Memo To: Sales Director From: Head, Interviewing team Subject: Appointment: Sales Manager, Central and Eastern Europe We recently interviewed three canditates for this positsion. We have decided to appoint Robert Kaminsky. He seemed the best as far the speaking goes, he was understandable and calm. He is experienced in variety of industries, which coukd show his knowledge in different subjects. He was respected in old jobs by the staff which shows his great thoughts and results. He has been increasing sales by 12% over the five years. Succesess in his mind stays in the office at least seven o´clock. All members exept one had a unanimous pick. We defenetly recommend him for this job. Greetings, Interviewing team
AS SUUR MEMO Kellele Kõik allüksused Kellelt Assistent Juta Juurikas Telefon 657 3776 Kuupäev 02.10.2014 Sisu Asjaajamiskorra kehtestamine 1.märtsist on kehtestatud firmas uus asjaajamiskord, mis on edastatud kõikidele allüksustele.
MEMO To: William P. From: Mari K. Date: 08/02 Subject: International trade conference In response to your letter, saying that there is a trade conference, where I could represent our company, I'm confirming my willingness to attend the conference. I am glad that you have such belief in me and you're giving me this opportunity to show my workmanship. See you soon at work.
Memo Kellele: Kellelt: Kuupäev: Teema: ,,Peresaade" Traditsioon oli vanal ajal väga tähtsal kohal ja inimesed tegelesid sellega igapäevaselt. Igas peres olid omad traditsioonid ja oli ka selliseid, mis on tänapäevalgi ja mida peetakse koos suurema rahvaga. Pere traditsioon on väga tähtis just sellepärast, et säilitada kombeid ja uskumusi, mis olid vanasti ja mis peaks olema ka tänapäeval. Väga suur osa pere traditsioonis oli lastel, kuna lapsed olid tihti need kes andsid seda kõige paremini ja elavamalt edasi. Suuremad traditsioonid, mida vanasti peeti, olid: sünnipäevad, jaanipäevad, jõulud ja aastavahetus. Muidugi oli veel palju peresid, kes armastas iga õhtu või siis kord nädalas koos laua taga süüa ja juua. Traditsiooni pidi säilitama, kuna see hoidis peret koos ja suurendas võimalust perega rohkem ühendusi luua. Tänapäeval ei ole enam paljusid traditsioone, mis olid mitmeid või sadu aastaid tagasi. Näiteks käidi kunagi surnua...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Pronkssõdur ,,Aljoosa" Kellelt: Langenud sõdurite austamine ja nende kalmude väärikas hooldamine on tsiviliseeritud maailmale kohane ja lahingus karastatud sõjaveteranidele äärmiselt tähtis. Kahjuks taastatud Eesti Vabariigi algaastatel tegemata jäänud töö on pronkssõdurist väljakujundanud kahjuks mingisuguse meieteie poliitilise köieveo objekti. Selge on see, et vana pronkssõduri asukoht ei olnud kohe üldse talutav ja tuli sealt sobivamale kohale paigaldada; mitte õhata või muul viisil läbimõtlematult ja jõhkralt rahvavaenuliku käitumisega ära vedada pimeduse katte all, nii nagu tehti selle Lihula ausambaga läbipõrunud juhupoliitikute poolt. Ilmselge on ka see, et riigijuhtide saamatuse, tahtejõu ja pädevusetuse absoluutsel puudusel ei ole pronkssõduri probleemi siiani ükski valitsus proovinudki kahjuks lahendada. Väärikas lahendus tuli nüüd leida neil, kes püssirohu vingu ja lahinguvälja l...
Jüriöö Ülestõus Jüriöö ülestõus algas jüriööl 23. aprillil 1343 Taanile kuuluval Harjumaal kuid hõlmas ka Läänemaad, kus arvatavasti algas ülestõus 25. aprillil ja Saaremaal. Eestlased hakkasid vastu saksa feodaalide rõhuvale võimule, et oma iseseisvust taastada. Harjulased põletasid mõisasid, kirikuid ja tapsid kõik sakslased, kes neile ette jäi. Padise kloostris tapeti 28 munka ja hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased valisid enda hulgast 4 nn kuningat ja nende 10 000 pealine malev läks Tallinna lähistele. Saatkond asus Turu ja Viiburi foogtilt abi otsima, tasuks lubasid eestlased hakata Rootsi alamaiks ja nad saidki neilt lubaduse appi tulla, aga nad jäid oma tulekuga hiljaks. 4. mail kutsuti 4 kuningat Paidesse läbirääkimistele ordumeister Burchard von Dreilebeniga. See üritus osutus aga lõksuks ja kuningad raiuti rüütlite poolt tükkideks ja osade andmete põhjal aeti nende maharaiutud pead pos...
LIIVI SÕDA Liivi sõda algas, kuna Venemaa tahtis vallutada Liivimaad, et saada pääsu Läänemerele. Sõda algas 1558. aastal, kui Venemaa vallutas Narva ja hiljem Tartu. 1560. aastal purustasid Vene väed Oomuli lahingus Liivi ordu väed ja vallutas Viljandi. Sõtta sekkus ka Rootsi Kuningriik, kes aastal 1561 alistas Põhja-Eesti rüütelkonnad ja Tallinna ja need alad allutati Rootsi kuningas Erik XIV-le. Samal aastal sekkus sõtta ka Poola- Leedu kuningas Zygmund II Augustiga eesotsas, kes vallutas Riia piiskopkonna. Venemaa tsaar Ivan IV asutas Liivimaa kuningriigi ja asetas selle etteotsa hertsog magnuse. 1570. aastatel vallutas venelaste vägi veel Paide, Pärnu ja Haapsalu , kuid Tallinn pidas piiramisele vastu. 1579. aastal alustas Poola vägi Stefan Batory juhtimisel vastupealetungi. Peale edutut Pihkva piiramist (1581-1582) alustas Poola-Leedu rahuläbirääkimisi. See-eest olid rootslased üsna edukad. Nad ...
Eesti Rahvastiku Areng Eesti maa ja rahva arengus on esimene suur probleemirühm seotud Eesti ja eestluse taastearengu kindlustamisega XXI sajandi geopoliitilises keskkonnas, teine niisuguste rahvastikutrendidega, mis Eestit käesoleval ajal Euroopast eemale kannavad. Mõlema probleemirühma lahendus sõltub sellest, kuivõrd ja kui kiiresti ning kas üldse hakkavad riigikorralduses seas tooni andma riigimehelikult mõtlevad juhid. Eesti rahvastikutaaste hälbed Eesti maa ja rahva taastearengu kindlustamisküsimuse kõrval nõuab rahvastikuteaduslik lähenemine veel nende demograafiliste arengutrendide väljatoomist, mis kuidagi ei soodusta Eesti liikumist Euroopa integratsiooni suunas, pigem vastupidi, väljaöeldud soovide ja mõneti ka vastava toimetamise kiuste nihutavad meid koguni Euroopast eemale. Eesti rahvastikuprotsesse on vaadeldud nende rahvaste ja riikide kontekstis, kellega oleme demograafilise arengu ...
DEMOKRAATIA Demokraatiat võib üldiselt defineerida kui rahvavõimu. Aga kuidas saan mina selles protsessis osaleda. Kõigepealt siis koolis. Koolis või siis klassi on võimalik seda teha näiteks klassivanemat valides, sel juhul võidab see, kellel on klassis kõige rohkem pooldajaid. Veel on võimalik osaleda protsessis, kui õpetajad vahest küsivad/lasevad õpilastel otsustada, kuidas tundi paremaks muuta või mida tunnis teha. Ametikoolis on teoreetiliselt võimalik ka osaleda õpilasesinduse kaudu selles protsessis, aga tegelikkuses on see lihtsalt naljategemina. Kodukohas on võimalik demokraatlikult asju ajada näititeks sellistel nn ,,külakoosolekutel", kus on kohal küla-,valla-või linnavalitsuse esindajad ja kohalikud inimesed, kellel on võimalik oma arvamust avaldada ja valitsese esindajatega arutada, mida või kuidas midagi paremeni teha. Veel on võimalik demokraatia protsessis osaleda nä...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Elu Eestis Kellelt: Vahur Sepp AL 22 Kõik algab majandusest. Eesti ühiskonnas toimub kihistumine. Tekib juurde nii rikkaid kui ka vaeseid. Poliitikute lubadused jäävad täitmata,võimule tuleku järel. Ajakirjanduse kaudu ilmunud artikleist võime lugeda,et meie poolt valitud poliitikud tegelevad oma tegevusega pigem endale kasumi saavutamisel,rahva teenimise asemel, mis vähendab inimeste seas usaldust meie poliitikute vastu. Materiaalne väärtus on tõusnud tähtsamaks vaimsetest väärtustest, kuigi peaks olema vastupidi . Eestlastena vajame mõtteid, mis tooks meid üksteisele lähemale,mis annaks me olemusele tähenduse ja innustaks tegudele. Riik ei soosi elu maa piirkondades. Pigem toimub linnastumine, linnades oleva tööpakkumiste tõttu. Maaelu suretatakse sellise suhtumisega välja. Eesti riigi elukallidus pole võrdne töötajate palkadega ja seetõttu toimub ka töövõimeliste väljaränne paremini tasuvatesse na...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Erakonnad Kellelt: Vahur Sepp AL 22 Olen kogu oma teadliku elu elanud maal ja sellepärast arvan, et minu erakonna valikut on see mõjutanud tugevalt, nimelt meeldib mulle praegustest Eestis tegutsevatest (Eesti Demokraatlik Partei, Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Keskerakond, Eesti Kristlikud Demokraadid, Eesti Liberaal-Demokraatlik Riigipartei, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Eesti Vasakpartei, Isamaa ja Res Publica Liit, Konstitutioonierakond, Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond, Vabariiklik Partei, Vene Erakond Eestis) neljateistkümnest erakonnast kõige enam Erakond Eestimaa Rohelised(EER). Miks see erakond mulle meeldib, aga sellepärast, et: Esiteks nad keskenduvad esiteks looduse hoidmisele, nende arvates tuleb alustada laialdast üleminekut taastuvatele energiaallikatele, tänasel päeval kulutavad eestlesed iga aasta 10 miljardi krooni eest looduse ressursse. Teiseks väärtus...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema:Koolivägivald Kellelt: Vahur Sepp AL 22 Koolivägivald minu jaoks. Selline koolides toimuv väike riid ja nääklemine on kogu aeg eksiteerinud, vägivalda on koolides esinenud kindlasti pidevalt ajast aega, kuid on vist muutunud vahendid ja viisid. Vanasti toimus ju samuti(seda võib järeldada filmist ,,Kevade") koolivägivald väiksemate pahanduste kaudu. Hetke olukorras on koolivägivald üleüldiselt vägagi aktuaalne teema meedias ja ajakirjanduses. Niimoodi on see üht või teist pidi ka minu tähelepanu alla sattunud. Kuna õpetaja ja õpilase vahel ei tohiks olla füüsilist kontakti, siis tuleks õpetajatel rohkem kasutada pedagoogilisi meetodeid, mis jääb aga minu arvates paljudel õpetajatel tegemata. Ei saa muidugi kogu aeg ka õpetajaid süüdistada, sest õpilased tunnetavad ju selle kohe ära ja hakkavad käituma enesekehtestavalt. Arvan et siia mõjub ka maailmas toimuv vägivald, mis pressib sisse nii tänavalt,...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Demokraatia Kellelt: Vahur Sepp AL 22 Demokraatia esineb igapäevaelus võrdsuse ja oma vaba arvamuse esitamise näol, mis tähendab ideaalvariandis seda, et kõik inimesed on omavahel võrdsed ja saavad avaldada oma arvamust (ühiskonnas, koolis, kodukohas) toimuva kohta.. Mina saan osaleda riigikogu ja vallavolikogu valimistel. Arvan et, demokraatliku ühiskonna positiivsele arengule on tähtis, et me kodanikena ei jääks ühiskonnas toimuvat pealt vaatama, vaid ühiskonna arendamises ise osaleksime. Just ise oleme need, kellel on võimalus avalike valimiste kaudu asjade arengut mõjutada. Demokraatia eesmärk peaks olema võimalus toetada inimese ja poliitiku, valija ja valitava omavahelist suhtlemist, et õpitaks üksteist paremini tundma ning üksteisest aru saama. Just reaalne omavaheline suhtlemine loob võimaluse usalduse tekkimiseks või taastamiseks. Ainult siis, kui me ise aktiivselt omavahelist tihedat suhtle...
