KT IV ALAJÄSEME LIHASTIK 67. Vaagnavöötme lihastik (8) LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKO FUNKTSIOON NIMETUS HT Niude-nimme lihas Nimmelüülid, niudeluuhari Reieluu Reie ette viimine väikesele pöörlile Väike tuharalihas Niudeluu tagapind, Reieluuu suurele Reie eemaldamine pöörlile Keskne tuharalihas Niudeluutiiva tagapind Reieluuu suurele Reie eemaldamine pöörlile Pirnlihas Ristluu vaagenmine pind Reieluuu suurele Reie eemaldamine, pöörlile ...
KT III ÜLAJÄSEME LIHASTIK 64. Õlavööde (9) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Kaarnajätke Abaluu kaarnajätk Õlavarreluu väike Õlavarre ette viimine õlavarre lihas köbruke Suur rinnalihas Rangluu, rinnak Õlavarreluu suur Õlavarre lähendamine, sisse köbruke pööramine Abaluualune lihas Abaluualune pind Õlavarreluu väike Õlavarre lähendamine, taha köbruke viimine, sisse pööramine Suur ümarlihas Abaluu tagumine pind Õlavarreluu väike Õlalvarre sisse pööramine, köbruke lähendamine ja taha viimine Seljalailihas Viis alumist rinnalüli, ...
Tegusõnad: fiern- tähistama, füttern- toitma, häkeln- heegeldama, regnen- sadama, schicken- saatma, telefonieren- helistama, trinken- jooma, umsteigen- ümber istuma, abholen- ära tooma, ankommen- stören- segama, stricken- kuduma, weinen- nutma, wünschen- soovima, aufräumen- koristama, kohale jõudma, anrufen- helistama, antworten- vastama, arbeiten- töötama, aussteigen- väljuma, vorspielen- ette mängima, buchen- broneerima, besuchen- külastama, reisen- reisima, mieten- üürima, beginnen- algama, bitten- paluma, danken- tänama, bringen- tooma, denken- mõtlema, dürfen- tohtima. wandern- matkama, interessieren- huvituma, spielen- mängima, warten- ootama, öffnen- avama, Oleviku pööramine: Ich-mache, hebe, fahre, nehme. Du- machst, hast, fährst, nimmst. Er/Sie- macht, hat, einkaufen- sisseostma, laufen- jooksma, kochen- keetma, suchen- otsima, fragen- küsima, spazieren- fährt, nim...
Ebareeglipärased: Beginnen- begann- hat begonnen- algama, bleiben- blieb- ist geblieben- jääma, bringen- brachte- hat gebracht- kandma, treffen- traf- hat getroffen- kohtuma, trinken- trank- hat getrunken- jooma, vergessen- verga- hat vergessen- unustama, viima /tooma, denken- dachte- hat gedacht- mõtlema, dürfen- darf- hat gedurft- tohtima, einladen- lud ein- hat eingeladen- külla verlieren- verlor- hat verloren- kaotama, waschen- wusch- hat gewaschen- pesema, wissen- wusste- hat gewusst- teadma, werden- kutsuma, essen- a- hat gegessen- sööma, fahren- fuhr- ist gefahren- sõitma, fallen- fiel- ist gefallen- kukkuma, finden- fand- hat wurde- ist geworden- kellekski saama. Mineviku pööramine(reeglipärane): Ich- lernte, habe gelernt. Du- lerntest, hast gelernt. Er/Sie- gefunden- leidma, fliegen- flog- ist geflogen- lendama, geben- gab- hat gegeben- andma, gehen- ging- ist gegangen- minema, gewinnen- ...
Veermik on auto alusvanker. Kui on raam. Või on vedrude abil kinnitatud kere külge . Veermik.Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Veermik koosneb: esi ja tagasillast, vedrudest, amortisaatoritest, ja ratastest. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. Vedrustus. Esitellikute ja tagasilla vedrustuse hulka kuuluvad: vetruvad,suunavad,summutavad osad. Vetruvad elemendid on (poolelliptilised) lehtvedru,keerdvedrud,vasak,parem,koonus,. Väändvedrud(torssioonvedrud). Balansiirvedrud. Õhkpadjad. Vedrud leevendavad auto sõidu ajal teepinna ebatasasuste tõukeid ja tagavad sujuva liikumise. Suunavad elemendid määravad end rataste õõtsumise käigus paika ja võtavad vastu auto piki ja külgsuunas mõjuvaid jõude. Autoreaktiiv momente võtavad vastu...
Kehtiv ja kehtetu otsustus Kõik inimesed on rikkad ei ole kehtiv, Mõni inimene on rikas Mõni inimene ei ole rikas kehtib Loogiline ruut ehk otsustuste vastasolek. A vastupidised E Kehtiv+ Mittekehtiv - I O määramatu ? 1) A & E kontraarsed, vastuolulised a) A+E-; E+A- b) A-E?; E-A? 2) A & O; E & I kontradiktoorsed, vasturääkivad a) A+O-; E+I- b) A-O+; E-I+ c) O+A-; I+E- d) O-A+; I-E+ A?O? E?I? 3) A & I, E & O subordinaared, alluvad a) A+I+, E+O+ b) A-I?; E-O? c) I+A?; O+E? d) I-A-; O-E- 4) I & O osavastupidised, subkontraalsed a) I+O?; O+I? b) I-O+; O-I+ Kõik S on P üldjaatav A (kel pole pead, sel olgu jalad) Ükski S ei ole P üldeitav E Mõni S on P osa jaatav I Mõni S ei ole P osaeitav O (eksisteerib eluolendeid kes ei ole arukad) Otsene jär...
