Seega peab sotsioloogia uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldiseid vorme. Sotsioloogiline kujutlusvõime (Charles Wright Mills [1959]) - sociological imagination on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Selline oskus tuleb kasuks nii tavainimesele kui sotsiaalteadlasele. Mis on teadus? Ametlik definitsioon - Teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis erineved üksteisest mingite tunnuste poolest. Teaduslik mõtlemine vs. Argimõtlemine Argiteadmine sisaldab mitmeid selliseid arvamusi, mis on üksteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik mõtlemine on: - Loogiliselt kooskõlas, ei sisalda loogilisi vasturääkivusi ühe teooria piires
) b) Diffusionism 15. Milline neist printisiipidest ei ole osa Max c) Tsükliteooria Weberi bürokraatia mudelist? 11. Mida väidab Max Weber teoses "Protestantlik a) Bürokraate edutatakse nii kaua kuni nad oma eetika ja kapitalismi vaim"? töökohustustega enam toime ei tule a) Protestantlik religioon soodustas kapitalismi b) Bürokraate võetakse tööle ja edutatakse teket oskuste eest b) Protestantide sissetulek on kõrgem c) Bürokraatia on hierarhiliselt organiseeritud katoliiklaste omast d) Bürokraadi töös on olulisel kohal kirjalik c) Kapitalism soodustas protestantliku religioni asjaajamine teket 2 16
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest.
Milline on sotsioloogia? Robert K Merton - sotsioloogia peab olema nagu füüsika : tõeline teadus peab olema mineviku unustama Jeffrey Alexander - sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma Sotsioloogia ajaloo perioodid Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg – kuni 19.saj) Klassikaline sotsioloogia (19.saj keskelt – 20.saj algus) Tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920) Kõige mõjukamad sotsioloogid Karl Marx Emile Durkheim Max Weber Auguste Comte (1798 – 1857) Sotsioloogia mõiste Positivism – filosoofia vool mis rõhutab teaduse olulisust Sotsiaalne staatika ja sotsiaalne dünaamika Ühiskonnaarengustaadiumid Teoloogiline (-1300 a.) Metafüüsiline(1300-1800) Positiivne (1800-) Herbert Spencer (1820- 1903) Evolutsionism Evolutsioon tasandid - anorgaaniline - orgaaniline - sotsiaalne Evolutsiooni olemus - kasv
suhtes Sotsioloogia ajalugu 18.09 · Sotsioloogia peab olema nagu füüsika: tõeline teadus peab oma mineviku unustama (Robert K Merton). Samas teine lähenemine: sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma. · Sotsioloogia ajaloo perioodid : a) eelajalugu antiik,keskaeg,uusaeg b) klassikaline sotsioloogia 19.saj keskelt kuni 20saj alguseni c) tänapäeva sotsioloogia (alates u 1920) · Kõige mõjukamad sotsioloogid on Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. · Auguste Comte võttis kasutusele sotsioloogia termini · Herbert Spencer evolutsionism. Evolutsiooni olemus: kasv & diferentseerumine (jagunemine) . Sotsiaaldarvinism tugevamate ellujäämine, toimib ka ühiskondade vahelises suhetes. Tänapäeval mõistetakse seda eelkõige sõimusõnana, rassistlik. · Karl Marx - kõige enam maailma ajalugu mõjutanud sotsioloog. Töötas koos Engelsiga.