Kellele: ... Teema: "Eesti sotsiaalprobleemid" Kellelt: H P Sotsiaalsus meie ümber on hetkel väga aktuaalne teema. Ülemailmse majanduslangusega oleme hakanud üha enam arutama meie ümbritsevat ühiskonda ning seda, mis meie ümber toimub. Paljudele tundub, et iga päevaga läheb aina raskemaks ning keerulisemaks ühiskonnas hakkama saada. Sotsiaalsus hakkab pihta mõtlemisega, samas peab ka olema tahtejõudu ja oskama ennast edasi arendada. Kui ise olla tubli ja töökas, siis sotsiaalprobleemid ei häiri sind niivõrd palju. Sotsiaalprobleeme ei taheta väga teistele näidata. Paljud turistid, kes külastavad Eestit on öelnud, et esmamulje meist on väga hea ja probleeme nad ei märka. Eesti on heaoluriik. Ka raskel ajal toetatakse raskustes olevaid inimesi ning tehakse juurde uusi töökohti. Tööd on vähe ning paljudel puudub vastav haridus, et paremmatele töökohtadele kandideerida. Sel aastal koolitab Kuressaare Ametikool tööt...
Memo Liigun oma memos vähem tähtsamast probleemist suurema poole, ehk nn. mööda tagurpidi püramiidi süsteemi. Arenenud riikides, nagu Eesti, on sotsiaalsedprobleemid käsitletavamad ja lahendatavamad kui seda on arengumaades kuna seal on sotsiaalhoolekandesüsteem enamasti välja arenemata ja piiratud. Sealne suurim probleem on kõrge sündimus. Aga jääme Eesti piiridesse. Enamasti vajavad Eestis sotsiaalabi lapsed, invaliidid, vanurid, vanglatest väljapääsnud. Vanurite, kes moodustavad Eesti elanikkonnast viiendiku, eest peavad hooltkandma seaduse järgi nende omakesed. Juhul, kui puudub neid või võimalusi, võtab riik vastutuse enda kanda. On loodud vanadekodusid, päevakeskuseid jne. Laste juures on oluline nende kasvatus, et nad kogeksid vanemlikku hoolitsust ja kasvaksid täisväärtuslikeks inimesteks. Seepärast on oluline lastetoetused, eriti lasterikastele peredele ja lastekodudele. Sõltuvusproble...
Osku ,siis endale ennem pakk suitsu ,kui meelemürke. Tegelt seda probleemi oleks vägagi lihtne lahendada. Tuttavad kelle lähedasel on probleeme alkohooliga tuleks saata ravile ja tema eest hoolitseda. Paljud saavad võitu küll alkohoolist aga need kes on nõrgemad ei suuda kohe kuidagi alkohoolile ära õelda. Ma ei mõista mis elu see selline on kui sa päevast päeva ainult jood. Kas tõesti ,siis pole midagi targemat teha. Selline oligi minu lühike memo teemal Eestis esinevad sotisiaalsed probleemid. Kellele: Urmas Lehtsalule Kellelt : Märt Aulik KP-31
Kairis Baumann K14KÕ Unit 3 To: Ireene Richard From: Kairis Baumann Date: 5 May 2015 Re.: Management style Do to the complaints from subordinates about your management style that shows you are very controlling, distant and hard to approach at all times, I recommend you to try out some different management style, democratic for instance, where our employees can feel themselves more independent and included. It is very important for the productivity of the company and working climate as well that that the manager lets other to contribute in decisions to a certain extent. Open communication between all coworkers improves morale and motivation among the team. As a manager you still remains the power to make the f...
Demokraatia Autor: Tjorn Treu KP-21 Juhendaja: Urmas Lehtsalu Me elame demokraatlikus vabariigis ehk meil on võimalus olla vaba, olla sõltumatu. Kõik meie riigi elanikud on väga erinevatest peredest, kuid nendele erinevustele vaatamatta on meil kõigil võrdne võimalus üksnes mitte võrdsele haridusele , vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele. Need on nt: arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult , õigus vanaduspensionile ja veel paljudele muudele asjadele. Kõik need demokraatia hüved on meile väga loomulikud, kui kahjuks tihti need ei toimi.. Keegi ei tohi ka rikkuda seadust, kuna seadused on kõigi jaoks võrdsed ja kõik vastutavad oma tegude eest ise. Ka...
MEMO Teema Seminar-praktikum Kuupäev 23.10.2015 Kellelt Ulvi Mehiste Kellele Sulev Lääne Eesmärk Õppeseminar Riigikontrolli, Riigikogu ja Riigikantselei töökorraldusega tuvumiseks 1. Riigikontroll Tarmo Olgo tulemusauditi osakonna peakontrolör Riigikontrolli ametnikud võivad kuuluda erakondadesse, kuid see ei tohi segada tööd, neutraalsus on oluline. Eetikanõukogu seisukoht – sõnavabadus. Ühe toiminguga tegeleb min 5 kuni 6 inimest. Raportid punane – riigikogule, sinine – ülevaade ilma hinnangute ja soovitusteta, roheline – keskkonna audit. Auditi eesmärk - kuidas riik ja omavalitsused maksumaksja raha kasutavad, soovitused ja nõuanded, kuidas paremini. Raha kulutamise tulemuslikkus ja vastutustundlikkus. Riigikontroll on sõltumatu, valitsuse, riigikogu ja presidendi võrdväärne partner, üks seitsmest põhiseaduslikust institutsioonist. Sõltumatuse kaotamine võtaks töövahendid. INTOSA...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald ? Kellelt: Tiit Jõesalu AUT-22 Kooli vägivald on selline asi, et selles osaleb iga õpilane olenemata vanusest või koolist. Kooli vägivalda esineb mingil määrale igas koolis, mis väljendub nii vaimse kui füüsilise vägivallana. Mis aga on minu jaoks kooli vägivald? Mina olen isiklikult osalenud koolivägivallas palju, aga enamus asju oli põhikoolis kui olin noorem. Olen osalenud nii kiusajana, kiusatavana kui ka vaatlejana. Kui praegu arutama hakata, siis ei ole ükski neist osadest teistest parem. Kiusatavana ei tahaks ju keegi meist olla, kiusajana on see pigem korra mingi lõbu, mis on lõppeb tavaliselt mingi jamaga ja pärast järele mõeldes saad aru, et ma ju ei tahaks et keegi mulle teeb nii ja miks siis mina teisi kiusan ja siis ongi pärast halb olla. Vaatlejana on võib-olla siiski natukene parem olla kui teistes osades, samas aga seda pealt vaatates on kiusatavast kahju, ...
