Lennutranspordi II KT kordamisküsimused (0)

1. Mis tähendab lühend MTOW?
Maximum takeoff weigt ehk õhusõidukile määratud maksimaalne lubatud stardimass.
2. Millised on lennuliiklusteeninduse peamised tuluallikad?
3. Millised on lennujaama lennundusalased tuluallikad?
4. Millist rolli mängib õhusõiduki MTOW lennujaama ja lennuliiklusteeninduse tulude jaoks?
MTOW määrab marsruudi ja terminali navigatsioonitasu, maandumistasu ja parkimistasu.
5. Seletage lühendid ja tähised ( Yield , CASK, RASK , Belf)
Yield- summa, mida lennu pealt teenitakse ühe sõidu km pealt.
((Rahu*pileti hind)/RPK)*100 (sentides)
RASK- Tulu vabade istekohtade kilomeetri pealt
((Rahu*pileti hind)/ASK)*100
CASK- kulu vabade istekohatade kilomeetri kohta
((liikumise aeg*maksumus)/ASK)*100 (sentides)
Belf- Kui palju teenitakse kasumit täituvuse pealt
Cask/yield
6. Lendude planeerimine : tulusaim aeg. Miks?
Tulusaim aeg lendudeks on hommikul ja õhtul. N-ö ametisõite tehakse tihtipeale esmaspäeva hommikul ja pühapäeva õhtul. Ka reisimiseks on hommikused ja õhtused ajad parimad. Hommik- sinna, terve päev on veel vaba. Õhtu-tagasi, kuni lõunani saad veel oma reisi nautida. Kõrgem Yield.
7. Lendude planeerimine: nice to have.
Lõuna aeg on lennud nö „nice to have“- hea, et need olemas on, kuid lennud on tihtipeale tühjemad, madalam Yield. Hea, kui on kaetud opereerimiskulud. Tihti müüakse sinna ka odavamaid pileteid.
8. Grupipilet – eelised ja puudused
Soodne variant reisi planeerimiseks, kui samal marsruudil ja samal ajal lendavaid reisijaid on kokku 10 või rohkem. Vältimaks reisijate plaanide muutustega kaasnevaid muudatusi, näiteks nimemuutusi, pakuvad lennukompaniid sageli teatud paindlikkust: Võimaldatakse tellijale kinnitada reisijae arvu ja edastada lennukompaniile täpsed reisijate nimed broneerimishetkest oluliselt hiljem. Grupi tariif üldjuhul kõrgem kui kõige odavam reklaamitud tariif ja ka kampaania pakkumised, samas grupitariifid on tihti keskmisest tariifist soodsamad.
9. Paindlik turismiklass – kellele? Eelised ja puudused.
Paindlik turismiklass on mõeldud eelkõige neile, kes vajavad tavaturismiklassist kõrgemat teenindust, kuid ei tohi kasutada äriklassi oma ametisõitudeks(nt ametnikud). Andes reisijale sarnaseid privileege nagu on äriklassis(tavaturimiklassist pandlikumad kuupäevade muutmises ning nime vahetamise tingimused, registreerimine esmajärjekorras, tasuta toitlustus pardal jm), on piletihinnad üldjuhul äriklassi omadest soodsamad.
10. Tulude juhtimine – sündmuste ja ürituste kalender. Milleks?
Tuleb arvestada erinevate pühade, suurüritustega jne, mis võivad hüppeliselt nõudlust lennuliikluse ja lennupiletite vastu suurendada- jõulud, spordiüritused jne.
11. Miks tšarterlendude turul Ida-Euroopas tihti opereerivad suhtelised vanad õhusõidukid?
Lennuettevõtete ja reisikorraldajate vahel pole tavaliselt sellisel juhul omandisuhet. Põhiliselt on püsikulude minimiseerimine, uute lennukite kasutamine tõstaks kohe ka püsikulusid.
12. A-CDM väljakutsed
Kulutõhusus- Tõhusam läbirääkimise lennulliini operaatori ja maateeninduse isiku vahel, mis hõlbustaks paremat kasutamist ressursside puhul.
Turvalisus- liikluse prognoos on üha enam täpsem ja kontrollitavam, et reguleerida liiluse voolu maapeal ja õhus.
Viivituste/lendude edasilükkamise vähendamine- see aitab vähendada kulusid nind suurendada klientide rahulolu, kui lennud on täpsed. Ilmne ja kvalitatiivne andmestik (Data) optimiseerib ATFM-i ehk Air traffic flow management .
Keskkond- kütuse vähendamine lennurajal.
13. Miks kitsa-kereliste lennukite tiivaulatus on üldjuhul vähem kui 36m?
Lennujaama referentskoodiga seotud + vastavad tähised. C- code alla kuulub, st, et lennuraja pikkus võib jääda 1200-1800 m vahele, kui tiivaulatus oleks suurem, siis peaks ka rada pikem olema ja manööverdamisala suurem
14. Millest oleneb lennuvälja tuletõrje ja pääste kategooria?
Oleneb EASA eeskirjadest, mis paljuski kattuvad ICAO anneksitega, kus on toodud nõutavad tuletõrje ja päästeameti kategooriad vastavalt lennujaama kategooriale ning teenindavate lennukite suurusele ja tüübile .
15. Ohtlikud kaubad – 9 klassi
1) Plahvtusohtlikud, kuus alamklassi: aine,segu ja toode, mis plahvatab kogu massiga;-//- ei plahvata kogu massiga; -//- ei plahvata kogu massiga, aga võib põhjustada tuleohtu või paiskuda laiali; -//- mis ei ole eriti ohtlikud; -//- väga väikese tundlikkusega massiplahvatusohtlikud ained; -//- üliväikese tundlikkusega ained, mis ei ole massiplahvatusohtlikud.
2)Gaasid- süttivad gaasid; mittesüttivad ja mittetoksilised gaasid; toksilised gaasid;kui täidis sisadab rohkem kui 85% oma raskusest tuleohtlikke komponente; kui aine sisaldab 1 % või vähem oma massist tuleohtlikke komponente.
3)Süttivad vedelikud- tuleohtlikud vedelikud, vedelad lõhkeained ,värvid , lakid
4) Kergesti süttivad ained- Tuleohtlikud tahked ained; isesüttivad ained; ained, mis reageerivad veega või niiskusega.
5) Oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid
6) Mürkained ;nakkusohtlikud ained
7) Radiaktiivsed ained- Kiirguse madal tase; kiirguse keskmine tase; kiirguse kõrge tase.
8)Söövitatad- väga ohtlik;keskmiselt ohlik; ei ole väga ohtlik
9)Muud ohtlikud ained- asbest, kuiv jää, päästevahendid
16. Saaja kohustused – ohtlikud kaubad
Personali nõuetekohane koolitus. Saabunud kauba dokumentide,märgistuse ja tähistusega tutvumine . Veenduda, et pakend pole kahjustatud. Laadimise ja ladustamise korraldamine. Informeerida saatjat probleemidest.
17. Saatja kohustused – ohtlikud kaubad
Nõuetele vastavus. Eeskirjadest kinnipidamine . Kõik nõuded täidetud – saadetakse esemeid,aineid, mis pole keelatud; Personali nõutekohane koolitus; Esemed,ained on nõutekohaselt identifitseeritud, klassifitseeritud,pakuid,markeeritud,dokumenteeritud; Ohtlikud veosed õigesti pakitud.