Jahutussüsteemi hooldusel tuleb vastavalt läbisõidule või kasutuses oldud ajale vahetada jahutusvedelik. Enne talve tulekut kontrollitakse tihedust ja värvi. Kontrollitakse tensomeetriga. Visuaalselt kontrollitakse igal hooldusel jahutusvedeliku taset paisupaagis. Töösooja mootori korral peab paisupaagis olema tase MAX piiril, külma mootori korral MIN piiril. Vajadusel tuleb lisada sama marki mis on eelnevalt jahutussüsteemis. Ei tohi lisada konsentraati. Kui jahutusvedelik on sogane siis tuleb see välja vahetada. Kui on õline siis leia lekkekoht, kõrvalda see ja siis vaheta. Kui vedelik väheneb siis otsi üles lekkekoht ja kõrvalda see (hästi leitav külma ilmaga). Pidage meeles et peale mootori seiskumist võib ventilaator (elektrimootor) lülituda iseenesest töösse. Paisupaagi korki ära ava kuuma mootori korral. Jahutusvedelik on mürgine. Jahutusvedelik ei tohi sattuda värvitud ja lakitud pindadele
Kädi Piholaan 10 klass Üldiseloomustus VII A rühma elemendid. Moodustavad periodilisustabeli 17. rühma. Sellesse rühma kuuluvad fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Koosnevad kaheaatomilistest molekulidest. Maksimaaalne oks.aste VII, kuid kõige tavalisem on I. Aatomraadiused vähenevad alt üles. Kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka. Iseloomulik elektronafiinsus ja kõrge elektronegatiivsus. Tugevad oksüdeerijad. Kõik halogeenid on inimesele mürgised. Soolatekitajad. Fluor Keemiline element järjenumbriga 9. Kõige aktiivsem halogeen. Reageerib tugevalt liht- ja liitainetega. Kõige elektronegatiivsem. Oksüdatsiooniaste -I. Inimorganismis esineb tihkemate kudede koostises. Leidub topaasis, sellaiidis ja villiaumiidis. Kahvatukollane, õhust raskem väga mürgine gaas. Keemis- ja sulamistemperatuurid on madalad. Vaba fluoriga kokkupuutel süttivad vesi, asbest, tellis ja paljud metallid. Kloor Keemiline eleme...
Kinnine on see kui paisupaak on korgiga suletud, tsirkulatsioon on ringlemine. Jahutusvedelikud Jahutusvedelik valmistakse etüleenglükooli ja vee segamisel 50% + 50% + lisatakse manusteid, mis kaitsevad jahutussüsteemi korrosiooni, vahuvastaseid ja määrimist hõlbustavaid aineid.Jahutusvedelike eristakse värvuse abil(nt: G48- rohekas või sinine, kasutusiga 2 aastat, G12- punakas roosa värvus, kasutusaeg 5 aastat).Kui jahutusvedelik on konsentraat siis tema külmumis temperatuur on -15 vesilahus aga -40 krradi. NB: Etüleenglükooli sisaldavad jahutusvedelikud on väga mürgised! Kasutakse ka propüleenglükooli vesilahuseid kuid harvemini. Jahutussüsteem koosneb: Jahutussärk, mis paikneb plokikaanes ja plokis, radiaator, tsentrifugaal tüüpi veepump, ventilaator, termostaat, salongi radiaator, lõdvikud, voolikud ja paisupaak. Automootoris kütusepõlemisel läheb: kasulikuks tööks 33%, höördekaod 10%,
Gaasijaotusmehhanism: ülesanne on klappide õigeaegne avamine vastavalt töötsüklile ja nende õigeaegne sulgemine. Ehitus: ajam; nukkvõll; nookurid; klapid koos vedru ja kinnitusdetailidega; klapisääretihendid. Jahutussüsteem: ülesanne on hoida mootori temperatuur õigel soojusreziimil ja soojendada salongi. Ülekuumenemise tunnused: punane tuli armatuuril; mootor hakkab detoneerima(paukuma); võimsus väheneb; kütuse kulu suur; temperatuuri näit 900C+ . Ehitus: Jahutusvedelik vesi; mittekülmuv jahutusvedelik(ei kee kergesti; suure paisumiskonvitsendiga; mürgine; suur lekkimisvõime; rikub auto värvi; vahetada 2-3.a järel); jahutussärk; torud ja lõdvikud; termostaatklapp; radiaator; ventilaator e. tiivik; veepump; paisupaak; jahutusvedeliku termomeeter ja selle andur. Õlitussüsteem: ülesandeks on määrida kaasliikuvaid detaile, kaasdetailide pesemine, mootori osaline jahutamine, õli puhastamine e. filtreerimine. Õlid ja määrded: Valmistatakse
jahutussüsteemist lülitatakse radiaator välja, see tähendab, et termostaat suleb oma klapiga jahutusvedeliku pääsu radiaatorisse, suunates seda ringlema vaid mootori jahutussärgis. Vastavalt sellele, kuidas mootoris temperatuur tõuseb, hakkab termostaat juhtima jahutusvedelikku ka radiaatorisse. Kui mootor on saavutanud maksimaalse temperatuuri, juhib termostaat vedeliku vaid radiaatorisse. Termostaat töötab järgmiselt. Külma mootori korral on termostaadi klapp, mille kaudu jahutusvedelik pääseb mootoriplokist radiaatorisse, suletud. Mootori soojenedes hakkab termostaadi sees olev aine paisuma ja avama klappi, mille kaudu vedelik pääseb radiaatorisse. Veepump: Vedeliku sundringvoolu tekitamiseks mootori jahutussüsteemis kasutatakse tsentrifugaalpumpasid, mis oma väikeste mõõtmete juures on suure jõudlusega. Paljudel mootoritel on veepump ventilaatoriga ühendatud üheks seadmeks, millel on ühine ajam. Sellisel juhul käitatakse mõlemad ühise kiilrihmaga.
Korrosioon Metallide korrosioon – loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid. Korrosiooni liigid: • Keemiline korrosioon – toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on t0, seda kiiremini kulgeb. Keemiline korrosioon esineb siis kui metallid puutuvad otseselt kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. • Elektrokeemiline korrosioon – tekib metallidel nende kokkupuutel voolu juhtivate vedelikega (elektrolüütidega). Vask ja allumiinium ei sobi kokku kui elekter neist läbi käib. Allumiinium läheb valgeks pulbriks. Elektrokeemiline korrosioon – redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal oleva elektrolüüdid. Kuidas korrosiooni vältida? • Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. • Metalsed katted on : Tsink, Kroom, Tina, vask • Mittemetalsed katted on ...
