aastal rajatud Schillingite mõisa (Kilingi) ja 1789. aastal rajatud Nõmme kõrtsi järgi. 1560. aastal rajatud Kilingi (Schillingite) mõisa ja Nõmme kõrtsi (1789) järgi nime saanud asundus sai alevi õigused 1919 ja linnaks 1938. aasta 19. aprillil. Ajalooliselt piki Pärnu-Valga maanteed kujunenud Kilingi-Nõmmele annab isikupära hästi säilinud peatänava-äärne puithoonestus. Osaliselt on säilinud sajandi algul ehitatud tuletõrjehoonete kompleks. 20. aprillil 1937 hukkus Kilingi-Nõmme algkoolis kinoseansil tuleõnnetuses 17 kooliõpilast, vigastada sai rohkem kui 50[1]. See on ka Eesti suurim vigastatutega õnnetus lastega[viide?]. Major Paul Lilleleht oli 1941. aasta suvel Kilingi-Nmme kaitselahingu Liivamäe lahingu juht, kui Pärnust saadeti 2 bussi- ja 6 autotäit hävituspataljoni mehi vimu tagasi vtma. Hävituspataljoni rünnak löödi tagasi, major Lilleleht sai haavata. Hävituspataljoni riismed pgenesid tagasi Pärnu suunas. Lilleleht oli üks 1941. aasta suve
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Maarja Voort 10. klass 50 AASTAT KILINIG-NÕMME KESKKOOLI Uurimistöö Juhendaja Mari Karon Kilingi-Nõmme 2013 Sisukord Sissejuhatus Käesolevas uurimistöö eesmärgiks oli kirja panna Kilingi-Nõmme keskkooli ajalugu. See teema on oluline kuna nii endistele õpilastele kui ka praegustele oleks oluline teada kuidas on tekkinud see kool milles nad on õppinud või õpivad. Andmeid koguti kirjandusest ja ka intervjuu põhja . Uurimistöö eesmärgiks on kirja panna, kuidas õppisid õpilased sellel ajal . Materjali kogunes väga palju seega võiks seda teemat veel edasi uurida. Tänan veel juhendajat, kes aitas uurimistööd läbi viia ja intervjueeritavat . 1
Tartu Kommertsgümnaasium Kilingi-Nõmme Koostaja:Andre Kokk Klass:9c Juhendaja:Sirje Peterson Tartu 2008 Kilingi-Nõmme on oma nime saanud 1560. aastal rajatud Schillingite mõisa (Kilingi) ja 1789. aastal rajatud Nõmme kõrtsi järgi. Kilingi-Nõmme on vallasisene linn Pärnu maakonna lõunaosas Saarde vallas, 40 km kaugusel Pärnust. Linn on Saarde valla keskus. Linna kõrvalt möödub Uulu - Karksi-Nuia - Tõrva - Valga maantee, samuti läbib linna äärt ka Tallinn - Pärnu - Mõisaküla raudteeliin.
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Riko Visnapuu Vaaraode kujutamine skulptuurikunstis Referaat Kilingi-Nõmme 2009 Sisukord Tiitelleht------------------------------------------------------------------------------------------------------ 1 Sisukord------------------------------------------------------------------------------------------------------ 2 Sissejuhatus-------------------------------------------------------------------------------------------------- 3 Usu Tähtsus ------------------------------------------------------------------------------------------------- 3
Kilingi-Nõmme Gümnaasium NIMI MOEKUNST JA RÕIVAKUNST KESKAJAL 1 Kilingi-Nõmme Gümnaasium SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Keskaja riietus Euroopas..................................................................................................................4 Keskaja moekapriisid.............................................................................................................
saavutatav, kui me vanad külmikud ja elektripliidid vahetame uute vastu ja kasutame neid mõistlikult ja heaperemehelikult. Üks asi on see, et me ise kasutame rohkem elektrit tarbivaid seadmeid, aga tuleb meeles pidada, et meiesuguseid tarbijaid on palju ja ühest hetkest on vaja ka uut elektrienergia allikat, mille ehitamisele me pideva elektritarbimise suurenemisega koguaeg lähemale läheme. See aga on väga kulukas. KILINGI-NÕMME JA RIIA ÕHULIIN LIINI ÜLDINFO Uus Kilingi-Nõmme - Riia TEC II 330 kV õhuliin likvideerib ,,pudelikaela" Eesti- Läti piiril ning tõstab ülekandevõimsust 500-600 MW võrra. Samuti loob uus õhuliin transiitkoridori EstLink 2 (Eesti-Soome) ja NordBalt (Rootsi-Leedu) ühenduste jaoks, vähendades sellega Baltimaade energiasõltuvust Venemaast.. Lisaks loob õhuliin liitumiseks täiendavad võimalused elektritootjatele Lääne-Eestis ning Lätis. Õhuliini olemasolu on eeltingimuseks uute meretuuleparkide rajamiseks Eestis ja Lätis.
KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUM 9.ROOD Retsensioon Mary-Liis Kull 11.klass Regina Arnemann Kilingi-Nõmme 2013 Filmi ,,9.rood'' vaatasin ma Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis, vene keele tundide ajast. Filmi oli jaotatud mitmeks osaks, mistõttu vaatasime seda 3 tunni jooksul. Antud film tuli välja 2005.aastal ja põhineb tõsielulool, mille peategelasteks on 6 noort meest-Vorobei, Ljutajev, Ruslan e.Tzakunda, Stas, Vassili ja Rijaba, kes 1988.aastal liituvad sõjaväega, et lahkuda kodumaalt ja minna Afghanistani oma riigi eest võitlema. Kõigil neil on
18 Sambla Street 86753 Kilingi-Nõmme Estonia London Central Secondary School 509 Waterloo Street London N6B 2PB England 20 September 2012 Dear Sir or Madam I am writing to you as I read the advertisment in Eesti Päevaleht about becoming an exchange student at a secondary school in Canada. I am 17 years old and I go to secondary school in Kilingi-Nõmme
R. Rannapi kontsert Käisin 7. Novembril kontserdisarja „ Muusika Eestimaale“ raames kuulamas Kilingi-Nõmme klubis Rein Rannapi klaveri kontserti .. Mõtlesin, et kui ikka tuntud muusik tuleb oma kodulinna kontserdi andma, tuleb kuulama minna. Peale Kilingi – Nõmme toimusid veel kontserdid Valga kultuuri-ja huvialakeskuses ning Abja kultuurimajas. Kohale oli tulnud päris palju rahvast nii, et isegi pileti ostmisel oli pikk järjekord. Kontsert algusajaks oli märgitud 18:00 ja see hakkaski väga õigel ajal pihta.
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Andras Bányász 11R KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUMI ÕPILASTE KOKKUPUUTED KÜBERKURITEGEVUSEGA Uurimistöö Juhendaja õpetaja Erli Aasamets Kilingi-Nõmme 2010 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KÜBERKURITEGEVUS.................................................................................................................4 1.1 Küberkuritegevuse olemus........................................................................................................4 1
Hetkel ei teata maailmas Eestist kuigi palju. Aga samas, kui mõtlen kuidas elu ja olu oleks olnud, kui sündmused oleks teisiti arenenud, kes oleksin mina praegu , kelleks oleksin ma sündinud, kasvanud...kas mind üldse oleks olemas olnud... Raido Rentnik 9b klass Kilingi-Nõmme Gümnaasium [email protected] 58231038 Kilingi-Nõmme Jõe 13 86303
KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUM 9 Rood Retsensioon Kert Tikko 11. klass Regina Arnemann Kilingi-Nõmme Gümnaasium Krasnojarsk, Siber, 1988 aasta. Paljud noored pätid saadetakse baaskoolitusele, ajateenistusse. Oma uues kodus aetakse neil kõigepealt juuksed maha. Juuksur mõnitas noori ajateenijaid ja talle näidati lõpuks koht kätte. 3. päev, Fergana org, Usbekistan. Poisid läbivad korraliku koolituse. Nad harjutavad rivitrilli ja muud ajateenistusega seonduvat. Paljudele meestele oli see väga raske, neid pandi kive täis
See reis oli täis vaatamisväärsusi , mille kohta saab lähemat infot lehel: http://www.rattaretked.ee/matsalu_kirjeldus.pdf 2008.a. 9-11 mai Kuidas elad , Lämmijärv? Räpina Saki Meerapalu Mehikoorma Raigla Lüübnitsa Räpina . 6 Planeeritud on ka 2009.a. retk(8-10 mai)Kuidas elad, Luitemaa? Kilingi-Nõmme Punapargi Vanajärve Kabli Jõulumäe Suursoo Kilingi-Nõmme. Kilometraaz: 55+90+54=199km. Alguspunkt: Kilingi-Nõmme klubi. Lõpp-punkt : Kilingi-Nõmme suveaed . Rattaretke pilet eelregistreerimisel 13. aprillist - 5. maini (k.a) maksab õpilastele, ISIC ja ITIC kaardi omanikele ja pensionäridele 410 krooni, täiskasvanutele 590 krooni. Marsruut: 1. PÄEV: Kilingi-Nõmme - Saarde - Allikukivi - Tihemetsa - Punapargi - Leipste - Jäärja mõis -
Aastast 2000 on Jaagup pidanud Eesti Nuku- ja Noorsooteatris erinevaid ameteid. On mänginud ka mitmes muusikalis ja töötanud televisioonis saatejuhina. Tema elu moto: parimad asjad maailmas ei ole asjad. Libreto ja lavastaja Neeme Kuningas Sündinud 1955.aastal Kilingi-Nõmmel ning on Rahvusooper Estonia lavastaja aastast 1985, pealavastaja 1994-2002 ja peaprodutsent aastatel 1994-2010. Kuningas on lõpetanud Kilingi-Nõmme keskkooli, Tallinna Riikliku Konservatooriumi laulja erialal ning Moskva Riikliku Teatrikunsti Instituudi GITISe ooperilavastaja erialal. Neeme Kuningas on muusikalavastajana loonud üle 80 ooperi-, opereti-, muusikali- ja tantsuetenduse Eesti, Soome, Leedu, Venemaa, Rootsi, Norra, Saksamaa, Prantsusmaa ja Hiina teatrites. Ta ise luuletab ka. Lavakujundus Hardi Volmer Ta on sündinud 1957.aastal ning on filmirezissöör, lavastaja, teatrikunstnik, kujundaja ja muusik
Ene-Ly Juganson Kilingi-Nõmme Gümnaasium 11.Klass 1870. aastal Balti raudtee Uued ühendusteed: Tapa-Tartu-Valga-Riia ning Valga-Võru-Pihkva Haapsalu Pärnu, Valga Mõisaküla Viljandi ja Tallinnaga Türi, Paide Tamsaluga Peterburi ja Venemaa sisekubermangud Läti Tööstusettevõtted Asulate rajamine Avardusid kauba-vahetuse võimalused Transiitveosed Tallinn sisseveosadam Pärnu väljaveosadam Arenes sisekaubandus 1862. aastal 62 000 inimest Sajandi lõpul 181 000 inimest 12 linna Kasvasid alevid ja alevikud Sajandi teisel poolel eestlaste ülekaal Tsunfisundus 1877. aastal Vene linnaseadus Linnavolikogu Linnavalitsus Linnapea Varanduslik tsensus Püüeldi paremale majanduslikule järjele · Haritlased, ametnikud · Teisejärgulised kodanikud · Saksa keel, kombed ja meelsus · Häbeneti oma päritolu · Kadakasakslased Eesti ajalugu I. Muinasajast 19. sajandi ...
