Põltsamaa Ametikool Inimese viljastumine ja embrüonaalne sünnijärgne areng. Viiruste tähtsus. 2009 Inimese viljastumine Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas. Suguühtel vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond ja suur hulk spermatosoide hukkub. Edasi suudavad liikuda vaid tugevamad ja elujõulisemad spermid ehk spermatosoidid. Läbinud ka emaka, jõuavad spermid munajuhas oleva munarakuni. Mitusada spermi ümbriseb munarakku ja hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga....
Embrüoloogia seminaritöö Olen eelnevalt õppinud embrüoloogiat keskkoolis bioloogia raames. Teadsin ka varem ovogeneesist ning spermatogeneesist, pinnapealselt ka viljastumisest ning loote arengust. Lisaks olen õppinud geneetikat Maaülikolis veterinaarmeditsiini eriala raames. Ovogenees on munaraku areng. Naistel lõppeb ovogoonide paljunemine looteeas. Munarakkude küpsemine algab puberteedieas ning lõpeb menopausiga ~50. aastaselt. Spermatogenees on seemnerakkude areng ning saab alguse alles puberteedieas ning kestab elu lõpuni. Ühest spermatogoonist moodustub 4 spermi, kuid ühest ovogoonist moodustab vaid 1 munarakk. Sperme on biljoneid, munarakke aga 300-400 tk. Viljastumine on munaraku ja spermi ühinemine emaka munajuhas. Peale viljastamist hakkab sügoot lõigustuma ning temast moodustub kobraloode, hiljem lootepõieke
6.Võrdle mitoosi ja meioosi toimumist. Too välja 4 erinevust. Mitoosiga saadakse somaatilisi rakke, aga meioosiga sugurakke. Meioosi tulemusena tekkivad rakud on geneetiliselt erinevad. Meioosil toimub 2 järjestikkust jagunemist, DNA kahekordistumine toimub ainult enne 1-st jagunemist. Meioosil 1. jagunemise profaasis toimub homoloogiliste kromosoomide vahel ristsiire. 7.Võrdle munaraku ja spermi arengut. Too välja 5 erinevust. Munarakul: Eelasrakud jagunevad looteeas, munarakk on suurem ja liikumatu, munarakkude küpsemine ei kesta lõputult (50-...), looteeas algab meioosi 1.jagunemine, mis seiskub profaasis, korraga küpseb 1 munarakk. Spermil: Eelasrakud jagunevad alles murdeeas, on väike ja liikuv, tekivad surmani, kestab kõrge vanuseni (pidevalt), ööpäevas tekib sadu miljoneid sperme. 8
gameet vanemorganismi sugururukk sperm mehe sugurakk seemnerakk on viljastumisvõimeline 48h. Spermatogoon seemnerakkude eellased spermatogenees seemnerakkude areng, väänilised seemnetorukesed, talletatakse munandimanuses mees saab suguküpseks puberteedieas. Sotlastel ei ole hea spermakvaliteet. Õhkjahutus on tähtis. Ovotsüüt viljastumis ja arenemisvõimeline munarakk 36h kestab ovogoon munaraku eellane ovogenees ovogooni areng ovotsüüdiks looteeas mistahes kahjulikud mõjurid rikuvad looteeas munarakkude teket 6-7 raseduskuu hakkavad munarakud vähenema lapsel 13-14 on suguküpsuse aeg eestis. Mehel on 200-400(700) miljonist seemet. OVULATSIOON toimub 14 päeva enne oodatavat menstruatsiooni
homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Kromosoome DNA molekule 1. Profaas 46 92 2. Metafaas 46 92 3. Anafaas 92 92 4. Telofaas 2*46 2*46 Koht Spermatogenees (munandite Ovogenees (munasarjades) epiteelis) Algus Murdeeas Looteeas Viljastumisvõime Suguküpsus Suguküpsus Lõpp Elu lõpuni 40-50 Tsükli kestvus 80 päeva +/- 4 28 +/- 7 Tulem 4 sama staatusega rakku 1+3 eri staatusega rakku Toimumise eeldus Munandite algmete eristumine Munasarjade ja –rakkude looteeas eristumine looteeas
alguse. 2. Kirjeldage mehe spermide arengut. Munandites mitoosi teel hakkavad spermatogoonid jagunema, kui saavad suguküpseks. Siis nad kasvavad ja läbivad meioosi ja siis kujunevad nendest viburitega spermid. 3. Mis on spermatogeneesi tulemus? 4 spermi 4. Millal algab mehe spermatogenees ja millal see lõppeb? Algab murdeeaga ja lõppeb kõrgesvanuses 5. Kirjeldage naise ovogeneesi. Ovogenees toimub korraga 1 harva 2 rakus. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas ja jääb pidama meioosi I profaasi ja jätkub kui organism on saanud suguküpseks. 6. Millised on inimese ovogeneesi ja spermatogeneesi peamised erinevused? Spermatogeneesis valmivad alati uued gameedid aga ovogeneesis jätkub juba valmis olevate ovogoonide areng. Samuti spermatogeneesis tekib 4 gameeti, siis ovogeneesis tekib 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 viljastumisvõimetut munarakku. 7. Millal algab ja millal lõppeb ovogenees?
