Toompark Kinnisvaraarendus on tegevus, mille kaudu kinnistu väärtus tõuseb. Väärtuse tõstmine. Sageli kaasneb kinnisvara arendamisega ka ehitustegevus. Kinnisvara arendusprojekti turunduse eesmärk on tarbija vajaduste rahuldamise kaudu aidata kaasa maksimaalse kasumi saavutamisele projekti realiseerimiselt. Kinnisvaraarenduse võib jagada: - Maa arendusprojektid. Näiteks buumi ajal põllumaa, kuhu tehti detailplaneering. - Ehitusprojektid · Ehitamine · Renoveerimine Arenduse kulud on: - Maa hind (sõltub ostukuludest) - Planeering (kas detailplaneering on olemas või tuleb koostada) - Infrastruktuur - Ehitushind (ehitus on kõige kapitalimahukam) - Finantseerimiskulud (laenuintress, lepingutasud, riigilõivud jm) - Müügikulud Arenduse protsess: turundus peaks käima läbi kogu arendusprotsessi (Milline toode? Kuidas hinnastada? Kuidas müüki toetada?)
Ei ulatu maavaradele. Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused, eelkõige omandiõigus. Kinnisvara- isikule kuuluvad kinnisasjad, ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Kinnisvara füüsilised omadused:liikumatus, ainulaadsus, hävimatus, topograafia, kolmemõõtmelisus. Kinnisvara majanduslikud omadused: piiartud kogus, pinnase tüüp, parim kasutusviis, infrastruktuur ja investeeringute püsivus, asukoht. Kinnisvara õiguslikud alused: kinnistu moodustamine, hindamine ja maakasutus, asjaõigused. Kinnistamine- kinnisvara kohta sõlmitud õigustehingu sissekandmine kinnisturaamatuisse. Kinnisturaamatu printsiibiks on avaikkus ja usaldusväärsus. KATASTRImõõdistamine- eeltööd, lähteülesanne, maaüksuste piiride määratlemine ja tähistamine maastikul, katastriüksuse plaan, katastriükuse plaani vormistamine, piiriprotokoll, kitsenduste selgitamine. Maakataster- andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja
ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. 2 Kuidas mõista väärtuse olemust? Hinnanguliselt seisneb vara väärtus väärtuse olemuse printsiibist tulenevalt tema vahetatavusest teis(t)e objekti(de) vastu. 3 Mida nimetatakse tehinguobjekti õiglaseks turuväärtuseks? Tehinguobjekti õiglane turuväärtus on võrdne rahahulgaga, mida maksaks ostja tehingu toimumisel müüjale järgmistel tingimustel: •ostja ega müüja ei ole tehingut puudutava välise surve all; •mõlemad omavad täielikku olulist informatsiooni tehingu objekti ja tehingu tingimuste kohta; 4 Nimeta väärtuse hindamise põhilised meetodid ja selgita nende sisu; •kuludel tuginevad meetodid – hinnatakse soetamise maksumust (kasutatakse asendamis- ja taastamisväärtuse hindamiseks ning
Kasutatakse eelarvet, kui pole võetakse võrdlusobjekt.Vara hindamise etapid:1)maa väärtuse hindamine 2)ehituskulude hindamine 3)kulumi leidmine 4)jääkasendusmaksumuse ja väärtuse leidmine. 9. Hoonete füüsiline kulumine- tavaline vananemine. Määrataks esialgu tarindite kulumist. Määratakse %. Vähendab kinnisvara hinda. 10. Hoonete moraalne kulumine- tähendab, et ei vasta meie nõuetele. Määratakse %. n. halb planeering, midagi on puudu (pole sooja vett, kuivkäimla). Vähendab kinnisvara hinda. 11. Maa hindamine: korraline- 01.01 seisuga. Maksustamise eesmärgil perioodiliselt läbiviidav hindamine, mille tulemusena määratakse kindlaks maa maksustamishind. Viiakse läbi riigi vahenditest. erakorraline hindamine- hindamise objekti maksumuse kindlaksmääramine tehingute teostamiseks (ost, müük),
2. Kuidas mõista väärtuse olemust? Finantsjuhtimine tugineb paljuski väärtuse olemusele. Hinnanguliselt seisneb vara väärtuse olemuse printsiibist tulenevalt vara väärtus tema vahetatavusest teis(t)e objekti(de) vastu. Peame jõudma selleni, et nende väärtus oleks võrdne (vahetamine) Varade väärtus võib tuleneda ka nende poolt genereeritavatest tulevastest rahavoogudest. 3. Mida nimetatakse tehinguobjekti õiglaseks väärtuseks? Tehinguobjekti õiglane turuväärtus on võrdne rahahulgaga, mida maksaks ostja tehingu toimumisel müüjale järgmistel tingimustel: _ ostja ega müüja ei ole tehingut puudutava välise surve all; _ mõlemad omavad täielikku olulist informatsiooni tehingu objekti ja tehingu tingimuste kohta; 4. Nimeta väärtuse hindamise põhilised meetodid ja selgita nende sisu; Väärtuse hindamise põhilised meetodid: _ kuludel tuginevad meetodid hinnatakse soetamise maksumust (kasutatakse
