Viljastumine, embrüo- ja postembrüogenees ontogenees ühe isendi individuaalne areng viljastumisest surmani; 1. viljastumine; 2. embrüogenees loote areng; 3. postembrüogenees lootejärgne areng; partenogenees viljastumata munaraku areng (mesilane, lehetäi, võilill); ovulatsioon munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse; toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28-päevase tsükli korral); Pärast ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis ei lase emaka limaskestal irduda;
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood Karüokinees -rakutuuma jagunemine Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna Somaatiline rakk - keharakk Gameet - sugurakk Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid Spermatogenees - seemne...
kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid · Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng · Ovogenees - munarakkude areng · Viljastumine - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine · Sügoot - viljastatud munarakk · Embrüogenees - looteline areng · Postembrüogenees - pärastlooteline areng · Ontogenees - individuaalne areng · Fülogenees - liigi ajalooline areng · Partenogenees - areng viljastamata munarakust Paljunemisviisid Mittesuguline Suguline paljunemine paljunemine · Uus organism saab alguse · Uus organism saab alguse eosest või keharakust/ viljastatud munarakust keharakkudest · On vaja spetsiaalseid rakke
kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid · Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng · Ovogenees - munarakkude areng · Viljastumine - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine · Sügoot - viljastatud munarakk · Embrüogenees - looteline areng · Postembrüogenees - pärastlooteline areng · Ontogenees - individuaalne areng · Fülogenees - liigi ajalooline areng · Partenogenees - areng viljastamata munarakust Paljunemisviisid Mittesuguline Suguline paljunemine paljunemine · Uus organism saab alguse · Uus organism saab alguse eosest või keharakust/ viljastatud munarakust keharakkudest · On vaja spetsiaalseid rakke
5. Sõnasta biogeneetiline reegel. Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. (imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tunnused. 6. Loote väärarengute põhjused. Mitmed ravimid, alkohol, teised narkootilised ained ja olmemürgid, aga ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. 7..Lootejärgne arenemine ehk postembrüogenees toimub etappide kaupa. Kasvamine, arenemine, taastumine. Kogu elu kasvavad kalad, bakterid, seened, taimed, protistid. Mingi aja kasvavad linnud ja imetajad. Toimub kas otsene või moondega arenemine. Otsene: vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega, kuid võib olla väiksem ja karvutu. Nt roomajad, linnud, imetajad. Moondega: järglane erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanust ja muutub tolle sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Nt kalad, kahepaiksed, selgrootud.
Bioloogia 27.03.2012 Viljastumine Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individiuaalse arengu e. Ontogeneesi Ontogeneesi 3 etappi: 1. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral) Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progeterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi Seemnerakk kuni 48 tundi
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
· Areng sõltub vanusest, 45-50 algab menopaus. · Tsükliline küpsemine. Ovogoon munaraku eellasrakk. Ovogenees munaraku areng naisel Polotsüüt ei ole viljastumis võimeline. VILJASTUMINE ... käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu e. ontogenees'i. 1. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, tuumade liitumine. 2. Embrüogenees loote areng. 3. Postembrüogenees lootejärgne areng. Ovulatsioon munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse, toimub 14 päeva enne menstruatsiooni Peale ovulatsiooni tekib folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone (östrogeen, progesteroon), mis ei lase emaka limaskestadel irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha ja emaka limaskest kärbub. Viljastamisele taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. Tekib Sügoot viljastunud munarakk.
Viljastumine 2012 Viljastumine Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu e. ontogeneesi. Ontogeneesi 3 etappi: 1. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb tuumade liitumine 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees lootejärgne areng Ovulatsioon Ovulatsioon on küpse munaraku vallandumine munasarjast. Ovulatsioon toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral) Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone: östrogeeni ja progesterooni. Viljastumise mitte toimumise korral kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline vaid 36 tundi, seemnerakk aga 72 tundi.
