Etüleenglükool Etüleenglükool ehk etaan -1,2-diool Ajalugu
Etüleenglükool valmistati esmakordselt 1859 prantsuse keemiku Charles-Adolphe Wurtzi poolt. Kaubanduslikult hakati seda tootma enne I Maailmasõda , kus seda kasutati glütserooli asendajana lõhkeaine tööstuses . Omadused
Lõhnatu
Värvitu
Siirupine
Mürgine Numbrilised väärtused
Keemiline valem C 2 H 6 O 2
Molaarmass 62,07 g mol -1
Tihedus 1,1132 g / cm ³
Keemispunkt 197,3 ° C
Sulamispunkt -12,9 ° C Kasutusala
Jahutusvedelik automootoris
Emailvärvides
Lõhkeainetes
Lavsaani valmistamisel(mittekortsuv riie ) Aitäh tähelepanu eest!
11. Klass
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ket142
Õppematerjali autor
Etaandiool Liis Kivirand ja Brita Palmiste Ajalugu Valmistati esimest korda Prantsusmaal 1859. aastal CharlesAdolphe Wurtzi poolt. Enne Esimest maailmasõda seda ärilistel eesmärkidel ei toodetud. Esimese maailmasõja ajal hakati seda kasutama lõhkeainete koostises. 1929. aastaks hakati seda kasutama peaaegu kõigi dünamiiditootjate poolt. Üldteave Etaandiool HOCH2CH2OH on tehnikas tuntud etüleenglükooli nime all. Värvuseta ja lõhnatu magus siirupitaoline mürgine hügroskoopne vedelik. Kõrge keemistemperatuuriga ( 197,3°C). Lahustub vees hästi. Tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga. Tihedus:1,1132 g/cm3. Molaarmass: 62.068 g/mol. Sulamistemperatuur:12,9°C Tootmine Etaandiooli molekule ei esine Maal looduses, küll aga avakosmoses. Praegu toodetakse seda etaanoksiidi ja vee reageerimisel: C2H4O + H2O HOCH2CH2OH See reaktsioon toimub aluste või hapete osale
1999. aastal toodeti maailmas ligikaudu 27 miljonit tonni metanooli. [2] Kuna välistelt omadustelt pole võimalik metanooli etanoolist eristada, siis võib see tarbimisel põhjustada traagilisi tagajärgi. Etanooli ja metanooli eristamiseks võib laboris kasutada booraksitesti. Lisades mõlemale alkoholile booraksit (Na2B4O7·10H2O), värvuvad süüdates nende leegid erinevalt. Metanooli leek muutub heleroheliseks ja etanooli leek punaseks. [1] ETAAN-1,2-DIOOL ehk etüleenglükool (HO-CH2-CH2-OH) On mitmealuseline alkohol ehk selline orgaaniline ühendid, mis sisaldab mitut hüdroksüülrühma. Etüleenglükool on värvuseta, lõhnata, magusa maitsega, vees hästi lahustuv, hügroskoopne, õlijas, viskoosne, mürgine vedelik, mille sulamisteperatuur on -13 ºC ja keemistemperatuur on 197 ºC. Madala külmumistemperatuuri tõttu kasutatakse tema vesilahuseid raskelt külmuva (-30 kraadi) jahutusvedelikuna ehk antifriisina automootorites
kuid ka mootorikütusena, värvide, lakkide saamisel ning lõhna, värvainete, ravimite, mürkkemikaalide tootmisel. Etanooli ja metanooli eristamine: Neid on väga raske omavahel eristada, mis võib põhjustada traagilisi tagajärgi. Etanooli ja metanooli eristamiseks võib laboris kasutada booraksitesti. Lisades mõlemale alkoholile booraksit, värvuvad süüdates nende leegid erinevalt. Metanooli leek muutub heleroheliseks ja etanooli leek punaseks. 8. Etaan-1,2-diool: ehk etüleenglükool. Valem: HO-CH2-CH2-OH. On mitmealuseline alkohol ehk selline orgaaniline ühendid, mis sisaldab mitut hüdroksüülrühma. Etüleenglükool on värvuseta, lõhnata, magusa maitsega, vees hästi lahustuv, hügroskoopne, õlijas, viskoosne, mürgine vedelik. Kasutusalad: antifriisina automootorites ning kasutatakse teda veel emailvärvides, lõhkeainetes ja tehiskiu lavsaani valmistamisel. Propaan-1,2,3-triool: ehk glütseriin ehk glütserool. Valem: . On
REFERAAT ETAANDIOOLIST Etaandiool (sünonüümid monoetüleenglükool; etüleenglükool; 1,2-etaandiool; glükoolalkohol; rahvakeeli tosool) on alkohol, millel on kaks OH rühma. Ta kuulub keemiliste ainete rühma - glükoolid, mille molekulis on kaks hüdroksüülrühma. Kõik väiksema molekulmassiga glükoolid on veega segunevad, kõrgema molekulmassiga glükoole kasutatakse määrdeainetena, plastifikaatoritena ja kosmeetikatoodetes.Oma puhtas vormis on etaandiool lõhnatu, värvitu, siirupitaoline vedelik, millel on magus maitse. Etaandiool on mürgine ja selle sissesöömine on hädaohtlik. Etaandiool avastati aastal 1859, prantsuse keemiku Charles-Adolphe Wurtzi poolt. Seda toodeti vähesel määral Esimese maailmasõja ajal jahutina ja lõhkeainete koostisosana. Laiemal määral tootmine algas aastal 1939, kui etüleenoksiidi tootmine odavnes. Etaandiool revolutsioneeris kõigepealt lennunduse alal, kus teda hakati kasutama jahutina vee asemel, selle kõr
