Muinasaja matmiskombed Muinasaja matmiskombed muutusid umbes 9000 eKr. - umbes 1200 pKr. Muinasaja perioodid olid: paleoliitikum, liitmesoliitikum, neoliitikum, vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg, eelrooma rauaaeg, rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg ja hilis rauaaeg. Iga perioodiga muutusid matmiskombed. Alustades sellega, et algul maeti elukohtada lähedale ja lõpetades kääpadega. Paleoliitikumi aja matmiskommete koha ei teata suur midagi, sest see algas inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Jääaeg hävitas arvatavasti kõik leiud ja tõendid sellest.Kuidas muutusid siiski matmiskombed läbi muinasaja? Umbes 9000-5000 eKr.oli keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum. Mesoliitikumi perioodil maetu surnud elukohtade lähedale.Sel ajal surnuid ei
Muinasaja matmiskombed Muinasaja matmiskombed muutusid umbes 9000 eKr. - umbes 1200 pKr. Muinasaja perioodid olid: paleoliitikum, liitmesoliitikum, neoliitikum, vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg, eelrooma rauaaeg, rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg ja hilis rauaaeg. Iga perioodiga muutusid matmiskombed. Alustades sellega, et algul maeti elukohtade lähedale ja lõpetades kääpadega . Paleoliitikumi aja matmiskommete koha ei teata suur midagi, sest see algas inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Jääaeg hävitas arvatavasti kõik leiud ja tõendid sellest. Kuidas muutusid siiski matmiskombed läbi muinasaja? Umbes 9000-5000 eKr. oli keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum. Mesoliitikumi perioodil maetu surnud elukohtade lähedale. Sel ajal
MUINASAJA MATMISKOMBED Angela Kiil DS-13 Matmiskombed muutusid u 9000eKr. - u 1200 pKr. Levis kahesugune matmisviis - matmine põletamata ehk laibamatus ja matmine põletatult ehk põletusmatus. Muinasaja perioodid Paleoliitikum Mesoliitikum Neopiitikum Pronksiaeg Rauaaeg Iga perioodiga muutusid matmiskombed Algul maeti elukohtade lähedale. Maeti ka elamu põranda alla. Hiljem maeti asulatest eemale. Veekogu lähedale, kõrge künka otsa, maasse kaevatud hauda. Lahkunu asetati külili. KIVIKIRSTKALME Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp. Kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Pandi kaasa mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalme komponendid: kalme keskel
Pronksi- ja rauaaeg Referaat Juhendaja: Tallinn 2007 Sissejuhatus Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. Pronksiajal oli tähtsaim tööriistamaterjal pronks. Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud. Valisin referaadi teemaks pronksi- ning rauaaja, sest see on huvitav teema ning tahtsin isegi sellest rohkem teada saada. Referaadis kirjutan arengust mis toimus pronksi- ja rauaajal, selleaegsetest elatusaladest, matmiskommetest ning eluolust. Asulad ja asustus. Enamasti elati avaasulates. Hakati ehitama ka suletud asulaid: kindlustatud asulad, mäepealsed asulad ning varased ringvallid. Kindlustatud asulate kultuuri nimetatakse Asva kultuuriks, esimese kaevatud taolise asula järgi Saaremaa lõunarannikul Asvas. Ilmselt olid need seotud pronksikaubandusega, kuna asusid mereranniku lähedal. Sisuliselt olid selle aja kindlustat...
vaenulikult.Võitlus ristiusu vastu oli pigem võitlus vabaduse eest . Rooma riigi mõjutused- Rauamaagi kasutuselevõtt, raudesemed, Tarandkalmed,kääpad,eestlaste esmamainimine(aestid) Kiviaja kultuuride levik- levisid kammkeraamika, nöörkeraamika, matmidkombed Sotsiaalne kihistumine Eesti ühiskonnas ühed teadlased arvavad et oldi võrdsed teised arvavad et oli suut varanduslik ebavõrdsus, suurmaaomanikud, talupojad,vakused, rentnikud, orjad Muinasaegsed matmiskombed kivikirstkalmetesse, laevkalmetesse,tarandkalmetesse,kääbastesse. Surnud põletati, alles hiljem hakati laipu matma.
Muinaseestlaste matmiskombed ja muinasusundi iseloomustus Matmiskombed Matmispaigad on Eesti arvukaim muistiseliik. Kivikalmed, maahaudadega kalmistud ja kääpad moodustavad umbes poole meie arheoloogiamälestiste üldarvust. Kalme ei ehitatud ainult siis, kui oli teatud surmajuhtum, vaid see rajati juba palju varem. Haudadesse maeti arvatavasti tähtsamaid isikuid (näiteks perepea), sest haudu pole leitud väga palju. Arvatakse, et enamikele sai osaks teistsugune saatus, näiteks riputati nad puude otsa või jäeti metsa maapinnale. Neoliitikumist ehk nooremast kiviasjast on tõendeid, et surnute matmine toimus vahetult asulaisse. Selliseid matusepaiku on teada viiest tolleaegsest asulakohast: Narva-Riigiküla I ja ja III asulast, Valmast Võrtsjärve läänerannikul, Tamulast Võrus ja Naakamäelt Saaremaal. Erilise tähtsusega oli koht, kuhu surnu laip või tuhk asetati – seda kohta nimetati pühaks paigaks ja seda ei tohtinud rikkud...