määramine teeseaduses sätestatud korras; 5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 6) kujade määramine; 7) tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; 10. Missuguseid planeeringu liike teate? Planeering on konkreetse maa-ala (edaspidi planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku Planeeringute liigid: 1) Üleriigiline planeering, mille eesmärk on planeeringu koostamine kogu riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta.Üleriigilise planeeringu ülesanded on: asustuse arengu üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine; üleriigilise transpordivõrgustiku arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine,
lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 6) kujade määramine; 7) tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; 10. Missuguseid planeeringu liike teate? o Planeering on konkreetse maa-ala (edaspidi planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. o Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku Planeeringute liigid: 1) Üleriigiline planeering, mille eesmärk on planeeringu koostamine kogu riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta.
kogu laenusumma. Osaliselt kustutatud laenude puhul on üldine laenu tagasimaksmine sarnane eelmise laenuliigiga, kuid viimane laenu lõppmakse (ingl. k. balloon payment) on eelmistest maksetest oluliselt suurem. Sellisel juhul tagastatakse laenuperioodi jooksul kas üksnes osa laenust või teatud juhtudel ka üksnes intressid ning perioodi lõppedes tagastatakse ühekordse maksega ülejäänud summa. Selline laen on mõistlik juhul kui planeeritakse algselt soetatud objekt laenuperioodi lõpus maha müüa või olemasolev laen tolle hetke tingimustel uue laenuga asendada. Seejuures tuleb arvestada, et üksnes intressi tagastavad laenud on pankade jaoks märksa kõrgema riskiga ning antud spekulatiivse iseloomu tõttu väljastatakse neid ebasoodsamatel tingimustel, mis võib avalduda kõrgema intressi, nõutavate lisatagatiste või kõrgema omaosaluse määra kaudu.
aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse loomine (value creation) ükskõik mida ka ette ei võeta, lõppeesmärgiks peab olema, et see tegevus looks ettevõttele väärtust juurde, mitte aga ei vähendaks seda. Finantsjuhtimisalased strateegilised otsused (kõik investeerimis- ja finantseerimisotsused) tehakse lähtuvalt ettevõtte kõige tähtsaimast eesmärgist, s.o
selle osa. Ta võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. Kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt, kestab kasutusõigus seni, kuni on elus kas või üks neist isikuist, kui kasutusõiguse tekkimise alusega ei ole sätestatud teisiti. Kui kasutusõigus 2 on antud elamu osale, võib õigustatud isik kasutada ka elanikele ühiseks kasutamiseks määratud ruume, sisustust ja seadmeid. Mis on kinnistu? Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus. Mis on katastriüksuse plaan? Katastriüksuse plaan on katastriüksuse piiride ja kitsendusi põhjustavate objektide asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel. Katastriüksuse plaanile peavad olema kantud katastriüksuse piirid, ehitised (hooned, rajatised),
