Futuurid on väga suure finantsvõimendusega instrumendid, väikese tagatise juures on võimalik soetada väga suuri positsioone. Kui väga kõrge riskitase ei ole Sulle sobilik, siis soovitame futuuridega mitte kaubelda. Futuuridega seotud riske on lähemalt kirjeldatud järgnevas ingliskeelses tekstis: RISK DISCLOSURE STATEMENT FOR SECURITY FUTURES CONTRACTS Tähelepanu tasub pöörata ka futuurikauplemise reeglistikule (näit CBOT rulebook) eriti vigade ja trahvide sektsioonile. 2. Mis on futuur? Futuur on pooltevaheline leping, mis kohustab ostma või müüma varem kokkulepitud alusvara varem kokkulepitud ajal ning varem kokkulepitud kohas kindla hinnaga. Futuuri puhul on tegemist tuletisinstrumendiga, mille hind kujuneb vastavalt alusvara (tooraine, väärtpaber, indeks vms) hinna liikumisele. Futuuri ostja ostab futuuri alusvara ning soetab sellega alusvaras "pika" positsiooni, futuuri müüja müüb futuuri alusvara ning tekitab tehinguga endale "lühikese" positsiooni.
olukord võimaldab investeerida, kas tahaksid investeerida korraga teatud summa või investeerikisid pigem etappide kaupa, kui suuri riske oled valmis võtma, kui suure rahakaotusega oled valmis leppima, kui suurt kasumit ootad jne. Kui tead, mille jaoks, kui kauaks ja kui palju sa investeerida tahad ja saad,siis tuleks tutvuda erinevate investeerimisvõimalustega. (Minuraha s.v. kuidas alustada) Erinevad investeerimis võimalused on: Optsioon ja futuur. Mõlemad on tuletisväärtpaberid. Optsioon annab õiguse väärtpaberit eelnevalt kokkulepitud hinnaga tulevikus osta või müüa. Futuur aga kohustab sind tulevikus väärtpaberit eelnevalt kokkulepitud hinnaga ostma või müüma.(Minuraha s.v Tuletisväärtpaberid) Aktsia. See on väärtpaber, mis näitab selle omaniku ehk aksionäri õigust osale ettevõtte kasumist ja varast. Aktsiad on kahte liiki: lihtaktsiad ja eelisaktsiad
· Kasutushoius · Investeerimishoius (segu tähtajalisest hoiusest ja investeerimistootest) 2. Aktsiad tähistavad omandit ettevõttes, aktsiaseltsis · Nimiväärtus · Turuväärtus · Avalik aktsiaemissioon (IPO) · Eesti väärtpaberite keskregister 3. Võlakirjad fikseeritud tuluga väärtpaberid 4. Tuletisväärtpaberid hind sõltub teise instrumendi hinna liikumisest; riskantsemad · Futuur kohustab osapooli ostma/müüma · Optsioon annab omanikule õiguse osta/müüa; väljaandjal kohustus osta/müüa 5. Kinnisvara osalus kinnisvara omamise, arendamise, opereerimise rahavoogudes ja/või nende rahavoogude tulevases müügiväärtuses. 6. Investeerimisfond investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab investorite raha aktsiatesse, võlakirjadesse ja teistesse väärtpaberitesse. 7. Investeerimishoius 8. Elukindlustus
· LHV M tasakaalustatud strateegiaga fond. · LHV S konservatiivse strateegiaga fond. · LHV XS pikaajalise stabiilse kasvatamisstrateegiaga fond. LHV-s on ka III samba vabatahtlik pensionifond: LHV Täiendav Pensionifond. Viited: http://www.lhv.ee/index.cfm?nocache=1 *optsioon-teisesväärtpaber, mille omanikul on õigus, kuid mitte kohustus tulevikus osta v müüa optsiooni aluseks olevat vara hinnaga, mis on varem kokku lepitud. **futuur-väärtpaber, mis kohustab tulevikus ostma v müüma vara varem kokku lepitud ajal ja hinnaga.