muumiateks kutsuma. Oma referaadis annan põhjalikuma ülevaate selle kohta, kuidas muumiaid valmistati, millised olid matusekombed, miks loomi palsameeriti ning kirjutan lühidalt ka kõige kuulsamatest muumiatest . Referaadi peaeesmärk on avardada minu silmaringi muumiate valmistamise ning Egiptuse matusekommete osas. 2 1. MATMISKOMBED VANAS EGIPTUSES 1.1.Esimesed muumiad Vanad egiptlased uskusid, et lisaks inimese füüsilisele kehale, oli tal olemas ka viis komponenti: tema nimi, vari, ka-spirituaalne teisik, kes pärast inimese surma tema hauakambris kaasapandud toitu sõi ning mugavusi nautis, ba- kujutatud kui lind, kellel on surnu nägu ning lendab vabalt ringi nii elavate kui ka surnute riigis ja lõpuks akh, keda sümboliseerib tuttiibis. Akh oli surematu
Miks on muutunud matmiskombed läbi aegade? Nagu teada algselt maeti lahkunuid põranda alla, seejärel kivikirstkalmetesse, hiljem juba kääpatesse. Nüüd on aga meil eraldi ilusad ja suured surnuaiad. Aga sellele mõeldes tekib küsimus, et mis põhjustel on muutunud meie matmiskombed läbi aegade? Usundimuutus mängis märgatavalt matmiskommetes suurt rolli. Enne nöörkeraamikakultuuri maeti (visati) laibad põranda alla. Nöörkeraamikakultuuri ajal toimusid suured muutused. Nimelt võib arvata seda, et surnuid hakati kartma, kuna usk seda ju rääkis. Just nimelt selle tõttu, kalmistud rajati asulatest eemale ja kõrgematele kohtadele. Sellest võib järeldada, et inimesed ei tahtnud, et surnud enda kodu üles leiaks ja neid kiusama või piinama ei tuleks
Esiajaperioodid Kiviaeg 1.Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum (9000-5000 eKr) Asulakohad: Pulli Pärnumaal, Kunda Virumaal Tegevus-ja elatusalad:kalastamine, jaht, korilus Oskused:tööriistade valmistamine 2. Noorem kiviaeg e. neoliitikum (5000-1800 eKr) jaguneb: a) Kammkeraamika kultuur Levik: Läti,Eesti,Venemaa,Soome Tegevus-ja elatusalad:küttimine,kalastamine,korilus Oskused:Merevaigust ehted,keraamilistele esemetele pandi lisandina samotti (purunenud savinõude tükid), keraamika kunst. Matmiskombed:tähtsamad isikud maeti asula alale, kaasa pandi ehteid jms. Usuti hauatagusesse ellu. b) Nöörkeraamika kultuur. Levik: Läänemere piirkond Saksamaast Venemaani Tegevus-ja elatusalad:karjakasvatuse algus, maaviljeluse algus, küttimine, korilus,kalastamine Oskused: venekirved,keraamika,käsitöö Matmiskombed:surnud seoti kinni-neid hakati kartma, kalmed asusid asulaist väljas, neid nim. Kivikalmeteks 3. Pronksia...
*Suuremad maakonnad : Rävala, Ugandi, Sakala, Läänemaa, Virumaa, Harjumaa, Saaremaa, Järvamaa. 13. Eestlaste hingeelu * Usuti , et kõik elusolendid, teatud objektid, paigad, taevas omavad väge. *Väge arvati olevat ka sõnades. *Hing on isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. *Usuti vaimudesse ja haldjatesse, kes asustasid nii vett, maad kui ka metsa ja kodu. *Loodusest peeti lugu. (,, Nii nagu mina talle, nii tema minule") 14. Eestlaste matmiskombed. *Muinasaja alguses maeti asulasse. *Hiljem maeti asulast välja. *Kivikirstkalmed ( laoti suurtest kividest ring, keskele laoti kirst, kuhu surnu sängitati, pärast laoti kividest kuhi peale). *Laevkalmed (äärekivid olid laotud laevakujuliselt, nende keskele laotud väikestesse kivikirstudesse puistati põletatud surnud jäänused/tuhk). Mõisted Paleoliitikum- ajaloo periood, mida nimetatakse vanemaks kiviajaks
Ristiusu mõjud-ristiusk polnud tundmatu. *pajud kombed muutusid- levis laibamatmis komme. *ehete seas leidub pronksristikesi. *võimalik ka kiriku või kabeli olemasolu. Ohverduskohtadex olid: ohvrikivid, ohvriallikad ja pühad puud (tamm ja pärn). Linnused: Mägilinnused, Neemiklinnused, kingvalllinnused (Eestis on teada u. 120 muinas- aegset linnust N: Otepää, Valjala linnused). Matmiskombed:koos ristiusustamisega muutusid ka eestlaste jaox matmiskombed. Inimesi hakati matma kivikirstkalmetesse, kuhu asetati põhja-lõuna suunaline kirst. Olid veel tarand- kalmed, laekalmed ja väikesed kultuskivid. Kes olid?-Läti Henrik-preester, kelle kirj. on kroonika, mis on ajalooallikaks eestl. kohta. Jaroslav Tark-tegi sõjakäigu eestlaste vastu, võitis ja rajas tartu kohale tugipunkti, millele pani nime oma ristinime põhjal (jurjev). Tarapita- jumal, keda nim. H.L. kroonikas. oli saar- laste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas saaremaale. Fulco-Pr
2. KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis .Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla.Kunda kultuur levis Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani. ASULAKOHAD veekogude läheduses, soodne kalastada, küttida veelinde, vee äärde jooma tulnud metsloomi.järved-jõed paremad liikumisvõimalused.elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnes 2-4 perest. Võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist.Mesoliitikumi lõpus võisid tekkida aasta ringi kasutatavad asulad. TÖÖ- JA TARBERIISTAD kivist, luust, sarvest, puust.kivimitest parim tulekivi, annavad lõ...