2. Kirjeldage mehe spermide arengut. Munandites mitoosi teel hakkavad spermatogoonid jagunema, kui saavad suguküpseks. Siis nad kasvavad ja läbivad meioosi ja siis kujunevad nendest viburitega spermid. 3. Mis on spermatogeneesi tulemus? 4 spermi 4. Millal algab mehe spermatogenees ja millal see lõppeb? Algab murdeeaga ja lõppeb kõrgesvanuses 5. Kirjeldage naise ovogeneesi. Ovogenees toimub korraga 1 harva 2 rakus. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas ja jääb pidama meioosi I profaasi ja jätkub kui organism on saanud suguküpseks. 6. Millised on inimese ovogeneesi ja spermatogeneesi peamised erinevused? Spermatogeneesis valmivad alati uued gameedid aga ovogeneesis jätkub juba valmis olevate ovogoonide areng. Samuti spermatogeneesis tekib 4 gameeti, siis ovogeneesis tekib 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 viljastumisvõimetut munarakku. 7. Millal algab ja millal lõppeb ovogenees?
kromatiidid lahknevad teine teisest ja liiguvad pooluste poole. · Telofaasis- keerduvad kromatiidid lahti ja tekkivad tuumakesed ja tumamembraanid. Sel ajal toimub ka tsütokinees ja tekib neli tütarrakku. Sugurakkude areng · Spermatogenees- on spermide küpsemine, see algab suguküpsuse saabumisel munandites. · Spermatogoonid- on spermide esmased eelased. paljunevad mitoosi teel suguküpsuse saabumisel · Ovogenees-on munarakkude küpsemine, see algab looteeas munasarjades.lõppeb ka looteeas.(saadakse ainult üks viljastumisvõimeline munarakk) · Ovolatsioon-küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim. ovulatsiooniks. · Menopaus- ovulatsiooni lakkamine. esineb 45-55 aastastel naistel.
..emakas Selles valmivad spermid...munandid Selles valmivad munarakud...munasarjad Selles viljastub munarakk...munajuha 2.Paranda vale sõna lauses õigeks Spermid moodustuvad munajuhades munandites.. Korraga valmib miljoneid sperme, mis talletuvad munasarjades munandimanustes. Küpse munaraku vabanemist munasarjast nimetatakse mensturatsiooniks ovulatsiooniks Mitte viljastunud munarakk eemaldub organismist ovulatsiooni menstruatsioonikäigus. Kõik munarakud moodustuvad Murdeeas looteeas ja elu jooksul neid juurde ei teki. 3.Järjest numbritega loote arenguetapid 2.Rakukobar pesastub emaka limaskestas. 5.Kujuneb loode, kes sarnaneb väliselt inimesega. 1.Viljastunud munarakk hakkab munajuhas jagunema ja tekib rakukobar. 4.Idulasel areneb esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut ja hakkab tuksuma südamealge. 6.Emaka lihaseliste kokkutõmmetega algab sünnitus. 3.Rakukobarast areneb emakas idulane. 4. vali õige lauselõpp
omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuseks on geenivahetus. o Joonis lk: 109 (üleval) 7. Võrdle spermatogeneesi ja avogeneesi jagunemist! Spermatogenees Ovogenees Sugurakk tekib munandites Sugurakk tekib munajuhas Sugurakkude tekkimine algab murdeeas ja Algab murdeeas ja lõpeb 50 eluaastates toimub kogu elu Seemneraku eellased uuenevad kogu elu Munaraku eellased tekivad ainult looteeas 8. Iseloomusta naise munaraku tekkimist! Naise munarakud valmivad munasarjas. Nende eellasteks on ovogioonid. Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Kui rakud on meioosi esimese jagunemise profaasis, siis munarakkude areng peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas munaraku eellaste meioos jätkub tsükliliselt. 9. Võrdle kehasisest ja kehavälist viljastumist + nt!
6.Kõik rakud ei jagune(nt.närvirakud,vöötlihasrakud,vigastamata maksarakud). 7.Meioos-see on raku jagunemise viis, mille tulemusena kromosoomide väheneb 2 korda. 8.Kromosoomide ristsiire- kus?meioosi I jagunemise profaasis. mis?kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osakesi.miks?et laps erineks vanematest. spermatogenees ovogenees toimumiskoh munandites munasarjadeks t alguskoht suguküpsuse looteeas alguses lõpp kõrge vanuseni looteeas tulemus seemnerakud munarakud 10.Gameet-organismi sugurakk.Eristatakse kahte tüüpi gameete-munarakud ja seemnerakud(spermid). Sügoot-viljastunud munarakk Sperm-seemnerakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogoon-isasorganismis esinev seemneraku(spermi) eellane. Ovogoon-emasorganismis esinev munaraku eellane.
