Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist. Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast tuleb sealsel peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha. Kõrtsi on kujutatud külameeste kohtumispaigana, kus kib iga mees, kell vähegi rahakott seda lubab. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. ru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab.Viimane aga alla ei anna. Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski ausust. Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, Andrese plussid: Ei käinud nii tihti kõrtsis joomas kui Pearu
Andres ja Pearu- kaks kanget naabrit Anton Hansen Tammsaare teose ,,tõde ja õiguse" peategelased Andre ja Pearu on naabrid, kes ei suutnud ilma tülitsemata elada. Erilist kasu toomata jätkasid nad seda kuni oma surmani. Oli sel erilist mõtet või tegid nad seda ainult iseenese lõbustamiseks? Andre oli 30. Aastane sihikindel mees, kes tuli linnast ära maale. Ilma erilise varanduseta ostis ta endale Vargamäe talu. Andres oli töökas ning kohusetundlik mees, kes nõudis taga ainult õigust. Tema õigus ei olnud teistele küll alati nii selge kui talle enesele, aga
Tema isikus ei meeldinud: Et ta oli kade teiste peale, et ta poega kohe alguses ei sündinud. Samuti, et ta oli elus nii kibestunud, et kõigil teistel paistab elu palju lihtsam olevat, aga ainult tema peab nii palju pingutama. Samas ei meeldinud mulle ka tema egoistlikus. Kuigi ta tahtis tulevastele põlvedele paremat elu pakkuda, ei mõelnud ta olevikule, ta kurnas kõiki tööga ära ning ei hoolinud sellest. 3. Pearu peremehena: Ta oli hästi põikpäine, ülbe, ennasttäis ning uhke. ,,Las nemad tulevad enne meile, miks just sina neile pead minema," seletas perenaine nüüd. ,,Meie olime ju enne neid Vargamäel, meil siin rohkem õigust." ,,See mõjus.Õige! Sellest sai Pearu kohe aru. Uhke peab olema. Las nemad tulevad enne, miks just tema peab esimene olema. Pealegi, Eesperest neile on alla mäge, neilt sinna vastu mäge: tulgu see, kel kergem tulla."
õnne leida. Tema silmad avab alles noor Andres nende omavahelises vestluses romaani lõpus. Isa lause peale, "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus," vastab poeg, ,, Sina oled seda teinud ja minu ema tegi ka, ega ta muidu nii vara surnud; aga armastust ei tulnud, teda pole tänapäevani Vargamäel". Pearut on alguses kujutatud Andrese vastandina. Viimane on põikpäine töörügaja, kes ei mõista oma naabri kergemat suhtumist töösse. Pearu oli aga kaval mees, kes pani teised inimesed enda heaks tööle ja võttis siis kogu kiituse tehtu eest enda peale. Pearu ihkas olla kõige parem, töökam ja tugevam. Samuti oli Pearu väga enesetähtis. See ilmneb ka romaani neljandas peatükis, kui ta kõrtsist koju tulles aiavärava maha sõidab, kuna seda talle ei avata. Ta oli harjunud, et inimesed tema ümber teda kiidaksid ja teenindaksid, kuna vastupidine olukord oleks olnud lihtsalt mõeldamatu
Andres sarnasused Pearu Töökas Sihikindel Omakasupüüdlik Tahtejõuline Kadedus Kaval Endassetõmbuv Hoolimatud oma pere suhtes Õrnahingeline (Krõõda vastu) Järjepidev Kangekaelne Norija ideerikas Otsekohesus Kiuslik
ANTON HANSEN TAMMSAARE- ,,TÕDE JA ÕIGUS" 1) Pearu ja Andrese esimene kohtuskäik Pearu ja Andres otsustasid kaevata ühise kraavi, mis paiknes küll Pearu maa peal, ent millest mõlemad oleksid pidanud kasu saama. Juba siis ütles saunamees Andresele, et Pearuga ,,kahasse kaevamine" tuleb kallim, kui töö iseseisvalt ära teha, ent Andres ei kuulanud saunameest. Probleemid ilmnesid juba koostöö alguses- Pearu lasi vee kraavidesse ilma Andrese juuresolekuta ning peagi ujutas Pearu üle Andrese maad selleks mitmeid kordi tamme ehitades. Pearu ja Andrese sulase Matu vahelise niiöelda tammikakluse käigus lasi Pearu Matu koera maha. Selle tõttu käisid Pearu ja Andres ka esimest korda kohtis ning ehkki liiga oli tehtud Andresele ja tema sulasele Matule, tuli Pearu mõningaid krutskeid kasutades kohtusaalist võitjana välja. Andres oli sellest löödud: ta ei suutnud tõde
kurnatud Mari erines nendest) Armastav Hiljem oli malbe, kurvameelne Kaitsev (lapsi Andrese viha eest) Meeldis kõigile Hiljem tõsine, haige, kurnatud, väsinud Väsinud, kurnatud. Hiljem sureb, mis muudab Andrese väga kurvaks, tuimaks Mõlemad Andrese naised (Krõõt esimene, Mari teine) Andres Pearu Ei käinud tihti joomas Käis tihti kõrtsis joomas, kaklemas Soovis lastele paremat tulevikku Ei võtnud elu nii tõsiselt kui Andres Rabas palju tööd Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes Suutis andestada inimestele Pidevalt tülitses Polnud kiuslik Tuletas koguaeg Krõõta meelde peale ta surma Sai sulastega küllalt hästi läbi Oli naine olemas