Üldistuste tegemine-sotsiaal-poliitline filosoofia Positiivne(kuidas tegelikult on ? ) Üksikjuhtumitega tegelemine- ajalugu,geograafia, etnograafia Üldistuste tegemine- sotsioloogia,psühholoogia,majandusteadus. Sotsioloogia jaloo perioodid · Eelajalugu(antiik,keskaeg,uusaeg- kuni 19.saj) · Klassikaline sotsioloogia(19.saj keskelt- 20.saj algus) · Tänapäeva sotsioloogia(alates u 1920) Kõige mõjukamad sotsioloogid: Karl Marx, Emilie Durkheim, Max Weber Auguste Comte · sotsioloogia mõiste autor · positivism Ühiskonna arengustaadiumid · teoloogiline(-1300 a.) religioon on allikaks · metafüüsiline(1300-1800)abstraktsed ideed · positiivne(1800-) Herbert Sepncer · evolutsionism · evolutsiooni tasandid- anorgaaniline,orgaaniline,sotsiaalne · evolutsiooni olemus- kasv, diferentseerumine(osadeks jagunemine) Sotsiaaldarvinism
ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne teaduslik Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne rahumeelne, tegutsemisvabadus suur, hinnatakse iseseisvust ja ettevõtlikust Karl Marx materialism (materiaalsne tgeevus e peavarju ja toidu otsimine määra millest isik unistab Ühiskond = baas (majandus) ja pealisehitus (seadused, religioon, kunst)
konkreetseid tegusid ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Leidis, et USA-s valitseb võimueliit (koosneb rikastes ärimeestest jne), tavakodanikul pole üldse võimu. 5. Thomas Kuhn teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. 6. Herbert Spencer 19. Sajandi tuntuimaid evolutsiooniteoreetikuid. Militaarne ja industriaalne ühiskond. Sotsiaaldarvinism loodusliku valiku teooria kehtib ka inimühiskonnas, tugevamate ellujäämine. 7. Karl Marx materialist, materialistlik ühiskonnateooria: ühiskond jaguneb kaheks: baasiks ja pealisehituseks. Tootmisvahendite omamise alusel võib inimesi jaotada klassideks (kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistid ja töölised). Võõrandumine oma tööst ja töö produktist. Ühiskonnas 5 ühiskonnatüüpi ehk tootmisviisi ehk formatsiooni. Klassivõitlus, erinevad klassihuvid ja nende allasurumine. Klassiteadvus. Ideoloogia valitseva klassi võimu õigustamine
pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Ehk sotsioloogia tegeleb üldisemate asjadega. Sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Sotsioloogia on kõige üldisem sotsiaalteadus. Mis teadus üldse on? Teaduse ,,ametlik" definitsoon: teadus on realsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm. Teadus on üks viis, kuidas inimesed saavad enda jaoks maailma lahti mõtestada. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vormid. Tavamõtlemise all peetakse silmas igapäevast mõtlemist, nt kui nad tegelevad igapäevaste asjadega, siis inimesed mõtlevad praktiliselt, et kuidas midagi teha. Mille poolest erinevad teadulik ja tavamõtlemine? Teadulik vs tavamõtlemine Teaduslik teadmine on süsteemne ja ei sisalda loogilisi vastuolusid. See on kontrollitav ja päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab aga vastuolulisi ja kontrollimatuid väiteid.
-Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? -Sotsioloogia uurib, mil moel ja viisil inimlik elu sotsiaalselt organiseeritud on. -Sotsioloogiat huvitab, kuidas sotsiaalse elu erinevad aspektid üksteist mõjutavad ( näit. religioon, pereplaneerimine, meditsiin jms). · Milline on A. Comte´i, K. Marxi, E. Durkheimi, H. Spenceri, V. Pareto ja M. Weberi panus sotsioloogiasse? Isidore Auguste Marie Francoise Xavier Comte (1798-1857) Sotsioloogia "isa" teadusele nime andja. Positivismi looja. Comte "kolme astme" seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet: 1. Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus. 2. Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika. 3
käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus? Teaduse ,,ametlik" definitsioon teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm.. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vorm. Teaduslik vs tavamõtlemine: teaduslik teadmine on süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks.
· Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus · Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika · Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 2 Sotsioloogia alused Liina Käär 9. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte. Sotsiaalne fakt võib inimkäitumist väljastpoolt piirata, nt komme, seadus. Sotsiaalne fakt - so käitumisviisid, mõtlemisvormid, mis on indiviidist sõltumatud, kuid omavad teatud sundiseloomu, on kohustuslikud inimesele, sõltumatult inimese enda soovist. 10. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus
Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena. Rõhu asetamine ühiskonnale ja indiviididevahelistele suhetele, mis kujundavad ühiskondlikku elu, mitte aga üksikindiviidile. 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalsed faktid nagu majandustüüp või religioon mõjutavad inimest aga nad usuvad, et nende tegevus on nende endi vaba valik ehk inimesed elavad vastavalt nende ühiskonna tavadele. Sots.faktid kujundavad inimeste käitumist erinevates olukordades, nt kui sooritatakse kuritegu, kui keegi käitub ebaviisakalt jne
Millest kolmest etappist koosneb sotsioloogia areng? Milliseid piiranguid tuuakse välja iga etapi kohta? Eel- e.protosotsioloogiasse kuuluvad ühiskonnateaduslikud teooriad, mõtted vanadest kultuuridest ja õhtumaa mõtlejate (Platon, Aristoteles jt) seisukohad kuni sotsioloogia rajamiseni XIX sajandil. Sotsioloogia klassikaline periood algas sotsioloogia kujunemisest XIX sajandi esimesel kolmandikul ja kestis XX sajandi esimese veerandini (nt Comte, Marx, Spencer) Klassitsism e klassikaline sotsioloogia, mis algas Comte jt teoretiseeringutega, põõdis oma uurimisobjekti vaadelda väljaspoolt, s.t.uurijat sõltumatult objektiivselt. Klassikaline sotsioloogia rajaneb objekti ja subjekti sõltumatuse ideaalil. Ühiskond kujutab endast süsteemset terviklikkust ja on objektiivselt eksisteeriv teaalsus, mida saab analüüsid, võrrelda ja prognoosida. Milles seisnevad sotsioloogia funktsioonid
Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 7. Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Kõik institutsioonid on ka sotsiaalsed faktid. -perekond kui institutsioon (reeglid, abiellumine, lastesaamine) -haridus kui institutsioon ( kes saavad haridust, milliseid teadmisi) 8. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse. Võttis kasutusele mõiste ,,sotsioloogia". Teda nimetatakse ka ,,sotsioloogia isaks". Positivismi looja. 9. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Positivism-väärtustevaba ja objektiivne teadus, sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. Positivistlik lähenemine- lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas. Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjusi ette näha. 10
..................... 12 2. Sotsioloogia suurkujud................................................................................................ 15 2.1. Isidore Auguste Marie Francois Xavier Comte (1798 1857) ........................... 15 2.2. Herbert Spencer (1820 1903).............................................................................17 2.3. Harriet Martineau (1802 1876)..........................................................................20 2.4. Emile Durkheim (1858 1917)............................................................................21 2.5. Karl Marx (1818 1883)......................................................................................24 2.6. Max Weber (1864 1920)....................................................................................26 2.7. Wilfredo Pareto (1848-1923)................................................................................30 3. Kaasaegsed sotsioloogia teooriad...........