Klapid jagunevad kahte rühma: atrioventrikulaarklapid kodade ja vatsakeste vahel, neid on omakorda 2. Klappide funkt on takistada tagasivoolu o Vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel kahehõlmne ehk mitraalklapp o Parema koja ja parema vatsakese vahel kolmehõlmne - Need ei lase klappidel tagurpidi minna (kodade poole). poolkuuklapp suurte veresoonte ja vatsakeste vahel. Aort ja kopsuarter. Juhtida verd vatsakestest vasakusse aorti Mille poolest looteeas ja esimestele elukuudel südame ehitus erineb juba lapseeas ja täiskasvanueas? Looteeas on kodade vahel südamel ühendus. See ühendus on ovaalakna kaudu. Sulgub pärast sundi. Päris esimestel lootekuudel on ka vatsakeste vahel ühendus, see sulgub looteeas. Looteeas on kopsuarteri ja aordi vahel ühendus, seda ühendust kutsutakse botallo- juhaks. See likvideerub pärast sündi. Looteeas ja vastsündinul on süda ümmargune, hiljem alles muutub südamekujuliseks
Suguelundkond. Inimese areng. Inimene kui tervik. 1. Võrdle muna- ja seemnerakkude teket Tunnus Seemnerakkude areng Munarakkude areng Tekkekoht Seemnesari ehk munandid Munasarjad Millal algab Suguküpsuse saabudes Looteeas – veidi enne sugurakkude teke? sünnitust pidurdub; protsess jätkub suguküpsuse saabudes Millise elueani kestab? Väga kõrge elueani 50-55 eluaastani Tekkivate rakkude arv Miljoneid Enamasti 1 rakk
isassugurakud ehk spermid. · Spermide valmimine algab suguküpsuse saabumisega ja uusi sperme moodustub elu lõpuni. Spermide normaalseks kujunemiseks vajalik kehasoojusest veidi madalam temperatuur ning spermid ei tohi otseselt verega kokku puutuda. · Naise sugunäärmetes ehk munasarjades sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. · Munarakud moodustuvad juba looteeas ja uusi munarakke naise organismis elu jooksul juurde ei teki. · Sugukupsuse saabudes hakkavad munarakud ukshaaval valmima ning nende valmimine lõpeb 45-50 aasta vanuses. · Viljastamata munarakk havib ning koos sellega eraldub ka emaka limaskest.
Valmviad seemnerakud talletatakse munandimanustes Spermid ehk Spermatosoidid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbistamiseks Ovogenees Munarakkude areng ehk ovotspptide areng Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasajras Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes Moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm polotsüüti, mis hukkuvad Iseloomulik tsükliline küpsemine Areng vanusest sõltuv 50-55 eluaastal saabub menopaus Munarakk Suuremõõtmeline Toitainerikkad Kaetud kestadega
6. Ovogenees ja spermatogenees tunnus Seemnerakkude e spermide areng e Munarakkude areng e spermatogenees ovogenees Eellasraku nimi Spermatogoon (46 kromos) ovogoon Arengu koht Testistes e munandites munasari Eellasrakkude arengu Murdeeas looteeas algus Eellasraku arengu lõpp Kõrges eas looteeas Meioosi käigus 4 1 ovotsüüt e munarakk + 3 valmivad sugurakud polotsüüti ühest eellasrakust Sugurakkude Pidev protsess Tsükliline; ~iga 28 päeva järel küpsemise perioodilisus
Meioos-rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Tänu mitoosile valmivad sugurakud ja moodustuvad geneetiliselt erinevad rakud (ristsiire). Gametogenees- sugurakkude paljunemine. Jaguneb spermatogeneesiks ja ovegeneesiks. Spermatogenees toimub munandites, algab murdeeas, meioosi tulemusena tekib ühest rakust neli ühesuurust haploidset viburiga rakku ehk spermi. Ovogenees toimub munasarjades, ovogoonide paljunemine mitooside teel algab looteeas, rakud kasvavad ja 1. eluaasta lõpuks jõuavad meioosi I profaasi. Areng jätkub murdeeas ja kestab kuni menopausini. Tekib 1+3 rakku, millest ainult see 1 on viljastumisvõimeline.
spermatiidid Nendest haploidsetest tütarrakkudest transformeeruvad viburiga varustatud gameedid- spermid Munarakud suuremõõtmelised Toitaineterikkad Kaetud kestatega Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Tsükliline küpsemine.
seemnepõiekesed ja eesnääre ning välimise on munandikott ja suguti. Meessuguhormoonide süntees ja spermide moodustumine munandites algab suguküpsuse saabumisega ja võib jätkuda elu lõpuni. Spermide normaalseks kujunemiseks on vaja kehasoojust veidi madalamat temperatuuri, ka ei tohi spermid otseselt verega kokku puutuda. Naise peamised suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp, mis paiknevad keha sees. Munarakud moodustuvad munasarjades juba looteeas ja uusi munarakke naise organismis elu jooksul juurde ei teki. Alates murdeeast kuni 45-50 aasta vanuseni valmib umbes iga 28päeva järel üks munarakk. Murdeeas algab ka intensiivne naissuguhormoonide süntees. Samal ajal munaraku valmimisaega pakseneb emaka limaskest, valmistudes viljastatud munaraku vastuvõtmiseks. Viljastamata munarakk hävib ning eraldub ka emaka paksenenud limaskest.