Vargamäe peremeeste igapäevaste tegevuste hulka kuulub lisaks põllumaa harimisele ka naabriga kemplemine, mille põhisooviks on olla naabrist parem. Raamatu põhiprobleemiks on tõe ja õiguse väljaselgitamine. Mäe ja Oru peremeeste elust puudub õnn. Andres on tubli ja töökas põllumees, kes ei loobu mingi hinna eest oma talust ning ta töötahe on lõputu. Mees alustab maatöödega varavalges ning lõpetab alles hilisõhtul. Tema suur maa-armastus hävitab perekonnarõõmu. Pearu seevastu aga teeb tööd vähem, kuna veedab palju aega kõrtsis. Kuid ka tema suhted oma perekonnaga pole kiita. Pearu ei saa vaadata, kuidas Andres niisama lihtsalt tööd teeb. Oru peremees mõtleb välja igasuguseid lahendusi, kuidas naabri elu raskemaks muuta. Mehe krutskid aga viivad Mäe ja Oru peremehed nii kaugele, et hakatakse kohut käima. Vargamäe peremeeste ühiseks iseloomuomaduseks on kangekaelsus, kuna kumbki ei anna järele
Tööleht nr 5 ,,Hea Pearu" Pearu oli oma loomult niisugune ja keegi ei oleks võimeline teda muutma. Ta tahtis kõigile näidata kui kõva tegija ta on ja ei ta on kõigist parem ja targem
Andrese plussid: · Ei käinud nii tihti kõrtsis joomas kui Pearu · Soovis lastele paremat tulevikku, rabades võimalikult palju tööd · Suutis andestada (ka Pearule lk. 142) · Polnud nii kiuslik · Sai sulastega küllalt hästi läbi · Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga (lk. 149-150) Miinused: · Kodus oli (peale Krõõda surma) liialt tõsine õhkkond · Otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks Pearu plussid: · Ei võtnud elu nii tõsiselt
Pearu No on alles raske hommik. Eile sai ikka kõvasti viina võetud, küll nüüd kõik mehed seal kõrtsis teavad mis mees ma olen ja kui palju ma kannatan. Oi näe, magussai. Unustasin vist eile lastele anda. Kahju ainult, et Andrest eile kõrtsus polnud. Oleksin tahtnud temaga paar asja ära õiendada, aga nüüd pean jälle kohtusse minema. See mees ikka ei anna mulle rahu, on alles sitke vennike. Või tema otsib õigust, kuid mis õigust sa siin Vargamäel tahad. Minu arust võidab see, kes on kavalam. Ühes asjas oli siiski Andres õige valiku teinud, see oli tema kadunud naisuke Krõõt. Ma siiamaani mäletan tema heledat häält kui ta sigu minu maa pealt ära ajas. Küll Krõõt oli ikka väärt naisuke. Mina omast heast südamest ajasin isegi tee puhtaks Krõõda surma puhul, nii väärt oli Krõõt. Kahju, et teda enam pole. Oli teine vast sihvakas ja sale, minu naisega ei anna võrreldagi, puha tömpajalg teine. EI suuda...
Inimestevahelised suhted ja vastuolud Anton Hansen Tammsaare teoses "Tõde ja õigus" on kirjeldatud põhiteemana pikalt ja põhjalikult Andrese ja Pearu omavahelist läbisaamist. Täpsemalt sellest kuidas Andres otsib oma tõde ja peab seda kõige õigemaks, mille vastu miski ei tohiks saada ja Pearu kavalt mõtlemisviisi, kuidas Andresest üle olla. Pearu kinnisidee on näidata põhiliselt kõrtsileti ääres oma suurust ja paremust. Nii ajab Pearu oma krutskitega Andrese viimse piirini ja seetõttu ei lõppe ka nende kohtuprotsessid ning vihavaen. Juba esimesel kohtumisel ähvardab Oru talu peremees Mäe talu uue omaniku sealt väljasüüa. Andres ei pea seda millekski ja kinnitab, et tema sealt ei lahku. Kuid üks on kindel, mille vastu Pearu ei saa see on Andrese jõuline ülekaal. Seetõttu hoiab tüliküsimustes Oru peremees alati vastastikku seistes Andresest veidi kaugemale.
Pearu ja Andres kui tüüpilised eestlased Eestlased on tuntud kui töökas rahvas, kes on üsnagi endasse tõmbunud ja oma tundeid juba niisama kergelt ei paljasta. Tihti öeldakse eestlaste kohta, et nad on tõsised, ebausklikud, jonnakad ja väga vähe suhtlevad. Veel on neile iseloomulik töökus ja alkoholilembus. Kas ka Pearu ja Andres on kui tüüpilised eestlased? Pearu on umbes 30-aastane mees, kes tahab iga hinna eest olla teistest üle. Temale peab kuuluma alati kõik kõige parem. Ta ei kohku millegi ees, et oma eesmärke saavutada. Romaani alguses kiitleb ta, et ta on ära ajanud kõik vanad Vargamäe peremehed ja küllap saab ta ka Andresest sama lihtsalt lahti, aga nii see ei lähe. Andres, kes on ka kuskil 30- aastane osutab talle raskemaks vastaseks, kui ta arvata oskas. Pearu ja Andres on mõlemad üsnagi tõsised inimesed
Vargamäe peremehed Anton Hansen Tammsaare raamatu ,,Tõde ja õigus'' nime võib lahti seletada Vargamäe peremeeste Andrese ja Pearu omavahelise võitluse põhjal. Nemad kaks justkui otsisidki omavahel tõde ja õigust. Meestel oli tungiv soov teineteisest erineda ning üksteist üle trumbata, sooviks ja eesmärgiks olla Vargamäel ainuomanikud. Vargamäe Andres oli teose alguses noor hakkamist täis talupoeg, kes alustas oma elu ülesehitamist Vargamäel ning ühtlasi ka võitlust maaga. Koos oma naise Krõõdaga Vargamäele kolides, ei teadnud ta päris täpselt, mis teda
Pärast eelnevalt nimetatud konflikti jäid teda pikalt vaevama süümepiinad, mis tähendas, et ta erines tublisti teistest tolle ajastu eestlastest, kes olid ääretult kadedad ning hoolisid ainult enda ja oma lähedaste heaolust. Kuna Indrekule meeldisid linnud ning talle meeldis neid vaadata, ent vihkas kasse, kes neid linde sõid, lõi välja Indreku varjatud pool ning kättemaksuks lasi ta koeral kassile lõpu peale teha, mis tundub õiglane, ent julm. 4.Iseloomusta Pearu häid ja halbu külgi. Milline peremees ta on? Pearu oli korraga nii hea kui ka halb tegelane, kes tundus mulle üldjuhul väga egoistlikuna, kuna ta soovis ainult endale head elu ning hakata kogu Vargamäe valduste omanikuks. Kuna talle ei meeldinud ta naaber Andres koos oma perega, otsustas ta iga hinna eest viimase elu võimalikult raskeks nii füüsiliselt kui ka vaimselt teha. Kui Mäe talu oleks mõni kõrgema distsipliini ning
Ära teha oli palju korrastada laokile jäetud eluhooneid ja lautu, ehitada uued kambrid, muretseda leib lauale ning suurendada karja. Andrese mure Vargamäe pärast oli suur, ta tundis, kuidas omandatud maa tekitas talle kohustusi, mida tema ausa inimesena hoolega täitma peab ta oli sõlminud maaga justkui lepingu. ,,Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevasele põlvele." Erinevalt Andresele ei tundnud Pearu nii suurt muret oma talu pärast, tema suurim mure, mis tundub kõrvalvaatajale väike ja tühine, oli hoopis midagi muud. Pearu mure seisnes naabrimehes. Ei tahtnud ta sugugi, et Andrus Vargamäel on. Oma eelnevad naabrid oli ta suutnud kiiresti alla andma panna, kuid Andres oli teist sorti mees. Olles isegi kõrtsis joomas, tundis Pearu muret, kuidas üleaedsetele vingerpussi mängida. Päevast päeva saatis Pearut see muremõte ja oli talle kinnisideeks. Hea
Tõde ja õigus Luguemiskontroll 1.Missuguste kaalutlustega ostis Andres Paas Vargamäe ? Andres teadis ,et Vargamäe on soine ala ,aga ta tahtis teha selles oma unistuste kodu . Ta nägi palju vaeva ja palus abi veel naabrimehelt Pearult ,et maad kuivendada . Pearu oli algul sellega nõus ,kuid hiljem ehitas tammi ette . 2.Missuguse perspektiivse väljapääsu taipamiseni jõudis Andres võitluses soomaastikuga ? Ma arvan ,et Andres lootis ,et kui ta teeb kõik tõe ja õigusega siis jõuab ka temani see nn armastus, aga päris nii see kahjuks ei läinud . Andres nägi küll palju vaeva oma maaga põhiliselt ,kuid kõik liikus pigem allamäge. Kuigi vahest Andresele siiski õnn naeratas
Kendi Paet TAH-10 II.Inimestevahelised suhted Miks ebaõnnestus koostöö Pearuga maa viljelemisel? Kuna Pearu tahtis Andresest ja tema perest lahti saada. Pearu üritas neist lahti saada kiusamise teel, ning sellepärast ebaõnnestus ka koostöö. Veel proovisid mõlemad üksteist koguaeg üle lüüa erinevatel viisidel, ning see takistas koostöö tegemist. Vahel leppisid ka Pearu ja Andres ära, kuid see ei kestnud kaua. Kuidas oli Pearu omandanud talu? Pearu oli terve elu talus elanud ja ta isa oli kogu Tagapere talu üles ehitanud, ning see päriti hiljem Pearule. Missuguseks oli kujunenud tema suhtumine maaharimisse võrreldes Andresega? Pearu ei võtnud kõike nii tõsiselt, ning see käis ka maaharimise kohta. Pearu võttis kõike rahulikumalt ja mängulisemalt, kui Andres. Pearul oli ka maa parem kui
thtsamaks teha. Tema t peale aega ei kuluta. Ning et oma muidu sna ksluisesse ellu sra tuua, joob ta end tis ja hakkab leaedse kahjuks koerusi tegema. Kui midagi muud le ei j, ka enda kahjuks, peaasi aga, et nalja saaks. Andres samal ajal aga rgab palehigis td teha, et oma talumbrusest teha liivase ja kuiva asemel viljakandev ja kasulik maa. Ta isegi ei mtle puhkamise peale. Ta elab vaid oma pere ilsa tuleviku nimel. Mida aeg sedasi, seda selgemaks saab Eespere peremehele, et Pearu ei jta jonni, tema kindel eesmrk on uus naaber Vargamelt minema ajada. Andres teadis enne tallu kolimist, et tulevik ei saa kerge olema, kuna maapind on kehv ja tuleb kvasti videlda, et sellest asja saada. Ta ei arvestanud aga sellega, et lisaks loodusele on tal ka inimvastane, kes on sama vimukas ja jonnakas peremees kui temagi. Ta ei osanud arvata, et tal seisavad ees seda mtu kohtupidamised ja rplemised. Enne Krda surma suutis Andres naabrile hsti vastupanu osutada. Prast aga
on igav, paks ja mõttetu teos. Nüüd, kui ma ise selle teose olen läbi lugenud, ei ole see enam jube raamat, millest mu sõbrad rääkisid. Pean ütlema, et minule meeldis see teos. Seda just teose lihtsuse ja puhtsüdamlikkuse pärast. Väga tõetruult on lugejateni toodud, kuidas Andres ja Krõõt kolivad Vargamäele elama ja ennast seal üles töötavad. Lisaks teost on vürtsitatud eestlasliku kanguse ja kangekaelsusega. Kaks naabrit Andres ja Pearu tahtsid olla teineteisest paremad, rikkamad, kavalamad ning tahtsid üksteisele kohta kätte näidata. ,,Aga äkki astus Andres Pearu juurde, pani oma suu tema kõrva äärde, käe ette varjuks, et teised midagi ei kuuleks, ja sosistas nõnda midagi. Pearu polnud sugugi ette valmistatud, et ta nii ruttu Andrese saladuse teada saab. Aga niipea kui ta selle oli kuulnud karjus ta: ,,Sa pidid ju kõvasti, et kõik kuulevad!" [] ,,Pearu on sees!" hüüti mitmelt poolt." 2
Jussi hooletusse jätmine olid vaid inimlikud. Inimene on nii kangesti tark ja ettenägelik olevus, oskab teha vahet halval ja heal ja tahab endale alati parimat. Teoorias peab see paika, ent praktikas kipub meeltesegaduses indiviid eksima ja vääratama. Miks ei käituta alati hästi, eetiliselt, mis loogilise järeldusena peaks viima õnneliku eluni. Võib-olla puhtalt laiskuse pärast. Milleks pingutada? Paistis, et nõnda mõtles Oru Pearu, kes tööd rügada ega alati heaga katsuda ei viitsinud. Oma kavalate võtetega teenitud jõukus teda ülima meelerahuni ei viinud, kontrastiks igavale argielule meeldis talle eelkõige Andresega rehnutti pidada ning konfliktidest võitjana väljudes külameeste austust nautida. Pearu vimkad aga tirisid enda võrku peagi ka senini tõe ja õigusega alati ausalt võidelda püüdnud Andrese ning muutusid rutiinseteks kohtuskäimisteks ning igaveseks
sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes. Ta ei aima, et siin ootab teda tema paha vaim Tagapere Pearu. Uskudes oma jõusse, ei võta Andres esialgu Pearut tõsiselt, aga kui algavad nurjumised ja Pearu osutub jonnakuses niisama visaks kui Andres töös, algab Andrese karmistumisprotsess. Andresel on küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega, kuid oma elukäigu traagilisi vigu ei saa Andres parandada. Ta juurib küll välja puu, mille otsa Juss enese poos, aga Jussi vari jääb Vargamäele, kust kaob elurõõm. Nüüd on positiivsete ideaalidega Andres
Vargam äe perde põlvne mine Eespere e Mäe Liisi P Oru Joosep P T Andre s Paas Maret Krõõt Sass Oska r Anni Elli Suri P(sur Andres i) Andre kadus Vene- s Paas Jaapani sõjas Juku (suri) Mari...
TÕDE ja ÕIGUS I KIIRE sisukokkuvõte Keskmine konflikt kujuneb Pearu ja Andrese, kahe Vargamäe naabri vahel. Raamat algab sellega, et Andres koos oma vastvõetud naise Krõõdaga kolib Vargamäele Andres on endale talu ostnud. Pearu, kes on vanem ja elab juba ammu naabruses, ei armasta konkurentsi ja näeb Andreses potensiivset vaenlast. Ent Andres ei mangu sellest alla. Ta hakkab agaralt kõiki majapidamistöid tegema ja soostunud maaga võitlema, et põldu teha. Töö on tappev, ent Andres on veendunud, et ta teeb seda kõike helge tuleviku nimel, et ta lastel oleks vähem vaeva. Esimene kähmlus Andrese ja Pearu vahel toimub kõrtsis, kui Andres keeldub Pearu pakutud
Kõrtsi on kujutatud külameeste kohtumispaigana, kus käib iga mees, kell vähegi rahakott seda lubab. Raamatus toimub tegevustik niisiis kahe naabertalu elanike vahel. Esimeses, Mäe talus sureb perenaine Krõõt ning Sauna-Juss teeb enesetapu. Jussi naine Mari saab talu uueks perenaiseks ja kasvatab üles hulga lapsi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viimane aga alla ei anna. Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andres oskab ka naabrimehe
nimel ning mille nad hiljem ka saavutavad. Inimese ideaaliks oleks olla mats, kes on hooliv ning julgeb teistest erineda. Kuid kahjuks on hakanud tõusma just vurlede osakaal. Vurle on inimene, kes teeb seda, mis talle kergem ja lõbusam tundub. Erinevalt matsist, on vurle püsimatu ning ta ei ripu hingega millegi küljes. Vurlel ei ole tugevat iseloomu ja ta seab end iga tuule järgi. Vurled, nagu Vargamäe Pearu, väldivad rasket tööd ning peavad ennast teistest tähtsamaks. Neil on suur võiduhimu ning kõige olulisemaks peavad nad materiaalseid väärtuseid, mida hindas ka Pearu. Samas võib mõni inimene olla nii vurle kui ka mats, sest ka matsid võivad olla vahel omakasupüüdlikud ning vurled võivad kahetseda oma vigu. Iga isik on eriline, kuid rohkem hinnatakse ausust, kui paratamatult tekib ühiskonda juurde vurlesid, kes ihkavad tähelepanu ja materiaalset vara.
peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha. Kõrtsi on kujutatud külameeste kohtumispaigana, kus käib iga mees, kell vähegi rahakott seda lubab. Raamatus toimub tegevustik niisiis kahe naabertalu elanike vahel. Esimeses, Mäe talus sureb perenaine Krõõt ning Sauna-Juss teeb enesetapu. Jussi naine Mari saab talu uueks perenaiseks ja kasvatab üles hulga lapsi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viimane aga alla ei anna. Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andres
Vargamäe Andrese traagika Kui minul oleks kunagi olnud võimalik jalutada Vargamäe tallu ja jälgida sealseid tegemisi, oleks mulle jäänud mulje Andresest, kui töökast ja kohusetundlikust mehest. Ta rügas päevast päeva ning ei võtnud iial aega elu nautimiseks. Alguses poleks ma ehk selles mingit probleemi näinud, kuid viimaks oleksin märganud, et Mäe peremees ei oska oma tegevust kõrvalt silmitseda ja ta ei tunne rõõmu tehtud tööst. Tema kohal oleks justkui hõljunud pidevalt miski vari - tema elu traagika. Andrese suurim kannatus eluteel oli tema tõde ja õigus. Algselt oli mees oma jõus väga kindel ning ei uskunud enda naabrit olevat selle, keda ta räägiti olevat. Ta ei näinud Pearus endale vastast. Aga Andres märkas ajapikku, et tema naabrimees on just sama kangekaelne pahategudes ja jonnakuses, kui tema ise töökuses ja põllul rügamises. See viis lõputu tõe ja õiguse otsinguteni. Kuid tõe ja õiguse ...
Nende väidetega ei kutsu ma üles lapsi peksma või kasutama lapstööjõudu, aga inimesed võiksid siiski mõista, et mõningane kasvatus ja kerge tööharjumus tuleb nendelastele tulevikus kasuks. Jõudes tagasi Vargamäele saame aru, et 19.sajandil olid vajadused ja olud teised ja me ei ole objektiivsed kui võrdleme Indreku ja teiste laste elu tänapäevaste standarditega. Naise peksmisega, tõesti, ei saa nõustuda. Väga demagoogiline oleks väita, et Oru Pearu peksis ka, järelikult oli see sel ajal normaalne. Arvatavasti on kõik kuulnud ütlust, et kui peksab, siis armastab. Otseselt võttes ääretult jabur. Aga kui vaadelda laiemalt, ehk oli Andres lihtsalt laia tundeskaalaga mees? Kui vihastas, siis vihastas kõvasti ja peksis ja kui armastas siis oli armastus seda suurem. Olgu selle peksmise ja armastamisega kuidas on, aga teise täiskasvanud inimese peksmiseks ei suuda mina küll põhjendust leida.
Samuti pidi ta hoolitsema oma vanamehe eest, kes ka rügas mõlemale peremehele. Nad olid pidanud oma lapsed matma juba üsna nende nooruses. Kuid tööde rügamise kõrvalt jäi saunanaisel aega ka muudeks tegevusteks, meelis tegevus oli keelepeks, sest see oli ainuke asi siin ajalikus elus, mis tõeliselt huvi pakkus ja närve kõditas. Ta sai ka korduvalt oma vanamehe käest pragada selle eest ning peksu, kuid ei see tema lõugu kinni suutnud hoida. Oru Pearu naise- ,,lambasihvri" elu oli mõnevõrra kergem kui teistel Vargamäe naistel. Tema ei pidanud rügama päevad-ööd põllul tööd teha, sest Pearu ei tapnud teda tööga. Tema kohustus oli kasvatada lapsi ning kodu hoida. Vahest olid Pearu antud korraldused ka Pearule endile konti mööda , kuid puhtalt võimu näitamiseks, sundis ta ,,lambasihvrit" neid tegema. Oru Pearu oli keevalise loomuga ning kange viinanina, pidi ,,lambasihver" kaitsma omi lapsi
Hommikul vara tõusti ja õhtul hilja mindi magama, puhkamiseks aega ei olnud. See ei tulnud üldse kõne alla, et keegi oleks võinud haiguse pärast töö tegemata jätta. Ka kõik lapsed ja eakamad inimesed pidid tööd rügama. Eestlased on alati olnud töökas rahvas ja pole väikeste probleemide üle nurisenud, aga raske töökoormus päevast päeva ei tee kedagi õnnelikuks. Vargamäelaste õnne takistasid ka nende omavahelised suhted. Naabriviha ei olnud Vargamäele võõras. Pearu oli teose põhiline vaenulikkuse õhutaja. Kõik pidid tema pilli järgi tantsima ja temale alluma. Vastupidine käitumine ajas teda marru. Kuigi Andres üritas Pearuga alguses läbi saada, ei kannatanud ta siiski teda välja. Asi läks ka nii kaugele, et tülisid tuli lahendada kohtus. Kui naabrid ei saanud omavahel läbi, siis loomulikult olid ka peresiseselt palju tülisid. Inimesed oli tüdinenud raskest tööst ja viha kõigi sees kasvas. Naised pidid tujud alla neelama, aga mehed
Esimene anne. I kohaleminemine ; lehm II lk.15 tutvumine III lk.23 kõrts ; tutvumine Pearuga IV lk.33 Pearu kojutulek ja vägivaldsus V lk.42 kraavi kaevamise arutelu ja kokkulepe VI lk.51 Nelipühad ; kirikuskäimine ; naabrid Eesperes külas ; rammukatsumine (Andres ja Oru sulane Kaarel) VII lk.64 sõnnikuvedu ; Mäe tüdruk Mai Oru Kaarel VIII lk.72 heinategu ; Krõõt rase ; Andres taipab, et krunt polegi nii hea ; Vargamäe (Kuusiksaare) ajalugu IX lk.84 konflikt ree pärast ; Krõõt ja Andres saavad tütre (Liisi) X lk
põhiolemust, nende väärtusi ja iseloomu ning on jätnud seetõttu jälje just meie rahva hinge. "Tõde ja õigus" I osa kujutab Eesti külaolu, täpsemalt Vargamäe maastikku ja meeleolu, mille idee sai Tammsaare oma kodukandist. Tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest, kelles avalduvad eesti talupojale iseloomulikud jooned. Vargamäe Andrese karakter kujutab ühe talupoja elu ja võitlust karmides Põhja-Eesti tingimustes, kus teda ootab kiuslik naabrimees Tagapere Pearu. Andres on visa, sihikindel ja töökas, ent endassetõmbunud. Ta elas sissepoole ja püüdis visa tööga saavutada seda, mida Pearu vempudega. Vargamäel oli soine ja viljatu maa ning tuli pidevalt loodusega jõudu proovida. Kraavide kaevamine, jõe allalaskmine ja viljakate põldude loomine oleks nõudnud Andrese ja Pearu paremat läbisaamist, kuid selle asemel tehti teineteisele nii majanduslikku kui ka moraalset kahju. Vargamäel ei võideldud enam
Sauna- Madis ja peremees proovisid rammu ning ikka Andres jäi peale. III Tehti tööd ning ühel päeval läksid noored külavahele kõrtsi, kuna neil oli vaja sulast ja tüdrukut. Nooruk jäi kõrtsi ette vankrisse ning Andres läks sisse. Leidis sealt endalegi noore sulase ja tahtis naabrimehegagi paar sõna vahetada, kuid see istus saksitoas. Naine tegi väljas teiste küla eitedega tutvust ning sai ka endale tahetud tüdruku. Lõpuks sai Andres ka Pearu Murakaga juttu puhuda. Teine kutsus teda ka saksituppa, aga Andres keeldus. Läksid hoopis välja naist vaatama. Pearu ütles, et varsti ei ole neil enam maad, sest too sööb nad lihtsalt välja. Tahtsid ka rammu katsuda, kuid ei õnnestunud, sest Pearul polnud kuube. Pearu oli külas tuntud nägu. IV Tagapere rahva pereelu. Naine ootas meest kõrtsist juba mitu päeva koju ning kui tuli, siis oli vihane ja tahtis naisele kallale minna
Kohati võtab autor ka iroonilise hoiaku, kirjeldades kahe kange naabri omavahelist ``rehnutti pidamist`` lõbusalt, justkui nende üle naerdes. Eespere ja Tagapere talud on hoolimata ühisest asukohast Vargamäel väga vastandlikud, kui Mäe talu liikmed tunduvad väga sügavad ja pideva arenguga, siis Oru talu liikmed näivad lamedad ning paigalseisvad oma põhimõtetes. Samas võib see olla näiline, sest autor on rohkem süüvinud Andrese kui Pearu talu igapäevaellu, ning iga detail Oru talu elust on jäänud suurema tähelepanuta. Vargamäel tundubki olevat selline imelik omadus, et ta ainult võtab ja võtab, kuid tagasi midagi ei anna, justkui imeb tegelastest elumahlad välja. Ühtaegu ta ka karastab, aga seda niipalju, et südamed aastatega pidevast võitlusest kalgiks muutuvad. Romaani kõige olulisemaid sündmused on Krõõda ning Jussi surmad, milles mõlemas oli Andresel väga suur roll, kui mitte isegi põhjustaja
teda aina nõrgemaks tegi, sest polnud aega isegi pärast sünnitust korakski puhata, mis on igate pidi eluohtlik äsjasünnitanule ja minu arust oli Andresest üldse väga isekas sedasi oma naist tööga koormata ilma, et oleks vahel ka mõne hea sõna tänutäheks öelnud. Pärast teise tüdruklapse sündi algas perenaise kõige kurvem aeg, sest ta arvas, et ta ei saagi ühtegi poisslast Andresele kinkida, keda ta oli nii väga soovinud. Krõõdal tekkis mingi alateadvuslik kadedus Pearu naise vastu, kellel oli juba mitu poega. Tänu sellele, et ta oli pettunud, et uus laps on ka tüdruk, hakkas ta päev-päevalt järjest kurvemaks ja nutusemaks muutuma. Muidugi oli siin ka tööl oma osa, sest puhkamiseks polnud ikka aega. Andres, aga ei pannud Krõõda pisaraid millekski ja laskis samas vaimus edasi. Lõpuks sündis, siis Andrese kaua oodatud poeg, kelle nimeks sai Andres. See tegi mehe rõõmsaks, kuid sellele rõõmule sai
Vargamäe peremehed A.H Tammsaare mahukas romaan ''Tõde ja õigus'' on üks dramaatilisemaid teoseid eesti kirjanduses. Keskseteks tegelasteks on Andres Paas ja Pearu Murakas , kellel on suur soov olla Vargamäel ainuomanikud. Vargamäe Andres oli töökas ja aus mees. Andres oli Vargamäele talu ostnud nagu põrsas kotis . Talu ostuga Vargamäele algas tema jaoks eluaegne töö .Tema unistused taluga seoses olid nii suured ,et paljas mõte oma talust oli põhjus Vargamäele elama asumiseks. Andres ei oodanud ega lootnud ,et Vargamäe sünnib iseenesest. Ta tahtis Vargamäe teha ise oma kätega. Kuid alati ei lähe ka kõik nii kuidas
Krõõt ja Andres tulevad Vargamäele, mille jaoks oli Andresel piisavalt raha ja mida ta oli enne vaatamas käinud. Eespere ehk Mäe ehk Andrese talu. Tagapere ehk Oru ehk Pearu talu. Lehm jääb sohu kinni kevadel, maapind on niiske. Andres tahab Pearuga kahasse kraavi ehitada, kõik arvavad, et tuleb kallim. Pearu on nõus, kui kraav on tema maal ning vall on tema pool. Tehakse palju tööd, Andres tahab sellest mõnusa ja tulusa koha teha. Minnakse kõrtsi sulast ja talutüdrukut otsima. Pearu tahab seal juba rammu katsuda ja juua. Krõõt tutvub Aaseme perenaise ja teistega. Pearut oodatakse mitu päeva koju, teisipäeval, kui ta tuleb, läheb kismaks. Pärast rahunetakse maha, kuna Pearu Murakas tõi saia ja joogipoolist. Pearul 2 last. Nelipühad
H.Tammsaare 1. (6) Krõõt kolib Andrese juurde, sõidavad hobuse vankris Vargamâele. Kohale jõudes lâhevad Amdres, sauna Madis ja karjapoiss sohu kinni jäänud lehma pàastma 2. (12) Kroot, andres ja madis lahevad ostetud krunti uurima. Andres arutab Madisega kuidas maid paremaks teha. Madis ja Andres katsusid omavahel jõudu kive tõstes 3. (17) tammsaarelik tootegemine, Krõõt tutvub kohaliku vanaperenaisega kõrtsi ees, Andrws tutvub kortsis pearuga, 4. (25) Pearu joudis kortsist alles teisip tgsi maani tais ja kisas, pearu vs villem, naine vs pearu, pearu tahab voimu naitamiseks kaevu sittuda, teised paluvad 5. (31) tammsaarelik tootegemine jalle, andres peab pearuga labiraakimisi kaevu osas, sai pearu nousse 6. (38) Esimene nelipüha, noored lahevad kiriku, Eedi ei saa kiriku sest tal on rabalad riided, teisel puhal tuleb kularahvas kulla, kutid hakkavad joudu katsuma, Andres maadleb Kaarliga (pearu sulane) 7
Teel uude koju juhtub aga õnnetus: lehm vajub sohu, kuid saadakse sealt kätte. Krõõt on väga sokeeritud. Koos nendega tuleb vargamäele kaasa ka karjapoiss. Tutvuti uue taluga: hooned olid üsna vanad ja logud. Talumaad paljuski soised ja liigniisked. Andres arvestas ka rohkem sellega, mida ta töö abil talust teha võib, kui mis juba olemas oli. Ta pidas isegi plaane, kuidas soo kuivendada ning põlluks ja karjamaaks muuta. Madis hoiatab Andrest kiusliku naabri Pearu eest. Ütleb, et ristikivid võivad liikuma hakata (nendega märgiti talude piire). Madis ja Andres katsuvad kive tõstes jõudu, Andres on tugevam. Algab suur töötegemine. Andres hakkab põldu kündma ja ehitab õue ümber aeda. Ta lööb ukse ette paar lauda, et lävepakk oleks kõrgem ja sead tuppa ei saaks. Põllud on märjad ja kivised. Andres otsustab kividega võitlema hakata. Ta käib koos Krõõdaga kõrtsis tutvusi sobitama ja leiab endale sealt ka sulase ja tüdruku.
Tammsaare peremehekontseptsioon Merilin Kauniste Raamat ,,tõde ja õigus" on kirjaniku A.H.Tammsaare Peategelasi on raamatus kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Andres Paas asub koos oma noore naise Krõõdaga elama Vargamäele. Mees on täis ootusärevust, sest kuigi see koht pole kõige parem mida tahta võis ja ka maa pole kõige parem, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks tema unistuste kodu ja elutöö. Andres on väga töökas, sihikindel ja tugev mees- ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa kokkuvõte Vastused arvatavatele küsimustele: 1)Eespere= (Vargamäe) Andres Paas= Mäe= Väljamäe Krõõt tuli kohast, kus olid põld, mets ja laas. 2)Tagapere= Pearu Murakas= Oru Pearu oli pärit Tuhalepast. Pearu oli kõhna, lühike, üle 30. aastane ning tal oli harv habe. 3)Naiste tööd: heinategu, kodused talitused, lehma lüpsmine, karjada tegelemine, peenrate rohimine, köögivilja kasvatamine, laste kasvatamine ja kasimine, toidu tegemine, talus koristamine. 4)Vargamäe lapsed(kõik alates vanemast): Krõõda lapsed= tütar Liisi, tütar Maret, tütar Anni (suri ära), poeg Andres Pearu naise lapsed= poeg Joosep, poeg Karla, tütar Riia, poeg Jüri
TÕDE JA ÕIGUS I XXVII Andresel ja Maril sünnib teine poeg Ants. Oli vaja varrusid pidada, kus läks vaidluseks Hundipalu Tiidu ja rätsep Taari vahel. Oru I "Seal ta ongi see Vargamäe," lausus mees ja näitas käega üle soo Pearu saab naiste käest peksa. järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühmitas madalaid hooneid. Andres XXVIII Eesperes sureb talvel kolm last, sest ringi liigub ja Krõõt jõudsid Vargamäele. lastehaigus, ja ka palju teiste perede lapsi. Liisi ja Maret räägivad II Madis tutvustas Andresele ja Krõõdale nende uut talu. väiksematele, kuidas nemad said kunagi lumehanges hullata, aga praegu
Nimelt romaan "Tõde ja õigus" algab sellega, et teose tegevuspaika Vargamäele saabud selle äsja ostnud uus omanik Andres Paas koos oma abikaasa Krõõdaga. Seal Vargamäe talus nad loodavad koos edukalt uut elu alustada. Kõik näib Vargamäel alguses sujuvat, kuid peagi tutvub Vargamäe andres oma üleaedsega Oru Pearuga, kes aga osutub üheks kiuslikuks naabriks ja hakkab tasapisi oma naabrile erinevat sorti häda kaela tooma, näiteks kui Andres kohtus esimest korda Oru Pearut kutsus pearu teda ja tema naist kõrtsi, olenevalt Andrese ja Krõõda suurest vastuolust kõrtsi minna. Seepeale algasid Andresel tülid naabriga. Tõe ja õiguse otsing romaanis kajastub selles, et Andreses hakkab naabriga võitlema oma õiguse eest, näiteks hakkab Andrese naabrimees Oru Pearu oma aeda lõhkuma ja ajab naabri sead ja hobused korduvalt oma kaera põllule, et naabrile sellega häda kaela tuua. Andres saab naabri halvasoovlikusest teada ja peale
Vargamäe peremehed A.H Tammsaare mahukas romaan ''Tõde ja õigus'' on üks dramaatilisemaid teoseid eesti kirjanduses. Keskseteks tegelasteks on Andres Paas ja Pearu Murakas , kellel on suur soov olla Vargamäel ainuomanikud. Vargamäe Andres oli töökas ja aus mees. Andres oli Vargamäele talu ostnud nagu põrsas kotis . Talu ostuga Vargamäele algas tema jaoks eluaegne töö .Tema unistused taluga seoses olid nii suured ,et paljas mõte oma talust oli põhjus Vargamäele elama asumiseks. Andres ei oodanud ega lootnud ,et Vargamäe sünnib iseenesest. Ta tahtis Vargamäe teha ise oma kätega. Kuid alati ei lähe ka kõik nii kuidas
Andres on koha suhtes lootusrikas ning valmis oma elu sellele pühendama. Krõõt on umbuslik, kuna tema isakodu n metsade taga, teistsuguses kohas ning ta ise ei sobi kohalike naiste juurde, on peene kondiga. Sellest olenemata täidab mehe soove ja rabab temaga samavääriliselt tööd. Eespere hooned on uue rahva saabudes lohakil ja karjamaad vee all. Vargamäe koosneb kahest talust, millest teine asub allpool orus, kus jõgi on lähemal ja maa parem. Teise talu peremeheks on Pearu Murakas, kes on kange mees, veedab enamuse aja kõrtsis ning on kindel, et sööb Andrese Vargamäelt välja nagu eelmise peremehegi. Andres kuuleb jutte naabrimehe kiuslikkuse kohta, kuid esialgu ei usu neid. Andrese esimeseks plaaniks Vargamäel on kaevata kraav oma maadelt joke, et maid kuivendada ja viljakamaks muuta. Kuid kraavi jõuaks jõkke läbi Pearu maa, kuid kasu saaks sellest kõige rohkem Andres. Sellest tekibki naabrite esimene tüli. Pearu nõustub asjaga ainult siis, kui kraav
Andres ostab Vargamäele talu ja kolib koos Krõõdaga sinna elama. Ta valis selle koha, kuna tal polnud parema jaoks raha ja ta oli seda talvel vaatamas käinud. Nad jõudsid Vargamäele kevadel ja siis kohe esimesel õhtul oli selge, et koht on väga niiske, sest lehm oli sohu kikki jäänud.*Algul tahtis Andres Pearuga kraavi kahesse kaevata, kuigi Sauna- Madis andis nõu, et see pole hea mõte. Lõpuks oli Pearu sellega nõus, aga omadel tingimustel: mättad tema poole ja kraav tema maa peale. Andres ei osanud sellest midagi halba leida ja oli nõus. Kui kraav valmis, pidid nad koos esimese vee jooksma laskma, aga Pearu tegi seda üksinda.*Pärast seda tahtis Pearu loodiheinammad teha ja ujutas selleks heinamaad ta tegi kraavile tammi ette. Tamm takistas vee äravoollu ja ujutas ka Andrese maad üle.*Varst hakkasib tammid salapärasetl lagunema. Seda tegi Mart. Kord jäi Mart
- Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli suur, Andres mõtles ümbrust vaadates, mida maaga võiks teha, planeeris ja kavatses, Krõõt korjas vaikides lilli - ,,Elame siin nagu kärbsed sitahunniku otsas" sauna-Madis, lk 15 - Andres planeeris kraavi kaevamist kohta, kuhu Maasik kinni jäi, idee juhtida liigne vesi läbi naabrite maa jõkke, pakkus sellega sauna-Madisele tööd - Madis räägib Andresele, et naaber Pearu tahab tihti rammu katsuda, see peale tahab Andres proovida seda teha Madisega, kuid perenaine segab vahele ja takistab mehi, otsustatakse hoopis kive tõsta, Andres osutus tugevamaks ja seega Pearule vääriliseks vastaseks III - Andres soovis lapsi, tahtis, et nad tulevikus Vargamäe elamise üle võtaks - Uues talus oli palju tööd, hooned, maa, aed jms vajas korrastamist/ülesehitamist - Andres kõrgendas lävepakku, et sead tuppa ei pääseks, hiljem ehitas uued kambrid, et sead
Tõde ja õigus. Ülevaade. Osa Andmed Ilmumis- Tegevusaeg / Kandvad Tegevuskoht Kandev idee kirjaniku eluloost aasta kestvus tegelased I 1872. vanemate tulek 1926 19.saj. Andres, Vargamäe Võitlus Vargamäele. viimane Pearu, maaga ehk Samal aastal veerand. / Krõõt, inimene ja sündis 25 aastat. Mari. maa. Tammsaare. II 1898. asus 19.saj. lõpp- Võitlus kirjanik õppima 1929 20.saj. algus. Indrek, Tartu, jumalaga
Matsi võidakse pidada harimata mühakaks, kuid tegelikult on ta traditsioone austav ja mittemateriaalseid väärtuseid hindav isik. Ta ei pea olema maainimene nagu Vargamäe Andres Tammsaare romaanist "Tõde ja õigus". Nii nagu Andresel oli eesmärk muuta oma põllud ja metsad viljakaks, on ka teistel temataolistel soov eneseteostuseks. Erinevalt iseloomutust teisi kopeerivast enesearmastajast on mats aus ja hoolib oma kodumaast. Vurlede, nagu näiteks Vargamäe Pearu elu keerleb nende endi ümber. Mats seevastu pühendub millelegi, nagu Andres pühendus tööle. Üsna kindlasti on inimeste ideaal olla nagu mats, keda kirjeldas Tammsaare, sest on ju meie eeskujudeks ka haritud kuulsusi, kes julgevad teistest erineda ja peavad lugu oma esivanemate kommetest. Kahjuks ei vasta tegelikkus soovidele. Juhtivad ühiskonnategelased on pööranud tähelepanu küll sellele, kui tähtis on olla hooliv, siiras ja omalaadne, kuid üha suuremat osatähtsust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