Jagamispead Juhendaja: Udo Palgi Koostajad: Janek Jõgiste Agor Aarand Elis Haidak Rait Jürgenson Jagamisrakised on peamiselt freesimisel kasutatavad rakised. Jagamisrakised jagunevad jagamislaudadeks ja jagamispeadeks. Jagamislaudadel kinnitatakse töödeldav detail pööratavale alusele põhiliselt täiendava seadistuse abil. Kasutatakse ka isetsentreeruvat padrunit asetusega pöörlemisteljel. Jagamispead ja ka lauad valmistatakse ette nii horisontaalse kui ka vertikaalse spindlivõlliga. Töödeldava detaili pööramine ja fikseerimine toimub käsitsi. Jagamispead jagunevad omakorda lihtjagamispead, pooluniversaalsed jagamispead ja universaalsed jagamispead. Pooluniversaalsed- ja universaalsed jagamispead võimaldavad ringjoone jagamist mistahes suurusega osadeks. Nad on varustatud mehaanilise pöörlemismehhanismiga ja täiendava jag...
Antsla Gümnaasium NIMI IRFANVIEW uurimistöö juhendaja: õpetaja NIMI antsla 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Alustamine .................................................................................................................................4 Pildi töötlemine...........................................................................................................................5 Pildi Pööramine...........................................................................................................................6 Pildi suuruse muutmine...............................................................................................................7 Pildi värvide muutmine...................................................................
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.7. Patsiendi pööramine selili asendist kõhuli asendisse ilma abivahendita, kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas. · Nihutada patsient hästi voodi servale kätel tõmmates /lükates. · Patsiendi pea tõstmine ja padja asetamine kõrvale: patsiendile lähemal olev abistajal tõsta patsiendi pea ja teisel abistajal asetada padi kõrvale. · Pöörata patsiendi pea küljele. · Asetada patsiendi käed ära: Lähemal oleval abistajal asetada patsiendi oma poolne käsi rangluule. Patsiendile lähemal olev abistaja tõsta puusa üles ja teisel abistajal asetada pöördeväline käsi sirgelt peopesaga vastu reie tagumist külge (pilt 1, 2)...
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.10. Patsiendi pööramine kõhuli asendist näoga abistajate poolt selili asendisse, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Ühel abistajal tõsta patsienti õlgadest ja teisel abistajal tõsta patsiendi pea ja asetada padi patsiendi õlgade alla · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole: asetada üks käsi padja alt pea ja kaugema õla alla ja teine käsi abistaja poolse õla alla. Võtta tõmbamise lähteasend ja nihutada patsient voodi serva poole koos jalgade tööga. · Nihutada patsiendi keskosa voodi serva poole pöördvõttega. · Nihutada patsiendi jalad voodi servale kätel tõmmates. · Nihutada patsiendi keskosa voodi servale pöördvõttega. · Nihutada patsiendi ülakeha voodi servale. · Ühel abistajal julgestada patsienti ning tõsta puusa ja teisel abistajal asetada pa...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Nelja ratta pööramine referaat Juhendaja: Tartu 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 nelja ratta pööramine ehk 4WS.............................................................................................. 4 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 6 Sissejuhatus Nelja ratta pööramis süsteem on levinud sportautodel , suurematel luksusautodel ning suurendatud läbivusvõimega maastikautodel. Esimene autotootja kes kasutas seeriatootmises oleval autol nelj...
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Deltalihas Rangluu, Õlavarreluu Tõstab õlavart horisontaal- m. deltoideus õlanukk, deltalihasmine tasapinnani ja pöörab sissepoole, abaluu hari köprus lähendab keskjoonele Koljupealnelihas* Kulmude Koljulagi Peanaha ette-taha tõmbamine, epicranus piirkond, kulmude liikumine, kurrud kuklatagusejoon Silmasõõrlihas Silmasisenurk Silma välisnurk, Silmade pilgutamine silmalaud Suusõõrlihas Algus ja lõpp Ahendab suuava pole määratav Sarnalihased Sarnaluu Suunurk ja ülahuul Tõmbab suunurka ül...
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.1. Patsiendi pööramine selili asendist külili asendisse ilma abivahendita kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel (kui patsient on jalutsisse ehk alla vajunud) nihutada patsienti voodi peatsi suunas. 2. Patsiendi nihutamine voodi serva poole nihutada patsient pöördest kaugemale voodiservale kätel tõmmates/lükates. 3. Patsiendi pea hoidmine ja ülakeha tõstmine padja viimiseks voodi keskele ja peatsi suunas (et ei jääks peale külili pööramist õla alla ) abistaja asend: näoga patsiendi poole, külg vastu voodit, väljaaste voodist kaugem jalaga (pilt 1). Patsiendi pea hoidmine: patsiendi poolse käega abistaja poolsest õlast tõsta õlga ja teise käega liikuda kaela nõgususest...
Anatoomia - Lihastik 56. Vöötlihaskiu ehitus · Inimese lihaskiudude pikkus varieerub väga suurtes piirides, alates mõnest mm kuni 10-12 cm. · Vöötlihaskiudu katab membraan sarkolemm. Kiu sisemuses, sarkoplasmas, on rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Kontraktiilseteks elementideks on lihaskius pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid, mis omakorda koosnevad veelgi peenematest müofilamentidest. Müofilamente on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid. Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. · Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid. Vöötlihaste tegevus allub inimese tahtele. 57. Lihase ehitus · Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on ...
1. Koe mõiste: ühesuguse ehituse, talitluse ja tekkega rakud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende liigid, esinemine inimorganismis: koe põhirühmi on 4: I epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. II tugi- toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. Nt veri, lümf, rasv. Jaguneb omakorda kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes; tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed ja kõõlused; kõhrkude, mis omab toestusfunktsiooni, on elastne, katab liigespindu, moodustab üksikuid skeletiosi ning erineb eri vanuses olevatel inimestel ehituse poolest (nt nina ja kõrvad); luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti. III lihaskoed neile on omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Jaguneb o...
