Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PÄRILIKKUS (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks luuakse GMO-sid?
  • Miks GMO taimi Miks GMO loomi?
  • Milles seisneb organismide geneetiline muundumine?

Lõik failist

PÄRILIKKUS
  • Mõisted
    • Geen – pärilikkuse algüksus; teatud DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises
    • DNA – rakkudes sisalduv pärilikkusaine, mis säilitab ja edastab pärilikku informatsiooni; kromosoomi koostisosa
    • Kromosoom – rakus paiknev DNA ja valkude kompleks , päriliku info kandja
    • Kromosoomistik – kromosoomide kogum keha-/sugurakus; Inimese kromosoomistik sisaldab 46 kromosoomi: naistel 44+XX ja meestel 44+XY
    • Dominantne alleel – geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub
    • Retsessiivne alleel – geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub organismis juhul, kui vastav dominantne alleel puudub

  • Inimesel keharakus 46 kromosoomi, sugurakus 23 kromosoomi.
  • Kromosoomide arv säilib, kui jagunevad keharakud. Kromosoomide arv väheneb kaks korda suguraku eellase jagunemisel, mille tulemusena saame suguraku 23 kormosoomiga. Pärast sugurakkude ( sperm ja munarakk ) ühinemisel viljastatud munarakus areneva organismi keharakkudes kokku 46 kromosoomi – sellepärast on vajalik, et sugurakus oleks 23 kromosoomi.
  • Soo määramise viisid
    • Keskkonnaregurite poolt – nt temperatuuri toimel ( merikilpkonnad )
    • Sugukromosoomidega

  • Soo määramine
    Sugu määratakse viljastumise momendil
    ISA 44+XY EMA 44+XX
    22+X 22+Y 22+X
    44+XX 44+XY
  • Esmased sugutunnused kujunevad looteeas, teisesed suguküpsuse saabudes
  • Muutlikkus – organismi võime muutuda ja teistest erineda
    Pärilik muutlikkus Mittepärilik muutlikkus
    • Muutused välistunnustes
    • Muutused järglastele ei pärandu

    • Muutus sugurakkude geeneetilisest materjalist
    • Muutused enamasti päranduvad järglastele

    Mutatiivne muutlikkus Kombinatiivne muutlikkus
    • Olemasolevate geenide ja alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel
    • Sugurakkude küpsemisel ja viljastumisel

    • Muutus geenide ja kromosoomi ehituses või kromosoomide arvus
    • Põhjus: mutageen

  • Mutatsioone kutsub esile mutageen. Mutatsioonid võivad toimuda nii keha- kui ka sugurakkudes .
  • Mutageenid on mutatsioone põhjustavad tegurid.

  • Mutatsioonide kasulikkus – võivad anda eelise, et muutunud tingimustes paremini hakkama saada nt putukad, kes on mürkidele vastupidavad, osal bakteritel võime lagundada antibiootikume jms.
    Mutatsioonide kahjulikkus – keha nõrgendav, kahjustav toime nt vähi teke, haiguse teke jms
  • Ühemunakaksikute korral on üks sperm viljastanud ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Ühemunakaksikud on alati samasoolised, ühesuguse päriliku materjaliga ning välimusega .
    Erimunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki erineva spermiga.
  • Organismide paljunemine ja muutlikkus. Looduses 2 paljunemise viisi:
    Mittesuguline paljunemine
    Suguline paljunemine
    Paljunemisel osaleb 1 vanemorganism
    Paljunemisel osaleb 2 vanemorganismi
    Ei toimu viljastumist ega sugurakkude teket
    Toimub emas- ja isassugurakkude valmimine ja nende viljastumine
    Järglased erinevad vanematest vähem
    Järglaste muutlikkus kõige suurem
    Järglased erinevad nii üksteistest kui ka vanematest
    Põhjused olemasolevate geenide ja alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel,
    sugurakkude küpsemisel ja viljastumisel
    Mittesuguline paljunemine jaguneb:
    Vegetatiivne paljunemine
    Eoseline paljunemine
    Looduses vanim paljunemise viis
    Muutlikkuse aste kõige väiksem s.t järglased peaaegu identsed vanematega
    Võrreldes vegetatiivse paljunemisega on muutlikkuse aste suurem, sest olemasolevad geenid ja alleelid kombineeruvad eoste küpsemisel
    Vegetatiivse paljunemise viisid:
  • Pooldumine – bakterid, algloomad
  • Pungumine – pärmseen , käsnad, hüdroloomad
  • Hulgijagunemine – malaariaplasmoodium
  • Rakise tükkide abil – põdrasamblik , islandikäokõrv
  • Seeneniitidega ehk hüüfidega – austerservik , hallitusseen
  • Vegetatiivne paljunemine õistaimedel juurte, varte, lehtede abil.
    Eoseliselt paljunevad:
  • Sammaltaimed – karusammal , palusammal
  • Sõnajalgtaimed (kollad, osjad , sõnajalad ) – laanesõnajalg, metsosi
  • Seened – männiriisikas, kivipuravik
  • Mõned vetikad
  • Samblikud – harilik seinakorp , harilik ripssamblik
    NB! Selgroogsed ja üheaastased taimed SUGULISELT
  • Pärilike haiguste põhjused
    • Retsessiivsete alleelide kokkusattumine kombinatiivse muutlikkuse korral