Tegevusalad kalastamine, jahipidamine, hülge küttimine (kahel poolel), korilus. Elanikud 15-30 kogukondades, mis koosnesid 2-4 perest, käisid jahiretkedel, ka ajujahtidel. II. Noorem kiviaeg e neoliitikum hakkab kujunema praegune rahvas 5 000 1 800 eKr a) Kammkeraamikakultuur levik Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni. Tegeldi jahi, kunstiga. Tööriistade kasutusoskus arenenud. Matmiskombed sängitati asula territooriumile, kaasa pandi mõned noad ja öövits, ehteid. Asulad jõgede ja järvede ääres, suured neljakandilised, postidele tuginevad hooned. b) Venekirveskultuur levik Idas ulatus Volga, läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu alpideni. Tegeldi loomakasvatusega (kitsed, lambad, veised, sead), maaviljelusega (odra, nisu, kaer). Matmispaigad
alalooline aeg- aeg, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad muinas-algus : Pulli, aeg: 9000ekr-1200pkr ajalooline-algus:liivimaa ristisõda, aeg:altes 1200 2. Teada muinasaja arheoloogilisi kultuure koos algusajaga, osata neid iseloomustada sh. Nimetuse põhjendus ja omavaheline võrdlus 3. Muinasaja perioodid ( kivi-, pronksi-, rauaaeg ) kestus Iseloomustus ning võrdlus valdkonniti ( elatusalad, matmiskombed ) Mesoliitikum 9000-5000 Kunda kultuur · Töö-ja tarberiistade materjalid Kivi, luu, savi, puu · Tegevus-/elatusalad Kalastamine, jaht · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Rändav eluviis, kodaelamu püstkoja laadne · Matmiskombed - Neoliitikum ehk noorem kiviaeg al 5000 eKr Kammkeraamika al 4000 eKr · Töö-ja tarberiistade materjalid Ümarapõhjalised savinõud, mille välispinda oli ilusti kaunistatud lohukeste ja
2) Pronksiaeg ( 1800 500 eKr) 3) Rauaaeg a) vanem rauaaeg (500 450 eKr) b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr) c) noorem rauaaeg (800 1200 pKr) 2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, elatusalad, matmiskombed. Osata tuua näiteid, mis tõestaksid, et iga järgnev antud kultuur on varasemast kõrgemal arengutasemel. Kunda kultuur Kammkeraamika Nöörkeraamika ehk kultuur venekirveskultuur Dateering Mesoliitikum, Neoliitikum 9000 aastat eKr Umbes 4000.a eKr Umbes 3000.a eKr
põhilised elatusalad. Rändlev eluviis. E: Kammkeraamika kultuurist teame matmiskombeid, kuid Kunda kultuurist ei tea. Kammkeraamika kultuuris olid tööriistad rohkem "polished", Kunda kultuuris olid need palju algelisemad. Erinevalt Kunda kultuurist, tegeleti kammkeraamika kultuuris keraamikaga. Kunda kultuuris polnud miski kaunistatud, kuid kameraamika kultuuris juba oli. 2)Kammkeraamika vs nöörkeraamika S: Mõlemas kultuuris tegelti keraamikaga. Samuti on mõleas kutuurist teda matmiskombed. Tegeleti kalastus, küttimise ja korilusega. Nõud olid kaunistatud. Tööriistade materjalid kivi, puu, luu. E: Kammkeraamika asulad olid põhiliselt veekogude ääres, kuid nöörkeraamika asulad olid roumaadel(nad tegelesid ka karjakasvatusega). Kammkeraamika elanikud matsid surnud koju, aga nöörkeraamika viis nad oma asulast eemale. Nöörkeraamika kirved olid üleni ihvitud ja neis oli auk (sai pulga otsa panna). Metalliaeg Eestis 1) Pronksiaeg (2
EESTI KIVIAJA KULTUURID KUNDA KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA AEG u. 9000a eKr u. 5000 a. eKr-1800 a. eKr u. 3000a. eKr PÄRITOLU Pärnu ligidalt, Sindi-Lodja Ida-euroopa kaguosast, asulast, Pulli Asulast indoeuroopa päritolu sisserändajatega. ASULAKOHAD Pulli asula,veekogude läheduses, Asulad paiknesid enamasti Volga ja läänes reini jõeni, lõunas järvede ja jõgede läheduses. jõgede, järvede ääres, mõned peaaegu alpideni. Piirkondades, mererannal ja mõned isegi kus leidus rohumaid ...
Jahiks kasutati vibu, nooli ja liskas odasid. Kuid samas olid olulised loodusannid, näiteks juurikad, seened,marjad ja pähklid. Kunda kultuurist pärinevad ilmselt näiteks sellised sõnad eestlaste sõnavaras: eile, meri, haug, higi, Peipsi, sugu. Inimesed elasid jõgede, järvede ja merede ääres. Peale kunda kultuuri järgnes kammkeraamika kultuur. Aeg mil inimesed panustasid oma aega rohkem kunstile. Dekoreeti ernevat moodi savinõude peale, töödeldi paremini tööriistaid, lisandusid matmiskombed. Nöörkeraamika kultuuri ajal muudeti kammkeraamika kultuuri. Muutusid matmiskombed, hakkati tegelma maaviljelusega ja loomakasvatusega, võeti kasutusele vene kirved ja unustati oma kätega tehtud tööriistad ning tehti erinevaid nöörjäljendeid savinõudele. Inimesed elasid väikestes külades. Pronksiajal olid inimestele asulad kindlustatud. Tööriistad valmistati proksist, mis eeldas, et need oli tugevamad kui eelmised. Matuste
kalastamine, kalapüük, jaht korilus matmisviis Hauapanustega Maeti asula alale Kalmistud asulast väljapoole laibamatus 3. Muinasaja perioodid: mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg, rauaaja algus. Teada iga algusaega, osata iseloomustada ja võrrelda muinasaja perioode omavahel (tabeli alusel nt matmiskombed, asustuse paiknemine, elatusalad jne). mesoliitikum Neoliitikum pronksiaeg Rauaaja algus algusaeg 8000 ek 4000 ek 1100 ek 500 ek matmiskombed Hauapanusega Maeti asula kivikalmed tarandkalmed laibamatus alale Asustuse Veekogude Veekogude Rannikupiirkonnas avaasulates
laibamatus Teada iga algusaega, osata selgitada kultuuri nimetust ning võrrelda kultuure omavahel (tabeli alusel nt töö- ja tarberiistade materjalid ning nende töötlemise oskused, elatusalad jne). 3. Muinasaja perioodid: mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg, rauaaja algus. Teada iga algusaega, osata iseloomustada ja võrrelda muinasaja perioode omavahel (tabeli alusel nt matmiskombed, asustuse paiknemine, elatusalad jne). mesoliitikum Neoliitikum pronksiaeg Rauaaja algus algusaeg 9700 ek 4000 ek 1100 ek 450 ek matmiskombed Hauapanusega Maeti asula kivikalmed tarandkalmed laibamatus alale Asustuse Veekogude Veekogude Rannikupiirkonnas avaasulates
Kiviaeg Kiviaeg jaguneb 1. Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum 11 000 eKr 9000 eKr 2. Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum 9000 eKr 5000 eKr 3. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 5000 eKr 1800 eKr Võeti kasutusele keraamika (nõud meenutasid padasid,potid toiduainete säilitamiseks,savinõud taldrikutena) Kiviaeg algas inimese kujunemisega ja lõppes savinõude kasutuselevõtuga, teistes maades ka viljelusmajandusega. MESOLIITIKUM NEOLIITIKUM Kunda kultuur 9000 eKr. Levis Kammkeraamika kultuur 4000 eKr. Nöörkeraamika kultuur 3000 eKr. Läänemere idarannikul Lõuna- Võeti kasutusele paremini valmistatud Idas Volga, Läänes Reini jõeni, Soomest Leedu lõunaosani. Kunda savinõud, mis olid ilustatud lohukeste lõunas Alpideni. Savinõusid hakati Lammasmägi, Pulli asulakoht vanim vms. Levis Lõuna-Lät...
Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teat...
Töö- ja tarberiistad olid: jäätuurad,harpuun,kivikirved,sarved,ahing,nooled,pistoda, talb,naast. Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele ning kalastamine. Nende algkodu pole seni veel lõplikult teada, praegu oletatakse nende tulekut esmajoones Euroopast. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Matmiskombed: sängiti asula territooriumile,elamu põranda alla. NEOLIITIKUM e NOOREM KIVIAEG Kammkeraamika kultuur ( 4000eKr ) Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp, mille välispinda kaunistati lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti arvatavasti kammilaadse riistaga. Sellisa kaunistusviisi põhjal hakati seda kultuuri nimetama kammkeraamika kultuuriks. Töö- ja tarberiistad: nooleotsad, talvad, kivikirved. Kasutati moondekivimit ja tulekivi
kammkeraamika kultuur ja nöörkeraamika kultuur. · Kunda kultuur- u 7000 eKr, elatusaladeks olid peamiselt küttimine, kalastus ja korilus. Kultuuri eripäraks oli tulekivi kasutuselevõtt. · Narva kultuur- u 5300- 4200 eKr, elatusaladeks olid küttimine, kalastus ja korilus. Eripäraks oli keraamika kasutuselevõtt. · Kammkeraamika kultuur- u 4000- 3300 eKr, elatusaladeks olid küttimine, kalastus ja korilus. Kammkeraamika kultuuri eripäraks olid matmiskombed, milles lähedasi maeti tihti põranda alla ja neile pandi kaasa erinevaid hauapanuseid. · Nöörkeraamika kultuur- u 3000- 2500 eKr, elatusaladeks olid loomakasvatus ja maaviljelus, samuti küttimine ja kalastus. Kultuuri eripäraks oli nöörjäljenditega savinõude valmistamine.
