppis- ja loodusteadused *Etnoloogia ( rahvateadus) *Antropoloogia *botaanika *zooloogia *numismaatika ( münditeadus) *võrdlev keeleteadus *rahvaluule Mõisted. Irdmuistised tööriistad, ehted, relvad jne Kinnismuistised hooned, matmispaigad Kivikirstkalmed Maapealsed kalmeehitis, 5-8m läbimõõduga ring ning selle keskele laoti kirst. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Näiteks Jõelähtme Tarandkalmed korrapärased ristkülikud, laius oli mõni meeter, pikkus 3-10m. Vägi muinasusu põhimõiste, tähistati elusolendites sisalduvat erilist jõudu või energiat. Hing Muinasaja põhimõiste, tähistati mit...
1.Dateeri muinasaaeg ja ajalooline aeg Eestis muinasaeg: 9000 eKr 13.sajand ajalooline aeg: 13.sajand praeguseni 2.arheoloogiline kultuur -sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi leide . Arheoloogilised kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur. 3.Vanimad asupaigad Eestis a.) Pulli kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Tõenäoliselt oli tegemist hooajalise laagripaigaga, sest seal oli õhuke elutegevuskiht ja napp leiuaines. Kuulub Kunda kultuuri. b.) Kunda Lammasmägi- kuulub Kunda kultuuri. 4. kindlustatud asulad. Asva (saaremaa) , Iru(põhja-eesti) Need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati paekividest tara või palkidest kaitsesein. Polnud vaid pelgupaigad, vaid elati ka püsivalt. 5. kalmed kivikirstkalmed: 5-8meetrise läbimõõduga ring, selle keskel kirst, kirstu ja ringi vahele n...
Üksiktalud Maeti kivikirstkalmetesse, hiljem nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmetesse Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr) Asustuse tihenemine Kaheväljasüsteem Kindlustatud asulad ehk linnused (tuntumad: mägilinnus, kalevipoja sängi linnus, ringvallilinnused) mäe peal, ringvallid Kohapealne raua tootmine Rooma rauaaeg (50 pKr - 450 pKr) Kolmeväljasüsteem Tüüpilised tarandkalmed (suurematest kividest laotud müürid moodustasid mõne meetri laiusi ja kuni kümne meetri pikkusi korrapäraseid ristkülikuid) Erinevad piirkonnad sõdisid Koha peal hakati rauda valmistama Keskmine rauaaeg (450-800 pKr) Esimesel poolel ei valminud vili eriti ning puhkes näljahäda, teisel poolel hakkas rahvaarv jälle kasvama ning elati avaasulates (talud moodustasid külad ning tekkis külaühiskond) Ribapõllud, kaheväljasüsteem
Üksiktalud Maeti kivikirstkalmetesse, hiljem nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmetesse Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr) Asustuse tihenemine Kaheväljasüsteem Kindlustatud asulad ehk linnused (tuntumad: mägilinnus, kalevipoja sängi linnus, ringvallilinnused) mäe peal, ringvallid Kohapealne raua tootmine Rooma rauaaeg (50 pKr - 450 pKr) Kolmeväljasüsteem Tüüpilised tarandkalmed (suurematest kividest laotud müürid moodustasid mõne meetri laiusi ja kuni kümne meetri pikkusi korrapäraseid ristkülikuid) Erinevad piirkonnad sõdisid Koha peal hakati rauda valmistama Keskmine rauaaeg (450-800 pKr) Esimesel poolel ei valminud vili eriti ning puhkes näljahäda, teisel poolel hakkas rahvaarv jälle kasvama ning elati avaasulates (talud moodustasid külad ning tekkis külaühiskond) Ribapõllud, kaheväljasüsteem
Pronksi-ja rauaaeg · Vask · Pronks(tina+vask 3000 a eKr-1000a eKr ) · Raud · Kindlustatud asulad (Oli juba vara mida kaitsta) · Pronks/rauaajal oli mees perekonna pea. Uued tegevusalad: põlluharimine (varasemalt korilus) ja karjakasvatus(varasemalt küttimine), käsitöö, kauplemine(mõlemad seoses käsitööliste tekkega saanud alguse) . · Uued tööriistad: sirp, vikat, kirves. · Tarandkalmed, mässiti linasse ja maeti, kalm koosnes klibust ja oli hea peale matta. · Tekivad teatud meistrid- käsitöölised(põldu ei hari, vahetus kaubad) Küsimused lk 23 1. Eestis puudusid vajalikud tina- ja vasemaagid, et valmistada pronksesemeid, mujalt maailmast jõudis neid siia vähe. 2. Tekkis karjapidamine ja oli majas vara mida kaitsta (tööriistad, loomad, mõningad väärisesemed) Tekkisid ühiskannoas juba kihid, kellel oli rohkem ja kellel oli teistepoolt ihaldatud kaupa.
varanduslik ebavõrdsus. Kaubavahetus kesk-rootsiga (toodangu vastu sai pronksesemeid). Läänepoolsed mõjutused eluolule ja kultuurile. · sise-Eesti hõredamini asustatud (tihedad metsad). Karjakasvatus ja alepõllundus. Suurem tähtsus jahil ja kalapüügil. Kinnismuistseid teatakse suhteliselt vähe. d) Vanem rauaaeg: · raua eelised ja selle tootmine Eestis rauast esemed olid tugevamad, teravamad ja vastupidavamad kui pronksist. Rauda toodeti soomaagist. · Tarandkalmed kivimüüridest nelinurksed tarandid, kuhu asetati surnud enamasti põletatult (tarandis 10-20 lahkunud ühest sugupõlvest). · muutused eluolus üksiktalulise maaviljeluse õitseng. Loobuti kindlustatud asulatest. Asustuse tihenemine sise-eestis. Peamisteks elatusaladest põllundus ja karjandus. Käsitöö areng, eriti raudesemete ja pronksehete valmistamine. Lõuna-suunaline kauplemine rooma provintsidega (pronks, klaashelmed, ehted), põhjast ja idast hangiti ka karusnahku
ning hauapanus annab tunnistust sotsiaalsest kihistumisest. Rauaajal aga põletati surnuid ja toodi jäänused kalmesse. Ei maetud enam niipalju relvi ja tööriistu kaasa. Võib väita, et pronksiajal olid selgelt väljakujunenud rikkamad ja vaesemad ja mida tähtsam olid elus, seda paremini ja suuremate hauapanustega sind maeti. 22. Milliseid tarandkalmete liike on teada rauaajast? Millised on nende erinevused? Klassikalised tarandkalmed Ühetarandilised kalmed Kangurkalmed 23. Mille põhjal võib oletada, et rooma rauaaeg Eestis oli rahulik ajajärk? Sest linnused tunduvad olevat Eestis sellel ajal täielikult puudunud. Kalmetes puuduvad ka relvad ja see võib näidata, et võim polnud koondunud ja ühiskond oli ühtlaselt arenenud. 24. Mille poolest erinevad Lääne-Eesti linnused ülejäänud Eesti linnustest?
Muinasaeg ..ehk ka esiaeg. Puuduvad kirjalikud allikad. Allikad : arheoloogilised, dendroloogilised, etnoloogilised, rahvaluule. Arheoloogiline kultuur on ühe piirkonna sarnaste tunnuste põhjal dateeritav muinaskultuur. Kiviaeg (X-II at eKr) Esimese ilmaasustuse jäljed u 11 000a vanused. Pulli küla või Reiu jõe asula on vanim, kuulusid kunda kultuuri rahvale ( see on nime saanud ühe varem avastatud asukoha järgi Lammasmäel). Seda aega nim keskmiseks kiviajaks e mesoliitikumiks, mis kestis 5 at eKr. Tööriistasi valmistati kivist, luust, sarvest ning ka puust. Koduloomaks koer, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamisteks lihaloomadeks: põder, kobrad, hülged. Jahti peeti odade, vibude ja nooltega; kala püüti ahingute, harpuunide ning võrguga. Hoonetüübiks võib oletada püstkoda. Polnud midagi ühist soome-ugri keelega. Kunda kultuuri esindajad võisid tulla Kirde-Poolast või Lõuna-Leedust. ...
hernes, uba ja lina). Lisaks küttimine ja kalapüük. Saaremaal peamiselt hülge küttimine. Alepõllundus (odrad ja sirbid pronksist). 1 700 1 500 eKr hüpotees Kaali meteoriit (diameeter 110m, sügavus 22m, katlakujuline). IV. Rauaaeg e rooma rauaaeg kaubavahetus Roomaga 500 eKr 450 pKr Üksiktaluline asutus, varanduslik ebavõrdsus, Linnused (kasutati episoodiliselt). Matmiskombed tarandkalmed (kiviread või müürid, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2m ja pikkusega 2-3m. Hiljem korrapärased 3-10m ristküliku kujulised kalmed, maeti põletatult, igasse 10- 20 lahkunu jäänused. Rikkamatel puistati vara. Tegevusalad Korralikud/kindla piiriga põllud ja peenrad, põlluharimine, karjakasvatus, kasvas käsitöö areng, kaubavahetus (merevaik, karusnahad vastu sõled ja pronkslamp). Esimesed rauast
Ühiskondlik võimuvõitlus. Rooma rauaaeg.- mõned mündid ja ehted. Kõige rohkem kalmeid(korrapärane ristkülik 2x3-10). Surnud maeti põletatult, pandi kaasa ehteid, igasse tarandisse 10-20. Igal sugupõlvel oma eluolu- asustus tihenes, põlluharimine, viljakaubandus, elukutselised sepad, peenekoeline käsitöö. Rooma kaupmehi huvitas merevaik ja karusnahk, eestlased tahtsid pronksi. Roomast klaaskelmed, sõled, pronksmündid. Rahulik sõdadeta aeg, sellest ajast pole linnuseid. Tarandkalmed. Selle lõppedes ilmusid ka esimesed relvad(odad). Keskmine rauaaeg(450-800p.Kr.)- linnused, kivivarekalmed, esimesed külad. Viikingi ajal hakati elama linnustes, palju peiteleide, Esimesed andmed kroonikas, linnused rajati kaitstud kohtadesse( vallid- Lõuna- Eestis liivast ja palkidest mägilinnus, neemiklinnus, kalevipojasänglinnus, ringvall-linnus). Elati avaasulates, adratera kasutusele võtt, kaheviljasüsteem. Anamism- elus ja eluta on hingestatud, usund. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