Diploidne kromosoomistik kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes korduses ehk homoloogiliste kromosoomide paaridena. Spermatogenees munandites Ovogenees - munasarjades väänilistes seemnetorukestes I Algrakkude paljunemine mitoos. I Algrakkude paljunemine mitoos 46 kromosoomiga rakud 46 kromosoomi. spermatogoonid. Puberteedieas Tütarlapse looteeas. Kõik algrakud on naise organismi sündides olemas ja neid enam juurde ei teki! II Kasvamine II Kasvamine III Meioos III Meioos algab looteeas. Jõuab I 46 kromosoomi (algrakud) teevad läbi jagunemise profaasi ja jääb sinna kuni meioosi, toimub kaks jagunemist
Kopsud suured, kuid ebaküpsed Tähtsaim hingamislihas on diafragma Hambad: Piimahambad hakkavad lõikuma 6 elukuul Aastaselt lapsel 8 hammast 2,5 aastaselt lapsel kõik piimahambad Hammaste vahetumine 5-6 aastaselt Jäävhambaid 32 3a. peaks olema külastanud hambaarsti Närvisüsteem: Kõige vähem arenenud süsteem Esimesel eluaastal kasvab aju 1g ööpäevas Vegetatiivne närvisüsteem ebaküps Seedeelundkond: Looteeas seedetrakt steriilne Rinnapiima lapsel- piimhappebakter, kunsttoidu lapsel- soolekepike Huulelihased hästi arenenud Minimaalne süljeeritus Peen-ja jämesool pikemad, kui täiskasvanul Madal seedevõime
o Ajutüvi Piklikaju Keskaju Vaheaju o Väikeaju o Suuraju MILLINE EESMÄRK ON NÄRVISÜSTEEMIL? Töödelda väliskeskkonnast ning organismist pärit informatsiooni ning selle tulemusel reguleerida organismi käitumist MILLEST KOOSNEB NÄRVKUDE? Närvirakud, gliiarakud MILLEST KOOSNEB INIMESE NÄRVISÜSTEEM? 12 paarist kraniaalnärvidest ja 31 paarist seljaajunärvidest KUNA HAKKAB INIMESE NÄRVISÜSTEEM ARENEMA? Looteeas KUIDAS JAOTATAKSE NÄRVISÜSTEEME? Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem Aitäh kuulamast!
Emakas lihaseline õõneselund, mis on seotud tupega ning munajuhade kaudu munasarjadega. Naissugunäärmed munasarjad asetsevad kahel pool emakat, mis täidavad kahte ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, nind siin valmivad ka naissugurakud e. munarakud. Munasarjad hakkavad talletama sugukõpsuse saabudes 11-14 a. vanuses. Suguhormoonide toimel arenevad murdeeas teised sugutunnused (rinnad, puusad, kehakuju jne.). kõikide munarakkude alged tekivad juba looteeas. Valmima hakkavad munarakud suguküpsuse saabudes, üks haaval. Küpsed munarakud eralduvad munasarjadest perioodiliselt (u. iga 28 päeva järel). Munarakkude valmimine kestab 45-50 a. vanuseni. Kui munarakk viljastatakse, hakkab sellest emakas arenema loode. Ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast. Munaraku eluiga on 24h. Viljastumine on spermi ja munaraku tuumade ühinemine, munajuhas. Munarakku saab viljastada ainult 1 sperm.
saabudes. Valminud seemnerakud tallietatakse munandimanuses. Munaraku arengut nim. Ovogeneesiks. Kui mehel paljunevad spermatogoonid kogu suguküpsuse perioodil, siis naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Kõigest sellest järeldub, et mistahes kahjulikud mõjurid võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim.
on vajalik, et sugurakus oleks 23 kromosoomi. 4. Soo määramise viisid Keskkonnaregurite poolt – nt temperatuuri toimel (merikilpkonnad) Sugukromosoomidega 5. Soo määramine Sugu määratakse viljastumise momendil ISA 44+XY EMA 44+XX 22+X 22+Y 22+X 44+XX 44+XY 6. Esmased sugutunnused kujunevad looteeas, teisesed suguküpsuse saabudes 7. Muutlikkus – organismi võime muutuda ja teistest erineda Pärilik muutlikkus Mittepärilik muutlikkus Muutus sugurakkude Muutused välistunnustes geeneetilisest Muutused järglastele ei materjalist pärandu Muutused enamasti
4 Ovogenees Ovogenees ovogoon Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel: Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Polotsüüdid ehk Tsükliline küpsemine. munarakk viljastumisvõimetud rakud NAISE JA MEHE SUGUELUNDKOND NAISE SUGUELUNDID
Lugesin artiklit ,,Kolmandik Eesti naisi loodab heale õnnele´´ ja pean tõdema, et seal oli küllaltki mõtlemapanev statistika. Samas ei saa ma väita, et see oleks minu suhtumist abordist muutunud. Kuigi ma olen nõus sellega, et abort pole lastevastane vahend ja soovimatut rasedust on hea tahtmise korral võimalik ära hoida, olen ma teatud olukordades raseduse katkestamise poolt. Esimeseks põhjuseks võib tuua juhud, kus lapsel juba looteeas avastatakse mõni tõsine väärareng. Kuigi mitte kellelgi pole õigust teise inimese elu või surma üle otsustada, pean ütlema, et elu mõne raske halvatusega oleks hullem kui see, kui elu pole üldse antud. Samuti on väärarenguga lapse kasvatamine vanematele topeltkoormusega ja paljud vanemad ei pea sellele pingele lihtsalt vastu ning loobuvad lapsest. Paraku on vanematel tugi sellistele lastele väga oluline.
a) Vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel-KAHEHÕLMNE e. MITRAALKLAPP b) Parema koja ja parema vatsakese vahel-KOLMEHÕLMNE *klapid kinnituvad müokardilihaste külge, ei lase klappidel tagurpidi kodade alla minna, veri ei saa südames tagurpidi mitte kunagi liikuda. 2) Poolkuuklapid-paiknevad suurte veresoonte(aort ja kopsuarter) ja vatsakeste vahel Südame ealised iseärasused: *Looteeas on kodade vahel südamel ühendus-ovaalaken. On ühendus ka vatsakeste vahel(sulgub looteeas). Looteeas on kopsuarteri ja aordi vahel ühendus, seda ühendust kutsutakse botallo juhaks. See ühendus likvideerub pärast sündi. See võimaldab paremast vatsakesest juhtida verd kohe aorti. Looteea-vastsündinu süda on ümmargune. Vatsakeste läbimõõt on samavõrdne kodade läbimõõduga. *Pärast sündi sulgub botallojuha(6.-8. elunädalal). Ovaalaken kasvab kinni
Ovolüüt (haploidne kromosoomistik) seemenrakk e.spermatosoid (haploidne kromosoomistik) Sügoot e. Viljastatud munarakk (diploidne kromosoomistik) Kehaväline viljastamine -kala, kahepaikne, küpseb vähe sugurakke kehasisene viljastamine - roomaja, lind, imetaja, küpseb palju sugurakku Ovulatsioon - küpsenud manaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Inimese sugurakkude areng Ovogenees e. Ovotsüütide areng (naine) moodustuvad munasarjades ovogoonideareng lõpeb looteeas Areng 45-55 eluaastani, siis tekib menopaus ning ovulatsioon seiskub Spermatogenees e. Spermide areng (mees) moodustub munandites spermatosoidide eelrakud e. Spermatogoonid igast spermatogoonist moodustub 4 spermi võib kulgeda kõrge vanuseni Meioos - on raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2x (46kromosoomilt 23-le) I jagunemine 1.Profaas - kromosoomide ristsiirdeks ja sellega kaasneb geenivahetus 2. Metafaas 3. Anafaas 4
sarnane oma mõlema vanemaga, mitte nende koopia? Kuna sugulisel paljunemisel arenev järglane saab mõlemalt vanemalt võrdselt kromosoome, mis mõjutavad tema geneetilist muutlikkust. 34.Kuidas nimetatakse erinevate sugude sugurakke? Meessugurakud ehk spermid ning naissugurakud ehk munarakud. 35.Spermatogenees toimub munandites, algab suguküpsuse eas, lõpped surma v haigusega, areneb spermatogoonist, lõpptulemus on 4 spermi 36.Ovogenees toimub munajuhas, paljunemine lõppeb looteeas. Areneb ovogoonidest. Lõpptulemuseks on üks viljastusvõimeline munarakk 37. Mille poolest erinevad emas-ja isassugurakud inimesel? Isassugurakkudel XY kromosoomid, emassugurakkudel XX kromosoomid. 38.Mille poolest erinevad spermatogenees ja ovogenees inimesel? Spermatogenees toimub tavaliselt teismeeast elulõpuni, meesorganismis. Ovogenees toimub ovogoonist(munaraku eelasest) kuni munaraku küpsemiseni. Ovogoonide tootmine lõppeb naistel looteeas
metafaas,teine anafaas,teine telofaas. Lk 46 vaata üle 4. Häired rakujagunemisel, selle tulemus Tulemus-. Kasvajate moodustumine ,mutatsioonide levik 5. Ovogeneesi ja spermatogeneesi võrdlus. Tea kus mingi protsess toimub, millal leiab aset meioos, mitoos , kestus, tulemus jne. Protsess OVOGENEES SPERMATOGONEES eellasrakk ovogoon(2n) spermatogoon(2n) mitoos looteeas kestab mõndaaega ja lõõpeb looote arengus kuni kõrge v meioos looteeas - jätkub suguküpsusega suguüpsus kõrge vanuseni toimumiskoht munasari munandid tulemus 1munarakk+ 3 viljastamatut 4 spermi 6. Kehasisene ja väline viljastumine, eelised ja puudused, näited liikide näol. Kehaväline-kaladel ja kahepaiksetel (merisiilikud) sugurakkude arv-SUUR võivad hukkuda juba enne seda kui toimub
telofaas Toimuvad päristuumsetes rakkudes Jagunemisel tekivad kääviniidid Spermatogeneesi ja Spermatogenees Ovogenees ovogeneesi võrdlus Spermatogoonid Ovogoonide hakkavad mitoosi teel paljunemine lõpeb paljunema looteeas ja murdeeas suguküpsuse saabudes jätkub nende küpsemine Kulgeb mehe kõrge Kulgeb kuni ~50 vanuseni eluaastani Korraga valmib mitu Korraga valmib üks spermi munarakk Sarnasused Moodustuvad gameedid
paljunemiseks. Ovogenees munaraku areng Spermatogenees seemneraku areng Sügoot moodustub viljastumisel. Inimese haploidse kromosoomistikuga rakus on 23 kromosoomi Sarnasused: 1) spermis ja munarakus on dna hulk poole väiksem kui keharakkudes. Mõlemis on 23 kromosoomi 2) mõlemis sisaldub vanemorganismi geneetilisi omadusi. Erinevused: 1) mehel arenevad spermid kogu suguküpsuse perioodi, naisel aga lõpeb munarakkude paljunemine looteeas. 2) Mehel moodustuvad spermid munandite seemnetorukestes aga naisel munarakud moodustuvad munasarjades. Ontogenees Organismi individuaalne areng. Partenogenees areng viljastamata munarakust. Ovogenees munaraku areng Spermatogenees spermi areng Embrüogenees loote areng Fülogenees liigi ajalooline areng Tsütokinees tsütoplasma jagunemine Postembrüogenees lootejärgne areng Karüokinees rakutuuma jagunemine
muutumine. Evolutsioonivormid: 1. FÜÜSIKALINE (elementaarosakesed, aatomid) 2. KEEMILISED (polümeerid, makromolekulid, mikrokerad) 3. BILOOGILISED (eeltuumsed, tuumaga organismid, hulkraksed) 4. SOTSIAALSED (sümbolid, mõtlemine, suhtlemine, tule kasutus) Evolutsioonitõendid: 1. Paleontoloogia 2. Võrdlusmeetod (mida sarnasemad organismid, seda lähemas ajas nende esivanemad) 3. Lootelise arengu võrdlus (esimeses looteeas on liikide ehitus suhteliselt sarnane) 4. Molekulaargeneetiline võrdlus (dna võrdlus) Eramus Darwin ,,Liigid pole algselt looduna muutumatud" Charles Darwin ,,1 põhjendatud evolutsiooniteooria" ehk muutumine toimus ja toimub ning selle põhjuseks on looduslik valik ehk tugevamad jäävad ellu (toit, elukoht). Teiseks olelusvõitlus (konkurets elutingimuste pärast). Kolmas haiged süüakse ära, et nad ei pärandaks edasi oma haigusi.
·Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi ·pidev protsess, mis kulgeb kehatemp-st madalamal temp-l ·valminud seemnreakud talletatakse munanditesse. Munarakud ·suuremõõtmelised ·toitaineterikkad ·kaetud kestaga Munarakkude areng sõltub vanusest, 45.-55.eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees: Munarakkude e.ovotsüütide areng naisel. ·moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas ·munaraku eellased on ovogoonid ·ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. 1.eluaasta lõpuks on rakud I jagunemises profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. ·Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. ·Tsükliline küpsemine Spermatogenees Ovogenees *seemneraku areng *Munarakkude areng *toimub munandites *toimub munasarjades
seemnerakkude areng munarakkude areng moodustuvad munandite moodustuvad vaheldumisi väänilistes seem kummaski munasarjas netorukestese spermatogoonid paljunevad ovogoonide paljunemine kogu suguküpsuse perioodil lõpeb looteeas igast spermatogoonist moodustub 4 spermi moodustub üks viljas tumisvõimeline munarakk pidev protsess ja 3 polütsüüti iseloomulik tsükliline võib kulgeda kõrge küpsemine
paardumine,mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Ontogenees-isendi inviduaalne areng.Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani,mittesugulisel-vanemorganismist eraldumisest surmani.Ovogeneesi ja spermagneesi võrdlus- Munaraku arengut nim. ovogeneesiks.Seemneraku arengut spermatogoonistnküpse spermini nim. Spermatogeneesiks.Spermatogoonid hakkavad paljunema alles suguküpsuse saabudes.Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine looteeas. Blastosüst-blastosüsti sein koosneb ühest rakukihist.Selleühel poolusel on tihedam rakukobar-embrüoblast.Välimisest lootelehest arenevad närvisüsteem, meeleelundid, nahk,suu epiteelkude,küüned,karvad,hammaste vaap. Keskmisest lootelehest moodustub tugi-ja liikumiselundkonnad,vereringeelundid, eritus- ja asigimiselundkonnad.Sisemise lootelehe rakkudest moodustab seede- ja hingamiselundkond.Biogeneetiline reegel-et embrüogeneesis ei läbita alati kõiki
puudeid ja väärarendeid(kääbuslus,huulelõhe,liigsõrmusus)ning kasvavaid(rentinoblastoom). Enamik pärilikke haigusi kandub suguvõsas järgpõlvkondadesse. Pärilik haigus on ilmne kohe pärast sündi või avaldub lapse-või täiseas.Osa pärilikke haigusi avaldub mitme elundi haigusliku muutusena. Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Pärilikke haigusi tuleb eristada looteeas tekkinud geenimutatsioonidest tingitud haigustest, mis manifesteeruvad näiteks väärarengutena ja pärilikust eelsoodumusest. Umbes 4000 teadaoleva haiguse põhjuseks on muutused ühes geenis. Kuigi enamik on harvaesinevad, on tavaliselt tegemist raskete haigustega, mis põhjustavad kannatusi ja enneaegset surma. Geneetiliste haigustega kokkupuutunud inimesi on palju: jämedalt võttes on 2% vastsündinutest määratud põdema mõnd geneetilist haigust. Enamasti pole nende vastu
ONTOGENEES- ehk individuaalne areng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud teatud suuruse, vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas. See, munarakust (partenogeneesi korral viljastamata munarakust)) küpsuseni. OVOGENEES- on munaraku kummast munasarjast munarakk vabaneb, on juhuslik. Ovulatsioon ei toimu tingimata munasarjades areng ovogoonist küpse munarakuni. Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine looteeas. Inimese ontogenees vaheldumisi. Spermatosoidid elavad 2-3 päeva, kuid munarakk on eluvõimeline viljastuma ainult kuni 24 jaotub kaheks etapiks: 1) sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks (prenataalseks) 2) tundi peale ovulatsiooni. sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks (postnataalseks) arenguperioodiks. SPERMATOGENEES- nimetatakse paljudel isastel loomadel (sh meestel) seemnerakkude tekkele viivat
- µ µ,µ µµ µ . 2 . 2 . - µ,µ µ. µµ 2 . . . µ µµ.( )=23 - . µ µµ.( 2)=46 . ________________________________________________________________________ _____________ : - µ . µ. µ (µ) µ µ. µ , µ, µ. µµ. :- µ ,µ. () µ .µ µ 1.µ . µ µ. µ 1µ. 1µµ 3µµ µ,µ . 300µ. µ,µ 200., µ : , µ , µ , µ µ, µ µ. OVOGENEES SPERMATGENEES toimub munasarjades munandites aeg palj.lõppeb looteeas hakkavad paljun. alates murdeeast teke 1st ovogoonist tekib 1 viljastumisvõimeline munarakk+3polütsüüdi 1st spermatogoonist tekib 4viljastamisvõimelist spermi säilitamine valminud munarakke ei säilitata sperme säilit. munandimanustes valmistamine 4550aastani elu lõpuni MÕLEMAD MÕLEMATE LÄBIVAD MEIOOSI EELLASTEKS ON OVOGOONID PROTSESSI JA SPERMATOGOONID MITOOS MEIOOS PROFAAS 1.PROFAAS 2.PROFAAS tsentrioolid liiguvad poolustele tsentrioolid liiguvad poolustele