Memo Erle Neeme 19.01.2016 Sissejuhatus Käesolev memo annab ülevaate seminar-praktikumi raames külastatud institutsioonide tegevuse kohta (Riigikogu, Vabariigi Valitsus ja Rahandusministeerium) lähtudes kehtivast õiguskorrast ning analüüsib seminar-praktikumi asjakohasust. 1. Riigikogu Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille 101-liikmelise koosseisu valib rahvas. Riigikogule kuulub põhiseaduse kohaselt seadusandlik võim (PS § 59). Riigikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päeval
Memo saatest Vabariigi kodanikud. Memo eesmärgiks on anlüüsida iga teisipäev Etv-s linastuvat saadet Vabariigi kodanikud. Seitsmendal oktoobris linastuvas saates arutati Riigikogus menetluses olev kooseluseaduse eelnõu . Stuudios on Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse liige Markus Järvi, ettevõtja ja filmitegija Peeter Rebane, suhtekorraldaja Andreas Kaju ning vaimulik ja teoloog Arne Hiob. Räägiti, et hoolimata sellest, et avaliku arvamuse uuringud näitavad enamuse Eesti elaniku vastasseisu sooneutraalsele kooseluseadusele on ikkagist 7-le ja 9- le oktoobrile planeeritud Riigikogus selle seaduse eelnõu teine ja kolmas lugemine. Räägiti ka sellest, et kahjuks on meie ühiskond jagunenud kaheks leeriks : ühed on selle seaduse poolt ning teised selle vastu. Arutati ka seda, et meedias on viimasel ajal liiga palju negatiivseid artikkleid , mis on suuremalt osalt viha täis. Suhtekorraldaja Andreas Kaju arvab , et polii...
Memo Kellele: Kellelt: Kuupäev: Teema: ,,Demokraatia igapäevaelus" Demokraatia tugineb võrdsusele, see väljendub eelkõige võrdsuses seaduse ees. Demokraatliku ühiskonna märksõnaks on ,,vabadus". Ka igas kodus peaks see kehtima, Eesti riigis. Meie kodus nii see on, et kui midagi tehakse, siis arutatakse see kõigepealt läbi ja siis alles tehakse, mitte nii, et üks teeb midagi valmis, ja teised ei tea asjast midagi. Minu meelest see ongi kõige parem viis kuskile jõuda, kuna ühine arusaam viib sihile. Kuna meie kodus kehtib demokraatia, arvan, et kehtib ka paljudes, kui mitte enamustes eesti peredes. Ilma demokraatiata oleks asi keerulisem ja lahkarvamusi oleks palju rohkem. Demokraatia on väga hea võimu teostamise vorm, võrreldes teiste vormidega. On aga ka kindlasti palju erinevusi selles vallas, inimesed on kõik erinevad ja kõigil on omad põhimõtted ja arusaamad. Iga inimene tahab jääda oma põhimõtetele ja arusaamadele kind...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Demokraatia Kellelt: Tiit Jõesalu AUT-22 Demokraatia esineb meil igapäev, juba selles, et me võime rääkida, uskuda ja valida seda, mis just meile meeldib ja sobib. Eesti on demokraatne riik , see tähendab seda , et meil on rahva võim, see tähendab seda , et me valime valimistel omale esindajad, ehk valitsuse, kes esindab meid ja võtab seadusid ja muid otsuseid meie eest vastu. Kuigi mulle tundub, et Eestis ei ole täiesti rahva võim, sest valitsus võtab seaduseid ja muid eelnõusid vastu , kuigi see ei pruugi ültse inimestele meeldida. Kuigi kui midagi väga suurt otsustatakse, siis tehakse harva hääletusi , aga need on nii harva , et see ei ole päris see mida mina peaks päris demokraatiaks . Praegusel ajal , kui kõigil on raske ja kärbitakse , tahaks ka rahvas , et näiteks riigikogu palkasi vähendaks või vähendaks riigikogu kohtasid , aga selle asemel hoopis nad kinnitasid oma palgad , millega nad h...
Demokraatiat võib defineerida kui rahvavõimu. Igapäeva elus kohtab demokraatiat iga päev, kuid niisama sellest aru ei saa. Kui uurida demokraatia omadusi ning siis neid omadusi päriselus jälgida, võib aru saada, et tegelikult osaleme demokraatias igapäevaselt. Mõni peab demokraatiat ainult poliitikaks mitte igapäevaseks eluks. Demokraatiat kohtab isegi koduseid töid tehes. Suuremal koristuspäeval valib igaüks endale meeldivama töö. Ei teki sellist olukorda kus kogu töö peab käima nagu dirigendi taktikepi järgi. Igaüks teeb omaenda tööd nii kuidas ise tahab. Kodused koosolekud on ka täielikult demokraatlikud. Iga pereliige avaldab arvamust mida teha ning kuidas teha. Poes kauba valimine on täielikult enda teha. Ükski kõrgema võimu ametnik ei tule keelama mida ei tohi osta. Külakoosolekud käivad kõik rahvavõimu saatel, kuna külaelanikud on küla omanikud ning just nende sõna maksab. Külakoosolekul valivad külaelanikud endale külavanema, ...
Peresaade nimega ''Pereelu'' , teemal lapsevanemaks olemine ning lastekasvatamine Saates räägivad mitmed vanemad laste kasvatamisest, õigesti käitumisest laste suhtes ning kus saame omandada uusi teadmisi nendega hakkama saamiseks ja suhtlemiseks. Mitmetele inimestele esitatakse küsimusi, mida arvavad nemad. Sain saatest teada, et perekond peetakse ühiskonna alusrakukeseks. Äsja vanemaks saanud tunnevad algul hirmu kuni nad oma pisipõnni endale kätte saavad, mil hiljem tuli kindel usk, et saab hakkama. Mitte keegi ei usu, et just nende lastest võib saada kurjategija. Mitte üksi vanem ei oska ette aimata ,et just tema lapsest võib saada halb inimene. Head lapsed tulevad headest peredest, kus on hoolivust ja armastust, halvad halbadest. Enamasti see nii ei ole. Tuleb ette perekondi ,kus kasvavad tublid ja iseseisvad lapsed. Mõnikord ka sellest sõltub, milline on lapse käitumine ja iseloom. Va...