Vöötlihaskiu ehitus Lihas, lihaskiud, müofibrillid, neid katab sarkolemm ja laigud peal on tuumad, kaht liiki müofilamendid ehk valgud, müosiin ja aktiin Lihase ehitus, endo-, peri- ja epimüüsium Lihas on vöötlihaskiudude kimpudest koosnev elund, mille kimbud on omavahel ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Endomüüsium-õhuke sidekoeline kest ümber lihaskiu Perimüüsium-Sidekoeline kest ümber lihaskimbu Nimeta lihaste abiseadeldised Epimüüsium-sidekoeline kest ümber kogu lihase Selja lihased Sidekirmed, sünovi...
1. Koe mõiste. Koeks nim ühesuguse päritolu, ehituse ja taitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2-3. Kudede põhirühmad, liigid, nende lühiiseloomustus ja esinemine inimorgamismis. Epiteelkoed ehk kattekoed, side- ehk tugikoed, lihaskoed ja närvikude. EPITEELKUDE E. KATTEKUDE Epiteel kude katab keha või elundi välispinda. Rakud on väga üksteise kõrval. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. SIDEKUDE E.TUGIKUDE sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma : 1. toite funktsiooniga sidekoed(veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude ) 2. tugifunktsiooniga sidekoed(tihe sidekude, kõhrkude, luukude) LIHASKUDE- tõmbub kokku, konstraktsiooni tõmme. 1. silelihaskude- mis paikneb sisee...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool hooldustöötaja õppekava EDA TUULING ASENDITE VAHETAMINE Iseseisev töö Tartu 2017 ASENDITE VAHETAMINE Selili asendis oleva patsiendi asendi vahetamise tegevused: Padi nihutada abaluude alla. Patsient nihutada pöördest kaugemale voodi servale. Ettevalmistused pööramiseks: Padja teisaldamine: * Külili asendi korral: asetada patsiendi käed rinnale risti, ergonoomilisi võtteid kasutades tõsta ülakeha ja pea ning nihutada padi abaluude alt ära ülespoole ja natuke kõrvale. Lasta pea ettevaatlikult padjale tagasi. * Kõhuli ja poolkõhuli asendisse pööramiseks: tõsta ülakeha ja pea ning nihutada padi abaluude alt ära ülespoole ja kõrvale, lasta pea ettevaatlikult voodile. Patsiendi pea: pöörata pöördepoolsele küljele. Patsiendi pöördepoolne käsi: * Külili asendi korral: pöördepoolne käsi küünarvarrest kõverdatult kõrval. * Kõhuli ja poolkõhuli asendi korral: pöördepoolne käsi s...
Tegusõna / Tegusõna pööramine mõtlema / Mina, sina... / Tingiv kõneviis Moodustatakse vene keeles abil Lõpetamata ja lõpetatud tegevus Lõpetamata tegevus Lõpetatud tegevus , , , , Kui ma kirjutaksin, teeksin, oleksin, saaksin.... Ma kirjutaksin täna kirja. . Kui ta oleks reeglid ära , õppinud, oleks ta kontrolltöö kirjutanud . hästi. Moodustage tingiv kõneviis Kasutage sulgudes olevaid tegusõnu ...
1. Lülisambalülide liitumine ühtseks lülisambaks Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli (arv oleneb, kuidas lülid kokku kasvand) - Sidemed: Staatilise seisundi tekitamiseks 1) Eesmine pikiside – takistab sirutust 2) Tagumine pikiside – pidurdab painutust 3) Kollasidemed 4) Ogadeülene side 5) Ogajätkete-vahesidemed 6) Ristijätkete-vahesidemed - Liigesepindade asetus erinevatel lülisambalüli liikidel: 1) Kaelalülidel – madalad/lamedad pinnad (võimaldab liikuvust), suur lülimulk võimaldab palju liikuda 2) Rinnalülidel – frontaalse asetusega 3) Nimmelülidel – sagitaalse asetusega - Lülisambavaheketta ehitus: 23 tükki. Lülivaheketas asub lülikehade vahel. Lüli külge on ketas fikseeritud ke...
arvestanud boyfriend-iga); terve sõnavormi kursiivitamine (mängivad reggaet; performanceid pakkuv programm). Mugandit on vormistatud ekslikult ka tsitaatsõnana, samuti on inglise liitsõnast või sõnaühendist mugandatud vaid üht poolt.13 12 Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 41–46 13 Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 41– 46 8 4. LAENSÕNADE KÄÄNAMINE JA PÖÖRAMINE 9 KASUTATUD KIRJANDUS Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 41–46. Leemets, Tiina 2003. Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles. Keel ja Kirjandus nr 8: 571–584. Pedaja, Kati 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr: 28–35. 10
Nataly Voolaine ja Johanna Väät 11.C Tallinna Ühisgümnaasium PÜHAKUD PEETRUS JA PAULUS PÜHA PEETRUS PÜHA PEETRUS Õige nimi Siimon Vend Andreas Elukutselt kalurid Üks Jeesuse 12nest õpilasest KELLE/MILLE PÜHAK Paavstluse kaitsepühak Kiriku kaitsepühak Kalurite patroon Kaitseb Rooma linna Temalt palutakse pikka iga SEOTUS JEESUSEGA Jeesuse õpilane Jeesus usaldas Peetrust kõige rohkem Jeesus andis talle nimeks Cephas – kalju Peetrus saab taevariigi võtme Piiskop ehk Kristuse asemik maal SÜMBOLID, KUJUTAMINE KUNSTIS 29. juuni Püha Peetrus peeterpaulipäev 1. august Peetruse ahelate päev Võtmed Kandiline nägu, lühike lokkis habe, paavsti/piiskopirüü “Bust of St Peter” Nicolas Cordier 1608 “St Peter Weeping before the Virgin” Guercino 1647 “The Crucifixion of Saint Peter” Caravaggio...