    Hemofiilia , daltonism, kurttummus , lühinägelikkus jvt
    • Mutatsioonid sugurakkudes, geen- ja kromosoommutatsioonid, kromosoomide arvu muutused

    Ennetamine:
    • Vältida sugulusabielusid
    • Hoiduda erinevatest mutageenidest

    Diagnoosimine:
    • DNA-analüüs
    • Varases looteeas lootevedeliku uuringud
    • Rakkude ehituse vaatamine
    • Kromosoomide arvu ja struktuuri uurimine

    Ravi:
    • Asendusravi
    • Dieetravi

  • Vasakule Paremale
    PÄRILIKKUS #1 PÄRILIKKUS #2 PÄRILIKKUS #3 PÄRILIKKUS #4
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor patrikunt1 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    4
    docx

    Pärilikkus, soo määramine.

    PÄRILIKKUSE ALUSED 1. DNA, GEENID JA KROMOSOOMID Pärilikkuse tõttu sarnanevad järglased vanematega: · Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Kromosoomides olev DNA säilitab pärilikku informatsiooni: · Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · See aine on DNA. · DNA on kõikides organismides. · Iga DNA molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud.

    Bioloogia
    thumbnail
    2
    doc

    Pärilikkus

    Bioloogia 7. aprill 1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on organismide omadus omandada oma eellaste tunnuseid ja anda neid edasi oma järglastele. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid. 2. Kuidas kujunevad organismide tunnused? Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid mis koosnevad DNA' st. Teatud kromosoomi lõigud ehk DNA lõigud on geenid, mis määravad teatud kindlaid tunnuseid. 3. Kuidas tagatakse raku jagunemisel see, et mõlemad tütarrakud saavad samasuguse pärilikkuse informatsiooni?

    Bioloogia
    thumbnail
    12
    doc

    Pärilikkus - küsimused

    ........................................................ Geneetiliselt muundatud toit 1. Mis on ? .................................................................................... 2. Eelised: .................................................................................... 3. Puudused ................................................................................. 4. Minu arvamus .......................................................................... 1. Mis on pärilikkus? 2. Seosta mõisted DNA, kromosoom, geen. 3. Kuidas tagatakse raku jagunemisel see, et mõlemad tütarrakud saavad samasuguse pärilikkuse informatsiooni? 4. Kuidas tagatakse organismide paljunemisel see, et järglane saab mõlema vanema tunnused, aga säilib liigile omane kromosoomide arv? 5. Mis määravad organismi tunnused? 6. Mis on muutlikkus? 7. Mis on pärilik muutlikkus? 8. Mis on päriliku muutlikkuse põhjused:

    Bioloogia
    thumbnail
    2
    doc

    Parlikkuse ja muutlikkuse konspekt

    1.Mis on pärilikkus? Pärilikkus on organismide omadus omandada oma eelaste tunnuseid ja anda edasi oma järglastele. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid 1. Kuidas kujunevad organismide tunnused? Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid mis koosnevad DNA-st. Teatud kromosoomi lõigud on geenid, mis määravad teatud kindlaid tunnuseid 2. Kuidas tagatakse raku jagunemisel see, et mõlemad tütarrakud saavad samasuguse pärilikkuse informatsiooni? Kuna kromosoomid on rakkudes paaridena ja paarilised sisaldavad samu geene, siis enne raku jagunemist DNA kahekordistub ja mõtlemisse rakku jääb vajalik arv kromosoome ja DNA on samasugune 3. Kuidas tagatakse organismide paljunemisel see, et järglane saab mõlema vanema tunnused, aga säilib liigile omane kromosoomide arv? Sugurakudes on mõlemas ainult 1 kromosoom, mis sugurakkude ühinedes moodustavad vajaliku kromosoomide paari, saades mõlemat vanemalt ühe kromosoomi paari 4. Võrrelge dominantsete ja retsessiivsete alleeli