Naabrite kirjalikud allikad 4. Kiviaja kultuurid: DATEERING, ASUKOHAD Kunda kultuur Kõik Eesti mesoliitilised asulapaigad kuuluvad Kunda kultuuri, mis levis Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Kunda kultuur on üks arheoloogilistest kultuuridest sarnaste leidudega mustiste rühm, mis näitab, et antud piirkonna asukate eluviis oli ühesugune, st tegeldi samasuguste tegevusaladega, kasutati sarnaseid tööriistu ja võisid olla ka ühesugused matmiskombed. 1) Asulakohad (lk 12) · Rajate veekogude lähedale 2) Töö-ja tarberiistad (lk 13) · Valmistati kivist, luust ja sarvest, ka puidust · Kivist kasutati kõige enam tulekivi · Kivikirved olid ebakorrapärased 3) Elatusalad (lk 13) · Kalastamine, küttimine, korilus · Küttimisel kasutati oda, vibu, noolt, püüniseid, lõkse · Kalastamisel kasutati ahi, harpuuni, jäätuura, õngesid Kammkeraamika
Mesoliitikum 9000eKr - 5000eKr Kivi, sarv, puu, nahk, luu Neoliitikum 5000eKr - 1800eKr Kammkeraamika, keraamika Vanem Pronksiaeg 1800eKr - 1100eKr Imporditi pronksi Noorem Pronksiaeg 1100eKr - 500eKr Arenes kaubavahetus Eelrooma rauaaeg 500eKr - 50pKr Rauda oli vähe. Kallis, õpiti ise tegema Rooma rauaaeg 50pKr-450pKr Palju rauavalmistamist jm. Käsitööd Tööriistad Oskused ja elatusalad Matmiskombed, uskumused Oda, kivikirves Küttimine, kalapüük Maeti maja alla ja -lähedale Sama, aga paremini töödeldud Lisandus karjakasvatus Majast kaugemale Sirp, oda. PRONKS, kirved Hakati kindlustama elamuid Kivikalmed Endiselt sama Põlluharimine ~-~ Raud ei suutnud vanu tõrjuda Karjakasvatus, paiksemad Kivikirstkalmed Palju rauast esemeid Põlluharimine ja ~-~ Levisid Tarandkalmed
Inimesed Leedust ja Poolast, enamasti siin vaid suviti karmi kliima tõttu. Keraamikat hakati valmistama umber 5500ekr, aga see oli väga ebakvaliteetne. 5500-4000ekr Narva keraamika. 8. Kammkeraamika kultuur – mis see oli? Millal see jõudis Eestisse, mis muutus sellega Eestis. Oska seostada kammkeraamika kultuuri Soome-Ugri hõimude saabumisega! Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, 4000- 3000ekr. Lihvitud tööriistad, uued matmiskombed, hauapanused, püsivad majad, põllumajanduse areng. Eestisse jõudis kammkeraamika Karjalast, aga levis Uuralini. Arvatavasti läänemeresoome rahvaste esivanemad. Nende rahvastega jõudis Eestisse Soome-Ugri keel ja maailmavaade. 9. Nöörkeraamika – mis see oli, millal oli nöörkeraamika kultuur? Mis keelt nöörkeraamika hõimud kõnelesid, mis muutus nende tulekuga Eestis? Nöörkeraamika(venekirveste) kultuur oli ka neoliitiline arheoloogiline kultuur, 3000-1800ekr.
Phja-Euroopas viimase jajaga. Keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi (9000-5000 a. ekr.) ajal tekkis kunda kultuur. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi (5000-1800 a. ekr.) ajal hakati surnuid asulatesse matma, tekkis religioon, tegeldi kttimise, koriluse ja kalapgiga ning savinude kasutuselevtt. Pronksiaeg jaguneb kaheks: vanem ning noorem pronksiaeg. Vanema pronksiajal (1800-1100 a. ekr.) tekkisid asulatbid: avaasulad ja kindlustatud asulad. Nooremal pronksiajal (1100-500 a. ekr.) muutusid matmiskombed, hakati tegema kivikirstkalmeid ja laevkalmeid. Rauaaeg jaguneb kolmeks: vanem, keskmine ning noorem rauaaeg. Vanem rauaaeg ehk eelroomaraua (500-50 a. ekr.) ajal hakati tegema rauast triistu. Roomarauaaja (50a. ekr. - 450a. pkr.) ajal tekkisid tarandkalmed. Keskmisel rauaajal (450-800) tekkisid neemlinnused, mgilinnused, voorlinnused ja ringvall-linnused Viikingiajal (800-1100) tuli kasutusele kaheviljassteem.
11. Kirjelda Vana-Egiptuse looduslikke olusid? 12. Kirjelda Vana riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 13. Kirjelda Keskmise riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 14. Kirjelda Uue riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 15. Millised elanikkonnakihid eksisteerisid Vana-Egiptuse riigis? 16. Naise positsioon Egiptuse ühiskonnas? 17. Mis on Rosette`i kivi? 18. Milline oli aastaaegade vaheldumisega seotud müüt Vana-Egiptuse religioonis? 19. Vana-Egiptuse matmiskombed? 20. Vaarao Ehnatoni usureform? 21. Millest räägib kirjandusteos "Sinuhe jutustus"? 22. Mis on maat?
Kammkeraamika kultuur: (4000 ekr)- indoeurooplaste kultuur Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täketega- neid tehtid kammi meenutava esemega. Levis Lõuna- Lätist Põhja- Soomeni.Eripiirkondade vahel olid tihedad sidemed- nii levis laialdaselt merevaik. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres ning ka mererannal ja väikesaartel. Jahi- ja tööriistade valmistamine oli rohkem arenenud . Matmiskombed: maeti asula territooriumile mõned isegi elamu põranda alla.Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, ehteid, merevaiku- eluks teises ilmas. Suhteliselt kõrge kunstitase-vooliti erinevaid kujusid. Palju oli õpitud tundma kalapüügi saladusi. Nöörkeraamika kultuur /venekirveskultuur: (3000 ekr) Savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Teine tunnus, et venet ehk paati meenutava, hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Rahvastik tegeles
2. Kammkeraamika kultuur : 1) Neoliitiline e. 5000-1800 a eKr. 2) Pärinesid idast Uurali mägede aladelt. Levivad lõuna-Lätist põhja-Soomeni. Selle kultuuri kandjaid peetakse läänemere soomlaste eelkäijateks e. Soome-Ugri eelkäijateks. Need on eestlased, soomlased, liivlased jt. Jätkub kalapüük, küttimine, käsitöö ja korilus. Käsitöös valmistati savinõusi ja kaunistati kammikujulise objektiga. Samuti tõid nad ka uued matmiskombed 3. Nöörkeraamika kultuur e. Vene kirveste kultuur 1) Neoliitiline e. U. 3000-1800 a eKr. 2) Pärit lõuna poolt. Levisid idas Volga, läänes Reini jõeni, lõunas Alpideni. Kultuuri kandjad on Balti hõimude eelkäijad, need on leedulased, lätlased jt. Neil oli paremini töödeldud tööriistad. Nad tõid algelise maaviljeluse e. Kõplapõllunduse ja karjakasvatuse. Kasvatati otra, nisu ja kaera.
Kujult olid need pada taolised anumad, millel oli kitsenev põhi, st kaevati maasse auk w ümbritseti anum kividega et ülal püsiks. Kammkeraamika- levis u 4000 a eKr. Savinõud, mille välispinda kaunistasid ilustatud lohukesed ja väiksemate täkete read. Kammkeraamika levik oli suht suur. Selle kultuuri aja asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres peamiselt, ka mererannikul. Jahi ja tööriistade valmistamis oskused oli varasemaga tublisti arenenenud. Tuntud on nende matmiskombed, kus surnud maeti asula territ või elamu põranda alla. Leiud viitavad suhteliselt kõrgele kunstitasemele. Nöörkeraamika- levis u 3000 a eKr. Uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga kultuur. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Iseloomulikuks on ka venet meenutavad kivikirved, mis olid hoolikalt lihvitud ja mille oli puuritud augud. Selle kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega ja maaviljelusega, millel oli nüüd suurem tähtsus. Kasvatati otra, nisu ja kaera
c. matmiskommetes kivikirstkalmed laibamatus; ümmarguse põhiplaaniga laotud kividest kalme, mille keskel oli ristkülikukujuline ava, kuhu asetati laip (nt Jõelähtmel) 9. Mis perioodil hakati tootma oma rauda ja millest? Varasel rauaajal soorauamaagist. 10. Mis muutused toimusid kaubanduses vanemal rauaajal? Võeti suund lõunasse Rooma impeeriumi poole. Neid huvitas merevaik ja karusnahad, lõunast siia toodi pronksi 11. Vanema rauaaja matmiskombed? Tarandkalmed: ristküikukujuline kivist tarand, põletusmatus, panused katki tehtud ja kivide vahele puistatud. Mida suurem kalme, seda jõukam inimene. 12. Millal ja kelle poolt mainitakse esmakordselt eestlasi? 98. a pKr, roomalse Tacituse poolt (aestid) 13. Linnuste rajamine rauaajal+ tüübid. Ringvall-linnused, linnuste läheduses asulad, hea varjupaik rünnaku ajal. Nt linnamäed 14. Idaslaavlased + kääpad. Liivast kuhjatud hauaplatsid, kuhu sisse pandi maised
Mesoliitikum Eesti alal-Kunda kultuur, peamised tegevusalad olid korilus, jahi pidamine ning kalapüük, elati püstkodades ning eluviis oli rändav. Rahva päritolu oli Kirde-Poolast ja Lõuna- Leedust. Neoliitikum-1)Kammkeraamika kultuur. Peamised tegevusalad olid keraamika, jahi pidamine, kalapüük ja korilus. Nelinurksed villkatusega majad, paikne eluviis. Rahva päritoli: Uural, Volga, Jägala Pronksiaja kultuur (Asva kultuur) Muutused ühiskonnas: Kasutusule tuli ader, uued ehted ning esile kerkisid pealikud. Uued matmiskombed, kasutati kivikirstkalmeid. Tööriistad: Ader Oskused: Habeme ajamine, ehete valmistamine, pronksi sepistamine ja sulatamine. Varajase rauaaja põlluharimisviisid: kõplapõllundus, künnipõllundus, alepõllundus Muinasaja ajalooallikad: arheoloogilised allikad, kirjalikud allikad Eestlaste suhted naabritega: Olid valdavalt head, toimus kaubavahetus. Eestlased pakkusid vilja, vastu saime aga karusnahku Venemaalt, lä...
METALLIAEG EESTIS PRONKSIAEG EELROOMA ROOMA RAUAAEG KESKMINE VIIKINGIAEG RAUAAEG RAUAAEG AEG 1800 e.Kr 500e.Kr- 50e.Kr 50- 450 450 800 800 1050 500e.Kr ASUSTUS/ Asvas, Saaremal, Üksiktaluline Põhja eesti ja ühtlasi Kerkisid linnused Sama mis rauaajal ASULAD Ridala, Kaali, Põha- asustus ka eesti külade Eesti lähedal(mägi ja rannikuvöödis(Iru neemiklinnused, ja Narva) ...
eripärasest. Eesti rahvakultuur koosnes mitmetest aspektidest, milledest paljud säilinud tänase päevani. Rahvariided- rahvariided mis jaotusid kolme ossa- pidulikud, käimise rõivad ja töörõivad. Rõivad valmistati ise. Rahvausund- eestlased uskusid haldjatesse ja vaimudesse, ohverdati hingedele ja loodusvaimudele. Elukeskkond- elukeskkonnaks oli talukultuur, tähtsaimaks hooneks oli rehielamu, mis täitis mitmete hoonete ülesannet. Eestlastel olid ka omapärased pulma ja matmiskombed. Pulmadel olid kindlad kombed, pulmad kestsid enamasti mitu päeva. Eesti religiooni tähtsaks osaks oli haldjate, vaimude ja esivanemate kummardamine. Pühadeks paikadeks olid hiied, Lõuna-Eestis pigem hiiepuud või allikad ja ojad. Austati lahkunuid ja osadel juhtudel ka kardeti neid. Eesti usundist puudub mütoloogia, kuid on erinevaid rahvalaule, mis räägivad oma loo. Maaharimisega kaasnes ka erinevate jumalate
12. Miks on varast pronksiaega raske kiviajast eristada? Sest pronksiaega eristatakse eelkõige kiviajast leitud pronksesemete järgi, aga algselt ei valmistatud Eestis pronksesemeid vaid toodi neid sisse Kagust ja lõunapoolt. Raske on eristada ka selletõttu, et kinnitusmuistendeid teatakse vähe ja neid pole arheoloogiliselt põhjalikumalt uuritud. 13. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa pronksiaeg? Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunesid välja uued matmiskombed, tulid kasutusele uued ehte- ja savinõud, mehed hakkasid habet ajama. Kujunes välja sotsiaalne kihistumine.(olid rikkamad ja olid vaesemad). 14. Millised muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele? Vajadus kindlustatud asulate järgi tekkis, sest nooremal pronksiajal hakkas levima varanduslik ebavõrdus ehk olid rikkad ja vaesed ja rikastel oli vaja oma vara kaitsta. 15. Millised kindlustatud asulad on teada pronksiajast?