Maatükk, selle olulised osad ja maaga seotud asjaõigused moodustavad kinnisvara. Kuna kahte identset kinnisvara ei eksisteeri kasvõi asjaolul, et tüüpprojekti järgi tehtud majad võivad olla küll kõrvuti, kuid mitte sama krundi peal, siis loetakse iga kinnisvara, nagu ka igat inimest unikaalseks. Piltlikult öeldes on kinnisvaraks maatükk, hoone ja paragrahv. Sellise defineerimise järgi eristub kinnisvara üldlevinud ekslikust teadmisest, mille järgi on kinnisvaraks üksnes maja või korter. (Aasmäe 1999) Kuigi kinnisvara liigitus ja kasutatavad mõisted erinevad riigiti, siis Brueggemani ja Fisheri rahvusvahelise liigituse järgi saab kinnisvara jaotada vastavalt kasutuse otstarbele elamispindadeks (ingl. k. residential) ja mitte-elamispindadeks (ingl. k. non-residential). Elamispindade või elamute hulka loetakse nii eramaju, kortermaju, paarismaju kui ka teisi pikaajaliseks elamiseks mõeldud
Põhjuseks see et omakapital on pikaajaline ja seetöttu võrdlus väga muutuvate lühiajaliste kohustustega ei pruugi anda advekvaatset tulemust. c. Kapitaliseerituse kordaja mis iseloomustab pikaajaliste kohustuste osakaalu kogu kapitalis. Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused/ (pikaajalised kohustused + omakapital). Iseloomustab seda kui suur osa ettevõtte varadest on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt. Hindaja kõrge väärtus viitab sellele et rohkem kasutatakse pikaaajalise võõrvahendeid finantseerimisel ja madal tase iseloomustab seda et on rakendatud rohkem omavahendeid. d. Intresside kattekordaja näitab ettevõtte võimet tasuda ärikasumi arvelt intressikulu. Intresside kattekordaja = ärikasum/ perioodi intressi kulu. Näitaja kõrge tase iseloomustab ettevõtte head võimet katta intressikulud ärikasumist, ning madal tase tähendab riski kreeditoridele
3. Bilansiline ja arvestuslik väärtus, mis on raamatupidamisbilansis kajastatud varade väärtus. Kuna bilansilised näitajad on minevikulised ega kajasta varade väärtust antud hetkel, siis ei saa üldiselt kunagi väita, et ettevõtte hetkeväärtus on võrdne bilansilisega. Toimub finantsnäitajate arvutamine mille alusel saab hinnata ettevõtte finantsmajanduslikku seisu ning võrrelda konkurentidega. 4. Turuväärtus on ettevõtte müügihind. Turuväärtus võib olla bilansilisest suurem või väiksem. Turuväärtuse määramisel on oluline kuivõrd kaubeldavad on antud konkreetsed hinnangu objektid. Kui on tegemist turul sageli kaubeldavatega on turuväärtust lihtne määrata. Kui investeeringu objektidega turul eriti ei kaubelda, on tuurväärtuse määramine probleemne. Sellisel juhul kui on tegemist vähe kaubeldatavatega objektidega kasutatakse tavalise väärtuse mõistet. See on selle
nõuete rahuldamine sõltub likvideerimisväärtuse suurusest. 3. Bilansiline ja arvestuslik väärtus, mis on raamatupidamisbilansis kajastatud varade väärtus. Kuna bilansilised näitajad on minevikulised ega kajasta varade väärtust antud hetkel, siis ei saa üldiselt kunagi väita, et ettevõtte hetkeväärtus on võrdne bilansilisega. Toimub finantsnäitajate arvutamine mille alusel saab hinnata ettevõtte finantsmajanduslikku seisu ning võrrelda konkurentidega. 4. Turuväärtus on ettevõtte müügihind. Turuväärtus võib olla bilansilisest suurem või väiksem. Turuväärtuse määramisel on oluline kuivõrd kaubeldavad on antud konkreetsed hinnangu objektid. Kui on tegemist turul sageli kaubeldavatega on turuväärtust lihtne määrata. Kui investeeringu objektidega turul eriti ei kaubelda, on tuurväärtuse määramine probleemne. Sellisel juhul kui on tegemist vähe kaubeldatavatega objektidega kasutatakse tavalise väärtuse mõistet
3. Majanduskava kasutamine 8. KINNISVARAGA SEOTUD LEPINGUD 8.1. Üürilepingud 8.2. Rendilepingud 8.3. Kindlustuslepingud 8.3.1. Kindlustuse olemus 8.3.2. Kahjukindlustus 8.3.3. Korteriomanike kaasomandi kindlustamine 8.3.4. Tsiviilvastutuskindlustus 9. KINNISVARA HALDAJATE- JA HOOLDAJATE KUTSEKVALIFIKATSIOONID 9.1. Kinnisvara halduri kutsed 9.2. Kinnisvara hoolduse kutsed 9.3. Sertifitseerimine Kasutatud kirjandus Lisa 1 – Iseseisev töö – Korterelamu korrashoid Lisa 2 – Kinnistu ja hoone toimikpass Lisa 3 - Hooldusraamat Kordamisküsimused 1. ELUASEMEPOLIITIKA Kährik A. Eluasemepoliitika Euroopas ja Eestis. Poliitikauuringute keskus PRAXIS, 2002, 73 lk. 1. 1. Eluasemepoliitika põhimõtted Eluasemepoliitikad võivad olla: liberaalsed (USA), konservatiivsed (mandri Euroopa maad) või sotsiaaldemokraatliku suunaga (Skandinaavia maad). Eesti on valinud elamusektori arendamiseks