Sekkumine ei ole kunagi lihtne. Koolivägivalla enetamine on vägagi aktuaalne teema kuna see on asja juures kõige raskem. Mida suurem puu seda raskem on ta juurestikku täielikult leida. Sama on ka koolivägivallaga. Kuna see on nii laiahaardeline ala, oleks vaja ka vägagi laiahaardelisi muutusi koolides, kodudes ja ühiskonnas üldse. Ja nii suure puu puhul on üldse raske kindlaks teha kõiki neid asju mida vaja muuta. Selle memo lõpetaksin endale armsaks saanud lausega: ,,See on üks raskus meie elus ja sellest tuleb kas üle olla, sellele alla jääda, või sellega elada".
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Kes ma olen ja kuhu ma kuulun? Kellelt: Küsimus kes ma olen ja kuhu ma kuulun on üsna mõtlema panev ning raske küsimus.Kui palju ka ei mõtleks ei leia sellele küsimusele sellist vastust,mis täpselt sobiks. Kuid siiski arvan,et minujaoks on oluline kuuluda perekonda ja kuuluda iseendale.Ja sinna ma kuulungi.Perekond on see,mis teeb minust iseenda. Sest nemad mõjutavad mind ja mina neid, käitumise ja olekuga.Muutes sellega üksteist ja olles osake teineteisest. Osake, kelleta me oleksime hoopis teised inimesed.Minu jaoks on kuuluda perekonda sama asenamatu kui maapeal üleüldse eksisteerida.Need inimesed saadavad sind kindlasti terve elu.Nendega saab jagada kõike,mis ongi minujaoks oluline. Olen oma perekonnaga niivõrd kokku kasvanud,et tõesti ei kujutaks ette kui neid inimesi ei oleks.Kuid tõsiasi on ka see,et alati ei ole kõik nii ilus ja hea perekonnas,probleeme on palju ja nii igalühel.Kõigi elu ju näib ...
MEMO Kellele: dots Aira Lepik, PSP 6050 Avalikud suhted õppejõud Kellelt: Ermo Tambla, TSI RK-2 Kuupäev: 20.09.2010 Teema: Eesti suhtekorraldusfirmade teenuste analüüs Analüüsin oma iseseisvas töös suhtekorraldusfirma Hamburg & Partnerid (edaspidi H&P) pakutavaid teenuseid. NÕUSTAMINE Võrreldavad ettevõtted pakuvad võrdlemisi sarnaseid nõustamisteenuseid. Strateegiline ja taktikaline nõustamine on mõlemil pakutavate teenuste hulgas. Hill & Knowlton (edaspidi H&P) toob kriisinõustamise välja üldise nõustamise alateenusena. H&P seevastu pakub eralditeenust, kriisinõustamine, mille alaliikideks on eraldi väljatoodud simulatsioonid ja kriisiraamatud. Nõustamisteenused võrdlusalustel kattuvad. H&P nõustamise kohta on kodulehel rohkem informatsiooni. UURINGUD JA AUDITID H&P ei tegele ettevõttete maine uuringu ja analüüsiga. Muud sellealased teenused on pakutud. Lisaks rahulolu uuringutele, ...
Kellele: Teema: Kellelt: Sotsiaalprobleemid Eestis Hetkel on sotsiaalsus väga aktuaalne teema, kuna on ülemaailmne majanduslangus. Mõnedele tundub kõik üha allamäge minevat, kuid leidub ka selliseid, kellel hakkab mustast august valgus paistma üha eredamini. Sotsiaalsus hakkab pihta mõtlemisega ning probleemid on takistused, mis muudavad keerukaks soovitud eesmärkide poole püüdlemised. Kui olla ise tubli ja teha tööd, siis sotsiaalprobleemid nii väga inimest ei häiri. Kõige suurem sotsiaalne probleem on hetkel töötus. Veidi aega tagasi oli töötuse protsent Eestis väga kõrge. Tasapisi hakkab see langema, kuid väga aeglasti. Majandus peab omale uuesti jalad alla saama ning seda ei juhtu just ühe päevaga. Peab olema kannatlik. Nimelt just 20-29 aastased töid välja suurima sotsiaalprobleemi tööpuuduse. Tihtipeale ei ole sellises vanuses inimestel piisavat töökogemust, mida tööandjad soovivad. Üks suur nüans...
Peresaade nimega ''Pereelu'', teemal lapsevanemaks olemine ning lastekasvatamine. Saates räägivad mitmed vanemad laste erinevast kasvatamisest, õigesti käitumisest laste suhtes ning kus saame omandada uusi teadmisi nendega hakkama saamiseks ja suhtlemiseks. Mitmetele inimestele esitatakse küsimusi, mida arvavad nemad? Sain saatest teada, et perekonda peetakse ühiskonna alusrakukeseks. Äsja vanemateks saanud inimesed tunnevad algul hirmu kuni nad oma pisipõnni endale käte vahele saavad. Mitte ükski vanem ei oska ette aimata ,et just tema lapsest võib saada kurjategija või halb inimene. Head lapsed tulevad headest peredest, kus on armastust ja hoolivust ning halvad tulevad enamasti halbadest peredest, tegelikkuses see nii ei ole. Vanemad on alati lapsele eeskujuks, sellest sõltub, milline on lapse käitumine ja iseloom. Kõik lapsevanemad soovivad, et nende lapsed oleksid kõikse tublimad, kuid ega sünnitus...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema:" Eesti heaolumudel" Kellelt: Kaido Rannu AL-31 Eestis toimib Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel, mis on teistes mudelitest parem. Parem on ta selle poolest, siin makstakse palju igasuguseid abirahasid, tasuta haridus ja arstiabi, riigi pension ja palju kodaniku õigusi. See on hea, et Eestis saavad sotsiaalhüviseid kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Mida küll USA ja paljude riikide kohta mainida ei saa. Meil on palju kodaniku õigusi: valime ise omale valitsuse, saame pöörduda kohtusse. Eriti mis mulle meeldib on see et meil on tasuta haridus. Eestis on küll vähe neid kes vaesuses elavad aga ma usun et kui hariduse eest tuleks meil maksta oleks nii mõnelgi keskklassi kuuluval perel raskusi laste harimisega eriti veel kui on suur pere. Politsei, kiirabi ja tuletõrje on ka kodanikule tasuta, selle eest maksab riik. Ka pensionärid saavad riikliku pensioni olemata sellest kas ta...
