kuid ükski ühiskondlik formatsioon ei hukku enne, kui on välja arenenud kõik tootlikud jõud. · Majandus määrab ära poliitika ja kultuuri põhijooned. · Proletariaadi diktatuurile järgneb mõne aja pärast klassideta ühiskond, kus puuduvad nii eraomand kui riik. Riik muutub üleliigseks, sest isikute üle valit semise asemele astub asjade üle valitsemine ja tootmisprotsesside juhtimine. PAREM- ja VASAKPOOLSUS Nagu eespool öeldud, hakati poliitilisi rühmitusi liigitama vasak ja parempoolseteks Suure Prantsuse revolutsiooni ajal 1789, mil rahvusassamblee saalis istusid revolutsiooniliselt meelestatud saadikud juhataja kõnetoolist vaadatuna vasakul ja ettevaatlikumad või tasakaalukamad paremal. Pärast 1815. aasta kuningavõimu restauratsiooni hakati vasakpoolseteks nimetama neid, kes toetasid revolutsiooni ja parempoolseteks neid, kes olid selle vastu.
Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost. Valimissüsteemid: enamusvalimised ja võrdelised valimised. EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus tsentrism vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism). Fasism ja natsism. Erakonnad
sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism. Vasakpoolse poliitilise filosoofia põhiteemad on: Inimsuhete eripära mõju ühiskonnale Inimeste heaolu eesmärgiks seadmine Aktiivsus kui inimloomuse peajoon Võrdsus Ajalugu kui arengu areen Klassikaline vasak- ja parempoolse poliitika teema on küsimus: kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Parempoolsed leiavad, et mida vähem seda parem ning vasakpoolsed, et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik. Vasakpoolsuse pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Sotsiaalliberalism toob sisse ka uue vabaduse mõõtme, milleks on sotsiaalne vabadus. Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜÜSIOSAKONNALT TELLITUD UURIN
Otsene ehk vahetu demorkaatia- avaliku elu küsimusi otsustati rahvakoosolekul. Tänapäeval kohalikus omavalitsuses, kus rahva kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil teostatakse referendumeid ehk rahvahääletusi. Esindusdemokraatia on nüüdisdemokraatia peamine vorm. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, vaid on oma õigused delefeerinud saadikutele. Rahva osavõtt piirdub hääletamisega valimistel. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatia võimalused: Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadusega piiratud; Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades inimesel olla informaaritud ja osaleda poliitikas; Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust; Edendab ühist ja individuaalset heaolu, tagab poliitilise tabiils
hindade langus). Emiteerimine on raha printimine ja ringlusesse laskmine, mida saab teostada ainult riigi keskpank. Pangasüsteem jaguneb kaheks: riigi keskpank (hinnastabiilsuse tgamine) ja kommerts- ehk erapangad (osutavad eraisikutele pangateenuseid nt konto avamist, laenud). Rahapliitikat saab mõjutada – raha pakkumise, intressimäärade reguleerimisega ning kursi muutmise kaudu. Pilet 4 1. Poliitilised ideoloogiad. Parempoolsus. Vasakpoolsus. Äärmusideoloogiad. Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelsest sõnast, mis lihtsustatud variandis tähendab maailmavaadet. Ideoloogia on idee korrastatud kogum, mis rõhutab teatud väärtusi. Kõik ideoloogiad ei ole poliitilised (nt budis, feminism, satanism). Poliitilised ideoloogiad esitavad seisukohti, kidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitata üles toimiva majanduse.
ÜHISKONNAÕPETUSE I PERIOODI KONSPEKT NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED (Õ. LK. 5-28) 1. Tööstusühiskonna põhijooned: (töö konveieril, range arvestus töötegemise üle, bürokraatia tugevnemine, tööaja domineerimine puhkeaja üle, linnaelanike kasv, teenuste tarbimise suurenemine, leibkonna mudeli muutus). Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: teenindussektori kiire kasv, teaduse ja tehnoloogia tähtsuse kasv majanduses, vajadus haritud spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned: majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, oluline on töölise loovus ja paindlikkus; ohuks: tootmise ja tehnoloogia ohtlik mõju keskkonna
omavahel kokku lepitamisega. Lühidalt: Kuidas käsitleb uus liberaaldemokraatia: indiviidi, heaolu ja heaoluriiki? Indiviid vaba, teda ei tohi piirata, rahuldab oma vajadusi ise ehk iseseisev, kalkuleerib ehk ratsionaalne. Heaolu peab ise saavutama, isiklik panus on oluline, kohustus ja vastutus. Riik saab aidata nii, et sõelub välja kõige kehvemad. Heaolu on seotud majanduse arenguga, mida parem majandus, seda parem inimesele. Heaoluriik minimaalne riik, sest riik piirab ja on ebatõhus ning majanduslikult kahjulik; nähtamatu käsi ehk majandus paneb asjad paika. 24. Kuidas käsitleb kesktee: indiviidi, heaolu ja heaoluriik? Indiviid üksi kui ka kollektiivis; indiviid ja üks rahvas. Ühiskond ei tohi kaduda. Heaolu selekteeritakse ja universaalsus, heaolusegu. Sotsiaalsed tagatised.
Kõik kommentaarid