kõigis Läänemere idaranniku maades. Kammkeraamika kultuuri elanikke peetakse hilisemate läänemeresoome rahvaste otsesteks eelkäijateks. Venekirveste kultuur. III aastatuhande algul jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud, kes kasutasid venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirvest. Nende põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Uutele hõimudele olid lisaks veel iseloomulikud nöörijäljenditega savinõud ja omapärased matmiskombed. Venekirveste kultuuri hõimud tegelesid ka juba loomakasvatusega. Mõnedel andmetel tundsid nad ka juba mõningaid kultuurtaimi. Seega võib venekirveste kultuuriga seostada maaviljeluse algust Eestis.
TUNNIKONSPEKT 10.klassile 'KIVIAEG' Kunda kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika ehk venekirveskultuur Periood mesoliitikum Neoliitikum alguseks loetakse keraamika kasutuselevõttu Aeg u 9000. 5000. eKr u 4000. 2500. eKr u 3000. 2000. eKr Nime saamine Kunda asula avastati esimesena Keraamika kaunistati lohukeste ja Nõusid kaunistati nööri-jäljenditega, täketega, mis tehti kammi tehti vene e. paati meenutavaid meenutava riistaga sõjakirveid Tuntumad asulakohad Pulli (8800. eKr), Sindi-Lodja Tamula, akali...
Muinasaeg Eestis Kunda Kamm- Nöör- Vanem Noorem kultuur keraamika keraamika pronksi-aeg pronksi- aeg kultuur kultuur Ajalised piirid 9 või 8 Umbes 4000. Umbes Umbes Umbes 1100- (algus ja lõpp) aastatuhandes aasta paiku 3000. aasta 1800-1100 500 eKr t eKr 5 . eKr paiku eKr eKr Aastatuhande ni eKr Inimeste Küttimine ja Savinõude Savinõude Karjakasvat Karjakasvatu tegevusalad kalastamine valmistamine . valmistami us , s ja Kammi ne , nööri maaviljelus maaviljelus meenutava ...
Soomest kuni Leedu lõunaosani. mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Asulad paiknesid tavaliselt järvede või jõgede ääres. 6. kammkeraamika kultuur u 4000 a eKr. Kasutusele tulid savinõud, mille välispinda ilustasid lohukesed ja väiksemate täkete read. Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni, Loode Venemaal. Jõgede/järvede ääres. Arenesid jahi- ja tööriistade valmistamisoskused. Matmiskombed (maeti asula territooriumile või elamu põranda alla). Kõrge kunstitase. 7. nöörkeraamika kultuur u 3000 a eKr. Nöörkeraamika kultuur, venekirveste kultuur. Tegeleti loomakasvatusega(kitsed,lambad,veised,sead). Matmiskombed (kalmistud asulast väljas, küngastel). 8. Asva kultuur kindlustatud asulate kultuur. Looduslikult kaitstud paikades. 9. kivikirstkalme erilised maapealsed kalmeehitised. Suurtest kividest laotud 5-8m läbimõõduga ring
Kivivarekalmed, maahauad, liivakäpad. Maeti põletatult ja laibana. 1200. Aasta paiku Eesti rahvaarv 120 000 – 180 000 inimest. Muinasaeg Keskaeg Uusaeg Lähiajalugu 3. Muinasaja uurmise allikad ja teadused: Arheoloogiline luure, arheoloogiline kaevamine, numismaatika, täppisteadus, loodusteadus. 4. Kiviajad kultuurid: Kunda kultuur, kammkeeramika, venekirves ehk nöörkeraamikakultuur; dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tööriistad, elatusalad, matmiskombed, osata tuua näiteid mis tõestaksid, et iga järnev vaadeldud kultuur on varasemast kõrgemal arengutasemel. Mesoliitikum: Kunda kultuur, Pulli küla 9000 a eKr, Kunda 8000 a eKr. Kalastamine, küttimine, korilus. Hauapanustega laibamatus. Koer on kodustatud. Sisserännanud europiidid. Tööriistad kivist (silmaauguta kirved) Kõõvits, uurits jms. Ka luust, puusts ja sarvest. Neoliitikum kammkeraamika kultuur: Asula territooriumile, elamu põranda alla matmine
Muinasaeg. Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13 saj alguses p.Kr. nimetatakse muinasajaks. Uurivad arheoloogid ( väikesed kühvlid ja pintslid). Avastatut pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse. Zooloogid määravad, mis liiki loomaga on tegemist vms. Antropoloogid uurivad kalmete kaevamistel saadud luustikke. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel leitud müntidega. Etnoloogia e. rahvateadus. Rahvaluules esineb palju vanu pärimusi. Kirjalik allikas muinasajast- Henriku Liivimaa kroonika. Muinasaeg jaguneb: kivi-, pronksi-, ja rauaaega, need oma korda veel alaperioodideks. Kiviaeg: paleoliitikum , mesoliitikum, neoliitikum. Kunda kultuur.(mesoliitikum) 9 aasta tuhande algus või 7500 e.Kr- Pulli küla, kui vanim asula. Enne tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge. Kõik mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Asulad rajati veekogude lähedale. Püstkodad kaetud okste, nahkade jms. Tööriista...