    Bioloogia
    thumbnail
    16
    doc

    Bioloogia konspekt

    INIMESE ALGNE ARENG Idulane ­ esimesed kaks kuud. * pesastub emaka limaskestas. * areneb kiiresti. * moodustuvad organite algmed 1. kuul (5-10 mm, 0,1-0,2g) * kujuneb närvisüsteem * südame alge * veresoonte, luude, lihaste ja jäsemete algmed 2. kuul * kiiresti areneb aju * moodustuvad kõht ja rindkere * silmad (laugudeta) 3. kuul ­ loode * olemas kõik organid * sarnaneb inimesega * nahk õhuke * hakkab liigutama 4. kuul * luude kujunemine * suguelundite järgi saab sugu öelda 5. kuul * tuntav loote liigutamine * südamelöögid kuuldavad * loode kuuleb ema häält 6. kuul * nahk kasvab kiiresti 7.kuul *naha alla moodustub rasvkude 8. kuul * nahk muutub siledaks 9. kuul nahk kattub lootevõidega Looteline areng kestab ~280 päeva, lõpeb sünnitusega. INIMESE ARENG SÜNNIST SURMANI Sünnijärgne areng jaotatakse: 1. imikuiga ­ sündimisest 1. eluaasta lõpuni. · esimesed 10 elupäeva on vastsündinu iga. ·

    Bioloogia
    thumbnail
    3
    doc

    Pärilikkus, DNA, mutatsioonid

    Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. See on desoksüribonukleiinhape e. DNA.DNA on kõikides organismides alates bakterites lõp. Imetajatega. Iga DNA molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. Organismi paljunelmise kandub infot sisaldav DNA kromosoomides edasi järglastele. Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Kromosoome saab jaotada sarnasuse alusel paarideks. Paaris üks kromosoom on pärit isalt, teine emalt. Inimese keharakkudes on 46,sugurakkudes 23 kromosoomi. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. DNA molekukild liigenduvad geenideks, geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe v mitme tunnuse kujundamises. Geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele.

    Bioloogia
    thumbnail
    3
    doc

    Pärilikkuse alused

    PÄRILIKKUSE ALUSED Õp. lk 128 151 1.Lünkteksti täitmine (nt. kromosoomide ehitus, paiknemine, geenid, inimese kromosoomide arv jne.) abiks TV lk 48 ül 2; lk 49 ül 4 ja 2 Kromosoomi moodustab üks valkudega seotud DNA molekul. Selline ehitus võimaldab DNA tõhusamat kaitset kahjustavate mõjude eest. Kõikides keharakkudes on kromosoomide arv ühesugune. Igal liigil on kromosoome kindel arv ja neil on iseloomulik kuju. Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. Kui keharakud jagunevad, siis kromosoomide arv nendes jääb muutumatuks. Pärilikkus on organismi omadus säilitada ja kasvamisel järglastele edasi anda tunnuseid. Kuid järglastele ei pärandu vanemate omadused. Pärilikku informatsiooni säilitatakse kromosoomides. Igal liigil on kindel arv iseloomuliku kujuga kromosoome. Inimese kõikides rakkudes on pärilik informatsioon 46 kromosoomina. Iga kromosoom on rakus kahe eri alleelina. Soole omaste

    Bioloogia
    thumbnail
    5
    doc

    Bioloogia muutlikkus

    MUUTLIKKUS I MÕISTED 1. Downi sündroom-kõige sagedasem genoonmutatsioon.tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest.mutatsioon on toimunud vanema sugurakkude arengus. 2. geenifond-nim liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogumit. 3. geenmutatsioon-on väikesed muutused DNA struktuuris. Tekivad tavaliselt replikatsioonil-DNA kahekordistumine 4. geneetiline muutlikkus-on organismide genotüüpide erinevus. Jaguneb mutatsiooniliseks,-ja kombinatiivseks muutlikkuseks. 5. generatiivne mutatsioon-kui mutatsioonid tekivad hulkrakse organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgmistele põlvkondadele. 6. genoommutatsioon-toimuvad homoloogiliste kromosoomide kordsuse muutused. 7. indutseeritud mutatsioon-on kuntslikult esilekutsutud. 8. kaksikute meetod-abil saab uurida modifikatsioonilise muutlikkuse avaldumist. 9. kantserogeen-tergurid,mis kutsuvad esile vähktõve teket. 10. kromosoommutatsioon-kromosoomide pikkus

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun