Riigiõigus (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik õiguslikuna?
Mis on riigi funktsioon?
Kuidas e-hääletusel tagatud salajasus?
Kes haldab kohtuid?
Mis asi ta on struktuur 3 kuidas subjektiivset õigust realiseerida ?
Kui kaugele ulatuvad subjektiivsed õigused ?
Midagi Mis on planeeringud?
Mida mõista individuaalakti all?

Lõik failist

I OSA: Sissejuhatus 3
§ 1 Üldist 3
§ 2 Eesti Vabariik 4
§ 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9
§ 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10
II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13
§ 5 Ülevaade 13
§ 6 Inimväärikus 14
§ 7 Vabadus 15
§ 8 Võrdsus 15
§ 9 Demokraatia põhimõte 15
§ 10 Õigusriik 19
§ 11 Sotsiaalriik 21
§ 12 Rahvusriik 21
III OSA: Põhiõigused 22
§ 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras 22
§ 14 Põhiõiguste funktsioonid 25
§ 15 põhiõiguste kandjad 25
§ 16 põhiõiguste adressaadid 27
§ 17 Põhiõiguste piirklauslid ja piirid 27
§ 18 Põhiõiguste struktuur 28
§ 19 Üldine vabaduspõhiõigus 30
IV OSA: Riigikorraldusõigus 31
1. Peatükk: Üldosa 31
§ 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse 31
§ 21 Kõrgemad riigiorganid 32
2. peatükk: rahvas 33
§ 22 Kodakondusus 33
§ 23 Rahvas kui riigiorgan 34
§ 24 Rahvahääletus 34
§ 25 Erakonnad 35
3. peatükk: Riigikogu 36
§ 26 Riigikogu valimised ja kogunemine 36
§ 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus 37
§ 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused 37
§ 29 Vabariigi valimiskomisjon 40
§ 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus 41
§ 31 Seadusandlus 41
4. Peatükk: Vabariigi Valitsus 42
§ 32 Vabariigi Valitsuse moodustamine 42
§ 33 Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja pädevus 42
§ 34 Vabariigi Valitsuse koosseis ja korraldus 43
§ 35 Haldushierarhia 44
§ 36 Määrusandlus ja määruse seaduspärasus 44
§ 37 Vabariigi Valitsuse vastutus Riigikogu ees 46
5. Peatükk: Kohtud 46
§ 38 Kohtunike ametisse nimetamine 46
§ 39 Kohtusüsteem 47
§ 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus 48
§ 41 Kohtuniku sõltumatus 48
§ 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve 48
§ 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus 50
6. Peatükk: Vabariigi President 51
§ 44 Vabariigi Presidendi valimine 51
§ 45 Vabariigi Presidendi volitused ja staatus 51
§ 46 Vabariigi Presidendi funktsioon ja pädevus 51
7. Peatükk: Kontrolli ja järelevalvet teostavad sõltumatud riigiorganid 53
§ 47 Riigikontroll 53
§ 48 Õiguskantsler 53

I OSA: Sissejuhatus

§ 1 Üldist

Riigiõigus kui juriidiline distsipliin .

juriidiline distsipliin – uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud
õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda
Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin.
Eraõigus (inimene- inimene) – horisontaalsed suhted
Avalik õigus (  inimene) – vertikaalsed suhted
Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik – õiguslikuna?

Õigussuhteid

Normid

Toimingud

Juriidilised distsipliinid
Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust

Teooriad

Huviteooria – kelle huvides – lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist ( Rooma jurist Julianus)
§ igaühel on õigus elule – riik kaitseb isikuid ka üksteise eest
Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega.

Subordinatsiooni e allumisteooria – 19. sajandil ettekujutus , et kodanikud on riigi alamad – selgus, vabadused piiratud – Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted – samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu

Subjektiteooria – mis ei ole avalik- õiguslik (hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav  saksa õigusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku – õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist.
Probleem : ebaselge , kuidas kvalifitseerida norme, mis määratlevad üldse avaliku võimu kandja ja mis on avalik võim üldse.
Igal teoorial on oma probleemid, ideaalset lahendust ei ole.
Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria kombinatsioon.
Artur- Tõeleid Kliimann „ õiguskord “ lk 142 jj
Ilmar Tammelo „ Varased tööd“ (1939 – 1943) lk 101 jj

AVALIK- JA ERAÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID

Avalik – õiguslikud

Riigiõigus
Haldusõigus
(rahvusvaheline õigus – puudutab teist õigusmaailma)
Euroopa Liidu õigus
Karistusõigus
Protsessiõigus

Eraõiguslikud

tsiviilõigus

võlaõigus
asjaõigus
perekonnaõigus
pärimisõigus

äriõigus (äriühingute ja tehingute)
mittetulundusühingute õigus

RIIGIÕIGUS, KONSTITUTSIOONIÕIGUS, PÕHISEADUSÕIGUS
Riigiõiguse esemeks on kõik, mis puudutab riiki; kuhu kuuluvad valimisõigus , erakonnaõigus, kõrgemate riigiorganite korraldusõigus.
Konstitutsiooniõiguse esemeks on konstitutsioon . Konstitutsiooni all võib mõista põhiseadust või ka põhilaadi.
Põhiseadusõigus käsitleb põhiseadust (põhiseadus, põhiseaduse rakendamise seadus, põhiseaduse täiendamise seadus)

RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM

Riigi aluspõhimõtted

Põhiõigused

Riigikorraldus

Riik rahvusvahelises õiguses

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 59 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

45 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

329446 Õppematerjali autor

põhiseadus põhiõigus hääletus õigusriik põhiseaduslik riigiõigus suveräänsus parlament riigivõim lahusus dimensioon võimude lahusus konstitutsioon aluspõhimõtted ülemkogu põhiseaduse aluspõhimõtte häälteenamus hierarhia

Sarnased õppematerjalid

doc

Riigiõigus konspekt

...........................................................................56 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a

Õigusteadus

doc

Riigiõigus konspekt

10. Mis on propotsionaalsuse põhimõte? Kolm astet ja sätestus. 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a

Riigiõigus

doc

Riigiõigus konspekt

...........................................................................57 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a

Õigus

docx

RÕ II konspekt

Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS  Vabariigi Valimiskomisjon:  Valla või linna valimiskomisjon:  Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD  Allikas: läte, alguskoht info saamiseks  Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust  Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3

Õigus

docx

Riigiõiguse kordamine eksamiks

Riigiõiguse kordamine eksamiks 1. Mis on proportsionaalsuse põhimõte? Milline sätestus. Kolm tunnust Proportsionaalsuse põhimõte on tuletatud põhiseaduse § 11- Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 1) Sobivus - abinõu peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv. Sobiv on iga abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivus pole range nõue, piisab sellest, kui abinõu kas või mingil viisil soodustab eesmärgi saavutamist. Kaitseb ebavajalike piirangute eest. 2) Vajalikkus (kitsamas tähenduses, kui § 11) - Riigikohtu definitsiooni järgi on abinõu vajalik, kui eesmärki pole võimalik saavutada teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. 3) Mõõdukus - abinõu mõõdukuse hindamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põh

Riigiõigus

doc

RIIGIÕIGUS

mis normid üldse reguleerivad riiki kui sellist? RKÜKo(Riigikohtu üldkogu otsus) 22.12.2000, 3-4-10-00, p 14 www. riigikohus.ee Era- ja Avalikõiguslikud distsipliinid Tsiviilõigus Karistusõigus Äriõigus Haldusõigus MTÜ-de ja SA-de seadus Riigiõigus Protsessiõigus Euroopa Liidu Õigus 1.RIIGIÕIGUS / KONSTITUTSIOONIÕIGUS / PÕHISEADUSÕIGUS Riigiõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on riigi õigus. Siia kuulub peale PS enda kavalimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate RK organite korraldusseadus, põhiseaduslikukohtu järelvalve õigus. Konstitutsiooniõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on konstitutsioon.

Õigus

docx

Riigiõigus

Riigiõigus 12.09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust. · Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin.

Riigiõigus

pdf

Riigiõigus Kordamisküsimused 2012

Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib

Õigus

Rohkem sarnaseid