Pronksiajal asulasse, vanema rauaajal asulast välja Eestlaste muinasusund 1.Millised tegurid mõjutasid muinasusundi muutumist? Suhted naabritega, ehitusalad 2.Miks on muinasusundi uurimine problemaatiline? Puuduvad täpsed allikad 3.Too näiteid eestlaste muinasusundi animistlikust loomusest. Ohvrikivid, hiiepuud, ohvriallikad 4.Miks võib väita, et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu? Eestlased olid üsna elavas läbikäimises oma ristiusuliste naabritega, matmiskombed muutusid 5.Muinaseestlaste usund: jumalad, animism, arbujad ehk targad, allikad selle kohta
suitsutuba - väike palkidest elamuhoone, puudub korsten sumbküla - talud paiknevad keset põlde tihedalt koos ridaküla - talud rajati ridastikku hajaküla - talud paiknesid üksteisest kaugemal Pulli ja Kunda asustus: · IX a. tuh algusest ekr · Kunda kultuur Kunda kultuur: luust ja sarvest esemed, kivikirved, asulad veekogude läheduses, kalastamine, korilus, jaht Kammkeraamika kultuur: savinõud, elati järvede-jõgede ääres, jahi- ja tööriistade valmistamine arenes, uued matmiskombed, kalastamine, korilus Nöörkeraamika kultuut: savinõud, maaviljelus, karjakasvatus, venekirved, loomakasvatus, asulad rohumaa ja mullaviljakuse järgi Muinasaja periodiseering Kiviaeg vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum(u. 9000- u. 5000 a eKr) noorem kiviaeg ehk neoliitikum(u. 5000- u. 1800 a eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg(u. 1800-1100 a eKr) noorem pronksiaeg(u. 1100-500 eKr) Rauaaeg vanem rauaaeg eel-rooma rauaaeg(u
muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...
Kontrolltöö nr.1 Jääaeg · I jääaeg oli 2 miljonit aastat tagasi. · Kokku on olnud koos sulaaegadega 4-5 jääaega · Üldist jahenemist on püütud seletada mitmeti: * Päikese kiirguse nõrgenemine * Maa pooluste asukoha muutumine * Mitmesugused protsessid atmosfääris jm loodusnähtused · Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. · Viimane jäätaandumine Eesti alalt oli u 13 000 aastat tagasi · Jääaegade vaheaegadel võis Eesti aladel olla inimasutus, sest Soomest on leitud tööriistu sellest ajast, kuid täpsemad teated puuduvad. · Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku : * Rändrahnud * Maapind on tõusnud praeguseks üle 100 meetri · 11 000 aastat eKr kattis suurt osa Lääne-Ees...
meenutava hambulise temliga. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikult Lõuna-Lätist kuni Põhja -Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres. Venekirveste kultuur- umbes 2500 aastat eKr lõuna poolt Eestisse jõudnud hõimud, kes kasutasid venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid. Antud hõimule oli iseloomulik nöörijäljenditega savinõud ja omapärased matmiskombed. Venekirveste kultuuriga saab seostada ka maaviljeluse algust Eestis. Kivikirstkalme- Varasel metalliajal rajama hakatud erilised maapealsed kalmeeehitused, konstruktsiooniks olid suurematest kividest ring ja selle keskel põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme- Vanemal rauaajal rajatud kivikalmed, mille sisekonstruktsioon moodustus suurematest kivist laotud müüridest, mis asetsesid ristkülikukujuliselt
Õpiti üha paremini põldu harima. Selle juures oli suur tähtsus raudkirvestel, mis võimaldasid ulatuslikult alet teha ja uusi, viljakaid maid kasutusele võtta, suurenesid karjad. Pronks oli harv ja kallis. Selleks, et pronksi saada, oli vaja leida tina ja vaske. Rauda leidus rohkem ja see ei olnud niivõrd kulukas ja raud on vastupidavam. 6. Võrdle matmiskombeid pronksi- ja rauaajal. Pronksiajal kujunes välja uutmoodi matmiskombestik- kivikirstkalmed. Haudade suurus, matmiskombed ja hauapanused annavad tunnistust ka väljakujunenud hierarhiast- kes olid teistest tähtsamad eluaegu, olid seda ka pärast surma. Rauaajal surnud reeglina põletati kalmest eemal, jäänused toodi kalmesse. Relvi ja tööriistu on haudadest leitud vähe. Mõned teadlased oletavad selle põhjal, et eestlased pidasid" teist ilma" rõõmurikkaks ja muretuks paigaks. 7. Millised naaberrahvad mõjutasid eestlaste elu? Põhjenda oma arvamust.
Seda aega peetakse kalastamise, küttimise õitsenguajaks.. Nöörkeraamika kultuur: Nimi tuleb sellset, et savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Teiseks iseloomustavad seda aega väga hoolikalt lihvitud ning sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Selle kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, ning ka maaviljelusel oli suur osatähtsus(oder, nisu kaer). Asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti vilja kasvatamiseks Iseloomustavad ka teised matmiskombed, kus kalmistud rajati asulatest väljapoole kõrgematele küngastele. Võis olla muutus usundis : hakati surnuid kartma. Pronksiaeg Vanem 1800-1100 eKr Noorem 1100-500 eKr, Eesti oli jaotunud 2ks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Peamised elatusalad olid karjakasvatus ja maaviljelus(nisu, oder). Rajati mõned kindlustatud asulad. Kivikirstkalmed. Kujunes välja põllumaa eraomandus. Laialdaselt valmistati veel kivist tööriistu, kuna pronks oli kallis.Võisid tekkida asulate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