kaubeldavaid eelisaktsiaid praktiliselt pole ja seetõttu on Eesti investori huviorbiidis peamiselt lihtaktsiad. 5.Mida tead tuletisväärtpaberitest? Sisaldavad endas õigusi või kohustusi mingi vara ostuks või müügiks. Optsioon võimaldab alusvara tulevikus rakendushinnaga osta Derivatiiv - tuletisväärtpaber, mis tõestab seda, et väärtpaberi omanikul on õigus ja/või kohustus tulevikus kelleltki osta või kellelegi müüa teisi väärtpabereid kindlal hulgal ja kindla hinnaga Futuur - tuletisväärtpaberi liik; tuleviku tehing, mis kohustab lepingupooli tulevikus müüma (ostma) mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga (erinevalt forward-tehingust on futuuri tingimused standardiseeritud ja teda saab enne lepingu lõppemist finantsturgudel ostja olemasolu korral maha müüa) 6.Võrdle "pideva ostmise" ja "konstantse summa" strateegiaid. "Pidev ostmine" sobib raha pikaajaliseks paigutamiseks. Seisneb selles, et
välja lastud väärtpaberiga müük toimub turuhinnaga. Tuletisväärtpaber derivatiivid Väärtpaberi liigid: 1 · Aktsiad omaniku väärtpaber. Lihtaktsia annab juhtimises osalemise õiguse, eelisaktsia annab õiguse saada minimaalset dividendi tulu. · Võlakirjad ja obligatsioonid näitab teatuid kohustusi. · Optsioon · Forward tulevikule suunatud tehing. · Futuur tulevikule suunatud tehing. · Swap vahetustehing. Rahaasutuste eesmärgiks on olla majanduse vereringeks ja muuta raha kui finantsvara liikumine võimalikult turvaliseks ja efektiivseks. Finants vahetuse käigus luuakse majanduses uusi finantsvarasid ja kohustusi. Toimub rahaasutuste pidev põimumine ja kapitalide vabaliikumise piiride kaotamine. Äripank Aktiva Passiva 1
firmaväärtus (ingl. k. goodwill) (amortiseeritakse kuni 5a jooksul). 3 Immateriaalne põhivara amortiseeritakse lineaarselt. import välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodumaiseks kasutamiseks indeksfond investeerimisfond, mis investeerib vaid mingi kindla börsiindeksi koosseisus olevatesse väärtpaberitesse indeksväärtpaber - optsioon või futuur, mille hinna määrab börsiindeksi kõikumine inflatsioon üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine inkasso - raha sissenõue; kliendil saada oleva summa sissenõudmine panga poolt veksli või muu dokumendi alusel ja sissenõutud summade kliendi pangakontole kandmine insaider siseinfo valdaja intress näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest
81. Omandi6igust tõendavate väärtpaberite liigid l) aktsiad; 2) investeerimisfondi osatäht 82. V6lakohustust tõendavate väärtpaberite liigid 1) võlakiri e veksel; 2) obligatsioon; 3) hoiuse serifikaat 83. Tuletisväärtpaberid - liigid ja iseloomustus Liigid: optsioonid, forvardid ja futuurid e tiihtajalepingud. Optsioon annab 6iguse tulevikus aktsiaid osta v6i müüa varem kokkulepitud ajal ja kokkulepitud hinnaga. Forvard ja futuur sarnased eelmisega, kuid tähendavad lepingupooltele kohustust osta v6i müüa mingit kaupa kindlal ajal tulevikus lepingus fikseeritud hinnaga. 84. Maaklerid ja vahendajad väärtpaberi turul Maaklerid tegutsevad kliendiagendina,ei oma väärtpaberile omandiõigust,saavad vahendustasu.vahendajad saavad uut kapitali juurde ja on seega tähelepanu all(ettevõtted) 85' Avatud investeerimisfond - osakuid, millel puudub sisuliselt kate ning investeerija v6tab tulu saamiseks riske k.a
ostu või müügiõigust, ostu või müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. derivatiivid 81 Omandiõigust tõendavate väärtpaberite liigid. Aktsia, investeerimisfondi osak. 82 Võlakohustust tõendavate väärtpaberite liigid. Võlakiri, obligatsioon, hoiuse sertifikaat. 83 Tuletisväärtpaberid. Liigid ja isel. OPTSIOON annab õiguse tulevikus aktsiaid osta ja müüa varem kokkulepitud ajal ja varem kokkulepitud hinnaga FORWARD JA FUTUUR- sarnane eelmisega, aga lepingupooltel on KOHUSTUS osta või müüa mingit kaupa kindlal ajal tulevikus lepingus fikseeritud hinnaga. 84 Väärpaberivahendaja- jur. Või füüsiline isik, kes omab väärtpaberi vahendaja tegevuslitsentsi ning kelle tegevuseks on müüa ja osta väärtpabereid maakler- agent, kes ostab või müüb oma kliendi jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu.