ONTOGENEES ERINEVATEL ORGANIMIDEL Vegetatiivselt paljunevadel organismidel – algab emaorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga Eoselise paljunemisega organismidel – algab eose idanemisega ja lõpeb surmaga Suguliselt paljunevadel organismidel – algab viljastumisega ja lõpeb surmaga, areng jaguneb kaheks etapiks (embrüogenes ja postembrüogenees) Embrüogenees Viljastumine – sügoot (viljastunud Postembrüogenees emarakk) Koorumine, sünd, idanemine Lõigustumine – moorula (kobarloode) Juveniilne iga (arenemine erinevate Blastulatsioon – blastotsüst (väga täpne etappide järgi (otsene ja moondega) liikumine) Suguküpsus e fertiilsus Histo ja oranogenees Raugaiga
BIOLOOGIA: PALJUNEMINE JA ARENG Paljunemine uute organismide tekkimise protsess, eluslooduse põhiline omadus iga üksikorganism on paljunemise tulemus Rakutsükkel raku eluring ühe jagunemise lõpust teise jagunemise lõpuni. Interfaas vaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, makroergiliste ühendite süntees, tsentrosoolide kahestumine, raku mõõtmete suurenemine, DNA kahekordistumine). Karüokinees tuumajagunemine Tsütokinees plasmajagunemine Gameet organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Sügoot viljastatud munarakk Meioos rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2x. Haploidne kromosoomistik/Haploidsus kromosoomistiku poolkordsus. Diploidne kromosoomistik/Diploidsus kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käig...
Agoonia surmale eelnev seisund, elundkondade talitlus jätkub, teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab Allantois kusekott Amnion vesikest Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud fol...
paljunemine looteeas. 2) Mehel moodustuvad spermid munandite seemnetorukestes aga naisel munarakud moodustuvad munasarjades. Ontogenees Organismi individuaalne areng. Partenogenees areng viljastamata munarakust. Ovogenees munaraku areng Spermatogenees spermi areng Embrüogenees loote areng Fülogenees liigi ajalooline areng Tsütokinees tsütoplasma jagunemine Postembrüogenees lootejärgne areng Karüokinees rakutuuma jagunemine Inimese munaraku viljastumine toimub munajuhas Inimese loote areng toimub emakas Mitoosi tulemisena saadakse enamasti dna sisalduselt identsed rakud Meioos tagab pärilikkustegurite ümberrühmitumise. Kromosoomide ristsiire toimub I profaasis.'vaegmoondega arengud puudub nukustaadium.
Biogeneetiline reegel lootelises arengus teeb isend kiiresti läbi terve liigi ajaloolise arengu Lootelehed gastrula staadiumis moodustuv rakukiht, kus eristatakse kolme lootelehte (välimine, keskmine, sisemine) igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees looteline areng; algab munaraku viljastumisega ning lõppeb sünnimomendil Postembrüogenees organismi lootejärgne areng Ovotogenees Spermatogenees Platsenta loote arenguks vajalik moodustis, mis kaitseb arenevat organismi ning ühtlasi on ka ühenduslüliks loote ja emasorganisimi vahel Nabanöör veresoontest moodustunud väät, mille kaudu loote ja platsenta on omavahel ühenduses Ovulatsioon küpsenud munaraku irdumine munasarjast ja liikumine munajuhasse
limaskestaga Menopaus ovulatsiooni lakkamine, esineb naistel vanuses 45-55 aastat Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni, enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35-päevane tsükkel Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng, algab reeglina viljastumisega ja lõpeb sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega Lootejärgne areng ehk postembrüogenees, algab sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega ja lõpeb surmaga Moorula sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium Blastotsüst imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgrootute põislootele Gastrula enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist Lootelehed rakukihid, millest arenevad organismi erinevad elundkonnad
munarakk. 7. Menstruaaltsükkel, menstruatsioon, ovulatsioon, folliikul, kollakeha; neid protsesse suunavad hormoonid (progesteroon, östrogeenid). Rasestumisest hoidumise bioloogiline meetod (ovulatsioonipäevade arvutamine regulaarse tsükli korral). 8. Ontogenees (= isendi areng) ja fülogenees (= vastava liigi evolutsiooniline areng). Ontogeneesi etapid j(5) a nende bioloogiline tähtsus. Embrüogenees, postembrüogenees ehk lootejärgne areng. 9. Viljastumine (Biol roll: taastatakse diploidsus, määratakse sugu). Kehaväline ja kehasisene viljastumine (+näited). 10.Lõigustumine, moorula (kobarloode), blastula/blastotsüst (põisloode). 11.Gastrulatsioon, gastrula (karikloode). Lootelehed (entoderm, mesoderm, ektoderm) ja lootekestad (amnion ehk vesikest, allantois ehk kusekott, koorin ehk kõldkest) ning nende ülesanded. Embrüonaalne induktsioon. Biogeneetiline reegel. 12
Gümnaasiumi bioloogia KÕ KT II-2 ,,Organismide individuaalne arenemine e.ontogenees" 1.Millisteks etappideks jaotub ontogenees? Ontogeneesi 3 etappi: Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Embrüogenees loote areng Postembrüogenees lootejärgne areng 2.Mis on partenogenees? Kellel see esineb? Partenogenees on uues organismi areng viljastumata munarakust. See esineb paljudel taime-ja loomarühmadel. Loomadest eriti selgrootutel. 3.Milline on järglaste arvukus kehasisesel ja kehavälisel viljastumisel ? Millest see sõltub? Kehasisene viljastamine-järglaste arv on suur, kuna küpseb palju sugurakke. Palju järglasi hukkub ebasoodsate tingimuste tõttu. Viljastumine on juhuslik. Kehaväline viljastamine-järglaste arv on väike, kuna küpseb vähem sugurakke. Järglased on kaitstud ebasoodsate tingimuste eest. Viljastumise tõenäosus on suurem. 4.Mi...
Sügoot viljastunud viljarakk Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani. Moorula(kobarloode) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Gastrula(karikloode) enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Lootelehed selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis m...
ARENGUBIOLOOGIA 1. Nimeta rasestumisvastaseid vahendeid ja selgita nende toimet. · Kondoom ja naiste kondoom Spermid ei satu naise organismi · Spermitsiidid Spermid kaotavad liikumis- ja viljastumisvõime · Pessaar Takistab spermide liikumist munajuhasse (hormonaalsed vahendid) · Kombineeritud tabletid piduravad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale · Minipillid · Hormoonsüstid · Hormoonkapslid · Spiraal Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale · Hormoonspiraal Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale ning pidurdab ovulatsiooni (suguühtejärgsed vahendid) · Hormoontabletid Pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale · Spiraal Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale · Steriliseerimine Mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine · ...
BIOLOOGIA KT Ontogenees on ühe isendi individuaalne areng viljastumisest surmani. Mittesugulisel paljunemisel on ka ontogenees aga alguseks on vanemorganismist eraldumine. Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust partenogenees. NT: loomadest mesilased,vesikirbud, taimedest võilillel,kortslehel) Kehaväline viljastumine ( enamik selgrootuid ja mitmed selgroogseid-kalad kahepaiksed)- viljastumine toimub vees, sugurakud kohtumine vees juhuslik ja hävivad vees kiiresti või satuvad toiduks. Et viljastumine ikka toimuks: heidavad emas-ja isasloomad sigimisperioodil vette väga palju sugurakke (miljonites) Kehasisene viljastumine- (enamik lülijalgseid, kõik roomajad linnud imetajad)- munarakkude arv tunduvalt väiksem , halbade väliskeskkonna mõjude eest kaitstud. Mehe seemnerakud: valmivad pidevalt alates suguküpsusest kuni kõrge vanuseni Naise munarakud: alates suguküpsusest tsükliliselt kuni 45-...
väiksemat polotsüüti, mis hukkuvad. Pidev protsess, mis toimub kehatemp. madalamal Tsükliline protsess temp.-il Kehasisene ja -väline viljastumine Viljastumine kävitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneeis 3 etappi: 1. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees lootejärgne areng Erinevuste tabel Kehaväline viljastumine Kehasisene viljastumine Sugurakkude kohtumine juhuslik Sugurakud välistingimuste eest kaitstud Vees hävivad sugurakud kiiresti - vee-elukate toiduks Viljastumise tõenäosus suurem Kulub väga palju sugurakke Kulub oluliselt vähem sugurakke
1. Paljunemine - uute organismide tekkimise protsess, eluslooduse põhiline omadus - iga üksikorganism on paljunemise tulemus 2. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. 3. Mittesugulist paljunemist jaotatakse: · Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) · Eoseline paljunemine 4. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, ainuraksed. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt) Taime osadega sibulatega (tulp, sibul, liilia) 5. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (me...
Kordamisküsimused: ORGANISMIDE PALJUNEMINE 1. Mis on paljunemine? Paljunemine on üks olulisemaid eluavaldusi. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. See on vajalik eelkõige liigi ja selle populatsiooni säilitamise seisukohalt. 2. Iseloomusta mittesugulist paljunemist, too näiteid. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. NT. seened, taimed, algloomad jne. 3. Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Mittesugulist paljunemist jaotatakse: vegetatiivseks ja eoseliseks paljunemiseks 4. Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. Pooldumine ja pungumine, taime osadega. Poolduvad nt. bakterid ja vetikad. Punguvad nt. üherakulistel ja hulkraksetel, pärmseened, sammalloomad. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lü...
Suguline Mittesuguline Osaleb 2 vanemorganismi Osaleb 1 vanem Mõlema vanema tunnused Järglane vanemaga sarnane Aeglasem paljunemisviis Kiirem paljunemisviis Muutlikkus suurem Pärilik muutlikkus väiksem Osalevad sugurakud - viljastamine Sugurakud puuduvad N:paljasseemnetaimed, linnud, loomad Vegetatiivne ja eoseline: sibul, risoom, mugul Rakutsükkel raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Interfaas, Mitoos: profaas, metafaas, anafaas, telofaas Ontogenees organismi individuaalne arenemine viljastumisest surmani, kolm etappi: 1)viljastumine-suurakkude tuumade ühinemine, 2)embrüogenees-loote areng, 3)postembrüogenees-lootejärgne areng Mitoos päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud ...
Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temp. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses hukuvad. Tsükliline küpsemine. 11) Millisteks etappideks jaotatakse ontogeneesi? 1) Viljastumine; 2) Embrüogenees looteline areng; 3) Postembrüogenees lootejärgne areng 12) Mida tähendab viljastumine ning kus see toimub inimesel? Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Viljastumine inimesel toimub munajuha laienenud osas. 13) Kirjelda ovulatsiooni toimumist. Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral)
ARENGUBIOLOOGIA Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesuguline paljunemine algab eose lagunemisest (eoseline), emasorganismi eraldumisest (vegetatiivne). Parentogenees (neitsisigimine)- arenemine vilastumata munarakust. Nt: võilill, lehetäi, mesilane, sipelgas, herilane, raagritsikad. Viljastumine munaraku- ja seemneraku ühinemine: 1) Kehaväline- munarakk ja seemnerakk ühinevad väljaspool keha. Nt: kalad, kahepaiksed, karbid. 2) Kehasisene- viljastumine keha sees. Nt: inimene, madu, kalmaar, kärbes. Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Rasestumisvastased vahendid ja nende toime: Kondoom - spermid ei satu naise organismi. Spermitsiidid spermid kaotavad liikumis-ja viljastamisvõime. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse. Hormonaalsed vahendid: kombineeritud tablet...
PALJUNEMINE Paljunemine on järglaste saamine, üks olulisemaid eluavaldusi ja oluline liigi säilimise seisukohalt Paljunemise põhijaotus Mittesuguline 1) üks vanim 4) Lühema ajaga rohkem järglasi 2) Järglane vanemaga geneetiliselt identne 5) Organismile vähem energiakulukas 3) Ei eelda eriliste rakkude olemasolu 6) Õigustatud stabiilses keskkonnas Suguline 1) Kaks vanemat 5) Esineb ulatuslik pärilik muutlikus 2) Vajalikud sugurakud 6) Evolutsiooniliselt hilisem, kuid kindlam muutuvas 3)Tavaliselt vähem järglasi keskkonnas 4) Organismile energiakulukam 7) Kannab mõlema vanema geneetilisi omadusi Eoseline Esineb seentel, osadel protistidel, osadel taimedel(samblad, sõnajalad, osjad, kollad) Vegetatiivne Esineb bakteritel, patistidel, seentel, mõnedel selgrootutel, paljduel taimedel. Jaguneb Pooldumiseks(toimub DNA repl. Ja...
VILJASTUMINE Viljastamine on munaraku ja spermi ühinemine, mille käigus ühinevad nende rakkude tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) KEHASISENE VILJASTAMINE Emasorganismi sees. (imetajad, roomajad, putukad) INIMESE VILJASTAMINE 1. Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega) 2. Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt 3. Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni) 4. Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda, eritab hormoone 5. Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta 6. Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h) 7. Viljastamisel ühineb munara...
4. Rebukott. Inimesel tühise osakaaluga, rebu pole vaja, sest ta saab emalt vajaliku. 5. Platsenta ehk emakook - koosneb ema- ja lootepoolsest osast. Ülesanded: a) gaasivahetus - lootelt süsihappegaas, emalt hapnik b) ainevahetus - lootelt kusiaine, emalt näiteks glükoos, aminohapped c) kaitsefunktsioon - see on biobarjäär, mis peab kinni paljusid haigustekitajaid ja kahjulikke molekule d) toodab hormoone, vt hormoonide osa Postembrüogenees Kasv See on organismi mõõtmete ja biostruktuuride arvu pöördumatu suurenemine ajas. Kasvutüübid 1. piiramatu kasv - organismid kasvavad kogu eluea jooksul (taimed, seened - niidistik) 2. piiratud kasv - organismid kasvavad teatud mõõtmete saavutamiseni (suguküpsuse saavutamiseni). Nt loomad 3. perioodiline kasv - organism kasvab teatud ajalise impulssrütmiga nt parasvöötme taimed, puudel aastarõngad; koorikloomad, nende puhul tegu kestumisjärgse kasvamisega 4
Ajurakud on ilma hapnikuta olnud nii kaua (5 minutit!), et enam ei taastu. 46. Miks peab raske trauma korral kiirabi saabuma 5 minuti jooksul? Sest kui ajurakud on ilma hapnikuta olnud kauem kui 5 minutit, siis need enam ei taastu. 47. Kas agoonias inimesel on süda seiskunud? Ei, aeglustub.? 48. Orangutangi ontogenees algab munaraku viljastumisega ja lõpeb surmaga. 49. Maisi embrüogenees algab munaraku viljastumisega ja lõpeb eo moodustumisega?- ga seemnes. 50. Maisi postembrüogenees algab seemne idanemisega ja lõpeb vananemise-ga (taim ei kasva enam). 51. Kapsaliblika embrüogenees algab munaraku viljastumisega ja lõpeb munast koorumise-ga. 52. Inimese postembrüogenees algab sünniga ja lõpeb surmaga. 53. Miks emaahven peab tekitama ligi miljon munarakku, aga elevant vaid mõnikümmend, kuigi mõlema liigi arvukus aastate jooksul ei muutu? Ahvenal kehaväline viljastumine elevandil aga kehasisene. Kehasisesel on viljastumise tõenäosus suurem. 54
Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Ontogenees on organismi areng tema tekkest kuni surmani. Ontogeneesil on 5 faasi: · Viljastumine taastatakse diploidsus ja määratakse sugu · Lõigustumine kiire rakujagunemine, moorula(kobarloode) ja blastula(põisloode) · Gastrulatsioon hulkraksuse taastamine, rakkudevaheliste kontaktide tekitamine, tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine · Kudede ja organite teke · Postembrüogenees I Emrüogenees looteline areng (seeme, loode) II Postembrüogenees lootejärgne areng Täismoone : Muna vastne nukk - valmik Vaegmoone: Muna vastne valmik Postembrüogeees jaguneb: · Juveniilne ehk noorjärk ... · Paljunemisvõimeline järk ... · Vananemine on määratud geenidega (telomeerid lühenevad) ja seda mõjutab keskkond. Rakkude interfaas pikeneb, rakud vananevad, kuluvad organid ei saa enam normaalselt töötada.
o Meioos päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. o Karüokinees rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. o Tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (mitoosi või meioosi) telofaasis. o Embrüogenees looteline areng o Postembrüogenees lootejärgne areng o Viljastumine Ühinevad muna- ja seemnerakk- alus uue organismi tekkele ja järgnevale arengule o Ontogenees Isendi areng viljastumisest surmani o Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. o Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. o Folliikul Munasarjas munarakku ümbritsev rakkude kiht. o Kollakeha Rebenenud folliikul. o Sügoot viljastunud munarakk.
Kordamine bioloogia kontrolltööks I Mitoos Mitoos- mittesuguline paljunemine, tütarrakk on eellasraku geneetiline koopia Karüokinees- tuuma jagunemine Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine Osata kirjeldada ja ära tunda joonisel! Interfaas- faas kahe mitoosi vahel, DNA replikatsioon, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Profaas- tsentrioolid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks, algab kääviniidistiku kujunemine Metafaas- kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas- kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas- kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb rakuplaat Osata joonistel ära märkida! Kahekromatiidiline kromosoom- moodustub DNA replikatsiooni tulemusena Kromatiid- koosneb ühest DNA molekulist...
PALJUNEMINE JA ARENG Agoonia teadvusehäired, südame rütmihäired, kopsuturse, krambid; Allantois ehk kusekott- sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Amnion ehk vesikest- kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest Bioloogiline surm ajusurm, kehatemperatuur langeb, lihased kangestuvad, vere ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine, algab pehmete kudede lagunemine. Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; Blastotsüst ehk põisloode, blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvan...
Ontogenees Teiste õpetajate (K. Veskimets, L. Luure, K. Mäekask) slaide koondas ja muutis U. Tokko, Tamme gümnaasium Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani Ontogeneesi 5 etappi: • Viljastumine • Lõigustumine (moorula, blastula) • Gastrulatsioon (karikloode) • Kudede ja organite teke (histogenees, organogenees) Need neli etappi kokku on embrüogenees ehk looteline areng • Postembrüogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab (raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeene ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline ca 36 tundi
Bioloogia KT (paljunemine) 1. Paljunemine on järglaste saamine. 2. Mittesuguline paljunemine - mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, paljunemine võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt, nt: vegetatiivselt: taimed, algloomad, eoseliselt: sõnajalgtaimed, sirmik. 3. Mittesuguline paljunemine jaguneb - vegetatiivne ja eoseline paljunemine. 4. Vegetatiivse paljunemise võimalused pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks, n: bakterid, käsnad, pungumine: alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel, tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. Iseviljastumine - ühel ja samal isendil on olemas mõlemad sugurakud, sugurakkude ühinemisel saab ta järglasi, nt: kaanid, vihmaussid. 6. Partenogenees - ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esine...
Mis on paljunemine? Üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks (eoseline, vegetatiivne). Iseloomusta mittesugulist paljunemist. Nt Uus organism pärineb alati ühest vanemast. Pärilik info on ka ainult ühelt vanemalt. seened, samblad, sõnajalad eoseliselt kartul, mustsõstar, begoonia, maasikad, sibul vegetatiivselt Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Eoseline eoste ehk spooride abil. Vegetatiivne pooldumine, pungumine, risoomi, mugulate, sibulate abil Selgita erinevate vegetatiivsete paljunemise võimalusi ja too nt Pooldumine bakterid. Pungumine käsnad. Sibulatega sibullilled. Võsunditega maasikas. Juurevõsudega vaarikas. Mugulatega kartul. Pistikutega paju. Risoomidega maikelluke. Lehtedega begoonia. Mida tähendab iseviljastumine. Nt Mõned õied, millel on nii tolmukkond kui ka emakkond, on võimelised iseviljastumiseks, mis võimaldab saada roh...
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
Interfaasis enamik rakke difenrentseerub. · Mitoos Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Jaguneb: karüokinees(tuuma jagunemine), tsütokinees(tsütoplasma jagunemine) · Embrüogenees Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussündijatel), koorumisega(lindudel) või idu moodustamisega seemnes(taimedes) · Postembrüogenees · Viljastumine vanemorganismide sugurakkude ühinemine ehk gameetide tuumade ühinemine. · Ontogenees Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. tema individuaalseks arenguks e. ontogeneesiks. · Ovogenees Munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. · Spermatogenees Seemneraku areng spertagoonist küpse spermini. · Folliikul Munarakku ümbritsev ja toitev põieke.
vähenemine. -) Mitoos ühest keharakust saab mitoosi teel kaks. Tuumas on vahetult enne seda toimunud DNA replikatsioon ja nüüd tekib kaks isengile vastava kromosoomide arvuga tütarrakku. -) Rakutsükkel raku eluring ühe mitoosi lõpust teise lõpuni. -) Spermatogoon meessuguraku eellane, millest areneb spermatogeneesi kaudu sperm. -) Spermatogenees spermi areng spermatogoonist spermini. -) Postembrüogenees loote järgne areng sünnist surmani. -) Menstruatsioon viljastumata munaraku väljumine naise kehast koos emaka seina rakkudega. -) Entoderm sisemine lootekiht, millest arenevad hingamis- ja seedeelundkonnad. -) Karükokinees eukariüootse rakutuuma jagunemine mitoosi, meioosi teel. Jaguneb pro-, meta-, ana- ja telofaasiks. -) Partenogenees viljastamata munarakust areneb isend (näiteks mesilased). -) Diploidne kromosoomistk kõiki hanogeenseid kromosoome on kahekordselt
Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Tsükliline küpsemine. Viljastumine ja rasedusest hoidumine Ontogeneees - Organismi individuaalne areng. Ontogeneesi 3 etappi: 1. Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees lootejärgne areng Mentstruatsioon Menstruatsioon algab puberteedieas (12.-15. eluaastal) ja kestab kuni menopausini (45.-55. eluaasta vahel). Naistel on keskmiseks menstruaaltsükli pikkuseks 28 päeva. Menstruaaltsükli võib jagada erinevateks perioodideks. Tsükkel algab menstruatsiooniga (munasarjas küpseb munarakk) Teisel nädalal hakkab östrogeeni mõjul emaka limaskest uuesti paksenema ja uue munaraku valmimine on takistatud Umbes 14. päeval toimub ovulatsioon. Ovulatsioon
10 klass Mõistete seletaja NAD - (nikotiinamiidadeniindinukleotiid) makroergiline uhend, mis osaleb glukoosi lagundamisel vesiniku aatomite sidujana. Glükolüüs - koigis rakkudes toimuv glukoosi esmane lagundamine. anaeroobne glükolüüs (kaarimine) Hapniku puudusel rakkude tsutoplasmas toimuv glukoosi lagundamine, mille uheks lopp-produktiks on kas piimhape voi etanool. aeroobne glükolüüs koigi rakkude tsutoplasmas glukoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse uhest glukoosimolekulist kaks puroviinamarihappe molekuli. Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsukliline reaktsiooniahel, mille kaigus viiakse lopule glukoosi lagundamine. Protsessi kaigus eraldub jark-jargult CO2 molekulid ja H aatomid. Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes ...
g. Platsenta ehk emakakook: Platsenta kujuneb välja kuu vanusel embrüol i. Platsenta ülesanded: 1. Ainevahetuslik 2. Platsentaarbarjäär 3. Loote varustamine antikehadega. 4. Toodab hormoone h. GASTRULATSIOON i. Kujuneb karikloode ehk gastrula ii. Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entroderm 3. Postembrüogenees – lootejärgne areng Kasvamine Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine 1. Piiratud kasv – organism kasvab elu lõpuni (taimed) 2. Piiratud kasv – organis saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad) 3. Perioodiline kasv – kasv toimud etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud) Areng Protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus keerustuvad. 1. Otsene areng – imetajad, linnud, roomajad a
BIOLOOGIA KT Paljunemine MÕISTED RAKUTSÜKKEL päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni MITOOS päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes AMITOOS (lihtpooldumine) selle käigus toimub kromosoomide ebavõrdne jaotumine tütarrakkude vahel. Tekkinud rakud on pärilikkuselt erinevad. Amitoos võimaldab pärilikkusaine jaotumise raku aktiivse elutegevuse ajal (bakterid, osadel algloomadel kingloom, vähkkasvaja rakkudel) APOPTOOS kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53 MEIOOS päristuumse raku jagunemise viise, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda INTERFAAS nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat eluperioodi OVOGENEES munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni SPERMATOGENEES seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini HAPLOIDNE KR...
) ● Hermafrodiit: mõlemasuguline loom. (nt. tigu) ● Lahksuguline: emas- ja isassugu. (nt. kalad, kahepaiksed, linnud, imetajad) ● Partenogenees: järglane areneb viljastamata munarakust, kus haploidne munarakk kahekordistab oma pärilikkuse aine (nt. mesilane, lehetäi) Ontogenees ..organismi areng tema tekkest kuni surmani. Ontogeneesi etapid: 1) Embrüogenees - loote areng 2) Postembrüogenees - lootejärgne areng; kas otseselt (vastsündinu omab kõiki vanema tunnuseid) või metamorfoosiga (moondeliselt). Täismoone: muna → vastne → nukk → valmik (nt. mesilane, liblikas, sipelgas) Vaegmoone: muna → vastne → valmik (nukkumist ei toimu, nt. prussakas, termiit, kiil, rohutirts, konn) Postembrüogeneesi jagunemine: 1) Juveniilne (e. noor-) järk: kasvamine, areng, õppimine (nt. linnulaul, rääkima õppimine). Lõppeb puberteediga.
TAIMERIIGI MITMEKESISUS Taimedega tegelev teadusharu on botaanika. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid. Nende rakud on kaetud tselluloosse kestaga ja sisaldavad plastiide ning vakuoole. Varuainena kasutavad tärklist. Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse järgi 2 rühma: 1. sammaltaimed pole juhtsooni 2. soontaimed on juhtsooned. Jagunevad:seemneteta taimed, seemnetega taimed, katteseemnetaimed (õistaimed) Suurus kasvu võimaldavad tugikoed, juhtsooned (ainete transport). Peab olema suur õhuniiskus. Puud ja liaanid suurimad Maal elavad organismid. Vahemaa juurtest lehtedeni ~100 m (hiidsekvoiad, mammutipuu). Kõige pisem taim Eestis on sammalde seas - 1mm (sale tiivik). Taimedel nii elusad kui surnud rakud (puud). Vegetatiivne e klonaalne paljunemine (maasikas, maikellukesed). Kloon on ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond tekib rakkude mitootilise paljune...
sugurakkude munasarja folliikulist viljastumisvõimeline tuumade munajuhasse 24-36 tundi ühinemine · Folliikulist areneb · Spermid naise · Embrüogenees- kollakeha organismis kuni 48 loote areng · Kollakeha eritab tundi · Postembrüogenees östrogeeni ja · Tekib sügoot - lootejärgne areng progesterooni (viljastatud munarakk) Embrüogenees EM BRÜOGENEES M O ORULA BLA STO TSÜ ST G ASTRULA
PALJUNEMINE JA ARENG 1. Mitoosi ja meioosi eesmärgid, tulemused, võrdlus( 3 sarnasust, 3 olulist erinevust). Mitoos eesmärk teha ühest keharakust (somaatilisest rakust) 2 samasugust rakku; asendada vanu, hävinenud ja vigaseid rakke; organismi kasvatada tekib 2 samasugust keharakku Meioos eesmärk saada 4 erinevat sugurakku (gameeti); paljuneda; tekitada uus organism tekib 4 erinevat sugurakku Sarnasused: 1. Tekivad uued rakud 2. Faaside nimetused samad ja nendes toimuv enamvähem sama 3. Mõlemale eelneb interfaas, kus toodetakse juurde DNA-d, energiat ja rakuorganelle Erinevused: 1. Mitoosi eesmärk saada keharakke, meioosil sugurakkel 2. Mitoosil eesmärk saada 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku 3. Mitoos somaatilised rakud; meioos gameedid 4. Mitoos diploidne kromosoomistik; meioos haploidne kromosoomistik 5. Mitoosil 4 faa...
munajuhasse. 25.9.blastula- on organismi ontogeneesis viljastatud munaraku lõigustumisel tekkinud blastomeeride ehk lõigustusrakkude kobar 25.10. Partenogenees- on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta. 26.Pane organismi arenguetapid õigesse loogilisse järjekorda! ovulatsioon, viljastumine, sügoot, embrüogenees, ovogoon, postembrüogenees, 27. Vii kokku protsess ja selle toimumiskoht! Kirjuta sobiva protsessi juurde sobiv number! a)embrüogenees 4 1.munasari b)viljastumine 2 2.munajuha c)spermatogenees 3 3.seemnesari d)ovogenees 1 4.emakas 28. Nimeta vaeg-ja täismoondega arenguetapid. Too kummagi arengutüübi kohta 2 näiteliiki! Vaegmoondega Täismoondega Muna-Vastne-Valmik
Esimesed 3 kuud: esmane organite moodustumine: 9cm ja 15g. loote süda hakkab lööma 22. päeval. Emapiim on asendamatu, kuna tehispiimaga ei saa laps vajalike antikehi. Ontogenees Organismi areng tema tekkest kuni surmast. Viljastumine võib toimuda: Kehaväliselt kalad, kahepaigsed Kehasiseselt imetajad, roomajad, linnud, maismaa selgrootud Etapid: I Embrüogenees looteline areng (seeme, loode). II Postembrüogenees lootejärgne areng pärast sündimist, koorumist, poegimist, idanemist. Otsene areng vastsündinul on liigile omased tunnused. Moondeline areng järglasel puuduvad liigilie omased tunnused Täismoone muna vastne nukk valmik. Mesilased, liblikad, sääsed. Vaegmoone - muna vastne valmik. Kiilid, prussakad, termiidid. Postembüogenees Juveniilne elujärk ehk noorjärk sünnihetkest kuni suguküpsuse saabumiseni. Inimesele on omane otsene, kuid aeglane individuaalne areng