Eriloomakasvatus Linnukasvatuse osa Linnuliha osatähtsus Eestis on umbes 20%, sest linnuliha on teistest odavam, väikese rasvasisaldusega. Broiler lihaks kasvatatav noorloom. · Kõik loomatõud kirjutatakse eesti keeles väikese tähega (suur valge, eesti vutt), inglise keeles läbiva suure tähega(Large White) Inimese kohta on Eestis linnuliha 13 kg aastas. Kana kohta saab aastas umbes 288 muna. · Kalkuneid kasvatatakse peamiselt Ameerikas Majanduslikult kasulikud omapärad: · Suur sigivus (munevus 82%) Liik Mune aastas Munevus % Viljakus ja Järglasi aastas kooruvus Munakana 300 82 85 255 Lihakana 150 41 85 128 Põlvutt(eesti) 300 82 ...
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Koljupealnelihas Miimilised lihased algavad lõpevad nahas, pehmetes Nad ümbritsevad näo avausi sõõrjalt või (m. occipitofrontalis) näokolju luudelt kudedes. kiirjalt ja nende kokkutõmbel näo avaused Kõõlustakust, silmakoopal Laup naha all sulgevad või avanevad, muutub näoilme. Silmasõõrlihas Silmaava Silmalaugude küljed Silmade avamine ja sulgemine, pilgutamine Suusõõrlihas Vastav alalõualuu suunurga naha külge Suu avamine ja sulgemine; puhumine, kinnitub vilistamine, imemine Sarnalihased Põse sarnal...
Toolikleit referaat Tooli mõõdud : Toolikleit eest : rõhutan tooli esijalgade juures vahekohti Toolikleit tagant : rõhutan tooli seljatoe küljes olevat lipsu Toolikleidi detailid : Detailid on valget värvi . Seelikuosa detail mõõtudega 101x71.5 cm k.a õmblusvaru . Seljatoe detail mõõtudega 43x35x83.5 cm k.a õmblusvaru . Töö käik : Lõigete paigutamine riidele. Detailide välja lõikamine mõõtmetega 101x71.5 cm ja 43x35x83.5 cm k.a õmblusvaru 3cm ja 1.5cm . Detailide triikimine. Ühendan seljatoe seelikuosa esiosa detailiga . Ühendan seljatoe tagumise poole esimese poolega . Ühendan seljatoe esiosa toolipõhjaga . Allääre palistus . Detaili parema poole pööramine . Lõppviimistlus ja triikimine . Materjali kulu : 200 cm laiuse kanga kohta kulub kangast 107 cm .
Vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg on periood, mille alguseks peetakse Liivi sõja sündmusi ja lõpuks Põhjasõda, pärast mida algas Vene aeg. Rootsi aja arvestuslik kestus oli 1629-1699. Rahvasuus on levinud selle perioodi kohta ütlus "vana hea Rootsi aeg", kuid kas see ka tõesti nii oli? Rootsi ajaga kaasnes palju pöördeid - üks neist oli usuelu ja selle üldise tähtsuse muutumine. Rootsi riik hakkas siiani katoliku usku olnud inimesi pöörama luteri usku ning tutvustama luterluse põhitõdesid. Kirikutes hakati ka pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Mina leian, et inimeste pööramine teise usku vastu nende otsest soovi ei ole õiglane ega paslik - kui tollel ajal poleks rahvale sobinud katoliku usk, oleksid nad ise otsinud vajalikke alternatiive. Rahva pööramine oli küll üsna pealesurutud, kuid siiski mitte nii türanlik, kui tegutsemisviisid Vene ajal. Sellest tuleneb ilmselt ka inimeste arvam...
Antropoloogia ·1970. aastatel toimub kaks rööpset arengut: (kultuuri)ajaloolased avastavad antropoloogia ja antropoloogid avastavad ajaloo. · Ajalool ja antropoloogial (kitsamalt kultuuriajalool ja kultuuriantropoloogial) on suur ühisosa: mõlemad uurivad "kultuurilist teist" esimene ajas, teine ruumis kaugeid kultuure. · Mõlema distsipliini eesmärk on mõista ja eritleda inimeste ja ühiskondade käitumist ja ettekujutusi; mõlemad peavad ennast asetama "teise" perspektiivi, et uuritavat paremini mõista. · Kui traditsiooniliselt oli erinevuseks see, et antropoloogia tugines suulistele andmetele ja ajalugu kirjalikele, siis viimasel ajal on see eristus hägustunud, sest nii nagu antropoloogiad kasutavad üha enam kirjalikke allikaid, pöörduvad ajaloolased sageli suulise teabe poole (näiteks nn. oral history). Ajalugu vs antropoloogia: tavapärased eristused · Diakroonia vs sünkroonia (Claude Lévi-Strauss) ...
