Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam

Truumees, Birgit

Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam (1)

Tallinna Tehnikaülikool - Keemia - Füüsikaline ja kolloidkeemia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis jõud kehtivad ja kuidas saadakse osakeste raadius?
Milleks sümbol delta?

Lõik failist

Kolloidkeemia eksam

Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon

Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid (ainult keemiline meetod)

Dispergeeritud süsteemide optilised omadused, tuleb osata iseloomustada Rayleigh valemit, (kuid optilised uurimismeetodid ei tule).

Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine .

Kolloidlahuste osmootne rõhk.

Sedimentatsiooni tasakaalu tuletus (kuid sedimentatsioonianalüüsi ei tule).

Hüpsomeetrilise seaduse tuletamine.

Viskoossus . (Polümeeri molaarmassi viskosimeetrilist määramist ei tule).

Pinna kõverdumisest tingitud rõhu liia( Laplace võrrandi) tuletamine.

Pinna vaba energia, pindpinevus , pindaktiivsus, pindliig .

Adsorptsioon .

Pindpinevuse määramine kapillaarse tõusu abil.

Gibbsi adsorptsioonivõrrandi tuletamine (teada ühte kahest tuletusest)

Adsorptsiooni isotermid : Henry , Langmuiri ja Freundlichi isotermid.

Langmuiri adsorptsiooni isotermi tuletamine(tuletust ei tule)

Freundlichi adsorptsiooni isotermi määramine pindaktiivse tahke adsorbendi ja orgaanilise happe vesilahuse piirpinnal . (tuletust ei tule)

Adsorptsiooni isotermi leidmine (KK1 labori põhjal, kui tegite).

Elektrolüütide adsorptsioon.

Vahetusadsorptsioon. Ioonvahetus muldades.

Märgumine. Kohesioon . Adhesioon .

Kohesioonitöö ja aurustumissoojus vaheline seos.(tuletust ei tule)

Dupre võrrandi tuletamine. (tuleb kindlasti)

Elektriline kaksikkiht . Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(OH)3 või AgI näite varal .

Elektrokineetilised nähtused.

ζ-potentsiaal ja lisandite mõju ζ-potentsiaalile.

Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine.

Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon . Schulze - Hardy reegel.

Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees.

Koagulatsiooni ebakorrapärased read.

Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel.

Emulsioonide valmistamine ja lõhkumine. Näited emulsioonidest.

Aerosoolid . Vahud. Pulbrid .

Poolkolloidid . Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon .

Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon
Kolloidsüsteeme võib jagada pinna märgumise põhjal lüofoobseteks ja lüofiilseteks. Lüofoobsed süsteemid (kreeka keelest “lahustan” ja “hirm”). Seal on vastastikused mõjud nõrgad. Kui dispersioonikeskkonnaks on vesi, siis nimetatakse hüdrofoobseteks
süsteemideks. Lüofiilsed süsteemid (kreeka keelest “lahustan” ja “sõber”). Seal on osakestevahelised mõjujõud suured. Veekeskkonna puhul kutsutakse neid süsteeme hüdrofiilseteks süsteemideks. Lüofiilsest süsteemi näiteks on kõrgmolekulaarse ühendi (kmü) lahus.Paljud dispergeeritud süsteemid kannavad sõltuvalt koostisosade agregaatolekust spetsiifilisi nimetusi. Gaasilise dispersioonikeskkonna korral nimetatakse dispergeeritud süsteeme üldiselt aerosoolideks, vedela dispersioonikeskkonna korral lüosoolideks ja tahke keskkonna korral tahketeks soolideks. Hüdrosoolide puhul on dispersioonikeskkonnaks vesi,organosoolide korral on dispersioonikeskkonnaks orgaaniline vedelik.

Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid (ainult keemiline meetod)
Aatomid ja molekulid ühinevad ja moodustavad ideaalse väikese kristalli. Kristall kasvab, aga see jääb peatselt katki, kuna kristalli moodustamise agregaadid ’lähevad tülli’ ja kasvamine peatub. See on tuum, mis koosneb sadadestvõi tuhandetest aatomitest, molekulidest. See on iga kolloidosakese aluseks.
6/9 töös tegime sooli. Tuum on laeguta, aga sinna lähevad juurde tuuma moodustavad ioonid , mis proovivad tuuma edasi kasvatada aga ei saa. Need hoitakse kinni adsoptsioonijõududega. See on laengut määrav

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

111 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Birgit Truumees Õppematerjali autor

Vastused 2014. aasta kordamisküsimustele K. Loti aines füüsikaline ja kolloidkeemia. Aluseks on võetud loengukonspektid ja -videod.

Sarnased õppematerjalid

docx

Füüsikaline ja kolloidkeemia kordamisküsimused.

FK eksam 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Osakeste järgi: Süsteem d, m-1 l, m Süsteemi osakeste iseloomustus Jämedispersne <107 >10-7 Sedimenteeruvad (lihtdispersioonid, kiiresti, on suspensioonid, eraldatavad tavalise emulsioonid, vahud, filtreerimisega, on aerosoolid) nähtavad hariliku mikroskoobiga, ei ole dialüüsitavad

Füüsikaline ja kolloidkeemia

doc

Kolloidkeemia eksam

Dispergeeritud süsteeme klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete (jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke);Lüofoobsed: vastastikmõjud nõrgad, dispersioonikeskkonnaks vesi: hüdrofoobsed süsteemid, lüofiilsed: osakeste vastastikmõjud suured, vesikeskkonna puhul hüdrofiilsed;vabadispersed: puuduvad disperse faasi omavahelised seosed (nim soolid), struktureeritud süsteemid: disperse faasi osakesed moodustavad omavahel suht tugevaid struktuure, omadused lähenevad tahkele ainele ja nim tarreteks ehk geelideks.; gaasiliste korral aerosoolideks, vedela korral lüsoolideks, tahke korral soolideks, hüdrosoolide korral on keskkonnaks vesi; organosoolide korral orgaaniline vedelik. Kolloidsüs. Valmistamise meetodid: kondenseerimism: eesmärgiks aatomite/molekulide/ioonide liitmine suuremateks agregaatideks. Toimib isevooluliselt, sest kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega koos vabaenergia vähenemine p

Füüsikaline keemia ii

docx

Kolloidkeemia eksam

Dispergeeritud süsteeme klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. olema lüofiilne 2) sisaldama stabilisaatorit, (milleks võivad olla lahustumatud mille tõttu seep ei pese.35. Seepide olek lahuses. (jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna pindaktiivse aine molekulid või elektrolüüdi ioonid). Solubilisatsioon. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena. agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke); Lüofoobsed: elektrilist vastumõju. Adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, Emulsioonideks nimetatakse selliseid dispergeeritud süsteeme, Kontsentratsiooni tõustes tekivad mitsellid alates teatud vastastikmõjud nõrgad, dispersioonikeskkonnaks vesi: hüdrofoobsed ja I-ioonid. Mida suurem on

Füüsikaline keemia

doc

Füüsikaline ja kolloidkeemia 3. vaheeksam

20. Elektrolüütide adsorptsioon. Siin põhjustavad adsorptsiooni elektrostaatilised jõud. Vaatleme siin vaid vesilahuseid. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Järgnevalt jooniselt on näha, et adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, ja I- ioonid. Mida suurem on iooni valents, seda tugevamini ta seob end vastasmärgilise pinnaga. Seepärast Al3+ adsorbeerub paremini kui K+. Adsorptsiooni kristalli pinnale võib vaadelda kui kristalliseerumise jätku. Kristalli saab edasi ehitada aga nende ioonidega, millest kristall juba koosneb. Järgneval joonisel näidatud AgI kristall on asetatud KI lahu

Füüsikaline ja kolloidkeemia

docx

Kolloidkeemia

Peenestusmeetodil kasutatakse erinevaid meetodeid peenestamiseks. · Mehaaniline meetod kasutab mehaanilist tööd dispergeerimiseks n. kuulveski (tahke), kolloidveski ning ultraheli (vedel ja tahke) · Elektrikaare meetod ülitugev elektrivool elektroodide vahel aurustab aine, mis seejärel kondenseerub väikeste osakestena · Peptisatsioon nähtus, kus sademele lisatakse pärast sadestumist elektrolüüti ning segatakse ja moodustub kolloid. Selle tekkimise aluseks on osakese pinnal elektrilise kaksikkihi tekkimine, mis stabiliseerib väikest osakest (sadestunud kujul ei ole) Selleks, et pärast peenestamist osakesed kokku ei läheks, kasutatakse surfaktante. Surfaktandid on ained, mis vähendavad vedeliku pindpinevust teise faasi suhtes. Nii vähendavad nad ka pinnaenergiat, sest pinnaenergia sõltub pindpinevusest. Seeläbi võib disp. faasi eripind kasvada e. võib moodustuda stabiilne kolloid.

Füüsikaline ja kolloidkeemia

pdf

Füüsikaline keemia II eksami konspekt

1. Kineetika uurimise vajalikkus, seos termodünaamikaga. Kiirus võib olla otsustava tähendusega produktide tekkel! Vaatamata, et reaktsiooni vaba energia muut on negatiivne võib produkte mitte tekkida piisaval hulgal ja kiirest. Kiirus on aeglane Keemiline kineetika on füüsikalise keemia osa, mis kirjeldab reaktsioonide ajalist kulgu matemaatiliste võrrandite abil. Termodünaamika annab vastuse reaktsioonide kulgemise võimalikkuse kohta, kuid kineetiline analüüs näitab, kui kiiresti saabub tasakaal. Termodünaamiline tasakaalukonstant annab võimaluse arvutada reaktsiooni võrrandile vastavat max. saagist, kuid ei räägi midagi reaktsiooni kiirusest. Keemiliste reaktsioonide ja protsesside planeerimisel on tähtis:

Füüsikaline keemia ii

doc

Füüsikaline- ja kolloidkeemia

*Termodünaamika *Termodünaamikas vaatlesime vaid süsteemi alg- ja lõppolekut, vahepealne osa ei olnud oluline. *Termodünaamika iseloomustab reaktsioone soojusefekti, teostavuse ja tasakaaluoleku. Kas reaktsioon toimub või mitte? *Kineetikas koondub põhitähelepanu just sellele vahepealsele osale. *Kineetika määrab, millise kiirusega reaktsioonid toimuvad. Kui kiiresti toimub reaktsioon? *Keemiliste reaktsioonide ajalist kulgemist käsitlevat füüsikalise keemia haru nimetatakse keemiliseks kineetikaks. *termodünaamika seab protsessi toimumise eesmärgiks protsessi toimumise suuna ja võimaliku lõppresultaadi määramise *kineetika ülesanne on keemilise muundumise kiiruse leidmine. Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad? Selleks, et keemilised reaktsioonid toimuksid on vaja aktiivsete osakeste kokkupõrkeid Selle tulemusena toimub aatomitevaheliste keemiliste sidemete tekkimine ja katkemine

Füüsikaline ja kolloidkeemia