kuid jaoutunud aineosakesed on palju suuremad kui lahuses. Tõeline lahus- ühtlane segu. Kolloidlahus- näiliselt ühtalne segu. Lahustuvus- aine sisaldus tem aküllastunud lahuses. Aine lahustuvust väljendatakse enamasti grammides 100g lahuse kohta. Emulsioon- on üks vedelik tilgakestena pihusunud teises vedelikus. Aerosool-pihusüsteem, milles pihustus keskkond on õhk. Vaht- vedelikus pihustunud gaas. Suspensioon- tahke aine pihustunud vedelikus.Tarded-suuri polümeerseid molekule sisaldav kolloidlahustel on eriline omadus teatud tingimustel kaotavad nad voolavuse ning moodustavad tarde. Tahke aine lahustumisel vees temp. Suureneb sest kristallide purustamiseks on avaj kulutad aenergiat ja kõrgemal temp. Muutub see kergemaks seega temp. tõusebki. lahustamata-lahastunud=temp. muutumine ja lahusti juurde lisamine. lahustunud-lahustamata=ainet juurde või aurustada osa veest. Pm=m(aine) x 100% m(lahus) m(aine)= pm x m(lahus)
valguskiire teed lahuses. · Suspensioonis on tahke ained osakesed pihustatud vedelikus nt: * hambapasta, kohv, tee, küürimis vedelikud, vedelad ravimid. · Emulsioonis on vedelik pihustatud vedelikus nt: *piim, kreemid, emulsioon värvid, vesi. · Looduses on levinud kolloidlahused- nt: Biovedelikud, veri, taimemahlad, aerosool. tint Lisaks eristatakse: tardeid, vahtusid ja aerosoole. Tarded on: Sütt, hapupiim, lihased, nahk, makaronid, oad, herned, leib, sai. Iseloomulik on vananemine. Vahud tekivad- gaasi pihustamisel vedelikku nt mannavaht, vahukoor. Aerosoolides on tahke aine pihustatud gaasides. Happed- Ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Esimesel kohal ALATI VESINIK! Liigitatakse kolmel viisil: * Hapnikusisalduse järgi · Prootonite e. vesinike arvu järgi · Happe tugevuse järgi Tugevad happed on lahustes jagunenud täielik ioonideks.
b) vedelik pihustunud gaasis c) vedelik pihustunud vedelikus 10. Filterpaberiga ei saa eraldada pihustunud aine osakesi: a) kolloidlahustest b) tõelistest lahustest c) ei kolloidlahustest ega ka tõelistest lahustest 11. Kolloidosakeste liitumist suuremateks osakesteks nimetatakse: a) flotatsiooniks b) koagulatsiooniks c) solvatatsiooniks d) hüdratatsiooniks 12. Kui kolloidlahus kaotab oma voolavuse, siis tekivad: a) kristallid b) kristallhüdraadid c) tarded d) suspensioonid 13. Kuidas eristada kolloidlahust tõelisest lahusest? 14. Mille poolest on tõelised lahused ja kolloidlahused sarnased? 15. Mille poolest erinevad kolloidlahused tõelistest lahustest? 2
b) vedelik pihustunud gaasis c) vedelik pihustunud vedelikus 10. Filterpaberiga ei saa eraldada pihustunud aine osakesi: a) kolloidlahustest b) tõelistest lahustest c) ei kolloidlahustest ega ka tõelistest lahustest 11. Kolloidosakeste liitumist suuremateks osakesteks nimetatakse: a) flotatsiooniks b) koagulatsiooniks c) solvatatsiooniks d) hüdratatsiooniks 12. Kui kolloidlahus kaotab oma voolavuse, siis tekivad: a) kristallid b) kristallhüdraadid c) tarded d) suspensioonid 13. Kuidas eristada kolloidlahust tõelisest lahusest? Kolloidlahuses on valguskiire tee näha helenduva koonusena kuna kolloidosake hajutab valgust. 14. Mille poolest on tõelised lahused ja kolloidlahused sarnased? 15. Mille poolest erinevad kolloidlahused tõelistest lahustest? 2
Pihus on segu, milles üksaine on suhteliselt ühtlaselt teises pihustunud. Pihus koosneb pihus keskkonnast ja pihustunud ainest. Tõelises lahuses on lahustunud aine pihustunud molekulide või ioonides. Kuna osakesed on väikesed pole neid näha ja lahus on läbipaistev. Tõelised lahused soolvesi, suhkrusiirup, lauaäädikas Kolloidlahuste osakesed koosnevad tuhandetest ioonidest või molekulidest, kuid palja silmaga neid ei näe vereplasma , taimnemahl Tarded e geelid on kolloidlahused, mis on kaotanud oma elastsuse ja voolavust. Juust, hapupiim, sült Koagulatsioon on kolloidosakeste liitumine suuremateks osakesteks. Vahud on gaasid pihustunud vedelikus. Nt: seebi vaht Poorsed materjalid ehk tahked vahud. Pimskivi, vahtplast Aerosool on see kui tahket ainet või vedelikku on pihustatud gaasikeskkonda. Emulsioonid vedelik on pihustatud teises vedelikus, piim- majonees
%=m1/m1 + m2 x 100% (MASSI %). %=V1/V1 + V2 x 100% (MAHU %). Pihus- segu, milles ks aine on suhteliselt htlaselt pihustunud teises. Pihus :1) pihustunud aine 2)pihuskeskkond. Telises lahuses on lahustunud aine pihustunud molekulide vi ioonidena. Kuna osakesed on vikesed pole nad nhtavad ja lahus on lbipaistev. Kolloidlahuste osakesed koosnevad tuhandetest ioonidest vi molekulidest, kuid palja silmaga neid ei ne.(veeplasma, taimemahl, heitvesi). Tarded e geelid- kolloidlahused, mis on kaotanud oma voolavuse ja muutunud elastseks aineks. (juust, hapupiim, slt). Koagulatsioon- kolloidosakeste liitumine suuremateks osakesteks (keetmisel vi praadimisel toimub koagulatsioon). Vahud- gaas on pihustunud vedelikus (sebivaht, mannavaht, vahukoor). Aerosool- tahket ainet v vedelikku on pihustatud gaasikeskkonda (pilved, udu, tolm, sudu, suits, tahm). Emulsioon- vedelik on pihustunud teises vedelikus (piim, majonees, vi, koor).
Its realy easier ofcours. I wrote to the Defence Forces library and asked to send me something about economi. Well , I got „International Economics“ by Hendrik Van den Berg. We had to read 100 pages. So I did. What I remmember about from 100 pages economics? There were a lot interesting what I didnt know before. It all started about U.S Economics. U. S Economy does not appear to be „globaal“ if look at its ratio of tarded otuput to GDP (Gross Domestic product, which is the total value added of production that occurs within a country-s borders, regardless of who owns the factors of production used in the production process.)U.S exports and imports only about 10% of its national output and consumption Services are difficult to export and import; if you need haircut or you want to go out tonight , you choose from among local suppliers. Rapidly growing ratio of manufacturing exports. Fact is, that manufacturing has
Süsteemis ei toimu aga veel silmaga märgatavaid muutusi. - nähtav staadium, milles muutused on juba silmaga nähtavad. Schulze-Hardy reegel: koaguleerivat toimet omab tavaliselt see ioon, milline on laengult vastasmärgiline kolloidosakese potentsiaali määravate ioonide laengule ning see toime on seda suurem, mida kõrgem on koaguleeriva iooni valents. Koaguleeriv toime erineva laenguga ioonidel (I-, II- või III-valentsetel ioonidel): I : II : III = 1 : 10 : 1000 29. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees. Tarded tekivad kergemini madalamatel temperatuuridel. Geelid: Koagulatsioonigeelid ja Kristallisatsiooni või kondensatsiooni mõjul tekkinud geelid. Koagulatsiooniliste tekkemehhanismidega geelide tekkimis- ja lagunemisprotsessid on pöörduvad. Nende pöörduvat tekke- ja lagunemisprotsessi nimetatakse tiksotroopiaks. Koagulatsioonigeeli muundumine sooliks või vastupidi toimub isotermiliselt nõrkade välismõjude
Eraldatakse kahte koagulatsiooni staadiumit: - varjatud koagulatsiooni staadium, milles toimub dispersiooniastme vähenemine. Süsteemis ei toimu aga veel silmaga märgatavaid muutusi. - nähtav staadium, milles muutused on juba silmaga nähtavad. Schulze-Hardy reegel: koaguleerivat toimet omab tavaliselt see ioon, milline on laengult vastasmärgiline kolloidosakese potentsiaali määravate ioonide laengule ning see toime on seda suurem, mida kõrgem on koaguleeriva iooni valents. 25. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees Selliseid kolloidsüsteeme, millised süsteemi sisemise struktuuri moodustumise tagajärjel on kaotanud oma voolavuse, nimetatakse tarreteks. Tardumisel dispergeeritud faasi ja dispersioonikeskkonna vahekord ei muutu ning faasid ei eraldu üksteisest. Tarde eriliik on geel. Tardumine võib toimuda: 1) spontaanselt 2) temperatuuri muutuse mõjul (tarded tekivad kergemini madalamatel temperatuuridel)
Kohesioon. Adhesioon. 21. Kohesioonitöö ja aurustumissoojus vaheline seos.(tuletust ei tule) 22. Dupre võrrandi tuletamine. (tuleb kindlasti) 23. Elektriline kaksikkiht. Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(OH)3 või AgI näite varal. 24. Elektrokineetilised nähtused. 25. -potentsiaal ja lisandite mõju -potentsiaalile. 26. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine. 27. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel. 28. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees. 29. Koagulatsiooni ebakorrapärased read. 30. Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel. 31. Emulsioonide valmistamine ja lõhkumine. Näited emulsioonidest. 32. Aerosoolid. Vahud. Pulbrid. 33. Poolkolloidid. Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon. 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Kolloidsüst
Teisisõnu võib elektrolüütide segu lisamisel olla üksteist abistav, pidurdav, või neutraalne toime. Koagulatsiooni kiirus Koagulatsioon on seda kiirem, mida suurema hooga elektrolüüti lisatakse. Vastasel juhul võib toimuda elektrolüüdiga harjumine. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 29. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees. Tarded ja geelid Tarded on kolloidsüsteemid, mis struktuuri muutumisel on muutunud mittevoolavaks. Tardumisel muutub ainult süsteemi kui terviku omadused, ei muutu komponentide osakaal ja nad ei eraldu üksteisest. Tarrete tekkimiseks võib vähendata soojusliikumist. Selleks temperatuuri alandamine. Teiseks võib suurendada disp. faasi kontsentratsiooni. Võib lisada elektrolüüte, et manipuleerida koagulatsiooniga. Või võib ka iseeneslikult tekkida
1. vabad disperssed süsteemid: osakeste omavaheline seotus puudub süsteemi struktuur ja mehaanilised omadused on praktiliselt samad, mis dispersioonikeskkonnal. St. osakeste side puudub, mõju üksteisele puudub. Näiteks suitsu tolmuosakesed õhus. Liiguvad samamoodi nagu õhkki. 2. struktureeritud süsteemid: kolloidosakeste vahel on tugev ruumiline struktuur kolloidosakeste omadused on tunduvalt erinevad dispersioonikeskkonnast. Näiteks: tarded ja geelid(t-v): tarretis. Kolloidsüsteemide tekitamine: 1. kondenseerumismeetod väiksemad osakesed liituvad suuremaks. 2. dispergeerimismeetod suuremad osakesed peenestatakse, nii et osakesed jääksid kolloidosakeste piiresse. Keskkonnas ei tohi olla aineid, mis takistaksid kolloidosakeste edasist kasvamist. Kolloidosakeste ehitus: koosneb tuumast e. sisemisest osast . Suurus sõltub dispersiooniastmest - võib olla neutraalne või laetud. Keskkond/faas
*heterogeenseid dispersseid süsteeme *kõrgmolekulaarseid ühendeid 53. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid. Pihustussüsteem ehk dispersne süsteem ehk jämepihused. Aine on pihustunud keskkonda suuremate osakestena, mis koosnevad paljudest molekulidest, aatomitest või ioonidest. Pihused on tavaliselt hägused ja ebapüsivad (ained eralduvad üksteisest). Jämepihused: *Suspensioonid *Emulsioonid *Aerosoolid *Vahud *Poorsed materjalid Kolloidlahused: *Tarded *Geelid Tõelised lahused: *Küllastumata lahused *Küllastunud lahused *Üleküllastunud lahused Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid. Aine peensusastme järgi: Jäme pihused >10-6 m; Kolloidsüsteemid 10-9...10-6 m; Tõelised lahused <10-9 m. 54. Millised on osakeste suuruse järgi jagatavad disperssed süsteemid? Millised on nende üldised omadused? *Jämedispersne süsteem >10-6 m (eelmisel) *Kolloiddispersne süsteem 10-9...10-6 m
saa olla kõrge kontsentratsiooniga Vahud: jämepihused (vedel keskkond õhukeste kiledena gaasimullide vahel) (vahukoor); ei ole agregatiivselt püsivad ja lagunevad teatud aja jooksul Emulsioon: vedelik on jaotunud vedelikus; erinevad polaarsused (piim, koor, kreemid, lakid) Suspensioon: jämepihused (savi, tsement, värvid, pastad) Soolid ehk kolloidlahused: kolloidosakese suurusjärgus tahked osakesed jaotunud vedelikus Tarded ja geelid: makromolulaarsete ühendite lahused ja kolloidsüsteemid 2. Kolloidlahused. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. 3
Keskkonna pH kaugenemisel isoelektrilisest täpist jäävad ülekaalu ühenimeliselt laetud grupid. Nende tõukumise tõttu nõrgenevad ahelatevahelised seosed ning pundumine kergeneb. 15. Milliste tegurite tõttu suureneb disperssete süsteemide agregatiivne stabiilsus KMÜ lisamisel? 16. Milliseid dispersseid süsteeme nimetatakse geelideks? Millised faktorid soodustavad geelide moodustumist? Millised on geelide põhilised omadused ja kasutusalad? Tarded ja geelid polümeeride lahused ja kolloidsüsteemid, mis on kaotanud sisemise struktuuri muutuste tõttu voolavuse ning omandanud teatud kõvaduse ja elastsuse (zelatiin, lihaskiud). 17. Milliseid nähtusi nimetatakse tiksotroopiaks ja sünereesiks? Tiksotroopia on paljude geelide või muude ainete omadus mehaanilisel mõjutusel vedelduda. Nt mõned geelid vedelduvad, kui neid raputada. Sünerees nähtus, kus tarde ruumala väheneb ja osa vedelikust surutakse struktuurist välja.
annaabi.ee 