Urmas Lehtsalu Memo Kristiine Pajussaar 11. õhtune Vaatasin saadet ,,Klass: Elu pärast. Kohtumõistmine." Saade on ülesehitatud noorte probleemidele ning põhimõte on näidata mida igasugused ,,süütud" tembud endaga kaasa võivad tuua. Just selles konkreetses osas räägiti kooli vägivalla võimalikest tagajärgedest. Filmis jõuti järeldusele, et kooli vägivald võib põhjustada paljugi muud kui lihtsalt pisaraid. Tavapildis räägitakse kooli vägivallast, kui kiusamisest, mis sisaldab endas mõnitamist, tõukamist, sõimamist ja vahetevahel ka mõnda sinikat, aga tegelikult ei tea keegi, mida kiusatav inimene peale vägivalla kogemist teha võib. Selles näites lõppes koolikiusamine mitmete õpilaste surmaga ja mitte ainult nende, kes ise kiusasid, vaid ka lihtsalt valel ajal vales kohas olevatel inimestel. Vähestel juhtudel mõeldakse enne, kui midagi tehakse pikas perspektiivis ette ning see mitte-mõtlemine toobki kaasa juhtumid nagu ka se...
Kellele: Teema: Kellelt: Ajavaim Ühiskond on pidevas muutumises. Enam jaolt iga asi areneb paremuse poole. Leitakse tõhusamaid vahendeid, kuidas paremini ning lihtsamalt hakkama saada. Peamine on raha, mis mängib maailmas väga olulist rolli, kuid ka teadus ning poliitika. Kõike ei saa võtta ehtsa tõena, vaid üha enam valetatakse ja manipuleeritakse inimestega. Filmis oli suur osa pühendatud rahale, selle pettustele, võimule. Seda, et meile valetatakse, meie eest varjatakse ning meid tahetakse orjastada. Üha enam inimesed laenavad. Filmis on öeldud, et mida rohkem raha, seda suurem võlg. Mida suurem võlg, seda rohkem raha. See on minu silmis tõde, sest siis raha ringleb. Iga kroon rahakotis oli kord laenatud. Väga oluline on intress, mis tihtipeale unustatakse. Intressid võivad olla väga suured. Dokumentaalfilmis oli toodud näide pangast, mis laenab inimestele 1 miljard dollarit, aga võib suu...
HELCOM-i Läänemere tegevuskava bioloogiline mitmekesisus Probleemi lühiülevaade Läänemerd peetakse üheks kõige reostatumaks ja ökoloogiliselt ohustatumaks mereks maailmas ulatuslikud toitainete ja mürgiste kemikaalide heitmed, intensiivne merekasutus, nagu laevaliiklus ja naftaveod ning nendega kaasnevad reostusohud, võõrliikide arvu kasv, suuremahuline töönduslik kalapüük jms on avaldanud Läänemere õrnale ökosüsteemile väga ebasoodsat mõju. Läänemere ainulaadsed tingimused piiravad mereelustiku mitmekesisust ja teevad ökosüsteemid eriti tundlikuks. Muude veeökosüsteemidega võrreldes elab Läänemere riimvee ökosüsteemides suhteliselt vähe looma- ja taimeliike. Selline piiratud bioloogiline mitmekesisus koosneb riimvee tingimustega kohanenud mere- ja mageveeliikide ainulaadsest segust ning vähestest tõelistest riimveeliikidest. Läänemere põhja- ja idaosas, kus soolsus on madal, saab vähem mereliike vohada ning mereelupaikades, erit...
Ümarlaua memo Toimunud ümarlauas tuli diskussiooniks samasooliste abielu ja nende lapsendamis õigus. Järgnevas memos teen ülevaate meie tingimustest ning kompromissidest mis saavutasime. LGBT ühing soovis saada luba kiriklikuks laulatuseks, samuti usume, et seksuaalsuhted kuuluvad olemuslikult abiellu, siiski oleme vastu igasugusele seksuaalsuhte propageerimisele väljaspool abielu, sealhulgas homoseksuaalsete suhete käsitlemisele moraalse, normaalse ja tervisliku alternatiivse seksuaalkäitumisega. Kuna traditsiooniline abielu toimub mehe ja naise vahel, siis olime kindlalt samasooliste paaride kristliku laulatuse vastu. Suutsime saavutada kompromissi ja alternatiivina pakkusime välja kooselu registreerimise läbi kooselu lepingu, mille peavad allkirjastama lepingu mõlemad pooled. Olime tugeval arvamusel, et samasoolised paarid ei tohiks lapsendada lastekodu last kuna see oleks lapsele halb eeskuju, s...
Nõuded võtmele: peab olema unikaalne, sest tabelis ei tohi olla mitut ühe ja sama väärtusega kirjet, s.t et ei tohi olla korduvaid võtme väärtusi võtme väärtus on seotud kirjega. Seda ei muudeta ega korrigeerita Päringud *on vajalikud andmebaasist info kättesaamiseks ANDMETÜÜBID Määratlevad mis tüüpi andmed väljas paiknevad. MS accessis on kasutusel järgmised andmetüübid: 1. Text 2. Memo 3. Number 4. Date/time 5. Currency 6. Autonumber 7. Yes/no 8. OLE object (object linking and embedding) Teksti andmetüüp: Mahutab kuni 255 sümbolit. On vaikimisi 50 sümbolit pikk. Võib kasutatada andmete puhul mis ei vaja kalkulatsioone (nimed, aadressid, telefoni numbrid). Memo andmetüüp: Mahutab kuni 65 536 sümbolit. Kasutataje mahukate tekstide säilitamiseks. Vormindatud või vägapi kkade tekstide puhul on otstarbekam kasutatada OLE object.
Maris Mustis KP1-11 Parem- ja vasakpoolsus - memo Minu meelest on parempoolsus külm pool , tundetu . Vasakpoolsus on aga mötlemispool. Parem töötab nagu trükimasin ning suudab peast arvutada . Vasak poolsus pidi olema vanadele inimestele ja parempoolsus noortematele . Parempoolsus on üksindus ja üksinda olemise pöhitunnus . Vasak aga tähendab et tahad teistega koos olla ja teha rohkem tegusi. Vasak ning parempoolsus on seotud südamevereringega punasevärviga .