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 2. KAPITALI STRUKTUUR Kapital on ettevõtte varade kogum, mille soetamiseks vajalikud allikad on laenuvahendid ja omavahendid. Ettevõtte kapitali struktuur kujutab endast firma käsutuses olevate oma- ja laenukapitali suhet. Ettevõtte kapitali väärtus: V=D+S (OK+VK) D firma võlakirjade turuväärtus S firma omakapitali turuväärtus Ettevõttel on vaid kaks võimalust oma tegevuse finantseerimiseks: Võõrkapital, mis tähendab kindlaks ajaperioodiks ettevõtte käsutusse antud ressurssi, kindla tagasimakse graafikuga ning ressursi kasutamise eest makstava tasuga Omakapital, millega ei kaasne kindlatel tähtaegadel toimuvaid kohustuslikke makseid, kuid millega kaasneb selle kapitali
........................................................................ 9 17. Tehnosüsteemid (liinid, kraavid, teed) omandiõiguste arvestamine nende ehitamisel ja korrashoiul...................................................................................................................... 9 18. Veekogu äärse kinnisomandi omaniku spetsiifilised kohustused.................................10 19. Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust....................10 20. Kinnistu omanikule tekkivad kohustused seoses maaparandusega naabruses...........10 21. Maakorraldustoimingud kinnisomandi korralduses......................................................10 22. Kinnisasja omaniku põhilised õigused ja kohustused seoses maakorralduse ja katastriga.......................................................................................................................... 11 23. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas.......................................................
krediidi hinnale ja kätte saadavusele. Lühiajalise krediidiallikad võib jaotada kahte põhirühma: 1. Kindlustamata allikad on need, mille ainsaks tagatiseks on usk, et laenuvõtja on lepingu lõpptähtajal maksevõimeline. 2. Kindlustatud laenud on tagatud mingi varaga juhuks kui laenuvõtja ei suuda laenu intressidega tagastada. Kindlustamata lühiajalina laen on äri ehk kommertskrediit: On üks enam levinud ja paindlikuim finantseerimisallikas. Krediidi saamiseks peab taotleja pöörduma kauba müüja poole ja viimase ülesanne on määrata krediiditaotleja ehk ostja usaldusväärsus ehk krediidi reiting. Üks võimalus on koostada krediidi hinnang, mis seisneb ostja teatud omaduste hindamisel. Positiivse tulemuse saamisel sõlmitakse tarneleping, milles fikseeritakse krediidimüügi tingimused. Suurema hinde saajatel on võimalus saada pikemaid
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega kolmandatele isikutele;esmajoones seondub selle eesmärgi täitmine vajadusega hoida korras ehitiste konstruktsioonid/tehnosüsteemid, vajadusel korraldada ka kõigi selliste(ümber)ehitustööde tegemist,mida kinnistu kasutusotstarbe tagamiseks on vaja teha); b.juriidiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu omanikele ei tekiks sanktsioone ega ka täiendavaid kohustusi seoses sellega,et õigusaktidest või lepingutest tulenevaid kohustusi täidetakse ebaproffessionaalselt;juriidilise säilitamise lähtekoht on, et KV haldur „registreerib“ enda jaoks kõik kinnistu omandiga seotud kohustused,kontrollib nende õiguslikkust,kontrollib ka
ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega kolmandatele isikutele;esmajoones seondub selle eesmärgi täitmine vajadusega hoida korras ehitiste konstruktsioonid/tehnosüsteemid, vajadusel korraldada ka kõigi selliste(ümber)ehitustööde tegemist,mida kinnistu kasutusotstarbe tagamiseks on vaja teha); b.juriidiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu omanikele ei tekiks sanktsioone ega ka täiendavaid kohustusi seoses sellega,et õigusaktidest või lepingutest tulenevaid kohustusi täidetakse ebaproffessionaalselt;juriidilise säilitamise lähtekoht on, et KV haldur ,,registreerib" enda jaoks kõik kinnistu omandiga seotud kohustused,kontrollib nende õiguslikkust,kontrollib ka
Tallinna Tehnikagümnaasium LOENGUKONSPEKT I OSA FINANTSARVESTUS 1 Tallinna Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekti esimene osa sisaldab teoreetilisi aluseid. Teises osas on toodud aine omandamiseks vajalikud praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. mini projektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. 2
(näiteks aktsia) Kapitali allikad on laenud, võlakirjad, eelis- ja lihtaktsiad. Kuna erinevate invesotrie risikitase on erinev, siis erineb ka kapitaliallikate maksumus ettevõtete jaoks. Ettevõtte kapitali väärtus on võlakirjade ja aktsiate turuväärtuste summa ehk V=D+S Kapitali väärtuse hindamine - kasutatakse väärtuskontseptsiooni, mille kohaselt investor ei maksa vara eest kunagi rohkem kui selle tegelik väärtus on. Vara tegelik väärtus kujuneb turul, turuväärtus on ülim ning väärtuskontseptsioon baseerub raha ajaväärtuse teoorial. Sisemine intressimäär- intressimäär, millega finantsvarast või -kohustustest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud vara/kohustuse hetke bilansiline maksumus. Diskonteerimine- tulevikus tekkivate rahaliste tulude ja kulude nüüdisväärtuse hindamine. Raha nüüdisväärtuse kontseptsioon võlainstrumentide hindamisel- erinevad
2. Kinnisvara strateegilise haldamise sisu -kinnistu hooldusraamatu pidamine ( koostamine, täiendamine, juhindumine ) -kinnisvara korrashoiu tagamiseks vajaliku äriplaani koostamine koos selle elluviimise kavandamise ja korraldamisega -eelseisvate perioodide hooldustööde graafikute koostamine koos töökirjeldustega - kinnisvara säilitamiseks vajalike lepingute ettevalmistamine ja koostamine( omaniku ) järelvalve kinnistu tehnilise seisundi ja seal toimuvate tegevuste üle - ehitusprojekti juhtimine olemasoleva ning hallatava ehitise rekonstrueerimiseks või selle funktsionaalsete omaduste muutmiseks. 3. Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu • kinnistu ja selle üksikute konstruktsioonide ning osade regulaarse ülevaatuse korraldamine • järelevalve kinnistul hooldustöid tegevate firmade üle • turvalisuse meetmete tagamine kinnistul
kättesaadavuse ja säilivuse tagamine. 4. Kuidas on seotud katastripidaja ja kohtute kinnistusosakonnad ning milles see seos seisneb? Katastripidaja ja kohtu kinnistusosakond vahetavad andmeid. Katastripidaja esitab kohtu kinnistusosakonnale kinnistatava maaüksuse katastritunnuse, sihtotstarbe, aadressi- ja piiriandmed, pindala, katastriüksuse moodustamise viisi ning katastriüksuse plaani; Kohtu kinnistusosakond esitab katastripidajale: andmed kinnistu numbri ja kinnistamise kuupäeva kohta; andmed omaniku ja/või hoonestaja kohta ja nendega seotud muudatused; andmed kinnistu ühendamise ja jagamise kohta; 5. Kuidas on seotud katastripidaja ja kohalikud omavalitsused ning milles see seos seisneb? Katastripidaja esitab kohalikule omavalitsusele andmed selle haldusterritooriumil asuvate katastriüksuste pindalades, kõlvikulises koosseisus, maa maksustamishinnas, kitsendustes ja kasutuspiirangutes toimunud muudatustest mitte harvem kui kord