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1
sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann). Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised: vajadus soo jätkamiseks perekonna ja abielu institutsioonid vajadus turvalisuse ja korra järele riigi, õiguse ja korrakaitse institutsioonid vajadus sotsiaalse kogemuse, teadmiste üleandmise järele hariduse, teaduse ja kultuuri institutsioonid vajadus eluks tarvilike vahendite hankimise järele majandus vajadus lahendada hingelisi probleeme religioon. 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde. Sotsiaalne fakt - kindlamustriline inimkooslust iseloomustav fakt. Emile Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalseid fakte võib vaadelda kui füüsilisi asju, esemeid nt sotsiaalsed institutsioonid, normid, väärtused, seadused,organisatsioonid, ideed jne. 6
aga üksikindiviide. 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? 1 Sotsioloogia alused Liina Käär Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Emile Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalsed faktid on inimeste tegutsemine, mõtlemine ja tajumine indiviidi väliste tegurite põhjal, väline reaalsus, mis mõjutab indiviidide elu. Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Sotsiaalseid fakte võib vaadelda kui füüsilisi asju, esemeid. Nt
Korrakaitse institutsioon- vajadus turvalisuse järgi 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde. Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalsed faktid nagu majandustüüp või religioon mõjutavad inimest aga nad usuvad, et nende tegevus on nende endi vaba valik ehk inimesed elavad vastavalt nende ühiskonna tavadele. Sots.faktid kujundavad inimeste käitumist erinevates olukordades, nt kui sooritatakse kuritegu, kui keegi käitub ebaviisakalt jne. Sündimus, enesetapud on sotsiaalsed faktid, mis mõjutavad inimeste käitumist. Sotsiaalseid fakte pole võimalik otseselt jälgida, vaid läbi selle, kuidas need ühiskonnas ilmnevad, millist mõju omavad
avaldavad mõju kõikidele ühiskonnaelu sfääridele ning materialiseeruvad: - teoloogiline e. abstraktne staadium-kuni XIV saj. - metafüüsiline e. abstraktne staadium kuni XIX saj - positiivne e. teaduslik staadium tähistab industriaalühiskonna sündi Sotsioloogias tuleb kasutada uurimismeetodit, mis kulgeb tervikult osale (deduktsioon). Comte järgi on jätkuv mõistuse progress inimkonna arengu alus. Karl Marx (1818 1875) Formuleeris materialistliku filosoofia baasil ajaloolise materialismi teooria ning ühiskonna ümberkujundamise võimalused revolutsiooni teel, jõudmaks kommunistliku ühiskonnani. Marxi teoreetiline pärand kuulub nii filosoofia, sotsioloogia kui majanduse valdkonda. Marxi hinnatakse sotsioloogias ja teistes ühiskonnateadustes: - materialistliku ajalookäsitluse e. arengu ajaloolis-determinalistliku mudeli
Sissejuhatus sotsioloogiasse Tänapäeva sotsioloogia teooria Kindlat piiri klassikalise ja tänapäeva sotsioloogia vahel muidugi pole. Kaks tunnust mille poolest tänapäeva sotsioloogia erineb klassikalisest on: empiiriliste uuringute osatähtsuse kasv (teoreetilistega võrreldes) ja USA osatähtsuse kasv (Euroopaga võrreldes). Nagu varem öeldud eristatakse tänapäeva sotsioloogias kolme peamist paradigma funktsionalism, konfliktiparadigma ja interaktsionism