krediteerimast ja laenu andmast, s.h ka autode ostmiseks. Selle tagajärjel autogigantide müük kahanes. Oktoobris hakkas autode müük vähenema ja autotööstus oli sunnitud oma tootmismahtusid vähendama, millest hiljem põhjalikumalt. Kinnisvara kriis kandus üle reaalmajandusse, algas majanduslik surutis, toodang vähenes. Septembri lõpus ületas dollari krediitide spreed ** LIBOR-OIS *** 200 baasipunkti, oktoobri alguses juba 250. Spreed LIBOR-OIS näitab erinevust LIBOR'i ja futuur **** ametliku keskpanga määra vahel ehk tunnistab pankadevahelistes tehingutes raha käesaadavust. Maailma fonditurgude kokkuvarisemine, pankadevahelise krediteerimise kollaps ning juhtivate finantsinstitutsioonide krahh tõestas globaalse retsessiooni võimalikkuse küsimuse. Kriisi arengu selle etapini ei olnud majanduse reaalses sektoris tundaandvaid probleeme. Vene äriajakiri ,,Ekspert" kirjutas oktoobri alguses 2008, et teatud paradoks seisneb selles, et kriis
valuutakursis, hinnaindeksis või muus sarnases alusmuutujas ja o Mille algne soetusmaksumus on null või väga väike võrreldes teiste lepingutüüpidega, mis reageerivad samas suunas ka ulatuses turusituatsiooni muutustele, ning o Mille arveldamine toimub tulevikus. o Peamisteks tuletusinstrumentideks on forward, futuur, swap ja optsioon. 5. Finantsvahendajate liigid ja funktsioonid. Liigid: Emiteerivad finantsvahendajad (pangad, hoiuasutused, hoiupangad) Lepingulised finantsvahendajad (kindlustusseltsid) Investeerivad finantsvahendajad(Investeerimispangad ja asutused) Mitte-emiteerivad finantsvahendajad (maaklerid, maaklerifirmad) Funktsioonid: Mikrotasandil o Tähtaegade ja rahasummade sobitamine
Võlakirju annavad välja riigid, kohalikud omavalitsused, ettevõtted Tuletisväärtpaberid annavad õiguse või kohustuse osta,müüa või vahetada mingit vara kokkulepitud hinnaga. Selle väärtus sõltub aluseks oleva vara hinna muutumisest. Tuletisväärtpaberite tüüpe võib olla palju ning sealjuures on ka erinevad tingimused. Levinumad on näiteks opositsioon, mis annab õiguse kuid mitte kohustuse osta või müüa väärtpaberit eelnevalt kokkulepitud hinnaga. Lisaks eksisteerib ka futuur, mis paneb peale kohustuse müüa või osta väärtpaberit eelnevalt kokkulepitud hinnaga. 6 3.2. FINANTSTURG JA SELLE LIIGID Finantsturuks nimetatakse turuvormi, mille kaudu liigub ajutiselt suuremate tuludega ettevõtte raha neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga. Seda nimetatakse finantsvahendite liikumiseks.
Kupong (perioodiliste intressimaksetena) või diskonto (ostuhinna ja nimiväärtuse vahest) võlakirjad. Tuletusväärtpaberi turg ehk derivatiiv- ostu- või müügiõigust tõendava väärtpaberiga. Võimaldavad riske maandada, samuti ka võtta võimendatud riske. Õigust või kohustust osta ja müüa tulevikus mingit finantsvara. Tegemist tähtaja tehingutega. Siin sellised mõisted nagu: forward (kohustus osta või müüa mingit finantsvara), futuur (kohustus osta või müüa. On standardiseeritud väärtpaber nii summaliselt kui ka tähtaegade suhtes), optsioon ( õigus osta või müüa mingit finantsvara kokkulepitud tähtajal), swap ( on vahetus tehing, võlakirjad vahetatakse aktsiate vastu jne..) Fondi osakute turg investeerimisfondide osakutega annab õiguse saada tulu, tegu on ostu või müügiõigust tõendava väärtpaberiga. Võivad olla garanteeritud tulususega, garanteerimata tulususega.
· Võlakirjad e. võlakohustust tõendavad väärtpaberid; o Kupongvõlakiri omanik saab intressi perioodilisete intressimaksete kujul; o Diskontovõlakiri võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena; · Tuletisväärtpaberid: o Optsioon õigus osta/müüa kokkulepitud finantsvara kindlaks määratud hetkel tulevikus kokkulepitud hinnaga; o Futuur kohustus osta/müüa kokkulepitud finantsvara kindlaks määratud hetkel tulevikus kokkulepitud hinnaga; 20. Investeerimisfond - rahade kogum, mis koosneb paljude investorite rahadest. Liigitus: · Rahaturufond · Võlakirjafond · Segafond · Fondifond · Aktsiafond · riskikapitalifond 21. Optsiooni tähtaeg - viimane kuupäev, millal optsiooniomanik saab otsustada, kas optsioon kasutada või mitte.
optsioonipreemiaks. Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale. Optsiooniga seotud mõistete selgitused: Tähtaeg viimane kuupäev, millal optsiooniomanik saab otsustada kas optsiooni kasutada või mitte. Tehinguhind näitab, millise hinnaga saab optsiooni omanik aktsiaid osta või müüa. Preemia hind, mida optsioonikirjutajale makstakse optsiooni ostmisel. - Forward- ja futuur tehing täna tehtud tehing, millega kliendil on kohustus osta kokkulepitud finantsvara kokku lepitud hinnaga kindlaks määratud päeval tulevikus. Sel moel fikseerib ettevõte tulevikus laekuvate või makstavate valuutade ostu- või müügikursid ning maandab riskid, mis võivad tuleneda valuutakursi kõikumisest. Fikseeritav tulevikukurss erineb hetkel kehtivast turukursist ehk spotkursist forwardpunktide võrra.
o ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid, forwardid). 77. Omandiõigust tõendavate väärtpaberite liigid. Aktsia, investeerimisfondi osak. 78. Võlakohustust tõendavate väärtpaberite liigid. Võlakiri, obligatsioon, hoiuse sertifikaat. 79. Tuletisväärtpaberid. Liigid ja iseloomustus. OPTSIOON annab õiguse tulevikus aktsiaid osta ja müüa varem kokkulepitud ajal ja varem kokkulepitud hinnaga FORWARD JA FUTUUR- sarnane eelmisega, aga lepingupooltel on KOHUSTUS osta või müüa mingit kaupa kindlal ajal tulevikus lepingus fikseeritud hinnaga. 80. Maaklerid ja vahendajad väärtpaberiturul Väärpaberivahendaja- jur. Või füüsiline isik, kes omab väärtpaberi vahendaja tegevuslitsentsi ning kelle tegevuseks on müüa ja osta väärtpabereid maakler- agent, kes ostab või müüb oma kliendi jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu. 81. Avatud investeerimisfond
hindade muutumise tagajärjel. Franko – Märge, mis näitab seda, et saatekulud maksab saatja; saatmiskuludest vaba. Frantsiis – Frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vaheline pikaajaline leping, mis lubab frantsiisivõtjal vastava tasu eest kasutada frantsiisisandja oskusteavet ja kogemust. Fusioon – Kahe või enama ettevõtte ühinemine üheks ettevõtteks; ühe korporatsiooni omandamine teise poolt. Futuur – Tuletisväärtpaberi liik; tuleviku tehing, mis kohustab lepingupooli tulevikus müüma (ostma) mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga (erinevalt forward-tehingust on futuuri tingimused standardiseeritud ja teda saab enne lepingu lõppemist finantsturgudel ostja olemasolu korral maha müüa). Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) – Inimene, kes tegutseb ettevõtjana (pakub oma nimeltasu eest kaupu või teenuseid) ja on end registreerinud äriregistris. G
Forward lepingutega kaubeldakse tavaliselt over-the-counter turul kahe finantsasutuse vahel või ka finantsasutuse ja kliendi vahel." (Nurga, 2007:98) Üks osapooltest võtab nn. pika positsiooni, kus ta peab tulevikus ostma lepingus kindlaksmääratud vara ning teine osapool võtab lühikese positsiooni, olles kohustatud müüma sama vara lepingus sätestatud ajal. 6.2. Futuurid Loogiline samm forwarditest edasi on nende standardiseerimine, et teha võimalikuks börsidel kauplemine. Futuur ongi forwardite alaliik, mis on samuti leping kahe osapoole vahel, kus on kindlaksmääratud ajal kohustus osta/müüa kokkulepitud alusvara, milleks võib olla nafta, kuld, valuutad, aktsiaindeksid jne. 6.3. Optsioonid ,,Sarnaselt futuuridega on ka optsioon tuletisväärtpaber, mis annab omanikule õiguse, aga erinevalt futuuridest pole see kohustus, osta või müüa mingit kindlaksmääratud vara kindlaksmääratud hinnaga kindlaksmääratud ajal tulevikus
tõendav väärtpaber, mis hääleõigust ei anna, kuid talle garanteeritakse dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest Tuletisväärtpaberid e derivatiivid kujutavad endast õigust või kohustust osta/müüa mingit finantsvara. Jagunevad: *optsioonid võimalus suhteliselt väikese summaga panustada aktsia oodatava tõusu või languse peale, võimaldavad maandada investeeringu riski, *forward- ja futuur tehing täna tehtud valuutatehing, millega kliendil on õigus ja kohustus osta ühte valuutat teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus 57. Võlakirjade liigitus ja olemus. Võlakirja intressi kasv, mida tähendab? 58. Optsiooniga seotud mõistete (tähtaeg, tehinguhind, preemia) selgitused. Tähtaeg viimane kuupäev, millal optsiooniomanik saab otsustada kas optsiooni kasutada või mitte
tõendav väärtpaber, mis hääleõigust ei anna, kuid talle garanteeritakse dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest Tuletisväärtpaberid e derivatiivid kujutavad endast õigust või kohustust osta/müüa mingit finantsvara. Jagunevad: *optsioonid võimalus suhteliselt väikese summaga panustada aktsia oodatava tõusu või languse peale, võimaldavad maandada investeeringu riski, *forward- ja futuur tehing täna tehtud valuutatehing, millega kliendil on õigus ja kohustus osta ühte valuutat teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus 57. Võlakirjade liigitus ja olemus. Võlakirja intressi kasv, mida tähendab? 58. Optsiooniga seotud mõistete (tähtaeg, tehinguhind, preemia) selgitused. Tähtaeg viimane kuupäev, millal optsiooniomanik saab otsustada kas optsiooni kasutada või mitte
omakapitalist. See aga nõuab krediidiasutuselt omakapitali suurendamist võimalike kahjumite katmiseks. 13. Välisvaluutariski ja intressiriski maandamismeetodid Välisvaluutariski maandamismeetodid: Bilansi immuniseerimine ehk välisvaluutapositsiooni sulgemine Välisvaluutatehingute limiteerimine Riskikindlustus tuletistehingute abil nagu valuutaforvard, -futuur, -optsioon jt. Intressiriski maandamismeetodid: Portfelli immuniseerimine ehk GAP'i või DGAP'i nullini viimine Riskile avatud positsioonide limiteerimine, üldlimiitide kehtestamine teatud protsendina eelarvestatud aastasest netointressitulust. Riskikindlustus tuletisinstrumentide abil nagu kokkulepe tulevasa forvard intressimäärakohta, intressiswap, valuutaswap, intressioptsioonid jt. lk
o Lahknev Socrates Poliitökonoomia soovib majandust ja poliitikat ühendada Riiki iseloomustab (Gilpin) hierarhia, lojaalsus, territoriaalsus, välistamine. (turg by gilpin) USA süsteemi iseloomustavad aktsionäride (shareholder) huvid. Vähene riigi roll on iseloomulik USA ja Saksa süsteemile Üldine arusaam 1980ndatel, kuidas arengumaad peaksid arenemise nimel tegutsema on tuntud kui Washingtoni konsensus Kui tuleviku arvatav kohapealne hind on väiksem kui futuuril (futuur on kallim), siis seda olukorda nimetatakse kontangoks Intra (industry) trade tähendab samasuguste riikide vahelist samade kaupade kauplemist Heckscher-Ohlin mudeli keskmes on suhtelised eelised Kaubanduse kasvule on kaasa aidanud poliitika ja tehnoloogia areng Rahapoliitilise trilemma järgi valides kontrolli makroökonoomia üle ja fikseeritud kursi, loobud rahavoogudest Rahasüsteemi eesmärk on edendada valuutaülekandeid
mõeldud tuba. Olemas on väike lava esinevate muusikute tarvis. Ruum(id) võimaldab pidada väiksemaid kontserte, tantsuõhtuid. Kord nädalas on kavas karaoke õhtu. Ettevõte on avatud iga päev vähemalt kella 23-ni. Alates 18. 00 saadaval kerged õlled ja kangemad ( kokteilid ) joogid alates 18 aastastele kodanikele. Äripind asub renditud ruumides, külastajate mahutuvus 50- 80 inimest. Iseloomustavateks sõnadeks on retro ja futuur. Natuke mõlemast. Eelised Külastajad peaks valima just selle koha, sest see on täiesti omanäoline ja teisi selliseid Pärnus ei ole. Lähimat konkurentsi pakuvad kohalikud bubid-baarid, mis aga on rohkem vanematele inimestele mõeldud ja ilma arvutikasutamise võimaluseta. Ka sisseseade on teistest tuntavalt erinev. Juriidile vorm ja kapital Juriidiliseks vormiks on osaühing omakapitaliga 40000EEK. Stardikapital 120 000 EEK on kavas saada Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse kaudu.
Võlakiri - on oma olemuselt standatdiseeritud ja vabalt võõrandav laenuleping (seda saab edasi anda) Optsioon on tuletisväärtpaber, mis annab optsiooni omanikule õiguse osta või müüa kokkulepitud hinnaga kokkulepitud ajal tulevikus optsiooni alusvara (aktsia, kaup, valuuta). Annab õiguse osta või müüa, ei ole kohustuslik. Kasutatakse riskide maandamiseks. Forward on kohustus osta kokkulepitud hinnaga ja kokkulepitud ajal tehingu alusvara. Futuur on standardiseritud forwardleping, millega kaubeldakse börsil. 9.Investeerimisfondid. Investeerimisfondide liigitus ---- 10.Krediteerimine. Krediidi liigid.Krediteerimise strateegia. Liisingfinantseerimine. Faktooring. Investeerimisfond On ühisteks investeeringutes moodustatud vara kogum (lepinguline fond) või asutatud AS, vastavalt mida või mille vara valitseb riski hajutamise põhimõtetest lähtudes fondivalitseja. Koosneb:
krediidiasutuse omakapitalist. See aga nõuab krediidiasutuselt omakapitali suurendamist võimalike kahjumite katmiseks. 34. Välisvaluutariski ja intressiriski maandamismeetodid Välisvaluutariski maandamismeetodid: •bilansi immuniseerimine ehk välisvaluutapositsiooni sulgemine; •välisvaluutatehingute limiteerimine – krediidiasutuse, valuuta-diileri, konkreetse valuuta jt riski üleandmine tehingu vastas-poolele; •riskikindlustus tuletistehingute abil nagu valuutaforvard, -futuur, -optsioon, valuuta- ja krediidiswap Intressiriski maandamismeetodid: •portfelli immuniseerimine ehk gAp-i või DgAp-i nullini viimine; •riskile avatud positsioonide limiteerimine, üldlimiitide kehtes-tamine teatud protsendina eelarvestatud aastasest netointressi-tulust, •riskikindlustus tuletisinstrumentide abil nagukokkulepe tule-vase forvard intressimäära kohta, intressiswap, valuutaswap, intressioptsioonid, swaption Lk.330-332 35. Panga omakapitali adekvaatsus
See aga nouab krediidiasutuselt omakapitali suurendamist voimalike kahjumite katmiseks. 46. Välisvaluutariski ja intressiriski maandamismeetodid Valisvaluutariski maandamismeetodid on jargmised: • bilansi immuniseerimine ehk valisvaluutapositsiooni sulgemine; • valisvaluutatehingute limiteerimine – krediidiasutuse, valuutadiileri, konkreetse valuuta jt riski uleandmine tehingu vastaspoolele; • riskikindlustus tuletistehingute abil nagu valuutaforvard, -futuur, -optsioon, valuuta- ja krediidiswap jt Intressiriski maandamismeetoditeks on: • portfelli immuniseerimine ehk gAp-i voi DgAp-i nullini viimine; • riskile avatud positsioonide limiteerimine, uldlimiitide kehtestamine teatud protsendina eelarvestatud aastasest netointressitulust, koond-VaR limiidi kehtestamine panga neto-omavahendite suhtes; • riskikindlustus tuletisinstrumentide abil nagu kokkulepe tulevase forvard intressimaara kohta (forward rate agreement −
määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). Optsioonide puhul pole optsiooni ostjal kohustust kokkulepitud tehingut teha ja sellise õiguse eest tuleb maksta. Optsiooni eest makstavat summat nimetatakse optsioonipreemiaks. Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale. Forward- ja futuur tehing on täna tehtud valuutatehing, millega kliendil on õigus ja kohustus osta ühte valuutat teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus. Sel moel fikseerib ettevõte tulevikus laekuvate või makstavate valuutade ostu- või müügikursid ning maandab riskid, mis võivad tuleneda valuutakursi kõikumisest. Fikseeritav tulevikukurss erineb hetkel kehtivast turukursist ehk spotkursist forward- punktide võrra
mille eesmärgiks on vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine. Hetkel tegutsevad pangad (9) Hansapank EÜP SAMPO Pank SBM Pank (Pretoni Pank) Eesti Krediidipank Nordea Pank Tallinna Äripanga AS Parex Pank BIG Eestis on kommertspangandus kõrgelt konsentreerunud 2 suurema panga kätte. TULETISVÄÄRTPABERID OPTSIOON leping, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa kindel arv aktsiaid (väärtpabereid) kokkulepitud hinnaga teatud perioodi jooksul. FUTUUR - (e. standarditud tähtajatehing), leping, mis kohustab lepingupooli tulevikus müüma (ostma) mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga (erinevalt forward-tehingust on futuuri tingimused standardiseeritud ja teda saab enne lepingu lõppemist finantsturgudel ostja olemasolu korral maha müüa). 29 FORWARD - tehing - finantsvara etteost või -müük; tulevikutehing, mis kohustab lepingupooli
Finantsinstrumendi liikide järgi: · võlainstrumentide turg; · omandiväärtpaberite turg; · valuutaturg; · tuletisväärtpaberite turg. Võlainstrumentide turg on maailmas väga mitmekesine. Kaubeldakse võlakirjade, kommertspaberitega jne. Omandiväärtpaberite turg on vähem heterogeenne. Kaubeldakse liht- ja eelisaktsiatega. Valuutaturg (FOREX) on koht, kus saab osta ja müüa valuutat. Tuletisväärtpaberite turul kaubeldakse tuletisväärtpaberitega (optsioon, futuur, forvard ja swap). Finantsturgude eelis on standardiseeritud teenuste pakkumine, mis võimaldab turu paremat läbipaistvust, likviidsust ja hinna objektiivset kujunemist turul. Kommertspankade eeliseks on mittestandardsete finantsteenuste pakkumine vastavalt kliendi vajadustele. Sageli pakutakse ka uusi teenuseid. Väärtpaberibörs on väärtpaberite järelturu organiseeritud ja reguleeritud vorm, kus kaubeldakse väärtpaberitega standardiseeritud kujul
Punktid ise tulenevad kahe valuuta intresside erinevusest ning hetke turukursist. Forwardtehing – praktilisest aspektist probleeme tekitab see, et: ● neid tehinguid ei saa lihtsalt müüa; ● tehing eeldab, et makse toimub päeval, mis forward-i tehingus märgitud, kui ei toimu, siis valuutatehing tuleb ikka teha kokkulepitud päeval. Seda saab elimineerida, kui tähtaeg on fikseeritud päevade vahemikuna (samas kallim). 15. Mille poolest erineb valuuta futuur valuuta swapist? Valuutafutuurid – forward, millega kaubeldakse börsil st tehing on standardiseeritud (täpne summa, täpne täitmiskuupäev). Valuuta swap - on vahetustehing. Swaptehingu puhul sõlmitakse kokkulepe vahetada kohe üht valuutat teise vastu kindla kursiga, kusjuures samaaegselt lepitakse kokku vahetada samad summad tagasi konkreetsel kuupäeval tulevikus samuti kindlaksmääratud kursiga. Kasutamist takistab tehingute suur summa. 16
võlakohustus, mis laenusaaja annab laenuandjale. Mõningates riikides kasutatakse ka veel veksleid. Arenenud väärtpaberiturul on käibel optsioonid ja futuurid. Optsioon annab selle omanikule õiguse osta või müüa kas aktsiaid või tooret kindlaksmääratud hinnaga ettenähtud aja jooksul. Neid tehinguid sooritatakse nii ettevõtete ja investeerijate kui ka investeerijate endi vahel. Optsioon on kindel tagatis ja hind, mis on ajaliselt määratud. Futuur sai alguse põllumajandusest. Olemuselt tähendab see seda, et investeerijad sõlmivad farmeritega lepingud põllumajandussaaduste kokkuostuks nõnda, et tehingud sooritatakse sügisel kindla hinnaga. Niisugused lepingud on ettemaksu- ehk forward lepingud, mille objektiks võivad olla ka muud kaubad, aktsiad või valuuta. Väärtpaberitega kauplemisel eristatakse esmast ja teisest turgu. Esmasel turul toimub uute emiteeritud väärtpaberite müük investeerijatele
annaabi.ee 