32) originaal dokument 33) - allkiri 34) koostöö pakkumine/vastu võtmine 35) 36) - käskiri 37) dokumendi mustand 38) - protokoll 39) tunniplaan, päevaplaan 40) käsk, käskkiri 41) registreerimise tempel 42) dokumendi registreerimise number 43) - dokumendiregister 44) koosoleku otsus 45) dokumendi tähtaeg 46) - rekvisiit 47) lühi aruanne 48) - otsus 49) arhiivi üleandmis akt 50) dokumendihaldus süsteem 51) - memo 52) - nimekiri 53) - tõend 54) - standart 55) arve 56) tabeldokument (nt excel) 57) dokument, mis kinnitab et saadetis on kohale jõudnud 58) lühi kokkuvõte dokumendist või ettekandest 59) - tekstidokument 60) -viitamine 61) - viit 62) - faks 63) füüsiline isik 64) juriidiline isik
haldamine aga andmemahu kasvades keeruline. Puudub kindel programmi poolt kontrollitav andmete struktuur. (Vaba) andmetabeli struktuur Struktuuri vaatamise ja muutmise saab tellida tabeli omaduste kaudu menüüst või MODIFY STRUCTURE käsuga Dbase vormingus andmetabeli struktuur • Välja nimi kuni 10 sümbolit inglise tähed, numbrid, alakriips algab tähega ei tohi sisaldada tühikut, tehtemärke • Välja tüüp (tavaliselt C, N, D, L või Memo) • Välja pikkus (C ja N korral) Andme- ja väljatüübid Character C Suvaline märgijada Currency Rahaühik Numeric N Täis- või reaalarv Float Sama nagu Numeric Date D Kuu, päev ja aasta DateTime Kuu, päev, aasta, tund, minut, ja sekund Double Väga täpne number Integer Täisarv Logical L Õige või vale
Paberkandja dokumentide piirangud võrreldes elektroonilisega
Otsimine võtab kaua
Üks inimene korraga
Saatmine postiteel võtab kaua aega
Säilib hästi ja kaua. E-dokunedi puhul tarkvara uuendamine ja muutmine seab
piirangui või peab uuendama
Võtab palju ruumi
Dokumendiliigid
Ametikiri on dokument, mis koostatakse infovahetuse eesmärgil ning saadetakse
posti, e-posti või aksi teel
Ametikirjad on näiteks
Tellimiskiri
Volikiri
Garantiikiri
Avaldus
Memo jne
Dokumendi elukäik
Toimingud alates loomisest või saamisest kuni eraldamiseni dokumendisüsteemist
(hävitamiseni või arhiiviasutusse andmiseni)
Tegevused dokumendi elukäigu juures
Planeerimine – eelneb loomisele – jah dokumenti tuleb hallata kogu elukäigu
jooksul
Loomine ja saamine – Kaua peab säilitama -
Demokraatia. Memo Demokraatia minu igapäeva elus on suhteline, oleneb olukorrast, aga suuremas osas see kehtib. See kehtib minu jaoks nii koolis, kodus kui ka mõjal. Eesti on demokraatlik riik ja seal see on oluline rahva jaoks nii ka minule. Demokraatia minu kodus kehtib kindlalt. Kui tahame perega midagi suuremat ettevõtta (nt. reis, auto, maja või muu säärase soetamisel) siis peavad ikka kõik nõus olema. Väiksemate asjada puhul otsustavad vanemad ise. Kui korraldame oma suguvõsaga suguvõsa kokkutulekut, siis arvestame kõikidega, et aeg sobiks ja koht sobiks. Demokraatia minu kodukohas ehk külas. Külades toimuvad külavanema valimised. Kui külas on vanurite ülekaal liiga suur, siis ei ole erilist mõtet ka sellel külavanemal. Paljudel vanuritel ei ole raha või tahtmist külaelu paremaks muutmisele. Vanuritel on üksmeel ja noorematel hoopis teine arvamus. Kõikidega tuleb arvestada ja niimoodi jäävadgi asjad tegemata või kui ka tehakse mi...
umbes 1.1 miljardil inimesel joogiveele ligipääs, siis 2025. aastaks puudub ligipääs umbes kahel kolmandikul maailma elanikkonnast. Lõpetuseks: Harjuta oma organismi jooma vähemalt 1,5 liitrit vett päevas! Kui Sulle vee maitse ei meeldi, lisa veidi sidrunit, jõhvikaid, laimi, kuid hoidu lisamast suhkrut, siirupit või moosi. Kui Sulle ei jää meelde päeva jooksul vett juua, lisa oma külmikule või telefoni esilehele väike memo lausega "Joo rohkem vett!" Ära karda kraanivett! Eesti kraanivesi vastab üldiselt joogiveele esitatud standarditele ja on hea kvaliteediga. Ole tänulik, et saad iga päev tarvitada puhast joogivett! Kasutatud materjalid http://www.elumuutus.ee/?p=809 http://www.coffee.ee/index.php ?option=com_content&view=article&id=66%3Arohelisetee kasulikkustervisele&catid=38%3Areklaam&Itemid=83&lang=et http://www.slideshare.net/chryssy/vesi5798256 http://blogs.tribune.com
L2. Riski hindamise printsiibid ● Teha kindlaks kõik riskiallikad ● Otsustada, millele see risk ohtlik on ● Hinnata riske ja nende tõenäosust ● Teha kindlaks kontrollmeetmed L3. CAB koosseis ● Service Desk analüütik ● Operatsioonijuhid ● Rakenduste haldur ● Infoturbe Ametnik ● Seenior võrguinsener ● Ärisuhete juht ● Kasutajad L4. Muudatuse memo template *Muudatuse nimi: *Muudatuse eesmärk: *Otsus jõustunud: *Jõustaja: *Mõjutatud teenused: *Tehniline sisu: *Ärimõju: *Risk: *Roll-back: *Testimised: *Teavitused: Näidis *Muudatuse nimi: WiFi ruuterite vahetus kontoris *Muudatuse eesmärk: kiirema interneti tagamine *Otsus jõustunud: 05.03.2021 *Jõustaja: Raimondo *Mõjutatud teenused: veebileht (server võib tõrkuda), meie enda arendajate töö *Tehniline sisu: ASUS N200 ruuter -> ASUS N300 ruuter
MEMO Sotsiaalne keskkond Edukad ettevõtjad jälgivad tähelepanelikult ettevõtet ümbritseva pidevalt muutuva keskkonna mõju ettevõtte tegevusele. Vajalik on põhjalikult tundma õppida seda, millised on keskkonna arengutrendid ning kuidas need mõjutavad konkreetset tegevusala ja ettevõtet. Muutused võivad pakkuda nii uusi võimalusi kui ka tuua endaga kaasa suuri ohte. Edukad on need, kes muutusi ette näevad või neid vähemalt varakult märkavad ja neile reageerivad. Kui oma tegevust muudetakse alles siis, kui enam muud üle ei jää, on sageli juba hilja. Sotsiaalsed muutused avalduvad paljudes erinevates näitajates. Nimetagem mitmesuguseid demograafilisi näitajaid nagu sündivus, elanikkonna vanuseline struktuur, rahvuslik ja religioosne koosseis, piirkondlik paiknemine, perekondade suurus. Enamasti pakuvad huvi mitmesugused sissetulekute jagunemist ning inimeste haridust iseloomustavad näitajad. Sotsioloo...