tegevus on (omanike poolne kasumlik? müük) Nõutav turu- Kapitali- Kinnisvara kapitalisatsiooni- turud Ehituskulud koos määr kulutustega maa turuväärtus Nõudmine soetamiseks (investorite poolne ostmine) Joonis 1. Kinnisvarasüsteem: pinnaturu, varaturu ja arendustööstuse omavaheline seos (Geltner et al. 2000: 25) Üheks eelduseks kinnisvaraturu analüüsimisel on asjaolu, et kinnisvara hinnad
2007 FINANTSARVESTUS J A FINANTSJ UHTIMINE Mõõdab EV seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Aruandlus Kontroll Kindlad reeglid ja seadused Väärtuse loomine Konsolideeritud info Segmenteeritud info Raha väärtus on see, mis number näitab Rahal on aegväärtus e. turuväärtus e. bilansiväärtus Riskianalüüs Ei arvesta riske Omakapitalil on kulu Omakapitalil ei ole kulu Rahavoog on tähtis Kasum on primaarne Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, tulemusele, Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja lahkab probleemide põhjuseid välishuvist Andres Laar 2008
3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. 5. Ehituse ja ehitamise mõisted Ehitus on ehitiste püstitamine, rekonstrueerimine, laiendamine ja remontimine. Ehituse kaks aspekti- planeering ja ehitamine Ehitamine on ehirustöö tegemine,järelvalve, projekteerimine, rahastamine ja rojekti juhtimine. Ehitamise kaks aspekti- kuhu ja mida ehitada, kuidas ehitada. 6. Ehitistele esitatavad põhinõuded (ehitusseadus) §3 1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral
8. Moraalirisk: Moraalirisk hõlmab tihti situatsiooni, kus üks turupool ei saa teise poole käitumise kohta adekvaatset informatsiooni. Moraalirisk tuleneb asümmeetrilisest informatsioonist. Moraaliriski võib vaadelda kahe alaliigina: 1) moraalirisk varjatud informatsiooni tõttu 2) moraalirisk varjatud tegevuse tõttu. 9. Finantsjuhtimise eesmärgid: Finantsjuhtimise eesmärgiks on ettevõtte väärtus ja selle loomine kõige laiemas mõttes. Maksimeerida ettevõtte turuväärtus ning selle kaudu suurendada omanike jõukust/rikkust. Selleks: finantsanalüüs ja planeerimine, varade struktuuri juhtimine, finantsstruktuuri juhtimine, dividendipoliitika väljatöötamine.Finantsjuhi kohustused: rahakäibe juhtimine, raha hankimine kapitaliturult, likviidsete väärtpaberite juhtimine, kapitali eelarvestamine, investeerinugprojektide hindamine ja kavandamine. 10. Riski ja tulu vahekord: Risk tähendab investeeringult tulu saamise tõenäosuse muutumist, kaasa arvatud
14 Turu tasakaal. Tasakaalu kogus ja hind. Näidata joonisel Turu tasakaal on seisund mille korral turujõud on tasakaalus, s.t ei tähendata nende mingit muutumistendentsi. Tasakaalu hind on selline hind, mille juures on pakkumine ja nõutav kogus võrdsed. Tasakaalu kogus on niisuguse hinna korral nõutav ja pakutav kogus. 15 Turu puudujääk ja turu ülejääk. Näidata joonisel ja seletada kuidas nad moodustuvad Turu puudujääk tekib siis kui turul on nõudlus suurem kui pakkumine. Ülejääk jällegi siis kui turul on pakkumine suurem kui nõudlus. 16 Hinna mehhanismi efektiivsus: tarbija hinnavaru ja tootja hinnavaru. Näidata joonisel ja seletada kuidas nad moodustuvad Hinna mehhanism on kõige effektiivsem sel juhul kui heaolu kaupade tootmisest ja tarbimisest saadud hüved on maksimaalsed. Tarbija hinnavaru Erinevus tarbija poolt makstava hinna ning hinna mida tarbijad oleksid nõus maksma vahel.
Riigihange on riigi, linna või valla eelarvest, riiklikest sobima laiale turule. Seetõttu turuhind võib osaleda ehitustegevuse aluseks. madalaima ehitushinna; 6)võimalus rakendada kõrge fondidest või riigi garanteeritud laenudest finantseeritavad madalamaks arenduskuludest, mille vältimiseks püütakse *Kui planeering on koostatud, siis seda avastatakse avalikult. kvalifikatsiooniga alltöövõtjaid; 7)omanik saab enam osaleda ehitused. ehitist sobitada üldkehtivate standartidega. Detailplaneeringu kinnitab lahkhelide järelevalve ja kohalik tööde juhtimisel; 8)garanteeritud maksimumhinna puhul on 5.Mida määrab detailplaneering
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