Suomi Soome keele pööramine jaatamine ja eitamine OLLA (olla) NB! Algvorm · minä olen en ole (ma olen/ei ole) · sina olet et ole (sa oled/ei ole) · hän on ei ole (ta on/ei ole) · me olemme emme ole (me oleme/ei ole) · te olette ette ole (te olete/ei ole) · he ovat eivät ole (nad on/ei ole) Tõlgi soome keeld · Me ei ole abielus- Me emme ole naimisissa. · Ta on 80-aastane- Hän on kahdeksankymmentä vuota vanha. · Sa oled pärit tarstust- Sina olet kotoisin Tartosta. · Nad on tööl- He ovat töissä. · Te ei ole koolis- Te ette ole koulussa. · Ma olen eestlane- Minä olen virolainen. ON / EI OLE · Minulla (minul) · Sinulla (sinul) · Hänellä (temal) · Meillä (meil) · Teillä (teil) · Heillä (nendel)
86. Liikumiselundkonna struktuur. Jaguneb: Passiivne skelett, liigesed, liidused. Ise ei saa liikuda, liigutavad lihased. (Liidus sõnast liituma, Liiges sõnast liikuma). Aktiivne skeletilihastik. Skeletilihaskude, silelihaskude, südamelihaskude(ainult südamel). 87. Inimkeha teljed, liikumised nende suhtes. Õpik lk 22, joonis 11. 1. Vertikaaltelg pööramine, sissepööramine-väljapööramine, pöörlemine. 2. Frontaaltelg sirutus-painutus, ette ja taha. 3. Sagitaaltelg kõrvale liigutus. Eemaldumine-lähendamine külgsuundades. 88. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel). Pildiküsimus. Joonisel 1 vihikus luukude ja joonis 2. Joonisel 1 luukude mustad täpid on veresooned. Joonis 2 Käsnaine selle sees on punane luuüdi, siin tekitatakse kõiki vererakke. ÜLITÄHTIS. Luuõõs siin on kollane luuüdi, see on rasvarikas varuaine, kasutatakse siis, kui vaja. Plinkaine luu pindmine osa; tihe, kompaktne, kindla struktuuriga. Plinkaine see...
Präsens konjuktiv Tüvi+e+lõpp ich nehme du nehmest er nehme wir nehmen ihr nehmet sie nehmen Ich ja er pööre langevad kokku ja lõppu ei saa! Präteritum konjuktiv Ich kochte du kochtest er kochte wir kochten ihr kochtet sie kochten Reeglipärastel langeb pööramine kokku präteritumiga. EBAREEGLIPÄRASED. a,o,u => ä,ö,ü ich würde du würdest er würde wir würden ihr würdet sie würden Perfekt konjuktiv ich habe gearbeitet |sei gekommen du habest -..- | seist -..- er habe -..- |sei -..- wir haben -..- |seien -..- ihr habet -..- |seiet -..- sie haben -..- |seien-..- Plusquamperfekt ich hätte gearbeitet | wäre gekommen du hättest -..-|wärest er hätte-..-|wäre wir hätten-..-|wären ihr hättet-..-|wäret sie hätten-..-|wären Futurum ich werde suchen du werdest er werde wir werden ihr werdet sie we...
Graafika MS Office joonestusvahendid J usvahendid Kujude lisamine Võrgu määramine Põhitegevused kujunditega Grupeerimine ja degrupeerimine Kujundite paljundamine Jooned Vabakäejoon Baaskujundid Kihid Pööramine Peegeldamine Joondamine Jaotamine Tekstikastid Tekstikasti sidumine lahtriga Harjutus. Kujundite skeemid Joonistamine VBA abil Ülesanne omal valikul Konnektorid Inimene Harjutus. Word'i dokument Harjutus. Pangaautomat. PIN-koodi kontroll Tegevusskeemide näited. Ruutvõrrand, arvu arvamine Objektide lisamine, redigeerimine ja vormindamine Jooniste ja skeemide tegemiseks on peamisteks vahenditeks süsteemis olevad erinevate graafiliste kujundite (Shapes) malllid: sirgjoone lõik, kõverjoon, nooled, ristkülik, kaar, ovaal, hulknurk jm. ning failidest imporditavad pildid (Pictures) png, gif, jpeg jm vormingutes. Nendega saab täita mitmesuguseid tegevusi: mõõtmete muutmine, teisaldamine, kopeerimine, pööramine, grupeeri...
7.loeng, 19.sept Piklikaju (medulla oblongata) piirneb seljaajuga altpoolt ja ülevalt sillaga. Piklikaju läbivad kõik pea-ja seljaaju ühendavad juhteteed, nii ülenevad kui alanevad. Piklikaju läbib suurt kuklamulku, mistõttu on eluliselt ohtlik piklikaju turse, sest piklikaju võib pitsuda, juhteteed pigistatakse kinni ja ühendaus ajuda vahel katkeb /on häiritud piklajus paikneb mitmed elutähtsad keskused hingasmis-, vasomotoorne (reguleerib veresoonte toonust, vas soon ld k) keskus. Hingamine hingamislihaste (diafragme ja roietevahelised lihased) osavõtul, mida innerveerivad seljaajust väljuvad närvid ja roietevahelistest lihastest väljuvad närvid mõjutatud piklaju närvirakkude poolt. Eriti ohtlikud vigastused 4.kaelasegmendist kõrgemalm sest sellest lähtub diafragma närv (nervus phrenicus). Kui selle närvi tuumadeni info ei jõua, ei jõua see ka hingamislihasteni. Kui vigastus allpool, toim...
SPIKKER 1. Mis ülesanne on ripil ja kuidas mõjutab ripi seadistus trükivaliteeti? RIP on spetsiaalne moodul: värvilahutuseks rasterdamiseks plaadifailide genereerimiseks 2. Nimeta põhilised parameetrid, mida ripis seadistatakse. Peamised seadistused: 1. Valitakse lahutuse mootor (renderdaja) 2. Määratakse plaadi resolutsioon, mis sõltub plaadiprinterist või kasutatud filmidest. 3. Valitakse rastri tihedus vastavalt kasutatavale paberile või trükimasinale. 4. Valitakse plaadi suurus või trükimasina plaat. Plaadiprinteri haldustarkavarast saab genereerida nn ipr faili, kus on kõikide sisestatud plaatide parameetrid. Antud ipr faili kasutamisel RIP-is tulevad automaatselt kõik plaadipinteri plaadivalikud RIP-i plaadi valikusse. 5. Kui mingi põhjusel on vaja plaatidel punktide suurusi korrigeerida, siis ripis on võimalik nn plaadikorrektsioon. 6. Värvilahutuse valik. Kas lahutatakse kõik sisestatu...
Eesti keel Homonüümid Homonüümid on sõnad ,mille kirjapilt on ühesugune, aga tähendus erinev.Nt sõna puuri võib tähistada nii linnupuurina kui ka tööriistana. Homonüümid võivad kokku langeda kõigis käändevormis. Tegusõna ehk verb. Tegusõnad tähistavad lauses: Tegevust Liikumist Protsessi või seisundit Tundeid Tegusõnad vastavad mitmesugustele küsimustele nt: Hüples- mida tegi? Liuglevad- mida teevad? Kõhatada- mida teha? Nohisesin- mida tegin? Pööramine Muutmisviisi poolest on tegusõna pöördsõna, sest seda saab pöörata . Eesti keeles on 3 pööret, igal pöördel nii ainsus kui ka mitmus, seega kokku 6 pöördevormi.: Ainsus Mitmus Ma õpin/A1 Me õpime / M1 Sa õpid/A2 Te õpite /M2 Ta õpib /A3 Nad õpivad/M3 Eitavas kõnes on kõikidel pööretel üks vorm: Mina ei õ...
Inimese algne areng Loote arengu etapid 1. Kuul (5-10mm ; 0,1- Idulane 0,2 g) • Kujuneb närvisüsteem. • Südame alge. • Veresoonte, luude, • Esimesed kaks kuud. lihaste ja jäsemete • Pesastub emaka algmed. limaskestas. • Areneb kiiresti. • Moodustuvad organite algmed. 4. nädal Loote arengu etapid • Olemad kõik organid. 2. Kuul 3. kuul • Sarnaneb inimesega. • Kiire aju areng. • Nahk õhuke. • Moodustuvad kõht ja ringkere. • Hakkab liikuma. • Silmad ( laugudeta ). 5. Kuul 4. Kuul • Tuntav loote liigutamine. • Luude kujunemine • Südamelöögid • Suguelundite järgi ...
LEKTION 2 Wortschatz 1. ich wohne in Berlin ma elan Berliinis 2. Sprechen Sie Deutsch? Kas Te räägite saksa keelt? 3. ich komme aus Wien ma tulen Viinist; ma olen pärit Viinist 4. Deutsch saksa keel 5. Estnisch eesti keel 6. Russisch vene keel 7. Englisch inglise keel 8. und ja (sidesõna) 9. aber aga 10. nicht ei, mitte (eitussõna) 11. Susanne ist nicht hier Susanne ei ole siin 12. gleich kohe 13. natürlich loomulikult 14. hier siin 15. da kohal, siin; seal Konjugation (pööramine) wohnen elama kommen tulema; pärit olema ich wohne ich komme du wohnst du kommst er, sie, es wohnt er, sie, es kommt wir wohnen wir kommen ihr wohnt ihr kommt sie (Sie) wohnen sie (Sie) kommen sprechen - rääki...
LEKTION 1 Wortschatz (sõnavara) 1. Guten Tag! Tere päevast! 2. Guten Morgen! Tere hommikust! 3. Hallo! tervitus noorte inimeste ja heade tuttavate vahel 4. ich heiße... - minu nimi on... 5. ich bin... - mina olen... 6. Willkommen! Tere tulemast! 7. Deutschland Saksamaa 8. aus Deutschland - Saksamaalt 9. Estland Eesti 10. Schweden Rootsi 11. Finnland Soome 12. Russland Venemaa 13. Lettland Läti 14. Entschuldigung! Vabandust! 15. ja jaa, jah 16. nein ei 17. wer kes 18. wie kuidas 19. Wer ist das? kes see on? 20. Sind Sie...? Kas Te olete ...? 21. Bist du ....? Kas sina oled ...? 22. denn siis; sest 23. Wie heißt du? Kuidas sinu nimi on? 24. Wie heißen Sie? Kuidas Teie nimi on? Sein olema (pööramine) ich bin du bist er, sie, es ist wir sind ihr seid sie (Sie) sind Ergänzen Sie. (Täitke lüngad) Guten Tag! I...
vedrustus Vedrustussüsteem on mehhanism, mis ühendab rattaid sõiduki raami või kerega. Vedrustussüsteem kannab sõiduki koormust (massi) ühtlaselt üle maapinnale (teele) ja leevendab teekonaruste poolt tekitatud sõidukikere kõikumisi, parandab sõidumugavust ning tagab kontrolli sõiduki üle. Vedrustuse põhikomponendid: · 1) Vedru · 2) Põikstabilisaator (valikuline) · 3) Hoovastik · 4) Puksid/kinnitused · 5) Amortisaatorid Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-, kummi-, leht-, õhk- või torsioonvedrudega, on just vedrud need, mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. Vedru neelab ja hoiab sõiduki kere ja tee vahelisest liikumisest tulenevat energiat. Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompressiooni teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada. See põhjustab sõiduki kere liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmis...
TEGUSÕNA Tegusõnade algvorm Tegusõna infinitiivi ehk algvormi lõpp on -: rääkima vastama vaatama Vene keeles vastab infinitiiv eesti keele ma- ja da-infinitiivile: . Ma pean seda teksti tõlkima. . Ma ei taha seda teksti tõlkida. Tegusõnade pööramine Vene keeles jagunevad tegusõnad kahte pöördkonda. Infinitiivi lõpp näitab, millisesse pöördkonda tegusõna kuulub. 1. pöördkonna lõpud: ja + ühesilbilised sõnad (, , ) 2. pöördkonna lõpud: ja 1. pöördkond 2. pöördkond mõtlema õppima lugema armastama kirjutama vaatama aru saama rääkima töötama nägema Olevik Tegusõna oleviku vormid moodustatakse infinitiivi tüvest pöördelõppude abil. Olevikus sõltub tegusõna pöördelõpu valik infinitiivi lõpust. 1. pöördkond lugema teadma, oskam...