Memo Urmas Lehtsalu Pension vananevas ühiskonnas Piret Mägi 12õ. 19. oktoober 2011 Vaatasin TV saadet Vabariigi kodanikud, kus räägiti teemal 'Pension vananevas ühiskonnas'. Saates arutleti, kuidas vanaks saades olla õnnelik, olla kindlustatud, ja seda mitte ainult 'täna', vaid ka neljakümne aasta pärast. Saates osalenud arvasid et, vanemad panustavad lapse kasvatamiseks ning hiljem lapsed hoolitsevad vanemate eest. See, et lapsed hoolitsevad oma vanemate eest, on loomulik. Maris Jesse aga arvas, et pigem annavad lapsed vanematele vajalikku tuge ja hoolt, kui rahalist toetust. Tõelist tuge vajavad hoopis need inimesed, kes on jäänud mingil põhjusel üksi või kellel lapsi ei olegi. Arrak väitis, et ühiskonnas, kus sündivus ainult kahaneb, ei ole jätkus...
surmavad vigastused. Tegemist oli just katkise ronimisredeliga. Ning kindlasti selle raha eest peaks juurde palkama kasvatajaid, kelle abil saab lapsi rohkem jälgida ja tähele panna. Tegelikud on kõik sotsiaalprobleemid omavahel seotud. Näiteks majanduskriisist tekib tööpuudus , sellest tulevad kodutud, nendest omakorda kuritegevus ja narkomaania ning, et seda kõike parandada ja korda seada kasutatakse selleasemel raha vales kohas. Sellest sain teada rohkem seda memo koostades. Kui mõelda meie riigi seisule, siis minu arvates mõtlevad riigikogulased ainult kasututele asjadele ja alles kui on häda käes, tegutsevad hädavajalike asjade kallal. Üldiselt ajab vahel vihale nende käitumine ja tegevus, kuid kahjuks pole mitte midagi teha. Nemad otsustavad ja ajavad asja.
initsiatiivkorras või kõrgemal seisva õigusjõu aktide täitmiseks. 21.8. Akt- dokument, mis tuvastab ettevõtte mingi seisu (nt inventuur), teo või toimingu (nt kauba üleandmine-vastuvõtmine). Akti koostamiseks võib ettevõtte juht määrata komisjoni (nt lao inventuuri komisjon). 21.9. Ametikiri- dokument, mis koostatakse infovahetuse eesmärgil ning saadetakse adressaadile posti, e-posti või faksi teel. Ametikirjad on näiteks tellimiskiri, volikiri, garantiikiri, avaldus, memo, järelepärimine ja meeldetuletus. 22. http://www.tallinn.ee/est/haridus/g6602s48401 23. Dokumente vormistatakse plankidele. 24 Tagada dokumendiplankide võltsimiskindlus ning lihtsustada dokumendi originaali eristamist koopiast. 25. Kestvuselt on käskkiri ühekordne ja kehtib samas küsimuses uue käskkirja väljaandmiseni.
· Päeavakord · Sisu vastavalt koosoleku liigile · Arutelu kokkuvõte päevakorrapunktide kaupa · Vajadusel osalejate eriarvamused · Otsused iga päevakorra punkti osas või protokolli lõpus kokkuvõttena, kui päevakorrapunkte vähe ja seisukohad selged. Õiguslik arvamus, õiend: · Adressaat · Pealkiri (mille kohta) · Sissejuhatus, asjaolud · Õiguslikud argumendid · Järeldused, ettepanekud · Autor ja allkiri Memo: · Kellele/kellelt · Kuupäev · Teema/pealkiri · Eesmärk · Asjaolud · Põhjendused ja argumendid · Soovitused ja ettepanekud · Allkiri Leping: · Pooled · Viited volitustele leping sõlmida · Objekt · Tähtaeg · Hind ja arveldamise kord · Täitmise kord · Pangarekvisiidid · Poolte allkirjad Kohtuotsus: · Kohus · Kohtu koosseis · Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht · Menetlusliik · Asja liik · Kohtuasja number
Ta sai tuntuks ka selle poolest, et külastas sõdade ajal riike, mille külastamist mõni teine riigijuht pidas liiga ohtlikuks. Blairi mainet kahjustas Bushi toetamine Iraagi sõjas. Blair sõnul oli sõda vajalik, sest oli kahtlus, et Iraak omab mingit sorti massihävitusrelvi ja see läheb vastuollu ÜRO otsustega. Ta saatis Iraaki 1/3 kõigist Briti vägedest. Mitte mingeid massihävitusrelvi ei leitud. 2005 jõudis avalikkuse ette salajane info, nimelt ütles meediasse lekkinud memo, et Bush tahtis Husseini sõja abil võimult kõrvaldada, aga kuna see ei olnud piisav põhjus sõja alustamiseks, siis tutvustati ,,plaani" rahvale kui võitlust terrorismi ja massihävitusrelvade vastu. Väidetavalt oli ka Blair sellest kõigest teadlik ja esitaski oma versiooni Briti inimestele. Ilmselt ei saa me teada, kuidas see asi tegelikult oli, kuna üks osapool väidab ühte, teine teist ja kindlaid tõendeid ei ole. 2005
annaabi.ee 
