Suur Hiina müür (0)

Suur Hiina müür
Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi  alguseni , eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude mongolite, türklaste ja teiste sissetungi eest.
Mitmeid müürilõike ehitati alates 3. sajandist eKr, kuid Suur Hiina müür sai alguse ajavahemikus 220–200 eKr, kui esimene Hiina  keiser  Qin Shi Huangdi lasi erinevad müürilõigud omavahel ühendada.
Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idast kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis  keset Hiinat.
Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000, hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000.
Ajalugu
Hiinas eksisteerinud väikeriigid hakkasid enda kaitseks kaitsemüüre ehitama juba 9.–8. sajandil eKr. Eraldiseisvaid müürilõike asuti omavahel ühendama pärast seda, kui Qini riigi valitseja Qin Shi Huangdi (tõlkes Esimene Keiser) oli aastaks 221 eKr kogu tollase Hiina enda võimu alla saanud ja asus riigipiire tugevdama. Müüri juurde paigutati hulk vägesid, mis võõrvägeda sissetungi korral sisemaad signaaltuledega hoiatasid ning olid esimeseks kaitseliiniks. Sellel ajahetkel ohustasid hiinlasi põhiliselt põhjast tulevad hunnid.
Keiserliku sõjaväe ülemjuhataja kindral Meng Tiani alluvuses töötas väidetavalt isegi mitu miljonit inimest, kellest paljud raske töö ja kehvade elamistingimuste tõttu surid. Müürirajajateks olid valdavalt tavaliselt sõdurid, lihttöölistest ehitajad ning kuritegudes süüdi mõistetud vangid.
Hukkunud oli tõenäoliselt tohutult ja legendi kohaselt maeti ehitusel hukkunud müüri et müür tuleks tugevam. Siiski on kahtlusi selle legendi täielikus paikapidamises, kuna juhul kui kõik ehitusel surnud oleksid müüri maetud oleks müür võinud liiga nõrgaks muutuda ja kokku kukkuda .
Hani dünastia keisrite poolt, kes valitsesid 206 eKr–220 pKr, täiustati teadaolevalt Suurt Hiina müüri tunduvalt, et lisaks riigikaitsefunktsioonile arendada kaubandust ja muuta turvalisemaks kaubateed, sealhulgas ka Siiditeed.
Pärast seda on müüri korduvalt renoveeritud ja kaasajastatud. Ehitustööd jätkusid eriti suurejooneliselt pärast.
Müüri efektiivsus
Hiina müür täitis mitme tuhande aasta vältel oma ülesannet igati hästi.
Üksnes kahel korral õnnestus vallutajatel Hiinasse pikemaks ajaks tungida . Nendeks olid mongolid , kes rajasid Yuani dünastia 1271– 1368 ja mandlud, kes rajasid Qingi dünastia1644–1912. Neilgi kordadel polnud põhjuseks mitte müüri, vaid võimul olnud valitsuse nõrkus. Mongolid ja mandlud kasutasid ära seda, et sisevastuoludest ja mässudest nõrgestatud Hiina ei suutnud enam korralikult piiri ehk müüri valvata.