Tänapäeva puidutöötlus Puidutöötluse toodang Põhitoodang – Palgid – Prussid Lisatoodang – Tehnoloogiline laast - raiemasinates ja laasturites lõigatud kaldrööptahukakujulised puidutükkid – Saepuru - 1-5mm paksused puidutükid – Puukoor Materjali Valimine Puidu kvaliteestuse määramine – Oksad • Kõige suuremat mõju saetoorme kvaliteedile avaldavad oksad. Oksad on bioloogiliselt paratamatud puidurikked. – Lõhed • Puidu rebenemine pikki kiudu – Kõverus • Kõrvalekalle pikisuunast – Seenkahjustused • Puidusinavus ja mädanemine – Muud puidurikked • Vaigupesad, mõlud, tehnilised vigastused jne Ettevalmistus palgi lahtisaagimiseks • Sorteerimine – puuliigi, jämeduse ja kvaliteedi järgi • Metalli otsimine – aja jooksul kasvavatesse puudesse sattunud metallitükid • Mõõtmine – õige kliendi leidmiseks ja puu sorteerimiseks • Redutseer...
SELETUSKIRI MEHHANISEERIMISKOMPLEKSI VÄLJATÖÖTAMISEKS Ülesanne 1. Varianttabeli koostamine Varianttabel koostatakse, et anda ülevaade sadama/terminali töömahust. Töömaht väljendub kaubakäibes/kaubatöötlemises füüsilistes tonnides ja tonn-operatsioonides. Lähteülesandes on toodud kaubatöötlemise maht tonnides ekspluatatsiooniperioodi jooksul. Samuti on seal ära toodud kaubavoo struktuur. Kaubatöötlemise maht tonn- operatsioonides ekspluatatsiooni perioodi jooksul leitakse arvestades kauba ladustamistegurit : Qeiotsev = Qeif .t × (1 - ) , (1) Qeilaov = Qeif .t × kus Qeiotsev kaubatöötlemise maht ekspluatatsiooni perioodi jooksul tonn- operatsioonides otsevariandi (nt v...
Sõnamoodustus 1) Tuletamine = tüvi + tuletusliide ( -mine, -ja, -kene ) Nt: laulmine, laulja, laulukene 2) Liitmine = tüvi + tüvi Nt: kassikakk, allmaaraudtee 3) Nulltuletus = tüvi + lõpp ( käände-, pöördelõpp ) 4) Tuletamine + liitmine + nulltuletus Nt: mägi-roni-ja-le 5) Lühendamine Nt: autobuss = buss Liitsõna Liitsõna = tüvi + tüvi + jne Nt: kirjutuslaud Mitu : täiendsõna mis täpsustab. Nt: kirjutuslaud (kirjutus- täpsustab lauda) 1 : annab põhiinfot. Nt: kirjutuslaud (laud on põhisõna) Kokku-lahku sõltub verbist ehk tegusõnast 1) Täiendsõna on lühenenud Nt: võõras keel - võõrkeel 2) Täiendsõna on nimetavas käändes Nt: raudne uks - rauduks 3) Täiendsõna on mitmuse omastavad(mille?kelle?) Nt: mägede tipud - mäetipud 4) Täiendsõna on sihitislik(millelegi sihitud) Nt: avaldatakse rõõmu - rõõmuavaldus 5) Täiendsõna on mitmusliku sisuga Nt: müakse pileteid piletimüük ( mitmus->ainsuseks) Ko...
JÜRIPÄEV Alvina Panova ja Sirle Toots Jüripäev on 23. aprillil. Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni nad ei rünnanud koduloomi Eestis on jüripäev eeskätt maamehe tähtpäev. Naistepüha. Lüpsikute turrutamine Kirde-Eestis säilis 20. sajandi alguskümnenditeni eriline naistepüha ehk lüpsikute turrutamine. Abielus külanaised kogunesid kas kõrtsi või kuhugi mujale. Peo huvitavamaid osi oli suures puutünnis võitegemise jäljendamine: segati kujuteldavat võid ja loeti võisõnu. Üldiselt oli pidu omalaadne vastuvõtu- ja liitmisriitus, sest sinna kutsuti eelmisel aastal abiellunud noorikud. Uustulnukad pidid tihtilugu teistele joogi välja tegema. Peotoidud varuti varem ja toodi ühiselt kohale. Kimbutati mehi, kes sattusi...
Präsens (olevik) Tegusõna pööramine ich mina du sina er tema sie tema es tema (meessoost) (naissoost) (kesksoost) wir meie ihr teie sie nemad Sie Teie (viisakusvorm) Sein olema ich bin mina olen du bist - sina oled er/sie/es ist tema/see on wir sind meie oleme ihr seid teie olete sie sind nemad on Sie sind Teie olete Reeglipärased Näiteks: spielen mängima wohnen elama ich spiele ich wohne du spielst du wohnst er/sie/es spielt er/sie/es wohnt wir spielen wir wohnen ih...
Künd. Kündmiseks kasutatakse atra. Atrasi liigitatakse tavaatradeks ja pööratradeks. Kündmise eesmärgiks on mullakamara teistpidi pööramine, et umbrohi ja taime juured mulla alla matta. Kündmise käigus hävivad umbrohud ja korjatud kultuuri juured. Künnisügavus peaks olema ligikaudu 20cm Kündi tehakse 2x aastas, kevadel ja sügisel. Kündmisel on oluline et ader oleks õiges asetuses ja et vaod oleks ühtlased ning vaoharjad võiks olla märgatavad. Künnivao peal ei tohi olla mitte mingi sugust haljasmassi, juurikaid ega heina. Kobestamine Mulla kobestamiseks kasutatakse kultivaatorit. Mullaharimisel muld kobestatakse, õhutatakse, segatakse ja murendatakse, umbrohujuured lõigatakse läbi või eemaldatakse, põllupind tasandatakse ning väetis segatakse mullaga. Eristatakse laus- (töödeldakse kogu põllu pind) ja reaskultiveerimist (taimeridadevaheline kultiveerimine ehk vaheltharimine), külvieelset, külviaegset (kultivaatorkülvikuga), külvijärgset...
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Koljupealne lihas/ Lauba naha all Kuklaluu alumine Peanaha musculus kõõlustanust osa liigutamine, occipitofrontalis silmkoopale Osaleb näomiimikas (kulmude kergitamine ja kortsutamine Silmasõõrlihas/ Silma sisenurk Silmalaugude Võimaldab silmade m.orbicularis küljes, avamist ja oculi silmavälisnurk sulgumist ning nende pingutamist Suusõõrlihas Paikneb ringi Suunurga naha ja Teostab suu m.orbic...
paberil andmed juhendid tlu.ee/~kairio - tarkvara variable view- tunnus tulpasid ei saa ümber järjestada decimalt-komakohad type- numbreid sisestame label - diagrammide jne pealkiri, kui jääb tühjaks siis võtab nime lahtri (value labels- num,brid või kirjeldused) variable vaates saab copyda tervet rida need vastused kus saab vastata mitut vastusevarjanti siis lähevad need kõik erinevateks küsimusteks jah-ei, 1-0 type-string - laius oluline tühjad lahtrid on puuduvad vastused - system missing , 9 99 ERISTADA PUUDUVAID VASTUSEID Andmed on kogutud veebipõhiselt ning need tuleb SPSS-i üle tuua. 1. reas nimed, altes 2. reast andmed 2. exeli fail vaja kinni panna 3. pspp-vabavara, milles saab avada spssi ka transform menüü - autom. recode vigade otsimine skaalade pööramine liitmine - kategoriseerida tunnuse nimed korda nr - vis...
Pärisorjast peremeheks 17. sajandil, kui rootsistamispoliitaka Eestis läbi ei löönud ning mõisad läksid erakätesse taaskehtestati sunnimaisus, mis oli sõdade ajal mõnevõrra nõrgenenud. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse peamisi tunnuseid. Sellega kinnistati talupoeg maa külge ning neil puudus liikumisvabadus. Siis allus talupoeg täielikult feodaalile ning ilma tema loata ei tohtinud elukohta vahetada. Talupoegade elu oli sel ajal äärmiselt raske, kohustuste kõrvalt, mida pidi täitma feodaali ees, pidid talupojad veel ülal pidama ning toitma oma peret. Oma pere ülalpidamine näis justkui olevat teisejärguline tegevus, sest peamine oli teenida maa omanikku. Teorendi suurus 17.-18. sajandil oli keskmiselt 6 teopäeva, mis oli nädala normiks. Teotöö koormus oli suur, sest Eesti oli Rootsile kui viljaait. Endale, kui talupojale parema elu kujundamine näis füüsiliselt võimatu. Pärisorjuse o...
1.Noor-Eesti eesmärgid,uuendused,liikmed eesmärgid-eesti kultuuri arendamine;tähelepanu pööramine keeleuuendusele;omaloomingu avaldamine ;avaldada Noor-Eesti album uuendused-kirjutati kaasaja linnast ja linnainimestest; kirjutati mängulisemalt;ilukirjanduses hakati kasutama igapäevakeelest mõnevõrra erinevat,kaunimat ja kunstiküpsemat keelt;tehti katset kirjutada ka keerulisema ülesehitusega ilukirjandustekste;tutvustati teiste maade kirjandust ja kultuuri liikmed-Johannes Aavik;Villem Grünthal-Ridala;Friedebert Tuglas;Bernhard Linde;Gustav Suits;Konrad Mägi;Nikolai Triik,Kristjan Raud 2.G.Suitsu luule eripära ja tähtsus luule on sütitav ja jõuline;proovib kasutada vabavärssi;luule lihtne,kõlav,lööv;luules kajastub armastust kodukoha vastu; kõrvale ei jää lembeluule;luuletuse stiil on nooreestlaslikult uuenduslik “elu tuli” “tuulemaa” 3.Johannes Aaviku tegevus rikastas eesti keelt;valdas 9 keelt;avaldas artikleid;andis välja ajakirja ...
19. sajand: Traditsioonilise perekonna väljakujunemine PEREKOND Perekond ● Suurpere -> vanemad ja lapsed; ● väärtustati kodukesksust ning intiimsust; ● rohkem pöörati tähelepanu järeltulijate kasvatamisele; ● perekonna ülesanne - kasvatada lapsed headeks inimesteks, et kaasa aidata ühiskonna stabiilsusele; ● emotsionaalne kokkusobivus -> abiellumist armastuseta hakati pidama ebaõiglaseks ja sobimatuks; ● alustoeks peeti mehe ja naise loomuse, naiselikkuse ja mehelikkuse vastandlikkust. MEES Mees (ISA) ● Vahendab perekonnale välismaailma norme, nõudmisi ja uudiseid; ● karm, aga õiglane ja töökas ning jäägitult oma peret toetav ja armastav; ● saab naiselt toetust. NAINE Naine (EMA) ● Tõusis esile emaduse tähtsus; ● naise koduses tegevuses nähti jõudu kujundab ühiskonna moraali ja isamaa saatust; ● abiellumine = töökohast loobumine ning pühendumine kodule, mehel...