Pärnu Minu elukohaks on Pärnu linn. Pärnu on linn Eestis Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes. Pärnu asub Edela-Eestis. Pärnu asub Pärnu maakonnas ning on maakonna keskuseks. Pärnust väiksemateks linnadeks maakonnas on veel Kilingi-Nõmme ning Sindi. Pärnu asub Eesti pealinnast umbes 130kilomeetri kaugusel ning Pärnu ongi Eesti maakonnakeskuseks. Pärnu asub Pärnu lahe ääres ning linna poolitab Pärnu jõgi, mis saab alguse Roosna- Allikust. Pärnu asub parasvöötmelises kliimas. Aasta keskmine temperatuur on 4.4-6.6 kraadi. Pärnu kliima on pehmem kui sisemaal mida mõjutab rannikuäär. Pärnu jääb Lääne-Eesti suure madaliku piirkonda. Pärnu madaliku maapinna kõrgus ületab harva paarikümmet meetrit
Elva linn 5974 Pärnu linn 45040 Haapsalu linn 11977 Püssi linn 1862 Jõgeva linn 6416 Rakvere linn 17010 Jõhvi linn 11882 Rapla linn 5742 Kallaste linn 1208 Räpina linn 2938 Karksi-Nuia linn 1997 Saue linn 4988 Keila linn 9400 Sillamäe linn 17011 Kilingi-Nõmme linn 2207 Sindi linn 4121 Kiviõli linn 7242 Suure-Jaani linn 1301 Kohtla-Järve linn 47106 Tallinn 398434 Kunda linn 3843 Tamsalu linn 2607 Kuressaare linn 14971 Tapa linn 6716 Kärdla linn 3765 Tartu linn 101140 Loksa linn 3503 Tõrva linn 3168
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Sisukord Tegelased Henn Ahas Tegevustik Film Filmija raamatu erinevused Koostaja Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper veendunud vabariiklane Tääker enesekindel Mugur vapper Martinson raamatuhuviline, filosoof Miljam suure söögiisuga, naljataja Konsap julge Kohlapuu patsifist, hiljem tõeline sõdalane Ahas erapooletu ning ei taha sõda, kuid soovib Eesti vabariiki Käämer veendunud kommunist Ahase vend punaarme...
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Sisukord Tegelased Henn Ahas Tegevustik Film Filmija raamatu erinevused Koostaja Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas – alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper – veendunud vabariiklane Tääker – enesekindel Mugur – vapper Martinson – raamatuhuviline, filosoof Miljam – suure söögiisuga, naljataja Konsap – julge Kohlapuu – patsifist, hiljem tõeline sõdalane Ahas – erapooletu ning ei taha sõda, kuid soovib Eesti vabariiki Käämer – veendunud kommunist ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Prügilate sulgemine Referaat Üliõpilane. Tõnis Klaas EAKI 82 matr.031312 Juhendaja: insener Olev Sokk TALLINN 2008 7. Prügila sulgemine Pääsküla prügila näitel..................................................................................10 8. Järelseire teostamise vajadus...................................................................................................... 12 11. Fotod.........................................................................................................................................14 12. Kasutatud kirjandus.................................................................................................................. 16 ...
1. Leedu, Läti ja Poola 2. Sellega kuulutati välja Eestimaa iseseisvus 3. Omavalitsuse juhid asendati baltisakslastega, keelati poliitiline tegevus, lubati tegeleda ainult kultuuriga. 4. Valgevenelased tahtid oma riigis kukutada kommunistide vöimu ja seepärast söditi koos eestlastega venelaste vastu, kuigi tegelikult ei hoolitud Eesti iseseisvusest 5. Vabatahtlikud Soomest ja Rootsist, relvastus uuenes, UK aitas, soomusrongid ja motivatsioon vöidelda oma riigi eest. 6. Jaan Poska- Eesti riigimees Konstantin Päts- Eesti riigitegelane, elukutseliselt jurist, oli Eesti esimene president. Artur Sirk-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadussöjalaste Liidu üks juhte Andres Larka-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadusösjalaste Liidu üks juhte Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem Anton Hansen Tammsaare-Eesti kirj...
Nigula looduskaitseala 2013 Geograafilised objektidNigula Looduskaitseala läbib Pärnu , Sauga, Reiu, Audru, Raudna ja Halliste jõgi Linnadest- Pärnu, Sindi, Kilingi-Nõmme, Viljandi Nigula looduskaitseala asub Sakala kõrgustikul, Pärnu madalikul Nigula kaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Pihke, Reinu ja Tuuliku külas ja Häädemeeste vallas Nepste, Urissaare ja Uuemaa külas. Nigula looduskaitseala kaitse-eesmärk Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitse loodusliku linnustiku kaitse looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
TÖÖLEPING nr 2 Käesolev tööleping on sõlmitud 26.04.2010 järgmiste poolte vahel: Tööandja EhE Trading OÜ, registrikood 11109999, Jalaka 8, Pärnu, mida esindab tegevjuht Greete Tens, ja Töötaja Maret Mandel, isikukood 3467457665, elukoht Nõmme 4-4, Kilingi-Nõmme. Käesolevaga on Pooled on kokku leppinud alljärgnevas: 1. L E P I N G U TÄ H TA E G 1.1. Töötaja asub tööandja juures tööle 26.04.2010. 1.2. Töötaja suhtes kohaldatakse katseaega kestvusega 1 nädal, alates 26.04.2010 a. kuni 02. 05.2010 a. 1.3. Tööleping on sõlmitud määratud ajaks. Tööleping lõpeb 24.05.2010 a. 1.4. Pidevat tööstaazi tööandja juures arvestatakse alates 26.04.2010 a. 2
Tänu analüüsimisele sain teada rohkem maali kohta ja mida kujutab õige maali analüüsimine. Kui olin välja uurinud maali tehnika, liigi ja süzee sai maal palju paremini mõistetavaks ja idee arusaadavamaks. Järeldan seda, et kui maal ära analüüsida on pildi kirjeldamine palju lihtsam ja selgem. Analüüsi autor: Liisa Tähiste, 11RL Kasutatud materjal: http://www.backtoclassics.com/gallery/pauluspotter/figureswithhorsesbyastable-detail/ Kilingi-Nõmme Gümnaasium 11RL 21.02.2011
Põhja - Kõrvemaa maastikukaitseala pindala on 12 961 ha. Maastikukaitsealal on üle 30 järve, neist Metstoa Umerikjärv (sügavus 14 m) on Põhja - Eesti sügavaim. 40 % kaitsealast hõlmab mets, 50% hõlmavad sood ja rabad. Paukjärve oosile ja Venemäele on püstitatud vaatetornid. Põhja - Kõrvemaa olulisemaks vooluveteks on kaitseala idapiiril voolav Valgejõgi ning läbi kaitseala looklev Soodla jõgi. Viimane varustab Tallinna joogiveega. Omapärane on 150 ha suurune Jussi lagendik. Inimasustus on hõre. Aastatel 1911-1918 elas Koitjärve metsakülas Oru talus A.H.Tammsaare. 1931-1940 tegutses Paukjärve kaldal Noorte Meeste Kristliku Ühingu laager, 1953.a. rajati sinna Nõukogude armee polügon ning kohalikud elanikud sunniti lahkuma. Kaitsealal on 3 looduse õpperada ja mitmeid matkaradasid. Külastajatele::Paukjärve looduse õpperada Õpperada on 5 km pikk ja kulgeb mööda Paukjärve ümbruse metsateid ja - radu. Maastik on vahelduv, näha saab Soodla jõg...
hakata vaid äärmisel vajadusel. Põltsamaa metsades 50-60 meheline laager, mis rikkaliku varustusega. Seal kus rinne kiiresti lähenes, ei jõutud organiseeruda suuremateks salkadeks, seal domineerisid erineva suurusega mobiilsed salgad. Toidu osas olid hästi toidetud Viljandimaa metsavennad, Virumaa omadel see napp, pidid ise hankima. Viljandimaa salgad vallutasid vallamaju ja Mustla linna. Pärnumaa vallamajad ja hõivasid Mõisaküla ja Kilingi-Nõmme linna. Tartumaa Jõgeva ja Kallaste linnad + vallamajad. Lahingutegevuses olulised suuremate metsavendade koondiste retked. Eri piirkondades. Otepää metsavendadel ühinenuna 12 salka (Karl Talpak). Otepääl võeti võim enne sakslaste tulekut. Rühmade tegevus oli koordineeritud, laagriõppused ja lahinguteks valmistumine. Tartu Partisanide Pataljon 1000 relv meest + 75 ohvitseri, kapten Talpak, liikusid edasi Tallinna vallutamisele hiljem.
2.Mumbais on rohkem rahvast,kui Helsinkis 3. Helsingi on riigi haldus-, äri- ning kultuurikeskus ja palju ettevõtteid,Mumbais pole haldus-,äri-ning kultuurikeskuseid lisaks ka ettevõtteid. 4.Helsinki asub lõunarannikul Soome lahe kaldal.Mumbai asub India läänerannikul. 10. Kui palju on Eestis linnasid? Eestis on 47 linna. Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi- Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru Kas tunned Eesti linnasid? http://rings.pri.ee/wp/?page_id=406
filmitootmisvõimalusi. Baltic Eventi korraldab MTÜ BE. Alates 2004. aastast antakse välja PÖFFi elutöö preemiat. KILINGI NÕMME KINO: 20. aprillil 1937 pühitseti natsi-Saksamaal suure juhi Adolf Hitleri 48. sünnipäeva. Stalinlik Nõukogude Liit tappis samal ajal rahvavaenlasi ning Hispaania elas kodusõjajärgses pohmeluses. Äsja iseseisvuse 19. aastapäeva tähistanud Eestis oli elu esialgu rahulik. Tol teisipäeval toimusid Kilingi-Nõmme II algkoolis tavapärased õppetunnid. Õhtul hakkas vihma tibutama, kuid ilm oli juba mõnusalt soe. Kooli juhataja Jaan Parts otsustas kell 19 alustada koolimaja teise korruse suures klassis kinoseanssi. Ekraani ette kogunes tervelt 132 last alevi kolmest koolist. Kinoaparaadi käitamise andis Parts ülesandeks kahele vanemale poisile. Seitsmest ringvaatest koosnev seanss algaski kell 19. Kinoaparaat oli pandud klassi vasaku kõnepuldi peale ning sellele oli ümber tehtud ajutine pappsein
Sisukord R a a m a t u s t ü l d i s e l t T e g e l a s e d T e g e v u s t i k T e g e v u s p a i g a d H e l g a N õ u K o o s t a j a Raamatust üld iselt Teoses käsitletakse tänapäeva noorte probleeme: Konfliktid perekonnaga Narkootikumid Kuritegevus Raamat on suunatud noortele vanuses u. 14-17 aastat. Lisaks on raamatus: fantaasiat üht-teist õpetlikku “Kuues sõrm” on Eesti palju seiklusi Lastekirjanduse Teabekeskuse ja Tähtis osa on raamatus kirjastuse Tänapäev sõprusel, usaldusel ja poolt läbi viidud perekonnal. Tihti tekivad noorsooromaanivõistluse arusaamatused ning pärast üks võidutöödest. kõiki läbielamisi mõistetakse üksteist paremini. Tegelased EMA JA ISA VEND ANARI PÄRT Pärdi õde K AR I N A KERLI ...
eestlaste (Linnuse),tagasipöördumine Järvesuu, Külje (Kalda), kodumaale. Laura aleviks Jõhvi, Narva-Jõesuu, Nõmme, See sai teoks Tartu (Lõuna), Mikitamäe (Mäe), Obinitsa rahulepinguga Tapa ja Türi. 1919. aastal lisandusid sätestatud (Meremäe),optsiooni Pank- tulemusena. javitsa (Roodva), 1924. neile Jõgeva, Kilingi-Nõmme ja Otepää, aastal muutus aga Petseri, Satserinna (Saatse), Senno ja rändesaldo 1920. aastal Antsla, Kunda, Kärdla, negatiivseks, olles Vilo. Valdade ühendamised, eriti suuresti lahuta- Mõisaküla, Põltsamaa ja Võõpsu, 1921. miinustes mised, aastail ümbernimetamised aastail 1925-27
Suur ja väike algustäht Suur algustäht tähistab esiteks lause algust, nimesid, nimetuste ametlikkust, viisakusvormi. Nimede esiletõstmiseks muust tekstist kasutatakse läbivat suurt tähte, esi-. Suurtähte ja jutumärke. Algustähe ortograafias on vaja eristada NIME (pärisnime), mis on alati individuaalne ning antakse isikutele, kohtadele, asutustele jne. NIMETUST (üldnimi või liigisõna), mis näitab eseme või nähtuse liiki, elukutset, tiitlit jne. Nimed ja suurtähelised nimetused on isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, asutustel, ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, üritustel, autasudel, kaupadel, sõidukitel ja taimesortidel. Läbiv suur täht: · Kohanimi läbiva suure tähega, va liigisõna (Kolme Pärna tänav; Lühike jalg; neem, säär jne) NB! Kui neid kohti on ainult üks: Tallinna Lauluväljak; Tallinna Kaubamaja · Taevakeha...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Keemiast keskkond Referaat Peeter Leesi 2015 Sissejuhatus Üha enam ja enam toodetakse enamasti inimeste heaoluks erinevaid materjale ja tooteid, ühesõnaga keemiat on argielus väga palju. Inimene ei oska kasutada tooteid ja enda jääke keskkonnasõbralikult. Seetõttu saastub meie atmosfäär tootmises ning ka peale seda. Osooni kiht aina hõreneb ja see on kahjulik. Jäätmete suur ülekaal kahjustab ka väga meie oma loodust ja loomi. Kas teadsid, et kilekott laguneb looduses umbes tuhat aastat? Nii see on ja kilekotte muudkui toodetakswe juurde ja ei taaskasutata neidki. Antud referaat räägibki materjalidest ja nende omadusftest ning keemiast ja elukeskkonnast. Sõnaseletused: Plastifikaator – näiteks määrdeõli, mis lisatakse puhastele polümeeridele rabeduse vastu ja see muudab plastmassi sitkeks ja painduvaks. Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel Mürgisus ...
ning kaasa elaks. Mind huvitab suhtlemisel see, kuidas inimesed väljendavad oma tundeid kehakeele abil ja kuidas tõlgendatakse teiste kehakeelt. Selles uurimistöös kirjutatakse põhjalikumalt lahti tuntumad kehahoiakud ning nendega kaasnevad emotsioonid. Peamiseks materjali allikaks on valitud Allan Pease raamat ,,Kehakeel Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi". Töö koosneb 3 peatükist ja lisast. Uurimuse viisin läbi Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 7. ja 8. klassides saamaks teada kuidas teismelised tõlgendavad kehakeelt. Meetodina kasutasin küsitlust. Hüpoteesiks on , et teismeliste noorte vahel ei esine soolisi erinevus kehakeele lugemisel. Soovin tänada oma juhendajat Pille Kadakut kannatlikuse, hoolivuse ja mõistva suhtumise eest. 3 1.Üldine ettekujutus kehakeelest
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Diana-Maria Vahtramäe 10 RL klass SUUSATAMINE Referaad Mõisaküla aprill 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................. 2 Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis......................................................................... 3 Esmakordne suusatamine........................................................................................................ 3 Haigena harjutamine................................................................................................................ 3 Riietumine................................................................................................................................ 4 Õiged Suusad ja Suusatamine...............................................................................................
REEGEL NÄIDE ERANDID Territooriumi haldusüksused Prantsusmaa, New Jersey osariik, Krasnojarski krai, Emmaste vald, Salzburgi liidumaa Linnad, külad Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Väike-Maarja, Kilingi-Nõmme, Õngu küla Väikekohad Kadriorg, Nurga talu, Raekoja plats, Ehitajate tee Maastikuesemed Emajõgi, Peipsi järv, Põhja- (loodusvormid) Jäämeri, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi Maad, paikkonnad, alad Kuramaa, Ees-Aasia, Lähis-
sortimendis ilupuid ja põõsaid, metsaseemneid ja mitmeid nendega seonduvaid teenuseid. 2004. aasta kevadel oli nende kasutada umbes 5000 m2 kilealust pinda ja 22000 m2 täpset kastmist ning väetamist võimaldavat kastmisväljakute pinda. Metsaseemnete töötlemiseks kuuluvad neile üks vabariigi kahest käbikuivatist, Soome päritolu seemnete puhastusmasin ja kaks kaasaegset seemnete säilituskambrit kogumahuga 104 m3. AS Eesti Metsataim asub Pärnumaal, Kilingi-Nõmme vahetus läheduses Marana külas. Dendrohooldus OÜ on puittaimede hoolduse, kujunduse ja raiega tegelev firma. Nende erilise tähelepanu all on linna- ja asulahaljastus, ajaloolised ja noored pargid, dendropargid, kalmistud samuti koduaiad, aga ka üksikud puud. Puude hooldus ja kujundus vajavad erioskusi ning teadmisi, seetõttu töötavad Dendrohoolduses vastava hariduse saanud ja laialdaste kogemustega arboristid.
isikunimega sõnaühendites Browni liikumine, Saalomoni otsus, Usundid Napoleoni kook, Gregoriuse luteri usk, muhamedi usk kalender kohanimi Ohio osariik, Rio de Janeiro, Liigisõna Saue vald, Põlva maakond, Punase Lageda küla, Kilingi-Nõmme alev Taevakehad, tähtkujud Suur Vanker, Põhjanael, Koot ja Reha, Kaksikud, Neitsi Ehitised: ainulisuse Valge Maja, Kolm Õde, rõhutamiseks läbiv suurtäht Vabadussammas, Paks Margareta Asutused, ühendused Rohelise Konna kõrts, Hea Tuju Läbiva suurtähega Kauplus, võrkpalliklubi Riida ja Volle, aktsiaselts Hiiu Kalur
kiiresti. Kuid rasketööstuse languse halvavat mõju suutis teatud määral hüvitada linna muutumine pealinnaks, millega kaasnes tema administratiivse mõjupiirkonna tunduv laienemine. 1. mai 1938 seisuga oli Eestis koos eelnimetatutega kokku 33 linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Nõmme, Viljandi, Valga, Rakvere, Võru, Haapsalu, Kuressaare, Petseri, Tapa, Paide, Türi, Mustvee, Põltsamaa, Tõrva, Mõisaküla, Jõhvi, Otepää, Kunda, Sindi, Elva, Kallaste, Antsla, Kärdla, Kilingi-Nõmme, Jõgeva, Suure-Jaani,Keila, Mustla ja Paldiski. Linnad jagunesid pealinnaks (Tallinn) ja esimese, teise ja kolmanda astme linnadeks. 15. juunist 1946 said linnadeks Kohtla-Järve ja Kiviõli. Alates 1950. aastast on Eestis toimunud linnastumine. Linnastumine ehk urbaniseerumine on on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine riigi rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Selle põhjuseks oli eelkõige industrialiseerimine
lik/parnu_jogi_sindilodjal Veestik • Liivi lahe rannikumadalik asub Väinamere-Liivi lahe vesikonnas. http://pilt.delfi.ee/album/264135/?view=blog&page=2 http://gl.wikipedia.org/wiki/Golfo_de_Riga#mediaviewer/File:Esto nian_archipelago_(Saaremaa_and_Hiiumaa).jpg Asulad • Suurimad asulad on: Pärnu, Kilingi-Nõmme, Audru, Paikuse, Uulu, Võiste, Häädemeeste, Kabli, Treimani ja Ikla. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%A4rnumaa2 Looduskaitse • Nigula looduskaitseala • Manija looduskaitseala • Rannametsa looduskatiseala • Soometsa looduskaitseala • Lindi looduskaitseala http://epl.delfi.ee/news/online/manijaebaseaduslikudpalkmajad onlopukslikvideeritud?id=61776032
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Simo Põldoja UURIMISTÖÖ Jõusaalitreeningud ja haigused Juhendaja: Urve Jõgi Kilingi-Nõmme 2014/15 Sisukord Sissejuhatus Probleem: Paljud inimesed, kes on jõusaaliga tegelema hakanud puudub sihikindlus. Sageli nad käivad siis jõusaalis kui viitsivad, teevad veel harjutusi valesti, puudub koordinatsioon ja motivatsioon kuid seda annab parandada. Eesmärk: Täiendada õpilaste teadmisi ja oskusi jõusaalitreeningutest. Teada saada jõusaalitreeningute kasulikkusest ning kuidas mõjub tervisele. 1. Kehaliste harjutuste mõju organismile ja adaptatsioonimehhanismid
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Diana-Maria Vahtramäe 10 RL klass MAASTIKUMAAL Referaad Mõisaküla veebruar 2010 SISSEJUHATUS Oma referaadis uurin lähemalt mida kujutab endas maastikumaal, millal see tekkis ja milliseid alaliike sellel leidub. Lisaks uurin veel tuntumaid maastikumaalijaid.MAASTIKUMAAL Maastikumaal on maal, mille pealmine temaatika ja inspireeriv idee on looduslik maastik. Maastikumaali liik sai iseseisaks haruks 17.sajandil ja 19.sajandi lõpuks vahetas välja ajalomaali kui ambitsioonika noore kunstniku põhieesmärg (Silmaringi teadmik- "Kunst"; lehekülg 488) "Ivy Bridge", Joseph Mallord Willia...
Maakonna territooriumist moodustab mets 54%, soo ja raba 24%, haritav maa 19% ja muu maa (ehitised, rajatised, karjäärid, looduslik rohumaa, võsa) 3%. Oma töös toon välja Pärnu linna vaatamisväärsused ning kirjeldan neid. Koostasin selle töö, sest ma ei käinud Pärnus klassiekskursioonil. Töö eesmärgiks on tutvuda Pärnu ning Pärnu erinevate vaatamisväärsustega. Üldiseloomustus Pindala 4 806,68 ruutkilomeetrit Elanike arv: 89 343 asustustihedus: 18,9 Linnad: Kilingi-Nõmme (2220 el.), Pärnu (44 978 el.), Sindi (4157 el.); alevid: Pärnu-Jaagupi (1356 el.), Vändra (2652 el.), Tootsi (1323 el.); vallad: Are, Audru, Halinga, Häädemeeste, Kihnu, Kaisma, Koonga, Paikuse, Saarde, Sauga, Surju, Tali, Tori, Tõstamaa, Tahkuranna, Varbla, Vändra. Vallad: Are vald, Audru vald, Halinga vald, Häädemeeste vald, Kaisma vald, Kihnu vald, Koonga vald, Lavassaare vald, Paikuse vald, Saarde vald, Sauga vald, Surju vald,
...................................................................................................9 3. KOKKUVÕTE......................................................................................................................10 3 SISSEJUHATUS Ettevõttepraktika sooritasin firmale Vilensa kuuluvas kohvikus Kilingi-Nõmme linnas. Valisin selle, sest see asub kodukohale lähedal ja oli soodsam igapäevaselt käia. Ettevõttes valmistatakse peamiselt pagaritooteid, enamus toodangust müüakse kohapeal sealses kohvikus, kohvikust välja lähevad ainult tellimustööd. Eesmärgiks oli teoreetilise õppetöö ja praktilise tegevuse käigus omandatud teadmiste ja oskuste kinnistamine ja tehnoloogiliste protsesside vahetu tundmaõppimine ettevõttes.
Valikumeetodi all mõeldakse uurimuse jaoks valimi moodustamist. ANDMETE KOGUMINE JA ETTEVALMISTAMINE TÖÖTLEMISEKS 1. Põhimõisted. Statistiline andmestik 1.1. Üldkogum ja valim Vihaselt viskas eesti keele õpetaja Üte ajalehe käest. "See statistika on üks suur jama. Muudkui uurivad ja uurivad. Nüüd siis noorte perede keskmine sissetulek. Mina neid uurimusi ei usu. Minu viiekümne eluaasta jooksul ei ole minu käest keegi midagi küsinud." "Aga rahvaloendus ? Ja valimised ? Pealegi, noorte perede uurimise korral ei kuulunud sa üldkogumisse, " pomises matemaatikaõpetaja Pluss ning parandas kontrolltöid edasi. "Kuhu ma ei kuulunud ?" oli õpetaja Üte hämmelduses. Looduse või ühiskonna nähtust või objektidehulka, mille kohta soovitatakse teha teaduslikult põhjentatud järeldusi, nimetatakse üldkogumiks. Üldkogum on näiteks Tartu kooliõpilaste hulk, Eesti elanikkon, Aafrika riigid vms. Üldkogumit iseloomustab lõpmata palju ...
1 Kilingi-Nõmme Gümnaasium Laurits Meinson TIHASED Referaat Juhendaja: Urve Jõgi 2018 SISSEJUHATUS Tihaslased (ladina keeles Paridae) on lindude (aves) klassi, värvuliste (passeriformes) seltsi, tihaslaste sugukonda kuuluvad väiksed kiired ja üsna jässaka pisikese nokaga värvulised. Tihaslasi pesitseb Eestis tavaliselt kuus liiki (Rasva-,
Liivamägedes. Lasknud punaste eelluure läbi, viskasid nad granaadi kolonni ees sõitnud autobussile. Buss paiskus kraavi ja peatas kolonni. Lahingu algul kandsid punased suuri kaotusi, aga toibusid kiiresti ja hakkasid metsavendi tagasi suruma. P. Lilleleht sai haavata. Viimsel hetkel jõudis metsavendadele appi Mõisaküla privaatvalvurite juhitud abivägi, kes ründasid punaväelasi selja tagant. Paanikas põgenesid hävituspataljonlased lahinguväljalt. 5. juulil saadeti alistumatu Kilingi-Nõmme vastu tanketid ja regulaararmee pataljon. Metsavennad pidasid targemaks tagasi tõmbuda. Punased süütasid hooneid, mõrvasid kohalikke elanikke, kuid ei julgenud sinna kauemaks püsima jääda. Kuid Eesti piirile lähenes sootuks tõsisem vastane. 7. juulil 1941. aastal ületasid Saksamaa sõjaväe eelüksused Eesti piiri. Enne kui Punaarmee toibus, langes Pärnu linn sakslaste kätte. 10. juulil 1941 algas Tartu lõunaosas üldine eestlaste vastuhakk. Suuremaid Saksa üksusi
Kilingi-Nõmme gümnaasium Kristiina Veelaid 1 ARVUTI RIISTVARA Referaat 2011 SISUKORD Tiitelleht .....................................................1 Sisukord ....................................................2 Sissejuhatus ..............................................3 Arvuti riistvara..............................................4 Mis on üldse arvuti riistvara.......................4 Riistvara komponendid.................................4 Emaplaat...........................................5 Kuvar ehk monitor.................................5-6 Mälupesad ...........................................6-7 Pistikupesad...........................................7 BIOS.....................................................8 SISSEJUHATUS Referaat arvuti riistvarast. http://riistvara.kolhoos.ee/stories/storyReader$3 Rääkides arvutitest, jaotuvad viimase ko...
· Omades 20ha maad võib omanik küttida väikeulukeid. Näiteks rebaseid, kes tulevad kanu murdma. Kuid selleks peab olema jahitunnistus, kuid ei pea kuuluma jahiseltsi. · Relvaluba · Laskekaitse tunnistus · Jahikoera pass · Jahipiirkond peab olema vähemalt 5000ha. Piirkonda peab ära mahtuma vähemalt ühe suuruluki elupiirkond (näiteks põdra). · Ulukiseire osakond (Tartu) korraldab ulukite loendust, korraldab aruandeid. · Soomaa Rahvuspark ja Kilingi-Nõmme jahipiirkond . toimib väga intensiivne ulukite uurimine (GPS ilvestel, hundil, metsseal). Seal ei kütita suurulukeid. · 18-19 sajand seostati jahiõigus maaomandiga. Maaga kaasneb jahiõigus. · 2682. aastal hakkas Eestis kehtima jahiseadus · 1892. a kehtis Vene jahiseadus · 1934. a uus jahiseadus · 1994. a lühike ja lakooniline jahikorralduse seadus · 2003. a Viimane jahiseadus II LOENG METSKITS
eeposest (1857), Varakambris käsitöö müük, Kratikülas seikluspark. Ka meeskonnatöö õppimine, looduskool. LÄÄNE-EESTI TURISMIREGIOON Pärnu maakond 1. Valgerand Villa Antropoff, golf, seikluspark 2. Jakobsoni talumuuseum Kurgjal tutvustab tema töid ja tegemisi, restaureeritud kõrvalhooned, ehitatud uus rehi, Eesti maatõugu veiste kasvatus, valgepealised lambad ja tori hobused. Võimalik tellida rahvustoite. 3. Kilingi-Nõmme kaunis puitehitistega ääristatud peatänav. Puhkus loodus-, matka- ja jahihuvilistele. 4. Kihnu kultuur, 4küla, traditsioonid, Virve, UNESCO 2003 kultuuripärandi meistriteos, kirik, tuletorn, muuseum. 5. Manija (Manilaid) juttselgkärnkonn, rändrahn, tuletorn, Kihnust tuldi ülerahvastatuse tõttu üle. Lääne maakond 1. Haapsalu piiskoplinnus ja kirik park, üritused, laste mänguväljak, Valge Daam. Muuseumis suvekohvik, grupimenüüd. 2
Sidekriips Sidekriips tuleb panna: Kokkukirjutistes, mille üks osadest on tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa. nt. nalja-show, s-häälik, U-raud, MM-võistlused, mõte-tüüpi sõna. Liitomadussõnades, mille eesosa on nimi. nt. Läänemere-äärne, Viljandi-poolne, Koidula-aegne. Erandid: Musta mere äärne, Teise maailmasõja aegne, W. A. Mozarti taoline. Täpsustava täiendosaga nimedes. nt. Lõuna-Eesti, Lääne-Euroopa, Kilingi-Nõmme. Erandid: Valgevene, Suurbritannia. NB! Nimeliitumitest saadud käändumatud omadussõnad kirjutatakse väikese algustähega ja ilma sidekriipsuta. nt. vanaarmeeina kirjakeel, ladinaameerika tants, kreekakatoliku kirik, idaslaavi keeled. Sidekriipsulistest nimedest saadud tuletised on ilma sidekriipsuta. nt. põhjaeestlane, idasakslane, lõunaeestilik, tagakaukaaslane, kohtlajärvelane. Liitsõnade korduva osa asemel. nt. sünniaasta, -kuu ja -päev.
annaabi.ee 