See tekib ammu enne seda kui õli ükskord välimise toru ülemises otsas olevast välimisesest kolvivarre tihendist mööda korpust alla teedele voolab. Kuna see tihend on ette nähtud eelkõige välise saaste takistamiseks amordi sisemusse jõudmaks, siis laseb ta surve all oleva õli hõlpsasti välja ja see amort pole enam nii toimiv ja töökindel kui olema peaks. · Erinevad töövedelikud -õli, jahutusvedelik, pidurivedelik ja määrded autol on kasutusel mitmeid muid töövedelikke nagu: mootoriõli, transmissiooniõli, amordiõli, jahutusvedelik, pidurivedelik, klaasipesuvedelik, erinevad määrded ja ka kütus. Kõikidele töövedelikele on omad nõuded ja päevad täitma vastavaid ülesandeid. Õlidel peab olemas vastav viskoossusindeks ja pumbatavuspiir, bensiinil õige oktaanarv
prantsuse keemiku Charles-Adolphe Wurtzi poolt. Kaubanduslikult hakati seda tootma enne I Maailmasõda , kus seda kasutati glütserooli asendajana lõhkeaine tööstuses . Omadused Lõhnatu Värvitu Siirupine Mürgine Numbrilised väärtused Keemiline valem C 2 H 6 O 2 Molaarmass 62,07 g mol -1 Tihedus 1,1132 g / cm ³ Keemispunkt 197,3 ° C Sulamispunkt -12,9 ° C Kasutusala Jahutusvedelik automootoris Emailvärvides Lõhkeainetes Lavsaani valmistamisel(mittekortsuv riie) Aitäh tähelepanu eest! 11. Klass
vähendamisest, tera seadistamisest või tuleb valida kõvema kattega teraplaat. o Teraplaadi ebanormaalne kulumine – Teriku vale kulumine Põhjused – Tulenevad teraplaadi valest kallutusnurgast või valest ettenihkest. Lahendused – Tulenevad õigest alusplaadist või ettenihke muutusega. 2. Jahutusvedelikud Jahutusvedelike ülesanded o Jahutusvedelik vähendab temperatuuri kuni 100 – 200⁰C o Laastu eemale uhtumine lõiketsoonist, o Hõõrdumise vähendamine, o Töödeldava detaili jahutamine, o Vähendab tööriista kulumist (2.5x) stabiilsus mõõtmetes. o Keskkonna kahjulik. o Kulukas (maksumus, ladustus, segamine, jne)) Liigid o Jagatakse kaheks : vees lahustuvaks (Hea jahutus, Mahapestav, Lõhn/bakterid,
3. MOOTORI JAHUTUSVEDELIKU VAHETUS · Toimub ainult jahtunud mootoriga. · Kasutada kaitseprille ja kindaid. · Eemaldada põhjakate ja mootori jahutusventilaator kojaga. · Eemaldada paisupaagi kork ning vabastada jahutusradiaatori alumine toru. · Kasutada ainult BMW poolt heakskiidetud jahutusvedelikku. · Jahutussüsteem tuleb läbi uhuda veega, kui sinna on sattunud pori või mootoriõli, kuni mustus välja uhutakse. · Lasta välja jahutusvedelik kogumisanumasse. · Jahutusvedeliku kogus süsteemis 8 l., testirõhk süsteemi kontrolliks 1,5 bar. · Täita jahutussüsteem jahutusvedelikuga. · Õhutada jahutussüsteem ning kontrollida lekked, vajadusel lisada vedelikku. · Õhutamine toimub töösooja mootoriga. 5 4. ,,FULL FLOW" ÕLIFILTRI VAHETUS · Eemalda põhjakate ja mootorikate. · Lase mootorist välja jahutusvedelik.
s 855 Viskoossus temperatuuril 100°C, mm²/s 2,70 Leekpunkt PM, °C 150 Keemispunkt (tagasivool), °C 260 Märg keemistemperatuur, °C 184 Jahutussüsteem Maht: 0-0 liitrit (minimaalse ja maksimaalse vahel) Tavapärane kontroll iga 30000km/24 kuu järel. Jahutusvedelik COOLANT SP 13 Coolant SP 13 on esmaklassiline, Longlife jahutusvedelik külmakaitsega temperatuuril -36°C. See on spetsiaalselt projekteeritud mootoritele/radiaatoritele, mis on valmistatud kergetest metallidest (nagu näiteks alumiinium, magneesium või nende sulamid) ning vastab VW spetsifikatsioonile TL VW 774J (G13). Coolant SP 13 on lillakat värvi ja sobib Volkswagen, Audi, Seat ja Škoda sõidukite jahutussüsteemidele. Toote spetsifikatsioonid: VW TL 774-J (G13) Tüüpilised standardanalüüsid:
lahti keerata.) • Signaal • Õlifilter • Klaasipesurite pihustid • Vedelike kontroll, vajadusel lisamine. • Klaasipuhasti harjad • Aku • Mootori ajamirihmadseisupidur • Esi/tagaklaasi pesur • Voolikud, klambrid • Siduripedaali käik • Jahutusvedelik • Piduriklotside seisukord • Pidurivedelik(norm 0-0,5% niiskus) • Rehvirõhud • Roolivõimendi vedelik • Heitgaaside saasteainete kontroll(bensiinimootoril) • Testsõit Vahehooldus kahe põhihoolduse vahel,
Alkohol on orgaaniline ühend, mis molekulis on kas 1 või enam vesiniku aatomit asendatud hüdroksüüdrühmaga.NT: CH3OH (metanool) Karboksüülhape süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab karboksüülrühma: -COOH. NT: HCOOH (metaanhape e. Sipelghape) Metanool CH3OH (puupiiritus) vedelik,läbipaistev,põletava maitsega, Väga mürgine, lahustub vees. 2CH4 + O2 2CH3OH CO + 2H2 CH3OH Lahusti, klaasipesuvedelik,automootori kütusena Etanool CH3CH2OH = C2H5OH (piiritus) vedelik, läbipaistev, värvusetu, piirituslambi lõhnaga, lahustub vees, lahustub orgaanilisi ühendeid, pole mürgine C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 suhkur pannakse käärima Vein Põlemine: reag hapnikuga C2H5OH + 3O2 2CO2 + H2O Etaandiool e. Etüleenglükool OH-CH2-CH2-OHvärvusetu, läbipaistev, viskoosne, lahustub vees, on magusa maitsega. Mürgine pole aga on kahjulik. -Automootori jahutusvedelik(dosool). Propaantriool e. Glütserool OH-CH2-CH-CH2-OH värvusetu, läbipaistev, viskoosne, magusa...
Laboriaruanne Õppeaines: AUTODE HOOLDEJAAMAD JA SEADMED Transporditeaduskond Õpperühm: AT-52 Üliõpilased: Juhendaja: Lekt. Marko Jets Tallinn 2008 Mootori ja jõuülekande hooldus Sõiduki andmed Mark Toyota Mudel Avensis Mootor 2,0 TDI Kütus Diisli kütus Aasta 1998 Vedav sild Esirataste vedu Ülesanded hooldusel · Seadiste töö kontroll · Üldine visuaalne kontroll · Perioodiline vahetus · Pingutusmomentide kontroll · Tehniliste vedelike ja määrdeainete taseme kontroll Mootori hooldus Töö Märkused Mootori õli lekete kontroll Ei esinenud lekkeid...
Teised väärisgaasi on pelemendid (valem xs2xp6 ) Leidumine ja saamine Looduses moodustuvad radioaktiivsel lagunemisel toodetakse tööstuslikult vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil kuuluvad õhu koostisesse Kosmoses on suhteliselt rohkem väärisgaase kui Maal. Kasutamine Heelium õhupallide täitmine, inertgaasina, kaitsev atmosfäär Ge, Ti ja Zr kristallide kasvatamisel, jahutusvedelik tuumaenergeetikas Neoon neoonvalgustus, TV kineskoopides jm kõrgpingeseadmetes, gaaslaserites, madalate t°de tehnikas Argoon hõõglampides ja luminestsentslampides, inertgaasina Krüptoon luminestsentslampides, välklampides Ksenoon kõrge intensiivsusega valgusallikates; laserites Radoon kiiritusravis, maavärinate prognoosimisel Omadused Värvuseta ja lõhnata üheaatomilised gaasid
................................................................................................. 4 Soojuse jagunemine mootoris................................................................................................. 4 Radiaator................................................................................................................................. 5 Siseneva ja väljuva vedeliku ja õhu temperatuurid.................................................................5 Jahutusvedelik.........................................................................................................................6 Veepumba ajam.......................................................................................................................6 Salongi küttesüsteem...............................................................................................................6 Jahutussüsteemi inglise keelsed nimetused.............................................................
õlifilter oil filter Joonis 15. õlivõttur sump strailer 10 Joonis 16. tsentrifugaal klapp Joonis 17. õli kork Joonis 18. manomeeter - manometer 11 Jahutussüsteem Nr.4 (cooling system ) 1.Ülesanne? 2.Põhiosad? 3.Skeem? 1.Jahutada mootorit ülekuumenemise eest ja hoida ühtlast temperatuuri. 2.radiaator , lõdvikud , jahutusvedelik , jahutussärk , salongi radiaator , veepump, jahutus tiivik , termostaat klapp , radiaatori kork , paisupaak , 2.1 a) radiaator jahutada jahutus vedeliku b) lõdvikud juhib mootorist radiaatorisse jahutus vedeliku c) jahutusvedelik kaitseb mootorit üle kuumenemise eest ja hoiab ühtlast temperatuuri d) jahutussärk asub plokikaanes ja mootori plokis , jahutab silindreid ja kolbe e) salongi radiaator toodab sooja auto salongi f) veepump ajab mootoris jahutus vedeliku ringi
muust gaasist neelata endasse vett. Füüsikalised omadused: Värvuseta Lõhnata Magus Mürgine Graafiline kujutis: KASUTAMINE Etüleenglükooli kasutatakse: jahutussegudes; antifriisides*; polümeeride lähteainena; loodusliku gaasi torustikes; orgaanilises sünteesis kasutatakse etüleenglükooli karbonüülrühmale kaitserühma saamiseks *Antifriis külmakindel jahutusvedelik, mille külmumistemp. on veega võrrelduna madalam. Antifriisid on ka keemilised ühendid , mida lisatakse, et vähendada vedeliku külmumispunkti allapoole seda , millega antud mehhanism kõige tõenäolisemalt kokku puutub. Tänan kuulamast!
Ettevõte standard on mingi töö protsessi kvaliteedi tagamiseks vajalike toimingute kirjeldus, kehtib konkreetses ettevõtes . 8.Millistel tingimustel tagab ettevõtte kvaliteedisüsteem kvaliteetse tulemi? - Töötajad on sellest teadlikud ja oskavad sellest juhinduda - Süsteem on tööprotsessidega kooskõlas, nende vahel ei ole vastuolusid - Kvaliteedisüsteemi täidetakse 9.Mida tuleb kontrollida sisepõlemismootoriga töövahendite puhul? Sissepõlemismootori hooldamine: õli, jahutusvedelik ( olemasolu ), kütus, filtrite ja kuumade pindade puhtus . 10.Milliseid nõudeid tuleb täita mootorsõidukiga avalikel teedel liigeldes? - Liikluses osalevatel sõidukitel peab olema kehtiv tehnoülevaatus ja kindlustus, juhtidel juhiluba - Mootorsõiduk peab olema tehniliselt korras piduritest hüdraulikani . 11.Mida tuleb kontrollida elektritööriistade kasutamisel? - Võrgupinge ja püstikute sobivus, nõuetekohane elektriühendus - Toitekaablite korrasolek