Lisades mõlemale alkoholile booraksit, värvuvad süüdates nende leegid erinevalt. Metanooli leek muutub heleroheliseks ja etanooli leek punaseks. Kasutusalad: *tööstustes hea lahustina *mootorkütusena * värvide, lakkide saamisel ning lõhna, värvainete, ravimite, mürkkemikaalide tootmisel 8) 1)Etaan1,2diool ja 2)propaan1,2,3triool (valemid, rahvapärased nimetused, füüsikalised omadused, kasutusalad) 1) etaan1,2diool e. Etüleenglükool, HOCH2CH2OH Füüsikalised omadused: värvuseta, lõhnata, magusa maitsega, vees hästi lahustuv, hügroskoopne, õlijas, viskoosne, mürgine vedelik, mille sulamisteperatuur on 13 C ja keemistemperatuur on 197 C. Kasutusalad: *jahutusvedelikuna automootorites *emailvärvides, lõhkeainetes ja tehiskiu lavsaani (mittekortsuv riie) valmistamisel. 2)propaan1,2,3triool e. Glütseriin e glütserool,
Kuna välistelt omadustelt pole võimalik metanooli etanoolist eristada, siis võib see tarbimisel põhjustada traagilisi tagajärgi. Etanooli ja metanooli eristamiseks võib laboris kasutada booraksitesti. Lisades mõlemale alkoholile booraksit (Na2B4O7·10H2O), värvuvad süüdates nende leegid erinevalt. Metanooli leek muutub heleroheliseks ja etanooli leek punaseks. ETAAN-1,2-DIOOL ehk etüleenglükool HO-CH2-CH2-OH On mitmealuseline alkohol ehk selline orgaaniline ühendid, mis sisaldab mitut hüdroksüülrühma. Etüleenglükool on värvuseta, lõhnata, magusa maitsega, vees hästi lahustuv, hügroskoopne, õlijas, viskoosne, mürgine vedelik, mille sulamisteperatuur on -13 ºC ja keemistemperatuur on 197 ºC. Madala külmumistemperatuuri tõttu kasutatakse tema vesilahuseid raskelt külmuva (-30 kraadi) jahutusvedelikuna ehk antifriisina automootorites
Kuna välistelt omadustelt pole võimalik metanooli etanoolist eristada, siis võib see tarbimisel põhjustada traagilisi tagajärgi. Etanooli ja metanooli eristamiseks võib laboris kasutada booraksitesti. Lisades mõlemale alkoholile booraksit (Na2B4O7·10H2O), värvuvad süüdates nende leegid erinevalt. Metanooli leek muutub heleroheliseks ja etanooli leek punaseks. ETAAN-1,2-DIOOL ehk etüleenglükool HO-CH2-CH2-OH On mitmealuseline alkohol ehk selline orgaaniline ühendid, mis sisaldab mitut hüdroksüülrühma. Etüleenglükool on värvuseta, lõhnata, magusa maitsega, vees hästi lahustuv, hügroskoopne, õlijas, viskoosne, mürgine vedelik, mille sulamisteperatuur on -13 ºC ja keemistemperatuur on 197 ºC. Madala külmumistemperatuuri tõttu kasutatakse tema vesilahuseid raskelt külmuva (-30 kraadi) jahutusvedelikuna ehk antifriisina automootorites
Keemia 28.08.08 Sissejuhatus 1. Nimetada igapäevases elus kasutatavaid keemiatööstuse tooteid. 2. Keemilise reaktsiooni olemus, näide loodusest. 3. Mille alusel liigitatakse aineid klassidesse? 4. Lihtainete mõiste, jagunemine. 5. Liitainete mõiste, jagunemine. 1. Sool, suhkur, äädikas, jood, seep, piiritus, lõhnaõli, kodukeemia. 2. Keemilise reaktsiooni käigus toimub ühe aine muundumine teiseks. Näiteks looduses muundub vesi veeauruks, raud roostetab jne. 3. Nende koostise ja keemiliste omaduste järgi. 4. Lihtained koosnevad ainult ühe aine elementidest, jagunevad metallideks ja mittemetallideks. 5. Liitained koosnevad mitme erineva aine elementidest, jagunevad oksiidideks, hapeteks, alusteks ja sooladeks. Oksiidid Oksiidid on sellised liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad: 1) lihtaine ühinemisel hapnikuga (C+O2 -> CO2; S+O2 -> SO2; 4Al+3O2 -> 2Al2+O
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid