HUNNID JA UNGARLASED Koostajad: HannaStina Lippo ja Tuuli Liesment Juhendaja : Liivi Vislapuu 10.H / 2011.a Hunnid · Hunnid olid rändkarjakasvatajad, kes elasid SiseAasias (Mongoolias) · 375. a. hävitasid idagootide riigi (Suur Rahvasterändamine) · Hunnid asusid elama tänapäeva Ungari alale (Pannoonia) · Hunnide kõrgaeg oli aastail 435453 · 15. juunil 451. a. sai hiigelsuur hunnide vägi lüüa Katalaunia lahingus · 453. a. saabus hunnide vägevusele ootamatu ja kiire lõpp · Hunnide pealinna pole avastatud · Hunnide edukaim ja võimsaim valitseja oli Attila · Tuntud on hunnide vaskpajad, vibud, pistodad , hunni naiste iseloomulikud ehted diadeemid jms. Ungarlased
VARAKESKAEG. EUROOPA RAHVASTE JA RIIKIDE KUJUNEMINE. Kontrolltöö nr 1. Mis on keskaeg. (Sissejuhatus lk 71-73; Lääne-Euroopa varakeskajal. Ühiskond. Lk 80-83, Peatükk 11). Suur rahvasterändamine. Lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsimajäämine. Hunnid. (Konspekt). 15 ja 16. Ida-Rooma riik ehk Bütsants 395-1453. 10 ja 12. Frangi riigi kujunemine. Frangi riik karolingide ajal.. (Lk 74-79 ja 90-91) 1) Missuguseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja milliseid sündmusi peetakse keskaja lõpuks? Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma langemist, Marcus Aureliuse surma või aastat, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol,või Ida- Rooma riigi teket
Ajaloo kodutöö 1) Keskaeg algas 5.sajandil 476.aastal. 2) Keskaeg lõppes 15.sajandil. 3) Keskaeg jaguneb varakeskajaks, kõrgkeskajaks ning hiliskeskajaks. 4) Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne- Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 5) Frangi riigi rajajaks peetakse kuningas Chlodovech'i. Frangi riik rajati 5. Sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid enamiku Galliast.
käsitöökeskused, kaubandus käis alla, kaubandussidemed katkesid, naturaalmajandus. 2. Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, saksid jt). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug- Idast ja olid sunnitud liikuma läände klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul oli oluline osa nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid. Väga osavad ratsutajad, erilised hobused. Attila on hunnide kuulsaim vähejuht. Germaani hõimud rajavad oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse, läänegoodid
äärmiselt hea piiri kaitsta. See asjaolu mängis barbarite vallutuste kiiruses tähtsat rolli,kui sõjalise jõu vahekord roomlaste kahjuks pöörata ja tungida sisemaale. Kui germaanlased suurema jõuga hakkasid peale tungima, ei suutnud Rooma riik kaua vastu seista. Germaanlased hakkasid jõulisemalt peale tungima hunnide survel, kes ilmusid Aasiast 375. a. ja tungisid lääne poole. Nad panid liikuma kogu Lääne- Euroopa rahvad. Algas rahvasterändamine. Hunnid olid harimatu, kuid väga liikuv ja sõjakas rahvas. Nad olid head ratsutajad ja liikusid seepärast väga kiiresti edasi. Kaspia mere ja Uurali mägede vahelt ilmudes ühes naiste, laste ja kogu oma varandusega, puutusid nad kokku kõigepealt germaani tõugu ida- gootidega. Need alla heitnud, liikusid hunnid praeguse Ungari maile. Lääne- goodid, kes elasid ka ida- gootide naabruses, võtsid ette pika rännaku ja jõudsid lõpuks Hispaaniasse, kus nad enestele riigi asutasid (410. a.)
AJALOO KT KÜSIMUSED 1. Vanaaeg- Rooma riigi aeg ja sellele eelnenud aeg 2. Keskaeg- Ajaloo periood vanaaja ja uusaja vahel 3. hunnid- sise-Aasiast pärit karjakasvatajate hõim, arvatavasti rahvuselt mongoliidid 4. goodid- idagermaani hõim 5. vandaalid-idagermaani hõim 6. Glodovech -Frankide kuningas Belgia piirkonnas 5 sajandi lõpupoolel 7. augustus Romulus - viimane lääne-rooma keiser, kukutati 476 aastal (5 saj) 8. katoliku kirik- püha asutus 9. misjon-kristluse kuulutamine mittekristlastele (paganatele) 10. misjonär-ristiusu kuulutaja 11. benediktlased - katoliiklik mungaordu 12. Gregorius I-esimene munk kes sai paavstiks 13. püha Patrick - katoliku pühak ja iirimaa kaitsepühak. 14. kuidas keskaeg jaguneb, nimeta iseloomulikud jooned- keskaeg jaguneb kolmeks: varakeskaeg (11saj), kõrgkeskaeg(11saj-13saj) ja hiliskeskaeg(14saj-15saj). iseloomulik jooned: VARAKESKAEG: linnad, käsitöö ja kaubandus k...
Võõras, vastuvõtmatu maailmavaade, kultuuride kokkupõrge, elavam vastastikune mõjutamine. Diocletianuse valitsemisaeg tõi ajutise stabilisatsiooni, kuid ei päästnud senist elukorraldust, vajalik oli ida ja lääne eraldumine - Konstantinoopoli uueks pealinnaks nimetamine 330. aastal - idaosa jäi püsima, purustati täielikult vana tsivilisatsiooni müürid. Impeeriumi langus, barbarite kuningriigid. Hunnid - karjakasvatamisega tegelevad nomaadihõimudele allajäänud paikne hõimuliit, murdis Rooma piiridest läbi. 5. saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410 Rooma linna, rajas 418 Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Vandaalid tungisid alaanidega Rooma Aafrika-provintsi, panid aluse oma kuningriigile. Rhone´i ja Saone´i ülem- ja keskjooksule rajasid kuningriigi burgundid. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks oli väejuht Aetiuse
3 sajandi teisel poolel pKr. Hakkasid suured „barbarite“ massid liikuma Impeeriumi poole, kes põgenesid Hunnide eest, kes olid tunginud Euroopasse. See võimas rahvas tuli Vana Hiina piiri äärest, ületades 10 tuhandeid kilomeetreid. Hunnid tungisid Euroopasse vallutades territooriume ja rahvaid kasvatades oma jõudu sellega. Selle tulemusena paljud rahvad põgenesid jättes maha oma maad ja külad otsides varjupaika. Need kes hakkasid vastu Hunnidele vallutati ja nii liikusid Hunnid Rooma Impeeriumi piiridele lähemale. Selleks, et „barbarid“ ei tungiks Impeeriumisse, roomlased ostsid „barbarite“ väepealikke ära ning provatseerisid nende vahelisi kokkupõrkeid ja see hoidis „barbareid“ tagasi. Et Hunnidele vastu seista liitusid roomlased: frankide, lääne gootide, burgundide ja sakstega. Roomlased koos liitlastega purustasid Hunnide armee ja Hunnid lahkusid Rooma Impeeriumi aladelt. Lääne Rooma Impeerium lagunes 476a. pKr. ja tema asemele tekkis palju
Kõige sagedamini peetakse keskaja alguseks aastat 476, kui võimult kõrvaldati viimane Lääne-Rooma keiser (Romulus Augustulus) ja see riik lakkas olemast. Aasta 476 näiteks pidas keskaja alguseks eelpool juba mainitud Itaalia humanist ja ajaloolane Leobardo Bruni. Kuid on veel ka teise daatumeid. Näiteks peetakse keskaja alguseks aastat 313, kui ristiusk Rooma riigi lubati, aastat 330 (Rooma impeeriumi pealinn viidi Konstantinoopolisse) ja aastat 375, kui Aasiast tungisid Euroopasse hunnid ja ajendasid sellega suure rahvasterände. Keskaja lõpp on erinevate rahvaste ajaloos erinev. Hispaaniakeelses maailmas peetakse keskaja lõpuks aastat 1492 (lõppes rekonkista /Hispaania tagasivallutamine islamiusulistelt/ ja Kolumbus jõudis Ameerikasse). Sakslased peavad keskaja lõpuks reformatsiooni algust, so aastat 1517. Sageli on ajalookirjanduses peetud keskaja lõpuks aastat 1453 siis langes Konstantinoopol
Keskaeg- mõisted 3 ketser- paavsti võimu ja katoliku kiriku kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks inkvisitsioon- katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks skolastika- keskaegne filosoofia, mis püüdis peamiselt piibli ja antiikfilosoofide teoste abil mõista Jumalat ning maailma doktor- (ladina keeles doctor- õpetaja) õppejõud keskaegses ülikoolis; tänapäeval teaduskraad bakalaureus- (ladina keeles baccalaurius- teadusliku kraadiga isik) vanem üliõpilane keskaegses ülikoolis, oli omandanud alama astme õpetuse ja võis nooremaid õpetada romaani stiil- valitsev arhitektuuristiil Euroopas XI-XII sajandil, kõige selgemaks tunnisjooneks on ümarkaar gooti stiil- valitsev arhitektuuristiil Euroopas XIII-XIV sajandil, Kesk- ja Põhja- Euroopas kuni XV sajandini, kõige selgemaks tunnisjooneks on teravkaar trubaduur- keskaegne rüütllaulik, kes esitas sageli südamedaamile pühendatud ar...
Keskaeg: 1)Varakeskaeg(5.-11saj)Tekib feodaalkord, sünnib Frangi riik,kujuneb romaani ja germaani kultuur 2)Kõrgkeskaeg(11-14saj)Õitsenguperiood,Ristisõjad,saja-aastane sõda ning must surm 3)Hiliskeskaeg(15-16saj)Reformatsioon ja Ameerika avastamine Feodaaltsivilisatsioon-religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus oli feodalism 2. Suur rahvasterändamine: 4-5saj Ajend: Musta mere põhjakalda steppidest alustasid hunnid edasitungi Lääne- Euroopa suunas Põhjused: 1)Germaanlased pidid liikuma ,,eest ära" kaugemalt idast pealetungivate hõimude eest 2)Kliima jahenemine;Rahvastiku kasv Tagajärjed: Lõplikult varises kokku Lääne-Rooma impeerium; tekkisid uued riigid:barbarite kuningriigid;hunnid sundisid liikuma ka teisi hõime(germaanid), see pani aluse tänapäeva rahvariikide tekke Lääne- Euroopas 3
alates 6 sajandist slaavlased ja 11 sajandist araablased. Majanduses, poliitikas ja kultuuris kuulus üleolek kreeklastele. Riigikeeleks oli 6 sajandini ladina keel, hiljem kreeka keel. Uus rahvusvaheline süsteem erines tunduvalt Rooma impeeriumi aegsest. Algas Suur rahvasterändamise ajajärk. Kõiki selle nähtuse põhjusi ei suuda teadlased seletada. Kindlasti mängis oma rolli suurte hõimuliitude tekkimine ja germaanlaste ja slaavlaste asualade suhteline ülerahvastatus. Algtõuke andsid hunnid, kes IV sajandi teisel poolel tungisid Ida-Euroopa steppidesse, purustasid 375 aastal Ermanarchi riigi, idagoodid ja teised hõimud. Kui Lääne-Rooma lagunes barbarite löökide all, siis Bütsants sai kaua aega hakkama rahvasterändamisega seotud konfliktidega. Siin mängis oma osa diplomaatiline teenistus, mis lähtus Rooma traditsioonidest ja sai eeskujuks uutele riiklikele moodustistele, millised kujunesid rahvasterändamise ajal. Ka Itaalia linnriigid ja ristisõdalased võtsid üle need
Seepärast nimetasid nad keskaega ka tumedaks ajajärguks. Keskaja perioodid: 1) varane keskaeg 476-1000; 2) kõrgkeskaeg 1000-1300 (1350) 3) hiline keskaeg 1350-1453 (1500). 2. Rahvasterändamise põhjused on: 1) klimaatilised muutused 4.-5. sajandil toimus Euroopas miskipärast kliima jahenemine; 2) Demograafilised põhjused: elanikkonna juurdekasv, mis tekitas maapuuduse. Rahvasterände ajendiks on aga Aasia rändhõimu hunnide sissetung. 3. Hunnid on Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud. 4. Mõisted: 1) Saali õigus - frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles 2) Majordoomus kojaülem 3) Naturaalmajandus majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. 4) Domeen Kuninga maavaldus 5) Benefiits maavaldused ilma pärandamisõiguseta. 6) Feood pärandamisõigusega lään 7) Alloodid nii kutsuti maavaldust, mis oli vasallsuhetest vaba, s
linnanõukoguks. 5. Constantinuse reformid. · 313. kuulutas välja usuvabaduse, mis tähendas Kristuse legaliseerimist. · 330. rajas impeeriumile uue pealinna Konstantinopol. 6. Kiriku tähtsus hilises Rooma keisririigis. *kandis hoolt vaeste ja tõbiste eest *korraldas kooliharidust *mõistis kristlaste usuasjade üle kohut 7. Suur rahvasteränne: Dateering:400-600 Ajend: 375.aastal tungisid hunnid Aasia sisealadelt Euroopasse. See sundis Rooma riigi põhjapiiride taga elanud germaanlased liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma. Põhjused:1. Ilmastiku jahenemine 2. elanikkonna juurdekasv, mis tõi endaga kaasa maanappuse. Tagajärjed: 1.hunnis hakkasid valitsema maa-ala Mustast merest Reinini, 451.a toimus Katalaunia lahing, kus hunnid purustati. 2
Ta lasi nad kõik Wormsist endale külla kutsuda. Vennad olid rõõmsad, ega aimanud halba. Kohale jõudes korraldati neile suur pidu, mis lõppes halvasti. Kriemhild oli oma kättemaksus nii põikpäine, et käskis ühel oma alamal Hageniga tüli norima hakata ja siis tal pea otsast raiuda. Vastutasuks lubas ta palju kulda ja suuri maid. Kahjuks võitis selle võitluse Hagen, kes tappis ka kuninganna poja. Nüüd olid hunnid ja burgundid omavahel tülis. Nad võitlesid pikalt, kuni kõik hunnid surma said. Kriemhild lubas igaühele, kes Hageni tapab, suuri varandusi. Nii surid paljud Kriemhildi ustavad alamad, kuni lõpuks hakkas ka burgunde vähenema. Lõpuks oli neid järgi ainult kaks, Hagen ja Gunther. Ka Kriemhildi poolel oli veel kaks meest, isand Dietrich ja tema saadik. Dietrichil õnnestus raskes võitluses nii Hagen kui Gunther vangistada ja kuninganna ette viia. Kriemhild oli nii õnnelik, et lubas mehele mida iganes ta soovis. Dietrich soovis Hagenile ja
paavsti võim. Põhja- ja Ida-Euroopas tekkisid uued kuningriigid, nagu Rootsi, Norra, Taani, Poola, Ungari. Hiliskeskaeg: Näljahädad ja suur katkuepideemia 14. Sajandil põhjustasid Euroopas rahvastikukatastroofi. Kliima jahenes ja põllumajandust tabas kriis. Samas iseloomustas seda ajajärku kunsti- ja kultuurielu õitseng. Itaaliast sai antiikkultuuri taassünd. UUEAJA KOIDIKUL Suur rahvaste rändamine (Millal aset leidis? Kes on hunnid? Mis selle tagajärjel muutus?) Rahvasterändamine oli 4.-7. Sajandil.Germaani, Slaavi jt. Rahvaste ulatuslik Lääne- ja Põhja-Euroopasse tungimine. Hunnid olid rändkarjakasvatajad, kes elasid Sise-Aasias. Muutus see, et Euroopasse tulid uued rahvad. Germaanlased Rooma riigi piiridel: o germaani hõimud ja germaani riigid; o germaanlaste ja roomlaste suhted; o romaani keeled. 5.sajandil tungisid Suure rahvasterändamise käigus Rooma
Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega. Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elanu germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu
Slaavlased ja Vana-Vene riik Slaavlased (indoeuroopa hõimud) algkodu Mustast merest loodes. Dnepri ja Volga lähedal. · Alepõllundus, karjakasvatus, kindlustatud asulad, agressiivsed hõimud, ühiskond kihistunud, kogukonda juhtis ülik koos sõjalise kaaskonnaga. · Druziina ( e sõpruskond) sõjaline kaaskond. · Iseloomustav on sõjakus ja ekspansiivus (uusi maid haarata). · Slaavlased panid liikuma hunnid. 1) idaslaavlased (esivanemad andid)venelaste esivanemad(valgevene, ukraina) 2) lääneslaavlased (esivanemad veneedid)-Saksamaa idaossa. 3) lõunaslaavlased (esivanemad sklaviinid)Balkani ps, Bütsants(osad). Tänapäeva Rumeenia, Bulgaaria, Sloveenia, Horvaatia. Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene Tekketeooria e Normanni teooria( slaavlased kutsusid neid varjaagideks): Slaavlased
Keskaegne ühiskond ja eluolu 1. Suur rahvaste ränne: Dateering- 400-600 aastal Ajend- Hunnide sissetung Euroopasse Põhjused- Ilmastiku jahenemine, inimkonna juurdekasv Näited germaani hõimude liikumise kohta rahvaste rände ajal- 2. Suure rahvaste rände tagajärjed Lääne-Rooma riigile. Aastal 451 tungisid hunnid Galliasse kus toimus Katalaunia lahing, mille hunnid kaotasid Pidev germaanlaste rüüsteretked Rooma linna Põllumajanduse , käsitöö ja linnade allakäik. 3. Lääne-Rooma langemise põhjused. Riik oli etnograafiliselt ja usuliselt väga kirev Erinevate hõimude tase oli erinev Riik oli jõuga kokku liidetud Riigi osad olid nõrgalt seotud 4. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine.
Keskaegse Euroopa sünd Mõiste “keskaeg” võeti kasutusele alles 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Kuna nemad elasid varauusajal ja imetlesid antiikaega, siis vahepealset aega nimetasid nad pimedaks keskajaks. Nemad panid aluse ka ajaloo periodiseerimisele. Euroopa keskaja pikkuseks on umbes 1000 aastat, mis jaguneb omakorda kolmeks: 1. varakeskaeg (6.-10. saj) 2. kõrgkeskaeg (11.-13. saj) 3. hiliskeskaeg (14.-15. saj) 4. saj alguse saanud germaani ja türgi (hunnid) hõimude ulatuslik ümberasumine põhjustas Lääne –Rooma riigi langemise ja Euroopasse said tekkida tänapäeva riikide eelkäijad. Mõiste: suur rahvasterändamine. Germaani hõimud põgenesid Lääne-Rooma riigi aladele, kus tekkisid barbarite kuningriigid. Algas Rooma tsivilisatsiooni hääbumine (läänes): 1. senine rahandus ja kaubandus varisesid kokku (jällegi naturaalmajandus) 2. lagunesid Rooma-aegsed maanteed 3. linnakultuuri tähtsuse langemine...
sajandi l õpus juba roo ma riigiusuks. Konstantinoopolist sai suur ristiusu keskus Roo ma k õrval. 4.sajandi teiseks pooleks oli lääneroo ma muutunud üsna haavatavaks just sellel hetkel leidis aset niini metatud suur rahvaste rändamine. LääneRoo ma ida piiride taga elasid paljud ger maani h õi mud. Seni suutsid roo mlased neid üsna edukalt tõrjuda. 5.sajandil tungisid ida poolt ger maanlaste aladele hunnid. Hunnid olid rändkarjakasvatajad, kes olid väga liikuvad, neil oli suurepärane ratsavägi, nad olid väga sõjakad. Tungisid kuskil 5ndal sajandil ger maanlaste asualadele. Piljardikuuli teooria . G er maanlased valgusid üle Roo ma piiride ja nõrgestatud Roo ma ei suutnud neid enam tõrjuda. 5sajandi keskel ühendas hunnid hõi muliidud pealik Attila, kes tungis o makorda Roo ma aladele. Aastal 476p. Kr. Kukutas üks ger maanlaste väepealik keisri
8. sajandil eKr. Eraldiseisvaid müürilõike asuti omavahel ühendama pärast seda, kui Qini riigi valitseja Qin Shi Huangdi (tõlkes Esimene Keiser) oli aastaks 221 eKr kogu tollase Hiina enda võimu alla saanud ja asus riigipiire tugevdama. Müüri juurde paigutati hulk vägesid, mis võõrvägeda sissetungi korral sisemaad signaaltuledega hoiatasid ning olid esimeseks kaitseliiniks. Sellel ajahetkel ohustasid hiinlasi põhiliselt põhjast tulevad hunnid. Keiserliku sõjaväe ülemjuhataja kindral Meng Tiani alluvuses töötas väidetavalt isegi mitu miljonit inimest, kellest paljud raske töö ja kehvade elamistingimuste tõttu surid. Müürirajajateks olid valdavalt tavaliselt sõdurid, lihttöölistest ehitajad ning kuritegudes süüdi mõistetud vangid. Hukkunud oli tõenäoliselt tohutult ja legendi kohaselt maeti ehitusel hukkunud müüri et müür tuleks tugevam. Siiski on kahtlusi selle legendi täielikus paikapidamises,
Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja kirik on saavutanud oma võimu tipu) Seevastu on 14. saj suur langus - laastab katk ja kliima jaheneb. 3) Hiliskeskaeg 14. saj (15. saj renessanss) ja 16 saj varauusaeg Suur rahvasterändamine (§2): mis see on, millal toimus, missugused muutused endaga kaasa tõi. hunnid, Attila, germaani hõimud - Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. - Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu
Keskaja piiriks on 4 - 16 saj. Perioodid ja alaperioodid ) 1) Varakeskaeg - 5 - 11 saj : a) Varakeskaja ( ka Hilisantiik) 1. periood - 5 saj - 9 saj b) Varakeskaja 2. periood - 9 saj - 11 saj 2) Vahekeskaeg ( ka Õitsenguperiood) - 11 - 14 saj : a) Kõrgkeskaeg - 13 saj 3)Hiliskeskaeg - 15 - 16 saj Feodaaltsivilisatsioon ) Keskaegne aeg, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Suur rahvasterändamine ) Sai alguse 4 saj, mil hunnid põgenesid oma maalt, mis sai omakorda rahvasterändamise ajendiks. Rännu põhjuseks oli kliima jahenemine ja elanikkonna suurenemine. Lääne-Rooma languse ja Ida-Rooma püsimise põhjused ) Ida-Rooma - 1) Soodsamad geograafilised tingimused 2) Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid Tänu neile oli Konstatinoopolil võimalik oma riigi oiire kindlustada ja ründajatel vastu lööki anda, mida Lääne-Rooma ei saanud tänu nende puudustele.
Senistel väljakaevamistel on leitud osa foorumist ja sealne rooma basiilika, vabariiklaste macellum, ühed termid ning kaks luksuslikku elukompleksi. Hukkunud linna müüride taga on avastatud kalmistu koos mitme mõjuka hauakiviga, amfiteater ja tsirkus, tolle Rooma linna kõige mõjukamad jäänukid on sadamarajatised, piki jõekallast ridamisi kulgenud laod ja kaid. Aquileia patriarhikiriku domineeriv tunnusjoon on basiilika. Algse kiriku tegid hunnid 452. aastal maatasa, ent sellest ajast on säilinud ka midagi iseäranis mõjukat: sada aastat tagasi avastatud tohutu suur neljanda sajandi mosaiik. Sellel kujutatud merestseenil on kaksteist apostleid sümboliseerivad kalurit. Mõlemad arheoloogilised paigad on erinevalt silmapaistvad. Kasutatud kirjandus: http://whc.unesco.org/en/list/831/ http://whc.unesco.org/en/list/825
Tunnused:1)inimesed väga religioossed, ühiskonnas kandev roll kirikul 2)uute riikide tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis-sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frangid, anglid 3.Lääne-Rooma langes rahvasterändamise käigus, 476 viimase keisri kukutamine. Oli nõrk ja lõhestunud
Kontrolltöö varakeskajast A rida Nimi ja perekonnanimi: Punktid / hinne: .......... klass 1. Suur rahvasterändamine ja Frangi riik (5 p.) Moodusta järgnevaid sõnu ja mõisteid kasutades (vajadusel uusi lisades) sisult ja vormilt korrektseid lauseid a) Hunnid, germaanlaste sisseränne, germaanlaste kuningriigid, Põhja Aafrika, Hispaania, vandaalid, läänegoodid Hunnid põhjustasid rahvaste rände, mille taga järgjel tekkisid germaanalste riigid b) Lääne-Rooma keiser, Odoaker, tüli, kõrvaldama, 476 odoaker kukutas viimase lääne-rooam keisri aastal 476. c) Frangi kuningriik, Gallia, roomlased, Chlodovech, Merovingide dünastia
väikeriigid hakkasid enda kaitseks kaitsemüüre ehitama juba 9.-8.sajandil eKr. Eraldiseisvaid müürilõike asuti omavahel ühendama pärast seda, kui Qini riigi valitseja Qin Shi Huangdi oli aastaks 221 eKr kogu tollase Hiina enda võimu alla saanud ja asus riigipiire tugevdama. Müüri juurde paigutati hulk vägesid, mis võõrvägeda sissetungi korral sisemaad signaaltuledega hoiatasid ning olid esimeseks kaitseliiniks. Sellel ajahetkel ohustasid hiinlasi põhiliselt põhjast tulevad hunnid. Keiserliku sõjaväe ülemjuhataja kindral Meng Tiani alluvuses töötas väidetavalt isegi mitu miljonit inimest, kellest paljud raske töö ja kehvade elamistingimuste tõttu surid. Müürirajajateks olid valdavalt tavaliselt sõdurid, lihttöölistest ehitajad ning kuritegudes süüdi mõistetud vangid. Hukkunud oli tõenäoliselt tohutult ja legendi kohaselt maeti ehitusel hukkunud müüri (et seda tugevamaks muuta). Siiski on kahtlusi selle legendi täielikus
varjupaigad Bhimbetkas Madhya Pradeshi osariigis. · Paikne asustus ilmus Lääne-Indiasse 8500 aastat tagasi. · Induse ehk Harappa kultuuris kujunesid välja niisutuspõllundus, kindlustatud linnad ja kaubandus. · Induse tsivilisatsioonile järgnes vedade ajastu, mis pani aluse hinduismile ja India varase ühiskonna teistele kultuurilistele aspektidele. AJALUGU · 5.sajandi teisel poolel tungisid Indiasse valged hunnid · Valgete hunnide tulekuga hakkas India lagunemine · Valgete hunnide vallutustele suudeti küll piir panna, aga riik jäi mitmeks sajandiks veel killustatuks · Esines kaks religiooni, need olid hinduism ja budism · Mitmetes kohtades tekkisid budistlikud kloostrid · Kloostrites õpetati peale budistlike tõdede veel matemaatikat, astronoomiat, arhitektuuri ja teisi teadusi. · Tegelikult loetakse esimese aastatuhande teist veerandit kuldseks ajajärguks.
Varakeskaega peetakse suhteliselt vaeseks ja tumedaks ajajärguks, mil Euroopat külvasid mitmesugused segadused, sealhulgas näiteks majanduselu madalseis (varakeskaja esimesel poolel) ning poliitiline killustatus. Võib aga julgelt väita, et tollal kujunesid mõned jooned nii tugevalt välja, et need kestavad tänini. Üks olulisim on kindlasti mitmete Euroopa suurrahvaste väljavormumine. Suur rahvasterändamine algas IV sajandi lõpus hunnide rändamisega Aasiast Ida- Euroopasse. Hunnid kui tohutult aktiivsed vallutajad lõid kõik eeldused ahelreaktsiooniks, mis pani terve mandri-Euroopa liikuma. Tol ajal võtsid jalad alla näiteks frangid, germaanlaste seast pärit hõim. V sajandi lõpul tungisid varemalt Reini jõe põhjapoolsetes äärtes elanud frangid Galliasse ning lõid sinna ja ümbrusesse Frangi riigi. Riigi loomine käis käsikäes ristiusu vastuvõtmisega, sest paavstil oli oluline roll frangi kuningate võimule kinnitamisel.
tungisid sisse germaanlased. Rooma käsitöö, linnad ja kaubandus käisid alla. Ida-Rooma kohta see ei kehti. tõusis paavstide tähtsus, hakkas levima ristiusk väljaspool Roomat. Kujunes välja feodaalkord, maa kuulus feodaalidele, maad haris talupoeg. Ida-Rooma ja Bütsantsi esile tõus. Konstatinoopol - Euroopa suurim linn. 4 sajand pkr - rahvaste rändamine, kindlat põhjust ei tea keegi, oletatakse. Hunnid asusid liikuma mööda Aasiat lääne poole, äärmiselt sõjakad hõimud, liikusid Lääne-Rooma riigi aladele. Germaanlased võtsid üle tähtsaid positsioone, Odoaakel?tappis kellegi ära (keisri?). Feodaalide suured rüüstamised. Aasta arv (476) on kokkuleppeline. Pime aeg. Kultuur, inimeste väärtushinnangud oli langenud. Bütsants. Kõige olulisem uus suur jõud/riik, mis esile kerkis.359pKr riik jagunes lõplikult kaheks osaks. Lääne-Rooma ja Ida-Rooma
pealetungid, suur rahvasterändamine), Bütsantsi tugevus (hea geograafiline asend ja majandus) Suur rahvasterändamine algus: 375-hunnide sissetund Euroopasse, lõpp: 568-Langobardide sissetnd Itaaliasse. Hunnid (pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt) lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud, mis tungisid Lääne-Rooma aladele, peale selle langemist rajasid sinna oma riigid.
sajandist. Esimeses laevas oli seitsme inimese luustik, kaks mõõka, paar odaotsa, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja täringud. Teises laevas oli 16 skeletti, nende vahel mängunuppe ja päikest kujutavate tahumärkidega täringud. Slaavlased ja Vana-Vene riigi teke Slaavlaste algkodu oli Mustast merest loodes Karpaatidest Dnepri jõeni. Nende suur ränne toimus 5.saj, sest kliima jahenes ning maad oli suureneva rahvaarvu jaoks liiga vähe. Slaavlasi ajendasid liikuma hunnid ja avaarid oma sissetungiga. Lääne-loode suunda liikusid veneedid, kellest kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Nemad said mõjutusi germaanlastelt. Tänapäeval kuuluvad nende hulka tsehhid, slovakid ja poolakad. Lõuna suunda liikusid sklaviinid, keda peetakse lõunaslaavlaste eelkäijateks. Sklaviine mõjutasid 7.saj sisserännanud türgi päritolu hõimud bulgaarid ja vanarooma rahvad. 681. aastal tekkis Bulgaaria riik. 860
Kõik linnad allusid ühe kuninga võimule. Kuninga võim oli piiramatu. Hiina Keisririik 221 a eKr allutas ühe Hiina riigi valitseja kõik teised riigid oma võimule ja rajas Hiina keiserriigi. Riigi rajaja võttis endale aunimeks Shi Huangdi e esimene keiser. See riik kestis kuni XX sajandi alguseni. Keisri võim oli piiramatu. Kuningas Zheng rajas Qini dünastia (221-206 a eKr) ja hakkas ehitama Suurt Hiina müüri. Hiina ja naabermaad Hiinast põhjapool elasid sõjakad hunnid e rändkarjakasvatajate hõimud. Hiina õitsvad linnad pakkusid neile huvi. Hiinlased tegid kaitseks hunnide vastu müüri. Valmis Suur Hiina müür, mille ehitamist alustati juba üle 2000 a tagasi. Hiinlased vallutasid Tiibeti mägismaa ja osa Väike-Aasiast. Sisesegadused ja ülestõusud Tavaliselt oli Hiina keisri võim piiramatu. Kuid tuli ka aegu , mil valitsejad ei suutnud tervet riiki oma võimu all hoida. Ülikud ei kuulanud enam keisri sõna. Puhkesid sisesegadused. Talupoegade
Rooma mõisted Aeneis- Vana-Rooma eepos, mis räägib müütilise Rooma rahva esiisa Aenaease seiklustest pärast Trooja sõda (autor Vergilius) Amfiteater- ovaalse kujuga avalik vaatemänguplats Vana-Rooma linnades, mis oli esmajoones mõledud gladiaatorite võitluste pidamiseks Apostel- ristiusu rändjutlustaja ja esimeste koguduste rajaja 1-2. Sajandil Augur- preester Vana-Roomas, kes ennustas näiteks lindude lennu, häälitsuste või loomade käitumise järgi jumalate tahet Bütsants- Ida-Rooma keisririik ehk riik endise Rooma impeeriumi idapoolsetel aladel 395- 1453 Byzantion- Konstantinoopol Circus Maximus Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Divide et impera- Rooma impeeriumi poliitika suhetest vanelaste ja võidetutega. Rooma ei sekkunud alistatud riikide elukorraldusse otseselt, kuid sõlmis igaühega ...
Al-Idris-Araabia geograaf 1154.a mainis esmakordselt maailmakaardil Tallinna, seda Kolõvani nime all.Keskaeg 5-15.saj Vanak(5-10saj)Keskk(11-13saj)Hilisk(14-15saj)Suur rahvasteränne 4- 6saj, algpõhjustajad hunnid, slaavlaste jagunemine:idaslaavlased (venelased,valgevenelased,ukrainlased)lääneslaavlased(poolakad, tsehhid,slovakid) lõunaslaavlased(bulgaarlased,serblased,sloveenid)Germaani hõimud- frangid(Galliasse-tänapäeva Prantsusmaa)anglid, saksid(Britanniasse) idagoodid(Itaaliasse) läänegoodid(Hispaaniasse) pandaalid(Põhja-Aafrikasse) Feodaalkorra kujunemine- 5.saj naturaalmajanduse seisuslikkord(vaimulikud, aadlikud, talupojad) feood-lään(suurmaavaldus, mida anti sõjaväes
rahvakoosolekul, tähtis roll oli hõimupealikel (hertsog). Hiljem moodustavad hõimupealikud kuningale nõu andva seltskonna. Ajend: hunnide sissetung Euroopasse (375), põhjuseks ilma jahenemine, maa nappus, toidupuudus. Tagajärjed: tekivad barbaritekuningriigid: 1. Tüüringite kuningriik 2. Idagootide kuningriik (Itaalia) 3. Läänegootide kuningriik (Hispaania, Lõuna-Prantsusmaa) esimene riik, tekib 418. Lääneogootid tõrjuvad hunnid Katalaunia lahingus (451). 4. Frangi kuningriik (Prantsusmaa) 5. Burgundide kuningriik (Prantsusmaa) 6. Vandaalide kuningriik. 455 Rooma linna rüüstamine vandaalide poolt. 7. Anglosaksi kuningriik (Britannia) Suur rahvaste ränne lõpes 568 kui langobardid rajasid Põhja-Itaaliasse oma riigi (keskus Ravenna). Slaavlased tundsid alepõllundust, olid rohkem karjakasvatajad, elasid steppides. Erinevalt germaanlastest oli ühiskond kihistunud. Suur sõjakus ja ekspansiivsus
Hilise keisririigi ajal võim kahe keisri vahel, üks idas ja teine läänes. Edaspidi ainult üks valitseja. Theodosius Suur oli viimane keiser, kes riigi mõlemad pooled ühendas. 395. a jagunes Rooma lõplikult. Suur rahvasterändamine ja Lääne- 375.a tungisid hunnid Aasia sisealadelt Rooma langus Euroopasse.See sundis germaanlased 375-476 Rooma territooriumile liikuma. Lääne-Rooma keisrid kaotasid ajapikku võimu oma provintside üle. 410.a vallutasid germaanlased Rooma linna. Germaani väepealikud valitsesid
2)Katoliiklus oli vaenulik teiste usundite suhtes, kirikut juhtis Rooma paavst, kujunes välja kiriku hierarhia, kirik sai euroopa teivi juhiks ja ülendavaks jõuks, teisitimõtlejad mõisteti hukka, ideoloogia: ainuke õige kirik katolik. Rahvasteränne: Lääne-Rooma lagunes, impeeriumi piirid hakkasid varisema, barbarite sissetund, keda omakord oli liikvele ajanud demograafilised ja klimaatilised tegurid-rahvaarvu kasv ja ilmastiku jahenemine. Hunnid liikusid suurel ulatusel läände, barbarid rüüstasid Rooma linna ja rajasid Rooma keisririigi aladele oma kuningriigid. Ida-Rooma jäi püsima, sest püsimajanduse kasuks oli kaks tegurit: soodsad geograafilised tingimused ja rikkalikud materiaalsed võimalused ja inimressursid. Konstantinoopolil oli võimalik oma riigi piire kindlustada ja ründajatele vastulöök anda. Suurem osa kaubandusest toimus läbi bütsantsi. Riik oli rikkam ja edukam Lääne-Roomast, sõjaväekohustus oli
Kelly Olvi 2012 Muistne Hiina Hiina asend ja loodus Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul ja on suur ja rahvarohke maa. Läänest piirab seda Tiibeti mägismaa põhjast aga Mongoolia tasandikud. Hinnat läbivad ka mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaaltja suubuvad Vaiksesse ookeani. Kaks neist on eriti tähtsad. Põhjapoolne kannab nime Huang He e. Kollane jõgi ja see suubub kollasesse merre ja lõunapoolne Jangtse jõgi. Põlluharimise algus Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui 2000 a. eKr. ja levis sealt mujale Hiinasse. Algul kasvatati enamalt hirssi, kuid aja jooksul tegi tammide ehitamine võimalikuks põlde niisutada ning mindi üha enam üle riisi kasvatamisele. Lisaks põlluharimisele peeti ka koduloomi: sigu, veiseid ja lambaid. Kuid selle kõrval edenes juba ammusest ajast siidiusside kasvatamine. Siidiusside eritatud niitidest kooti siidir...
Rooma keisririigiks(pealinn Rooma) ja Ida-Rooma keisririigiks ehk Bütsantsiks(pealinnn Konstantinoopol). Ta võttis vastu ristiusu ja tema ajal sai ristiusk lubatud usuks ning hiljem juba riigiusuks. 4. Sajandi teiseks pooleks oli Lääne- Rooma muutunud üsnagi haavatavaks ja just siis leidis aset rahvaste rändamine. Seni olid suutnud roomlased Lääne-Rooma idapiiride taga elanud germaanlasi tõrjuda. 5. Saj tungisid germaanlaste aladele hunnid, kes olid väga sõjakad, ründasid piljardikuuli teooria põhjal. Germaanlased valgusid üle L-Rooma piiride ja roomlased ei suutnus neid peatada. 5. Saj keskel tungisid hunnid eesotsas Attilaga L-Rooma. 467 pKr kukutasid germaanlased keisri, L-Rooma langes ja seda loetakse ka keskaja alguseks. Gladiaatorite mängud-orjad või surmamõistetud võitlesid elu ja surma peale amfiteatrites. Colosseum-Rooma suurim amfiteater. Foorum-linna sumboolne keskus, turu ja koosoleku plats
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1...
ägeda valimisgraffiti puudumine (erinevalt Pompeiist). Herculaneum, nii nagu me seda tunneme, jäi eemale suurtest kaubanduskeskustest ja poliitilistest võitlustest, linna väiksus ei kaotanud sotsiaalset seotust, ja kaunid elamud olid Napoli ja selle ümbruskonna rikastele meeldivaks puhkepaigaks. Rooma riigi lagunemine: Lääne-Rooma keisririik lagunes suure rahvasterändamise käigus. Riiki ründasid hunnid, kes ületasid 451. aastal Reini, tungisid Gallias Orleans'ini, Katalaunia lahing Lääne-Roomaga jäi viiki, aasta hiljem rüüstasid 452 Põhja-Itaaliat, hävitasid Aquileia. 476. aastal kukutasid germaanlased viimase Lääne-Rooma keisri. Ida-Rooma riik (Bütsants) püsis kuni 1453. aastani.
kultuur. Eneoliitikumis hakati Ida-Alpides tootma vaske. Hiljemalt 1 a-tuh. alguses e.m.a. hakati kaevandama soola vahetuseks ja laienes raua kasutamine. 5. saj e.m.a. tungisid Austriasse keldid, kuid varem, illüüri rahvastik säilis. 2. Saj. e.m.a. rajati Austriasse Noricumi kuningriik. 16-9 e.m.a tungisid roomlased Doonauni ja rajasid 3 provintsi: Reetia, Noricumi ja Pannoonia. Suure rahvasterändamise ajal läbisid Austriat mitu rahvast(goodid, hunnid, avaarid, langobardid). 6. saj. asustas maa lääneosa germaani hõim baiovaarid, idaosa asustasid sloveenid jt. slaavi hõimud. 9. saj. pääsesid Austrias võidule feodaalsuhted. Eriti palju maad kuulus vaimulikele feodaalidele. 12-13 saj. arenesid Austrias jõudsalt käsitöö ja kaubandus. Linnade kasvu soodustas Ausyria paiknemine läänest itta ja põhjast lõunasse viivate kaubateede ristumiskohas. Üleminek raharendile vabastas suure osa talupoegi pärisorjusest. 16.-17. saj
sarmaani hõimud. Keldid (galaadid ja gallialased) tungisid suhtelise ülerahvastatuse ja linnakultuuride rikkuse tõttu 4.-3.saj eKr Väike-Aasiasse, Kreekasse ja Itaaliasse. 2.saj pKr hakkasid paremate elualate ja saagi otsinguil liikuma germaani hõimud. Sellal kui Mandri-Euroopas ja Britannias olid juba kristlikud riigid, algas Skandinaavia viikingite väljatung. Wikipedia- Suur rahvasterändamine sai alguse 4.saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6.saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svelased(?), saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Mida ühist on kõnealuste rahvaste kunstistiilis? Sküütide nagu ka teiste rändrahvaste kunsti on kõige rohkem säilinud ülikute haudades. Seal on ka leide, mis
Futurism (ladina keeles futurum 'tulevik') on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Marinetti väitis näiteks, et: "Kihutav võidusõiduauto, mis sarnaneb suurtükikuuliga, on kaunim Samothrake Nikest!". Aastal 1910 esitati teine, futurislike maalikunstnike manifest, kus neid ideid edasi arendati. Manifesti autoriks oli skulptor Umberto Boccioni. Selle manifesti kohaselt pidi maalikunst loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. Ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas, so ühel pildil esitada ajas järg...
hukata. Eluajal kogunes tema ümber õpilaste ring, lähemaid oli 12 ja neist said esimesed misjonärid. Neist kuulsamad olid Peetrus ja Paulus. DOMINAAT oli keisririigi teine pool. Tekkisid ka esimesed SÕDURKEISRID. DIOCLETIANUS ja CONSTANTINIUS tugevdasid keskvõimu ja bürokraatiat ning piirasid alluvate vabadusi. Constantinius võttis vastu ristiusu ja sellest sai ka ristiusk. 375 tungisid hunnid Aasiast Euroopasse, see sundis germaanlased liikuma Rooma aladele. 476 kukutas Odoaker Ida-Rooma keisri ja see märgib ka vanaaja lõppu.
kutsuda. Teel hunnide juurde hoiatati burgunde, et neid ootab ees surm, kuid nad ei teinud sellest välja ja liikusid edasi. Lõpuks kui burgundid hunnide juurde jõudsid võeti neid seal hästi vastu ja pakuti öömajagi. Burgundid teadsid, et neid tahetakse tappa ja jäid ööseks vahti pidama. Järgmisel päeval lukustasid burgundid end koos osade hunnidega söögisaali. Seal olid ka Kriemhild ja tema poeg. Hagen lõi paljudel hunnidel seal pead maha, sealhulgas ka Kriemhildi pojal. Kõik hunnid tapeti kes sinna saali sisse tungisid, kuid Kriemhildil õnnestus sealt pääseda. Kui miski muu ei aidanud lasi Kriemhild saali põlema süüdata, kuid paar burgundi pääses sellest eluga. Kui kõik vägilased otsas hunnidel olid, pidi isand Dietrich kuningas Ghunteri ja Hageni vastu minema üksinda võitlema. Lõpuks sidus Dietrich nad mõlemad kinni ja viis Kriemhildi ette. Kriemhild lasi nad panna kiõige kidlamatesse vangikongidesse
"pime ja sünge keskaeg". Tõde aga asub ilmselt mõlema äärmuse vahel. Keskaegse Euroopa kujunemine Euraasias on läbi aegade olnud kaks piirkonda, kus sobiliku kliima, tervisliku elu ja haiguste vähesuse tõttu on rahvaarv alatasa saavutanud kõrgema taseme, kui nende piirkondade ressursid ülal pidada lubavad. Sellisteks piirkondadeks on olnud Skandinaavia poolsaar ja Mongoolia stepid. Skandinaaviast rändasid välja germaanlased, Mongooliast väljarännanuist on tuntuimad hunnid (IV-VI saj.) ja mongolid (XIII saj.). Hunnid jõudsid IV saj. II poolel Mustamere põhjaranniku steppidesse, kus hävitasid 375. a. idagootide riigi ning ajasid idagoodid sealt minema. Idagoodid põgenesid hunnide eest, ajades enda ees liikuma läänegoodid ja vandaalid. Läänegoodid tungisid Itaaliasse ja vallutasid 410. a. Rooma, vandaalid liikusid läbi Hispaania Põhja-Aafrikasse, vallutasid seal 439. a. Kartaago ja rajasid oma riigi. 455. a. vallutasid nad omakorda Rooma.
miksike.ee/documents/main/referaadid/india_liina.htm http://et.wikipedia.org/wiki/India http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/india_ajalugu_liina.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/india_kadry.htm 5 2. India ajalugu Vanaaja lõpul oli India põhjaosa suur ühendatud ning võimas riik. Selle pealinn oli Pataliputra ja see asus Gangese jõe ääres. India lagunemine algas 5. sajandi teisel poolel, kui Indiasse tungisid valged hunnid. Lõpuks suudeti valgete hunnide vallutustele vastu hakata ja piir panna, aga riik jäi sajanditeks veel purunenuks. Indias hakkas esinema kaks religiooni, nendeks oli hinduism, mida esines rohkem ja budism, mida esines vähem. Küll aga tekkisid budistlikud kloostrid, kus õpetati peale budistlike tõdede veel astronoomiat, matemaatikat, arhitektuuri ja palju teisi teadusharusi. Esimese aastatuhande teisest veerandist on pärit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