BWR-tüüpi reaktorist, kuna sealne kasutatav vesi ei lähe keema[5]. Mõlemas reaktori tüübis kasutatakse vett jahutusvedelikuna[1]. See võib aga segadusse ajada, kuna esimese reaktori nimes on viidatud vee keemisele. Sellele on loogiline selgitus. Nimelt vesi pidurdab neutronite kasutu neeldumise, minnes seeläbi keema. Vesi läheb keema, kuna aatomist eraldunud soojus kandub veesse, seeläbi aga aatom jahtub. Seega mõjub vesi aatomile kui jahutusvedelik.[4] Jahutamine aga mõjub neutronitele aeglustavalt, kuna pidurdab neutronite eraldumist lõhustumisreaktsioonide käigus.[3] Seega on antud reaktoritüübis neutronite aeglustajaks täpselt see sama asi, mis jahutusvedelikki, teisisõnu vesi. Fukushima tuumakatastroofis toimus järgmine sündmustik: maavärin peatas reaktori jahutusvedelikupumpade käigushoidmiseks vajaliku välise vooluallika töö ning tsunami hävitas jahutussüsteemile voolu andnud varu-diiselgeneraatorid[1]
Auto mootori jahutussüsteem jaguneb tegelikult kaheks osaks, nimetame neid osasid " väike veesärk " ja " suur veesärk ". Väikese veesärgi moodustab ainult mootori plokk ja suure veesärgi moodustab mootori plokk ning jahutusradiaator. Termostaat paikneb nende kahe veesärgi vahel ja reguleerib seal mootori jahutusvedeliku temperatuuri. Kindlasti tekkis teil küsimus, et kuidas ta seda teeb ? Kui te käivitate auto mootorit on jahutusvedelik külm ning termostaadi klapp on suletud ja jahutusvedeliku ei lasta jahutusradiaatorisse. Kui jahutus vedelik on mootori plokis soojenenud juba piisavale tasemele ( reeglina on see temperatuur vahemikus 80-92`C ) siis avaneb termostaadi klapp ja jahutusvedelik suunatakse jahutusradiaatorisse kus toimub vedeliku jahtumine. Nüüd kui jahutusvedelik on juba piisavalt maha jahtunud hakkab termostaadi klapp jälle sulguma ning jahutusvedeliku temperatuur hakkab tõusma. Selline
Auto mootori jahutussüsteem jaguneb tegelikult kaheks osaks, nimetame neid osasid " väike veesärk " ja " suur veesärk ". Väikese veesärgi moodustab ainult mootori plokk ja suure veesärgi moodustab mootori plokk ning jahutusradiaator. Termostaat paikneb nende kahe veesärgi vahel ja reguleerib seal mootori jahutusvedeliku temperatuuri. Kindlasti tekkis teil küsimus, et kuidas ta seda teeb ? Kui te käivitate auto mootorit on jahutusvedelik külm ning termostaadi klapp on suletud ja jahutusvedeliku ei lasta jahutusradiaatorisse. Kui jahutus vedelik on mootori plokis soojenenud juba piisavale tasemele ( reeglina on see temperatuur vahemikus 80-92`C ) siis avaneb termostaadi klapp ja jahutusvedelik suunatakse jahutusradiaatorisse kus toimub vedeliku jahtumine. Nüüd kui jahutusvedelik on juba piisavalt maha jahtunud hakkab termostaadi klapp jälle sulguma ning jahutusvedeliku temperatuur hakkab tõusma. Selline
Alkoholide keemilised omadused · Täielik oksüdeerumine (põlemine) CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O · Osaline oksüdeerumine (Cu-katalüsaatoràaldehüüd) 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + 2H2O · Reageerimine leelismetallidega (à alkoholaat) 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa+H2 · Dehüdraatimine 2C2H5OH H2O + C2H5OC2H5 (eeter) CH3CH2OH H2O + CH2=CH2 (alkeen) Tähtsam esindajad CH3OH-metanaal->sipelghape C2H5OH-etanaal->äädikhape->CO2+H2O CH2- CH2 A| | Jahutusvedelik (tosool) OH OH CH2-CH-CH2 A| | | Propaantriool- glütserool (kreemid,lõhkeainete valmistamine) OH OH OH Puskariõli- etanooli käärimisel tekkinud destillatsiooni jääk EETRID Eetrid- orgaanilised ühendid, kus hapniku aatomiga on seotud süsivesinik rühmad · Üldvalem R -- O -- R' · Funktsionaalnomenklatuur alküülrühmad tähestiku järjekorras + liide eeter CH3 O CH3 dimetüüleeter CH3 CH2 O CH3 etüülmetüüleeter
Tolüültriasool- Tööstuses kasutatava tolüültriasooli ebameeldiv lõhn tuleneb tootmisel tekkivate kõrvalproduktide toluidiini isomeeride (orto-, meta- ja para-toluidiin) ja meta- diaminotolueeni ebapuhtusest. Need kõrvalproduktid on väga aktiivsed ja eritavad lenduvaid aromaatseid amiine, millest tulenebki ebameeldiv lõhn. Dinaatriumfosfaat- Valge, niiskustimav, vees lahustuv pulber. · Kasutamine: Autotööstuses kasutatakse laialdaselt väljendit jahutusvedelik, mis tuleneb tema esmasest funktsioonist, milleks on soojusülekanne sisepõlemismootorites. Kui antifriise kasutatakse autotööstuses, lisatakse ka korrosioonitõrjevahendid, et kaitsta auto radiaatorit, kuna radiaatorid sisaldavad tihtipeale mitmeid erinevate elektrokeemiliste potentsiaalidega metalle. Samuti lisatakse seda veepumba tihendile. Suvekodude torustikus, et talvel katkisi torusid ära hoida.
Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: hall/must B14, hall/punane A16 1V/1ms 3)Diagnoosi pistik - Autode diagnoosimise kiirendamiseks ja lihtsustamiseks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: pruun/must D11, pruun/kollane B9 Sde sees 11-14V 5)Juhtplokk - Jlgib eri anduritega mootori ttingimusi ja nende muutust. 7)Kontroll relee - Kontrollib ktusepumba td. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: Pruun/punane A12 8)Temperatuuri andur - Jlgib, et jahutusvedelik le ei kuumeneks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: sinine B3, pruun B2 Sde sees:0V Thikigul: 1,8V 9)Ktuseaurude tagastusklapp Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:Pruun/punane A13 Thikigul: 11-14V 10)Heitgaasitagastus - Saadab heitgaasid uuele ringlusele heitkoguste vhendamiseks) Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:must/kollane D1, pruun/sinine D2 5V/0.1 sec Thikigul 0,65V
tööriista laastuga koormatud osas. b. Mõjurid: i. Suurema tugevusega materjalide töötlemisel eraldub rohkem soojusenergiat. ii. Plastsete materjalide töötlemisel on temp. kõrgem kui sama tugevusega rabeda materjali töötlemisel. iii. Ettenihe ja lõikesügavus suurendamine - temp. tõus. iv. Lõikekiirus suurendab temp oluliselt (efektiivsuse tõus). 18. Jahutamine a. Jahutusvedelik vähendab temp. 100..200⁰C, b. Kannab laastu lõiketsoonist eemale, c. Hõõrdumise vähendamine, d. Töödeldava detaili jahutamine, e. Vähendab tööriista kulumist, stabiilsus mõõtmetes. 19. Laast a. Laast tekib lõikeriista ning töötlemisel toimivate liikumiste koosmõju tulemusena mahalõigatavale materjali kihile. b. Lõigendis tekkivate elastsete ja plastsete deformatsioonide ja purustavate pingete
1 Ventilaator: *tekitab õhuvoolu läbi radiaatori *käiatakse: *elektri mootoriga *Mehhaniliselt kiilrihmaga *viskoosussiduriga *bimetalliga *elektromagnetiga 2.2 Paisupaak: *kuumana jahutusvedelikud paisuvad *paisinud vedelik pääseb paaki siis kui radiaatoris on tekkinud nii suur rõhk,et korgi klapp avaneb *pärast jahtumist tekib radiaatoris hõrendus(alarõhk) siis avaneb korgi teine klapp,mis laseb vedeliku tagasi radiaatorisse. 2.3 Jahutusvedelikud: *antifriis *tosool *silikaadivaba jahutusvedelik DEX-COOL ,oranzi värvusega,ei tohi teiste vedelikega segada,mootoriblokk võib hakkada korrodeeruma *Vanemad jahutusvedelikud on valmistatud etüleen-glükooli alusel,uuemad aga propüleen-glükooli alusel,mis on vähem mürgised. *Külmumise vältimiseks kasutatakse glükooli alusel valmistatud jahutusvedelikke *Jahutusvedelikes on vett kuni 44-50% mis annab tihetuse 1075-1085kg/m*.selle järgi saabki otsustada jahutusvedelike külmumiskindluse üle. *jahutusevedelike kontsentraadid(-72*C)
mürgine klooriga pestitsiidid, tugevad happed veepuhastus Fluor Õrnalt kollakas (F2) Hambapastad (F2) lagundab HF värvuseta, gaas, terav Sulatatud es, vett, andes suitsev, lõhn, sööbiv, flouriidide jahutusvedelik dihapniku ja teravalõhnaline, vees mürgine elektrülüüsi ud trihapniku hästilahustuv l Jood Hallikasmust (I2) Meditsiinis, HI gaasiline, vees kristalne merevee keedusoola hästi lahustuv, sublimeeruv töötlemisel lisand vesilahused on
korral valge suits summutis, õli juurde valamis korgi eemaldamisel kaetud valge õli ja vee emulsiooniga, sama võib näha ka õlimõõtevardast, kompressiooni kontrollimisel kahes kõrvutiasetsevas silindris rõhk teistest tunduvalt madalam.Plokikaan võib olla kaardunud kas ülekuumenemise tagajärjel.Seega enne plokikaane tagasi panemist tuled seda kontrollida pragude ja kaardumise suhtes. Plokikaan eemaldakse mahajahtunud mootori korral alljärgnevalt: 1- eemaldakse aku ,,-" klemm, 2- jahutusvedelik välja lasta, 3- eemaldada kõik vvolikud, lõdvikud ja õhupuhasti, 4- eemaldakse kõik juhtmed, mis segavad, 5- eemaldakse suitsutoru(püksid), 6- eemaldakse klapikambrikaas ja selle tihend, 7- kui kett, siis enne v.võll kohale, nukkvõlli märgid jne. Kohale, siis vähe edasi või tagasi, eriti diislil, et klappe ei vigastaks kui tagasi paneme, siis ketiratta polt lahti, aga ennem siduge kett ja ratas kokku(et hambast välja ei tule), eemaldage seejärel
Kuressaare Ametikool Autotehnik Martin Aulik Auto hooldus ja pesu Juhendaja: Toomas Kivi Kuressaare 2013 Autohooldus Autohooldust tehakse 2000 aasta Audi A6. ehk siis vanemal autol iga 10000 tagant ja uutematel iga 15000-20000 km tagant. Õhu ja salongi filtrit vahetatakse üle ühe hoolduse. Piduri klotside vahetus umbes siis kui klotsi paksus on umbes 3-4mm. Süüteküünlaid tuleks vahetada iga 60000 tagant. Jahutuse ja pidurivedelikku tuleks vahetada iga 2 aasta tagant. Kasti õli nii automaadi kui ka manuaali puhul vahetada iga 120000 tagant. Tööd enne auto üles tõstmist 1.Käigukast-Kas käigud lähevad kenasti sisse.(vabalt) 2.Sõidupidur-Kas piduri pedaal läheb vähemalt 5-nda vajutusega kõvaks. 3.Helisignaal-Kas helisignaal töötab mida katsetatakse väljas (õues). 4.Seisupidur-Kas seisupidur töötab ...
Paisupaagist kontrollitakse jahutusvedeliku taset, mis peaks olema märkide MAX ja MIN vahel. Näidik armatuurlaual näitab jahutusvedeliku temperatuuri. Jahutusvedelikku lisatakse paisupaagi kaudu. Mootori ülekuumenemist näitab jahutusvedeliku termomeeter. Ülekuumenemise tagajärjel võib väheneda mootori võimsus ja tekkida detonatsioon. Töösooja mootori radiaatorikorki ei tohi avada, sest rõhu alanemisel hakkab jahutusvedelik keema madalama temperatuuril, paiskub välja ja võib põhjustada põletushaavu. Külmumiskindel jahutusvedelik (antifriis) on peamiselt etüleen- või propüleenglükooli ja vee segu, mida ei pea talvel mootorist välja laskma. Seda kasutades peab olema äärmiselt ettevaatlik, sest antifriis on surmavalt mürgine. Antifriisi ei tohi sattuda suhu ega limaskestadele ning teda ei tohi suuga imeda. Antifriisised käed tuleb tingimata kohe puhtaks pesta. Antifriis paisub veest rohkem,
number, milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0- kriips. Leitakse mitemes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga.Täpsus sõltub sellest kui väikesteks osadeks on noonius jagatud. 2.Spiraalpuur.Elemendid ja materjalid. Koosneb tööosast, kaelast, sabast ja käpast. Tööosa jaguneb lõikeosaks ja juhtosaks. Hambad on kujundatud kruvijoone järgi. Hammaste vahel kaks keerdsoont, mida mööda liigub laast ja jahutusvedelik. Valmistatakse terasest, külmlõiketerasest või kermistest (keha terasest) 3. Milliseid erinevaid pindu töödeldakse? Milliseid töötlemisviise kasut.? Silindriline, otspinnad (astmed, sise/välisooned), koonus (ava), soveldamine, koorimine, superfinis. 4. Kuidas saadakse mõõtetäpsus kruvikul? Kruviga jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Üks trrummli täipööre viib teda
põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Leitakse mitemes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga.Täpsus sõltub sellest kui väikesteks osadeks on noonius jagatud. 2.Spiraalpuur.Elemendid ja materjalid. Koosneb tööosast, kaelast, sabast ja käpast. Tööosa jaguneb lõikeosaks ja juhtosaks. Hambad on kujundatud kruvijoone järgi. Hammaste vahel kaks keerdsoont, mida mööda liigub laast ja jahutusvedelik. Valmistatakse terasest, külmlõiketerasest või kermistest (keha terasest) 3. Milliseid erinevaid pindu töödeldakse? Milliseid töötlemisviise kasut.? Silindriline, otspinnad (astmed, sise/välisooned), koonus (ava), soveldamine, koorimine, superfinis. 4. Kuidas saadakse mõõtetäpsus kruvikul? Kruviga jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Üks trrummli
ioonmootorites raketikütusena satelliitide orbiidile paigutamiseks. · Ksenooni võib kasutada argooni asemel kiipide tootmise söövitusetappidel puhastusgaasina. Ksenooni kõrge hinna tõttu on vajalik selle regenereerimise süsteemi olemasolu. Heelium Kasutusvaldkonnad : · õhupallide täitmine · inertgaasina · kaitsev atmosfäär Ge, Ti ja Zr kristallide kasvatamisel · jahutusvedelik tuumaenergeetikas · 80%He + 20% O2 kunstlik atmosfäär tuukritele · madalate t°-de tehnikas · kandegaasina ülehelikiiruslikes tuuletunnelites · rõhu tekitamiseks vedelkütusega rakettides
ARKi teooriaeksamiks kordamine Mõisted Sõiduauto on auto, kus on juhile kuni kaheksa istekohta Manööver on ümberpõige js igasugune pööre Registrimass koosneb - tühimassist, sõitjate massist ja veosemassit. Ristmik on samatasandil teedega niidustuv ala. Kattega - kruustee suhtes, Kruusatee - pinnastee suhtes. Sõidurajal võib olla mitu sõidurada (Rajal - rada) Tee koosesisu kuulub: ülekäigurajad ja jalgrattateed, eraldusriba ja eraldussaared, teepeenrad ja kõnniteed. Eraldusriba on haljas-, tõkke- või muu riba, mis pole mõeldud sõidukitele liiklemiseks. Autorong koosneb pukseeritavast seadme ühendist või auto ja poolhaagise ühendist. (Pukseeritava seadme ühend pole autorong!) Mootorsõiduk - sõiduk, mille valmistajakiirus on üle 6km/h. Pärisuund ehk kõrval tee. Möödasõit - eessõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõitmata. Ümberpõige - möödumine seisvast sõidukist või takistusest. ...
TEHNOHOOLDUS Tööd enne auto ülestõstmist Käigukast Sõidupidur - Kontrollige, et pedaali vajutamisel tekkiv tunne on normaalne ja pedaalide pealised on terved. Vaadake, et pedaali tugeval vajutamisel ei tekiks läbivajumist. Tallates pedaali pärast mootori seiskamist, peab pedaali u 5 vajutuse ajal tunduma pehme, misjärel aga muutuma jäigaks. Pärast mootori käivitamist peab pedaali vastupanu taas vähenema. Kui auto on toodud tõstukile ja mootor seisatud, peab pedaal tunduma pehme veel vähemalt 1 min vältel. Helisignaal - Helisignaali on parem proovida väljas, teel tööpaika - nii väldite tarbetut müra ruumis. Seisupidur - Mehaanilise seisupiduri korral kontrollige hoova (või pedaali) käiku ja põrkmehhanismi tööd. Välisvalgustus - Kontrollige väliste valgustusseadmete tööd; kontrollige ka haakekonksul (kui see on olemas) paikneva pistikupesa toimimist. Kontrollige sõidutulede asendit ja asendikorrektori tööd. Si...
Ohuteguriks on autotehniku töös ka vibratsioon, elektriliste või pneumotööriistade kasutamisel.Kuna auomehaaniku töös kasutatakse kemikaale on ka see suureks ohuteguriks. Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda . Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda. Ohutud töövõtted automehaaniku töös. Õli ja jahutusvedelik tuleb sõiduki agregaatidest välja lasta selleks ettenähtud nõudesse. Juhuslikult maha aetud ohtlik vedelik tuleb viivitamatult üle puistata absorbendiga ning see koguda määratud kohta. · Kasutatud pühkmematerjal tuleb kokku koguda selleks ettenähtud kaanega suletavatesse kastidesse. · Töökohal ei tohi hoida kergsüttivaid vedelikke ega õliga läbiimbunud pühkmematerjali.
suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala kokkutõmbumine. Hüdrolüüsipiiritus: suhkru kääritamisel saadud etanool Sünteetiline piiritus: kui eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Absoluutne alkohol:on veevaba ehk 100%-line etanool Denatureerimine: tehnilisteks vajaduseks nimevat etanooli muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid. Antifriis: raskelt külmuva jahutusvedelik (automootorites) 6) Alkoholide füüsikalised omadused ja nende vees lahustuvuse sõltuvused erinevatest teguritest. Alkoholide homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, 12 - 20 liikmeni meenutavad tardunud rasvu ja alates 21 liikmest on alkoholid tahked. Alkoholide vees lahustuvus sõltub: 1) süsivesinikahela pikkusest - mida pikem on süsivesinikahel ehk hüdrofoobne osa, seda halvemini lahustuvad alkoholid vees. Seega molekulmassi kasvuga alkoholide vees
see võimalikult madalale tasemele. Keemilised ohutegurid Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseadusega määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Autotehnik kasutab oma tööshooldusmaterjale mis reeglina ei ole ohtlikud kemikaalid aga millistel võib olla kahjulik mõju. Inimestele ja keskkonnale kahjulikud võivad oskamatul käitlemisel olla jahutusvedelik, määrdeained, kütused, lahustid jms.. Seepärast tuleb tunda nende käitlemise eeskirju. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet.
See asub tavaliselt auto esiosas. Südamik koosneb suurest hulgast õhukeste seintega torudest. Torude arv sõltub sellest kui võimsat radiaatorit vajatakse. Vedelik voolab püsttorudega radiaatoris üleval alla, õhk aga liigub südamiku sees torudega risti. Termostaadi ülesandeks on kaasa aidata mootori kiirele soojenemisele peale mootori käivitamist ning hoida temperatuuri vajalikul tasemel. Termostaat toimib järgmiselt. Külma mootori korral on termostaadi klapp, mille kaudu jahutusvedelik pääseb radiaatorisse, suletud. Mootori soojenemisel hakkab termostaadi sees olev aine paisuma ja avab klapi, mille kaudu vedelik pääseb radiaatorisse. Radiaator on tavaliselt auto eesotsas, et sõidu ajal tekkiv õhuvool aitaks mootorit jahutada. Enamasti jääb tekkinud õhuvool väheseks, et hoida mootorit normaalsel temperatuuril. Puudujäägi korvamiseks kasutatakse ventilaatoreid. 3. Erinevad kütused 3.1 Bensiin on värvitu, voolav ja ainult temale omase lõhnaga vedelik
Ülejäägiklapp (Wastegate) Wastegate on klapp, mis laseb väljalaskegaasidel turbiinist ringiga mööda minna. Klapp vajab avanemiseks rõhku. Klapi rõhuga varustamiseks peab olema kusagil lisarõhu laialivalgumine,mis muudab võimalikuks lisarõhu kontrollimise.Seda kõike vähendades või tõstes klapile avaldatavat rõhku. Turbo jahutus ( Cool Down) Turbolaadurid jahutab mootoriõli ning paljudel juhtudel ka jahutusvedelik. Lisarõhu tekitamisel muutuvad turbod väga kuumaks. Mootori seisatamisel lõpetavad mootoriõli ja jahutusvedelik ringlemise. Kui mootor seisatada siis, kui turbo on kuum, võib õli põlema minna ning kasvad ruumalalat. Kokkuvõttes tekitab see õlilekke, mis on turbolaadurite kõige tavalisem viga (nn "koksi tekkimine") Selle vältimiseks tasub mootorit enne seisatamist hoida vähemalt 2 minutit tühikäigul. See on vajalik igaljuhul kui oled sõitnud turbot rakendades.
Jahutussüsteem 1. Millised on vedelik jahutussüsteemi eelised õhkjahutuse ees, millised on puudused? Ühtlasem silindrite temperatuur, sellest tulenevalt väiksem soojuspaisumise erinevus detailide vahel. Väiksem müra Silindrid üksteisele lähemal ning jäigema ploki võimalus Veepumba ja ventilaatori väike võimsustarve Puudused: Leket oht Pikem soojenemisaeg Katlakivi Max temp piiratud Erimeetmed jahutusvedeliku külmumise vastu vajalikud 2.Kuidas üldiselt on lahendatud jahutusvedeliku ringlus mootoris (st. suund, kuhu suunatakse radiaatorist tulev vesi jne.)? Radiaator-blokk-blokikaas-radiaator 3. Millisel eesmärgi kasutatakse jahutussüsteemis termostaatklappi? Suure ja väikese ringi lülitamiseks. Et mootor soojaks käiks on kasutusel väike ringe ning ca 80“C juures lülitub ümber suurele ringile. 4. Kui suur on ligikaudu jahutussüsteemi juhitud so...
hüdrolüüsipiiritus on tselluloosi suhrkuks muutmisel taas suhkru kääritamisel saadav etanool. sünteetiline piiritus moodustub kõrgemal temperatuuril, rõhul ja katalüsaatorite manulusel toimuval hüdraatumisel. absoluutne alkohol veevaba ehk 100%line etanool. denatureerimine etanooli joomiskõlbmatuks muutmine tehnilisteks vajadusteks, sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid lisades. Denatureeritud alkoholi äratundmiseks antakse sellele enamjaolt värvus. antifriis jahutusvedelik (etaan1,2diool) 2) Miks ei saa alkohole vaadelda hüdroksiididena, kuigi nad sisaldavad OH rühma? Alkoholi molekulis on hapniku aatomi vahel side süsinikuga tugevam kui vesinikuga ning seetõttu alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine, nad eraldavad vesinikioone. 3) Alkoholid kui happed (miks alkoholid käituvad reaktsioonides kui happed, miks saab alkohole vaadelda kui vaid ülinõrkade hapetena?)
liugelaagritele. 5)Õlijahutusradiaar 31. Õlifiltri tüübid 1) Jadapeenfilter poorne peenfilter paber puhastab kogu tsrkuleeriva õli. Jadafilter peab olema varustatud ummistumise juhtumiks möödavooluklapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. 2) Möödavoolu filter seda tüüpi filtrit läbib 5-10% mootori õlist, mistõttu tuleb neid kasutada koos jadapeenfiltritega. 32. Töötava mootori temperatuuritsoonid 85-95 kraadi umbes jahutusvedelik tavaliselt 33. Jahutussüsteemi agregaadid ja osad Paisupaagi kork, klapptermostaat, termomeeter, temperatuuriandur, radiaator, ringvoolu pump, radiaator, külm õhk, paisupaak. 34. Termostaadi eesmärk ja tööprintsiip Termostaat reguleerib mootori jahutusvedeliku temperatuuri. Mootori käivitamisel on jahutusvedelik külm ning termostaadi klapp on suletud jjahutusvedelikku ei lasta jahutusradiaatorisse. Jahutusvedelik soojeneb
DOT 3 sobib kõigile autodele, kus pole nõutud DOT 4 kasutamist. DOT 4 on kõrgekvaliteediline piduri- ja sidurivedelik, millel on kõrge keemistemperatuur ja suurepärased määrimis- ning viskoossusomadused. DOT 4 on vajalik uuemates autodes, sest nende moodne aerodüünamika, pidurdamine suurematel kiirustel ja asbestivabade piduridetailide suurem soojusjuhtivus põhjustavad pidurivedeliku kõrgema Erivedelikud Jahutusvedeliku kontsentraat TOSOOL AM Jahutusvedelik "TOSOOL A-40" Akuvesi Õhkpiduri piiritus Jahutusvedelik "Arctic Red Longlife" -36°C Klaasipesuvedelik lõhnatu -21°C Konserveerimisvedelikud, kaitsemäärded Tehniline vaseliin- parafiiniga paksendatud rasva baasil valmistatud määre PVK-petrolaatumiga paksendatu määre,
ISOTOOBID Isotoobid kujutavad endast ühe ja sama prootonite arvuga (Z), kuid erinevate massiarvudega (A) tuumi, st erinevate neutronite (N) arvuga tuumi. Isotoobid on ühesuguste keemiliste omadustega, kuid nad erinevad radioaktiivsuse suhtes. Isotoobid on Mendeleejevi tabelis ühes ja samas ruudus. Igal elemendil on isotoobid, kuid kõikidel elementidel pole nad stabiilsed. Vesinikul on kolm isotoopi aatommassidega 1,2 ja 3. Isotoopi aatommassiga 2 nim DEUTREERIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 1 neutronit. Isotoopi aatommassiga 3 nim TRIITIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 2 neutronit. Deuteeriumi ühinemisel hapnikuga saame nn raske vee. NIHKEREEGEL Radioaktiivsed muundumised alluvad nn nihkereeglile, mille sõnastas inglise füüsik Soddi. 1) alfa lagunemisel (eraldub alfa-osake, st He tuum) väheneb elemendi mass nelja aatommassi ühiku (2 prootoni + 2 neutroni mass) ja laeng 2 laenguühiku võrra (2 prootoni laeng). ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Liivar Luts AUTOBUSSILIINI TARTUPAIDE TÜRIRAPLAHAAPSALURAPLA TÜRIPAIDETARTU MAJANDUSLIK VÕRDLUS VARIANTIDELE: I =0,80 (1 VÄLJUMINE PÄEVAS), II =0,65 (2 VÄLJUMIST PÄEVAS) Transporditeaduskond Õpperühm: AT72 Juhendaja: lektor Kustas Rus Tallinn 2007 SISUKORD SISSEJUHATU 1. EKSPLUATATSIOONILISED ARVUTUSED 1.1 Vajalik autobusside arv 1.2 Nimestikuline bussipäevade arv. Bussipäevade arv ekspluatatsioonis. Kohtpäevade arv. Töötundide arv. 1.3 Busside tootlik läbisõit. Busside üldläbisõit. Sõitjate käive. 2. VEEREMI TEHNILISE HOOLDUSE JA REMONDI ARVUTUSED 2.1 Veeremi tehnohoolduste arv 2.2 Tehnilise hooldamise ja remondi maht 3. EKSPLUATATSIOONIMATERJALIDE KULU ARVESTUS 3.1 Kütusekulu arvutus 3.2 Määrdematerjalide kulu arvutus 4. TÖÖJÕU JA PALGA ARVUTUS 4.1 Efektiivse tööaj...
Laastu ärajuhtimisel hõõrdub see mööda puuri soont ja puuri ava pinda. Sellega kaasneb tuntud laastu deformatsioon ja soojuse tekkimine. Puurid: Puurid liigitatakse konstruktsiooni järgi enamkasutatavateks keerd- ja vähemkasutatavateks eripuurideks. Keerdpuur ehk spiraalpuur koosneb lõikeosast ja sabast puuri kinnitamiseks. Eripuuridest olulisemad on süvapuurid. Sügavate avade puurimisel, kus pikkus ületab viiekordse ava läbimõõdu, kasutatakse õõnespuure. Jahutusvedelik juhitakse õõnsuse kaudi lõiketsooni. Samas õõnsusest väljub laast. Puurpinkidel kasutatakse peale puuride ka hulgaliselt teisi avalõikureid. 1) Avardit kasutatakse puuritud ava läbimõõdu suurendamiseks. Avardiga töötlemisel suurendatakse puuritud ava läbimõõtu ja saavutatakse suurem täpsus. 2) Hõõritsat kasutatakse avade viimistlemisel suurea täpsuse ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardamist.
viidud hästi pikaks (60 tuh ) aga meie tolmustel ja halbadel teeoludel on soovitatav teha seda sagedamini ( 10-20 tuh km.) 3.tööohutus auto käivitamisel. Et käsipiduroleks peal käik väljas, et kedagi poleks kapoti all näppupidi . Siseruumis peab olema paigaltatud heitgaaside imeja. Käivitamisel peab olema autos sees mitte aknast käivitada . Kedagi ei tohi olla auto ees laua ja auto vahel. 4.plokikaane demontaaz ja remont Suuremosa saab alguse akuotsad ja elektri juhtmed lahti, siis jahutusvedelik välja. Eemaldatakse klapikambri kaas või kaaned. Hammasrihmad vajadusel kollektorid. Vajadusel nukkvõllid eemaldada. Eemaldatakse plokikaane poldid. Siis võetakse maha plokikaas. Visuaalselt veendutakse plokikaane tihendi pidamist, siis pressitakse lahti klapid eemaldatakse klapivedrud ja klapid. Klapid ja vedrud järjestatakse silindrite kaupa vajadusel märgitakse. Pestakse ära plokikaan. Klapid kas vahetatakse või vastavas pingis remonditakse. Klapipesad freesitakse uuesti mõõtu
·Väldi tarbetud sõitu ·Sõida rahulikult ja säästvalt ·Väldi järske kiirendusi ja pidurdamisi ·Kasuta ettenähtud kütust ja õlisid ·Kasuta külmkäivitusel soojendusseadmeid ·Väldi liigset mootori tühikäiku ·Hoia autotehniliselt korras ·Ära ületa lubatud sõidukiirust Mõju kohalikule keskkonnale avaldub esmajoones pinnase hapendumises. Mõju atmosfäärile, atmosfääri paiskuvad kasvuhoonegaasid. Kütusekulu vähendamiseks hoia mootori jahutusvedelik töötemperatuuril. 1) ummistunud vahejahuti 1...2 2) vigane termostaat 1...3 3) ummistunud küttefilter <1 4) ummistunud õhufilter <1 5) Rikkis pihustid <1 6) Saastunud turbolaadur <1 7) Suur takistus väljalasketorus <1 8) Pihustamine sisse ja väljalaske torus <1 9) Õhu sattumine kütusesse 0...2 10) Ebaühtlane pritseannus 0.....1 11) Vale pritsehetk 1.....2 12) Vale pritseõhk <1 13) Rikkis toitepump <1 14 Rikkis tagasivooluklapp <1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