Sotsioloogia teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, kui teatud kogukonna liiget ja ühiskonna liiget. August Comte kasutas sotsiaalse füüsika mõistet. Sotsiaalne kujutlus isikliku ja ühiskondliku kogemuse erinevus. Sotsiol. vaatekoha olemus koosneb vastastikustest seostest ja kontekstist/tähendusest. Sotsiaalne fakt sotsiaalse elu aspektid, kujundavad iga in. indiv. käitumisviise tegevusi. Sotsiaale fakti mõiste autor on Emile Durkheim. Elton Mayo sots. teg. uurim. iseärasustest sotsioloogia ei võrdu füüsilise reaalsusega. Kolm sotsiaaluuringute tasandit mikro. ehk väike tasand, nt perekond, kuidas elab ja millised on pere sisesed rollid. Meso. ehk kesktasand, nt perekond kui teatud elulaad; õppimine. Makrotasand kõige laiem, uuritakse ühiskonda tervikuna, nt pere kaasaegses ühiskonnas. Metasotsioloogia, st sotsioloogid uurivad sotsioloogiat ennast. Sotsiol. kolm etappi arengul klassitsism (mida
käituma. · Deviantsed subkultuurid 1. Kriminaalne subkultuur organiseeritud kuritegevus. Selle näol on tegemist inimestega, kes tahavad saada kasumit. 2. Konfliktne subkultuur tegelevad peamiselt hängimisega. Võivad olla taimelavaks edasiseks organiseeritud kuritegevusele. 3. Ühiskonnast eemaldunud narkomaanid ja alkohoolikud. Kaptenisilla õlleks · Kuritegevuse paratamatus Emile Durkheim ütleb et kuritegevus on ühiskonnale kasulik, kuna kurjategijale vastandumine tekitab teistes ühtekuuluvustunnet. Ja selleläbi ühiskond ka tugevneb. Seetõttu Durkeheimi järgi ongi igas ühiskonnas kurjategijaid olemas, mis annabki teistele võimaluse vastanduda. See tugevdab ühiskonda. Teine teooria, mänguteooria, ütleb et kuritegevus on ausate inimeste kulul elamine. Ainult ausatest inimestest koosnevas populatsioonis on kuritegevus väga kasulik
socius kaaslane logos- mõistus Comte Uuris ühiskonna ja grupielu teaduslikust vaatenurgast. Teadus võib olla väärtuste vaba ja objektiivne siis seda nim. Positivismiks-sedasama objektiivsuse ideaali rikkusid aga sageli ka Comte ise samuti ka teised mõtlejad, kes eeldasid et nende enda väärtused kujutavad endast igavest ja ajatut tõekriteeriumi. Uues intellektuaalses voolus oli rõhk asetatud individuaalsele vabadusele ja majanduslikule õiglusele. K. Marx: majandusliku sektori tähtsus, baasi ja pealisehituse kontseptsioon, konflikti roll ajaloo kujundamisel, väärteadvus; K.Marx - Teda kohutas tavaliste töötajate viletsad elu ja töötingimused tohutu ebavõrdsus nende väheste vahel, kes kontrollisid võimu nii asutustes kui poliitilist võimu. Marx arendas välja ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on mõjutanud sotsioloogiat Nii Durkheim kui ka Marx arendasid mudeli- kuidas erinevad sotsiaalse tegevuse valdkonnad
professionaalse sotsioloogia populariseerimisel tekkinud kõrvalprodukt, vaid sellest eraldi seisev sotsioloogiline lähenemine, mis kasutab töömeetodina dialoogi uuritava sihtgrupi ja laiema avalikkusega. 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. „Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid” => fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist- näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju Faktide abil saab rääkida tõenäosusest. Weber: teadus ei saa anda mõistlikke nõuandeid ühiskondliku elu
müügiagentidele, usutegelastele või poliitikutele, kelle eesmärkide hulka kuulub inimeste mõjutamine. Sotsioloog kui poliitik - Sotsioloogiat õppiv inimene võib tahta muuta oma ühiskonda paremaks, inimlikumaks jne. (=> sotsioloog kui vabadusvõitleja/viriseja) - tugev ühiskonna muutmise/parandamise katsete traditsioon. Comte: tuleviku ühiskond on rajatud teaduse alusel, valitsevad sotsioloogid. Marx: filosoofid on tahtnud maailma seletada, ülesandeks on aga selle muutmine. Asimov: ,,Igaviku lõpp": psühhomatemaatikud * Sotsiaalteadlased revolutsiooni tegemas, seksuaalsust vabastamas (Alfred Kinsey ja tema grupi raportid 1950. a-tel Ameerikas!, 8-punktine skaala), naist vabastamas jne; ka .3. maailma. (kapitalistlikku) moderniseerumist abistamas ja tagant tõukamas (nii kodumaised kui väliseksperdid), Lääne ja Nõukogude tüüpi moodsat ühiskonda üles ehitamas jne.
professionaalse sotsioloogia populariseerimisel tekkinud kõrvalprodukt, vaid sellest eraldi seisev sotsioloogiline lähenemine, mis kasutab töömeetodina dialoogi uuritava sihtgrupi ja laiema avalikkusega. 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. ,,Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid" => fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist- näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju Faktide abil saab rääkida tõenäosusest. Weber: teadus ei saa anda mõistlikke nõuandeid ühiskondliku elu
Burawoy arvab, et avalik sotsioloogia ei ole professionaalse sotsioloogia populariseerimisel tekkinud kõrvalprodukt, vaid sellest eraldi seisev sotsioloogiline lähenemine, mis kasutab töömeetodina dialoogi uuritava sihtgrupi ja laiema avalikkusega. • Sotsioloogia teaduseideaalid ja -eesmärgid Durkheimi ja Weberi järgi – Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. „Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid” => fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist- näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju Faktide abil saab rääkida tõenäosusest. Weber: teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine
Miks inimesed rikuvad norme? - inimesed valivad rikkumise kui see tõotab suuremat kasu. - inimesed on internaliseerinud normid, mis on vastuolus domineerivate normidega Sotsiaalsed sanktsioonid ühiskondlik reaktsioon inimeste käitumisele eesmärgiga tagada normidest kinnipidamine. 1) positiivsed sanktsioonid soodustavad normidepärast käitumist 2) negatiivsed sanktsioonid karistavad normidevastast käitumist. Anoomia Emile Durkheim anoomia on olukord, kus varasemad normid on kaotanud kehtivuse ja uusi norme pole veel tekkinud. Anoomia soodustab mitmesugust hälbekäitumist, muuhulgas ka suitsiidide sooritamist. Kuritegevuse uurimine 1. Kuritegude uurimine kui palju kuritegusid esineb ja mis nende esinemissagedust mõjutab 2. Kurjategijate uurimine miks mõni inimene saab kurjategijaks ja teine mitte 3
professionaalse sotsioloogia populariseerimisel tekkinud kõrvalprodukt, vaid sellest eraldi seisev sotsioloogiline lähenemine, mis kasutab töömeetodina dialoogi uuritava sihtgrupi ja laiema avalikkusega. 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. „Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid” => fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist- näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju Faktide abil saab rääkida tõenäosusest. Weber: teadus ei saa anda mõistlikke nõuandeid ühiskondliku elu
RITUAAL - tava liik - regulaarselt sooritatavate tähenduslike toimingute süsteem, mis väljendab teatavaid ühiskondlikke suhteid ja koondab inimeste tunded ja meeleolud ühtseks grupipsüühika avalduseks. 9. Anoomia, selle seos normide ja hälbivusega, käsitlused (Durkheim, Mertoni anoomiaga kohanemise tüübid) ANOOMIASEISUND on iseloomulik kiirete ük muutuste ajastule, indiviidil nõrgeneb moraalne regulatsioon ja tekib moraalne tühjustunne, mis võib viia enesetapuni. 1. E. DURKHEIM : "NORMITUSE" SEISUND ÜHISKONNAS - VÄHENEB TOIMIMISEGA SEOTUD NORMIDE JÄRGIMINE, KAOVAD ÜLDTUNNUSTATUD NORMID. ANOOMIA JA ENESETAPUD. 2. R. MERTON : NORMIDE KONFLIKT - OLUKORD, KUS ÜHISKONNA POOLT VÄÄRTUSTATUD EESMÄRGID POLE SAAVUTATAVAD ÜLDTUNNUSTATUD VAHENDITEGA . HÄLBIVA KÄITUMISE TÜÜBID KOHANEMISEL ANOOMIAGA (R. MERTON) Tabel: Väärtustatud eesmärgid: + konformism, innovatsioon, +- mäss, - ritualism, retritism
Spencer võrdles inimese keha sotsiaalse struktuuriga. Inimkeha on nagu süsteem, kus organid küll töötavad eraldi kuid moodustavad terviku, et süsteem toimiks. Sotsiaalses süsteemi püsimiseks on vajalik koostöö erinevate organite vahel. Spencer võrdles superorgaanilist ühiskonda kultuuriga. Tänu kultuurile on kordineeritud inimtegevus võimalik. Struktuurfunktsionalismis on laenatud Spenceri mõisteid struktuur, funktsioon, organims ning evolutsionism. Karl Marx (1818 1883) - Juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marxil oli suur panus majandusteaduse arengusse. Marxi ühiskonnakäsitluse tunnusjooneks on arusaam, et sotsioloogia kui ühiskonnateaduse eesmärk on ühiskonna paremaks muutmine. Ühiskonna uurimisel pole mõtet, kui tegelikkuses midagi ei muutu. Selleks, et ühiskonda oleks