erapooletut nõusamist. Raseduse iseeneslik katkemine on üks sagedasemaid raseduse ttühistusi, kusjuures sageli jääb selle põhjus selgusetuks. Kuuekümnel protsendil juhtudest on spontaanabordi põhjuseks lootemunast endast tingitud viga. Tegemist võib olla kromosoome defekti, lootemuna, nabaväädi või plasenta ehitusliku kõrvalekaldega. Raskete väärarengutega looted ei ole sageli eluvõimelised ning nad hukkuvad juba varaseses looteeas, millele järgneb spontaanne loote emakast väljutamine. Spontaanabordi põhjused võivad olla ka emast tingitud. Näiteks, võivad emaka möaalisõlmed , emakasisesed liited takistada loote kinnitumist ja halvendada verevarustust. Juhul kui rasestumine on toimunud emakakaela spiraal kasutamisest hoolimata, häirib ka see loote arengut. Spontaanabordi põhjuseks võivad olla ema hormonaalsed häired, munasarjas paikneva kollakeha alatalitlus.
Meioos sugurakkude jagunemise viis. Tähtsus: *kromosoomide arvu vähendamine, et viljastamise hetkel tekiks sugurakkude liitumisel normaalne kromosoomide arv. 4. Võrrelda ovogeneesi ja spermatogeneesi. OVOGENEES SPERMATOGENEES Munarakkude areng naise organismis Spermide teke mehe organismis Munarakk tekib munasarjas Spermid tekivad munandites Munaraku eellased tekivad ainult looteeas Spermide eellased tekivad läbivalt terve elu Munarakk tekib murdeeas, kestab Spermid tekivad murdeeas ja kestab kõrge menopausini. (4550 eluaastani) eani Naisel tekib tsükliliselt ainult 1 munarakk Mehel tekib sperme pidevalt 5. Võrrelda kehavälist ja kehasisest viljastamist. Viljastumine on seemne ja munaraku ühinemine. See jaguneb kaheks. KEHASISENE KEHAVÄLINE
35..Iseloomusta spermatogeneesi (kus toimub, millises eas algab ja lõpeb, millest areneb, mis on geneesi lõpptulemus, eriomadused) Toimub munandites, algab suguküpsuse saabudes ja võib kesta kõrge eani. Arenevad spermatogoonidest, lõpptulemus küps sperm, talletatakse munandimanuses. 36.Iseloomusta ovogeneesi (kus toimub, millises eas algab ja lõpeb, millest areneb, mis on geneesi lõpptulemus, eriomadused) Toimub munasarjades, ovogeenide paljunemine lõpeb juba looteeas, meioosi esimese jagunemise profaas lõpeb 1. eluaasta lõpuks, teismeesas munaraku eellaste meioos jätkub tsükliliselt, võib kesta mitmekonnast aastast kümnekonna aastani. Areneb ovogeenidest, lõpptulemus on küps munarakk, igas menstruaaltsüklis lõpetab meioosi ja väljub munasarjast enamasti ainult üks munarakk. Tsütoplasma ei jagune tütarrakkude vahel võrdselt, saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ja kolm viljastumisvõimetut rakku (polotsüüti). 37
Alates 30. .(nädalast on lootel märgata REM-und (kiirete silmaliigutustega uni Loote liigutuste vähesuse tulemuseks võivad olla liigeste väärarengud (nt alkoholisündroomi puhul). On arutletud selle üle, kas sünnieelse ja sünnijärgse käitumise vahel on seos (nt (roomamisliigutused, pööramine). Ühest arvamust selle kohta veel ei ole. (Leuska, 2013 9 Kokkuvõte Inimese looteiga on väga keeruline periood, kus toimub inimese kujunemine. Looteeas on .inimene kõige kaitsetum ning on väga palju tegureid, mis võib ta arengut häirida Enamus inimese tunnuseid on juba kujunenud looteeas, isegi kui need ilmuvad aastaid peale sündi. Üldiselt on hämmastav mõelda, kuidas vaid kahe raku kokkupuutumisel hakkab .moodustuma selline ülimalt keeruline elund, nagu on inimene 10 Kasutatud kirjandus weeks pregnant. (20 nädalat rase) 20 (http://en.wikipedia.org/wiki/File:20_weeks_pregnant.png (02
nim. meioosiks. 8. Kuidas tekib meioos ? Esimeses jagunemise profaasis tuumamembraanide lagundatakse ja tuumakesed kaovad. 9. Kuidas moodustuvad mehe sugurakud? Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema suguküpsuse saabudes. 10. Kuidas moodustavad naise sugurakud? Naise munarakud valmivad munasarjades. Munaraku arengut nimetatakse ovogeneesiks. Kui mehel paljunevad spermatogoonid kogu suguküpsuse perioodil, siis naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol ja teised narkootilised ained, kemikaalid ning radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. 11. Millised iseärasused on ovogeneesis toimuval meioosil ? Saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ning kolm väikest arengu- ja viljastumisvõimetut rakku. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nimetatakse ovulatsiooniks. 12. Mille poolest erineb suguline paljunemine mittesuguliselt ?
TÜTARRAKKU. Sugurakk gameet; sügoot viljastunud munarakk MEES seemnerakk sperm; spermatogoonid spermide esmased eellased; spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoonid paljunevad mitoosi teel alles suguküpsuse saabudes. NAINE ovogoon munaraku eellane; ovogenees munaraku areng; ovulatsioon küpse munaraku vallandumine munasarjast ning liikumine munajuhasse.Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. = SAADAKSE ÜKS SUUR VILJASTUMISVÕIMELINE MUNARAKK NING KOLM VÄIKEST ARENGUVÕIMELIST (VILJASTUMISVÕIMELIST) RAKKU.
Närvirakud ei saa paljuneda, närvirakud ainult uuenevad. Mitoosi tähtsus- tagatakse organismi kasv, mitoos on vajalik surnud või hukunud rakkude asenmiseks, kromosoomid jaotuvad võrdselt tütarrakude vahel, tütarrakud on geneetiliselt itendsed e sarnased. Sugurakkude areng. Spermatogenees on meessugurakkude areng see võibtoimuda kõrge vanuseni. Ovogenees on emassugurakkude areng ehk munaraku areng, munaraku areng lõppeb looteeas ja läheb edasi puberteedieas ja lõppeb 50 aastate ringis. Küpsed sugurakud ei paljune enam. Sugurakud on haploitse(ühekordse kromosoomidega). Ristsiirde tõttu meioosi esimeses proofaasis on sugurakud pärilikelt omadustelt erinevad. Munarakud valmivad tsükliliselt(28. Päeva) ja valmis küpse munaraku liikumist munasarjast munajuhasse nimetatakse ovulatsiooniks. Organismide looteline areng.
Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. 6. Mis toimub meioosi 1 jagunemise metafaasis 1. Homoloogilised kromosoomid liiguvad koos raku ekvatoriaaltasandile 2. Tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid 7. Võrdle ovogeneesi ja spermatogeneesi Ovogenees: 1. Munarakkude areng naisel 2. Algrakkudeks on ovogoonid 3. Toimub munasarjades 4. Algab looteeas, peatub 1. eluaasta lõpus ja jätkub suguküpsuse saabudes 5. Protsess on perioodiline 6. Saadakse 1 munarakk ja 3 polotsüüti 7. Kestab umbes 50 eluaastani spermatogenees : 1. Spermide areng mehel, 2. Algrakkudeks on spermatogoonid 3. Toimub munandite väänilistes seemne torukestes 4. Algab suguküpsuse saabudes 5. Pidev protsess 6. Saadakse 4 viburitega varustatud spermi 7. Kestab kõrge vanuseni 8. Sugulise ja mittesugulise paljunemise erinevused
- Suguküpsuse saabudes hakkavad spermide eellasrakud mitootiliselt jagunema ja moodustub kahte tüüpi eellasrakud. - Spermide küpsemine kestab umbes 10 nädalat. - Naiste sugurakud on munarakud. - Munarakkude küpsemine toimub munasarjades, kus asuvad munarakkude eellasrakud. - Naisel lõpeb munarakkude eellasrakkude mitootiline paljunemine juba looteeas. Munarakkude edasine küpsemine jätkub alles puberteediperioodi saabudes. - Munarakud valmivad mõlemas munasarjas vaheldumisi u 28-päevaste tsüklitena. Suguline ja mittesuguline paljunemine (eelised ja puudused) SUGULINE PALJUNEMINE - sellisel sigimisel tekib uus organism kahe organismi geneetilise materjali kombineerimisel ning on ainulaadne.
kahest kromatiidist ning DNA kahekordistumist ei järgne. Interfaas:lühiajalisem ja liitub teise jagunemise profaasiga. Profaas: sama!! metafaas: sama!! anafaas: sama!! telofaas: kromatiidid keerduvad lahti, moodustavad tuumamembraanid ja tuumakesed. Sel ajal toimub ka tsütogenees. Taasub tsütoskelett. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haplodset tütarrakku. Ovogenees-munaraku areng, ovogoonide paljunemine lõpeb juba looteeas. Samas algab meiootiline jagunemine ning esimese aasta lõpus on rakud meioosi esimese jagunemise profaasis. Seejärel see peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Sela jätkub meioos tsükliliselt- toimub korraga ainult ühes v enamas rakus. Sellest järeldub, et mistahes kahjulikud mõjurid võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Spermatigenees- seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes