FINANTSARVESTUSE PRINTSIIBID: Majandusüksuse printsiip – juriidilise isiku raha pole füüsilise isiku raha. Ettevõte eksisteerib iseenda huvides. Jätkuvuse printsiip – majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva organisatsioonina, kui ei ole alust vastupidiseks oletuseks. Monetaarsuse printsiip – kajastatakse kõike rahas (käibelolevas – Eestis eurodes). Kui poleks esitatud samas ühikus, siis ei saaks liita, lahutada, kokku arvestada. Raamatupidamisaruannetes kajastatakse ainult sellist informatsiooni, mida saab väljendada rahaühikutes. Perioodilisuse printsiip – Ettevõtte majandustegevus on jaotatud lühemateks perioodideks. Finantsaruanded koostatakse teatud ajaperioodide (kuu, kvartal, poolaasta, aasta) möödudes. Soetusmaksumuse printsiip – mingi objekti soetamisel kulutatud rahasumma (kõikide väljaminekute summa) = soetatud asja hind Realiseeri...
Kasutusaastate: (n + 1) - i Mahaarvestusmäär = --------------------- x 100% i N=kasutusaeg aastates i-kasutusaasta järjenumber Tegevusmahu: soetusmaksumus- likvideerimismaksumus Mahaarvestusmäär =-------------------------------------------------------------------- planeeritav tegevusmaht Mahaarvetise summa = mahaarvestusmäär x perioodi tegevusmaht Lineaar: Soetusmaksum.-lõpetamismaksumus Aasta amort = ------------------------------------------------------------ Kasulik eluiga (aastad) Kahekordne: 1 Amort määr: -----------------------------------x 2 Kasutus aeg (aastates) Amort sum...
1. Mis on finantsarvestuse ülesandeks, millele peab vastama esitatav informatsioon ja millest tuleb lähtuda finantsaruannete koostamisel? Finantsarvestuse ülesandeks on informatsiooni, mis on kasutatav juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmisel, genereerimine. Informatsioon peab ta olema tõene ja aus, asjakohane, usaldusväärne ja võrreldav. Finantsarvestuse ja finantsaruannete koostamisel tuleb lähtuda muu hulgas konservatiivsuse kontseptsioonist, mille puhul tuleb aruandeid koostada ettevaatlikult ja kaalutletult. Varade kajastamisel tuleb olla konservatiivne. Ühtlasi tuleb kajastada kõik teadaolevad ning potentsiaalsed kohustused, mille teke on tõenäoline ja suurust võimalik hinnata. 2. Loetle raamatupidamise korraldamise põhinõuded. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: korraldama raamatupidamist nii, et o...
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ....
Turu intressimäär Võlakirja hind 7% 214 000 8% 200 000 9% 187 000 VARAD / ASSETS = Kuupäev / Käibevara / Majandustehing/business transactions date current assets Lühaj. Kohustised / S Võlakirjavõlg / Raha / cash Bonds payable D (+) K (-) D (-) 31. dets 08 Jääk (31.12.2008)...
antud: Esitatud kasumiaruanne Old Victorian Bed and Breakfast Kasumiaruanne (Income Statement) 01.01. - 30.06 20X5 Tulud (Revenues) $ Omaniku investeering 300 000 Pangalaen 200 000 Tulud kokku: 500 000 Kulud (Expenses) Kinnisvara kulud -200 000 Maja renoveerimise kulud -150 000 Mööbli kulud -50 000 Köögitarvete kulud -10 000 Arv...
P9-2A 1. Hinnanguline kulu arvestus (Allowance Method) VARAD OMAKAPITAL Ebatõenäoline Ebatõenäolise laekumine (Allowance laekumise kulu Business transactions / Ostjate maksmata arved for Uncollectib...
Egle Moones 164998 TAF0070 Raamatupidamisbilanss (lihtsustatud) VARA (AKTIVA) Arvelduskonto 6,700 Hooned 210,000 Kaup 4,000 Maa 20,000 VARA (AKTIVA) KOKKU 240,700 Egle Moones 164998 TAF0070 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL (PASSIVA) Osakapital 240,700 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL 240,700 (PASSIVA) KOKKU PÄEVARAAMAT Summa Jrk nr Kuupäev ...
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realiseeritakse. Kuna saadava saepuru turuväärtus on s...
TER0440 Rahanduse alused Kodutöö 1, ülesanne 1 Pangalaenu taotleja igakuine netosissetulek on 1 800 eurot. Laenutaotlejal on juba finants-kohustusi ning need on järgmised: autoliising 250 eurot kuus ja tarbimislaenu makse 100 eurot kuus. Oletame, et panga krediidipoliitika kohaselt ei tohi igakuised finantskohustused kokku ületada 30% netosissetulekust. Oletame lisaks, et panga poolt küsitav laenuintress on 6% aastas. Küsimused: a) Leidke, milline võiks olla täiendava finantskohustuse igakuine makse. Andmed: Netosissetulek kuus – 1800€ Finantskohustused – autoliising 250€ kuus, tarbimislaenu makse 100€ kuus Selleks, et leida igakuised finantskohustused, leiame kui palju on 30% netossisetulekust. 30%*1800=540€ Täiendava finantskohustuste igakuise makse leidmiseks lahutame igakuiste finantskohustuste summast kaks pra...
Jaanus Ojasoo 109224FAY TAF0070 Raamatupidamisbilanss (eurodes) seisuga 31.12.20x0.a. AKTIVA PASSIVA Arvelduskonto 7040 Võlad tarnijatele 9000 Ostjate tasumata arved 5260 Palgavõlg 1005 Ettemakstud kindlustuskulud 2400 Osakapital 12000 Materjal 3000 Eelmiste aastate jaot. kasum 3958 Materiaalne põhivara 11010 Aruandeaasta kasum 1095 Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum -1652 AKTIVA KOKKU ...
VARAD (assets) Käibevarad (Short-Term Assets) Põhivarad (L Ostjate maksmata arved (Accounts Kontoritarbed Seadmed kuupäev Majandustehingute kirjeldus Raha (Cash) receivable) (Office Supplies) (Equipment) + (D) - (K) + (D) - (K) + (D) - (K) + (D) 01.12.2006 ...
Varad/Assets = KOHUSTISED / LIABILITIES + OMAKAPITAL/OWNER'S EQUITY Pikaajalised Põhivara / kohustised / Kuupäev / ...
Valikvastustega küsimusi oli 24, igaüks andis 1,25 punkti..Kokku 30 punkti. Ka ülesanded annavad kokku 30 (8+5+8+5) punkti. 1) Esimene küsimus oli, millistest juhenditest peab lähtuma raamatupidamises (ERS, RTJ, IASB) 2) Milline konto on kontrapassivakonto (omaaktsiad, väärtusvähend, akumuleeritud kulum) 3) Kuidas tähistatakse sotsiaalmaksu kajastamist (mitmed raamatupidamiskanded, õige on D sotsiaalmaksukulu, K sotsiaalmaksuvõlg) 4) Kasumiaruanne on : d) aruandeperioodi tulud, kulud, kasum, kahjum 5) Aktsiad kajastatakse bilansis nimiväärtuses 6) Käibemaksu ülesanne, õige vastus oli käibemaksuvõlg mitte ettemakse (oli antud T- konto käibemaks ja seal oli D ja K poole peal numbrid) nb! Kordamine 3 ülesanne 7 7) Kui kohustuste kogusumma on 90 000 ja omakapitali summa on 250 000, siis varad kokku on 340 000 8) Statistilise meetodi väärtusvähendi moodustamise raamatupi...
1) Raamatupidamise seadus: raamatupidamiskohustuslased, Algdokumendi nõuded, majandustehing, algdokumentide säilitamise kohustus, parandused algdokumentides ja registrites. 2) Tulu kajastamise tingimused. 3) Ettemaksete kajastamine. 4) Varude klassifikatsioon ning kuluarvestusmeetodid, varude kajastamine. 5) Põhivara klassifikatsioon, arvestuse põhimõtted, amortisatsiooni arvestus. 6) Tehingute kajastamine kontodel (Raha, varude, käibevarade, põhivarade, kohustiste, palga arvestus). 7) Mõisted: Vara, kohustis, omakapital, tulu, kulu, finantsvara, immateriaalne põhivara, materiaalne põhivara, õiglane väärtus, seotud osapooled. 8) Printsiibid: majandusüksuse printsiip, jätkuvuse printsiip, arusaadavuse printsiip, olulisuse printsiip, järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip, tulude ja kulude vastavuse printsiip, objektiivsuse printsiip, konservatiivsuse printsiip, avalikkuse printsiip, sisu ülimuslikkuse printsiip.
ANTUD Delta Corporation Finantsseisundi aruanne (väljavõte) 31.12.2004 Omakapital (Stockholders' equity) Aktsiakapital (Paid-in capital) Eelisaktsiad (Preferred stock) (5%, nimiväärtus 10 $ , lubatud emiteerida 50 000 tk, emiteeritud 0 tk) Lihtaktsiad (Common stock) (nimiväärtus 2 $, lubatud emiteerida 100 000 tk, emiteeritud ja käibel 10 000 tk) Aazio - lihtaktsiad (Paid in capital in excess of par - common) Aktsiakapital kokku (Total paid-in capital) Jaotamata kasum / kahjum (Retained earnings / deficit) Omakapital kokku (Total Stockholders' equity) VASTUSED ÕPIKU KÜSIMUSTELE 1. 5...
P10-2A päevaraamat Majandustehing Kuup. Kontod Deebet Kreedit 01.01.2007 Vana mootorsõiduki vahetamine samalaadse uue vastu Uue sõiduki turuhind 176 tuh, Mootorsõiduk (uue sõiduki soetusmaksumus) 146 000 vana vahetusväärtus 70 tuh, ülejäänud tasuti rahas. Akumul. depret. (vana mootorsõiduki) -90 000 Vana sõiduki bilansiline jääkmaksumus 40 tuh ja Mootorsõiduk (vana sõiduki soetusmaksumus) 130 000 vahetusväärtus 70 tuh, seega realiseerimata kasum 30 tuh, Raha (uue sõiduki turuhind 176 000 - vana sõiduki turuhind 70 000) ...
Aktivas tuuakse välja: Ettemakstud maksud Algdokumendi kohustuslik rekvesiit ei ole DEBITEERITAV KONTO Algdokumendi kohustuslik rekvisiit ei ole: SUMMA SÕNADE JA NUMBRITEGA Aruandeperioodi kuluna kajastatakse: TEHTUD KULU Aruandeperioodi tuluna kajastatakse: TEENITUD TULU Avansskulu korrigeerimisel: suurenevad kulud ja väheneb vara Avansstulu korrigeerimisel: SUURENEVAD TULUD JA VÄHENEVAD KOHUSTISED Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing: KAUBA SOETAMINE SULARAHA EEST Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing:AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE KASUMI ARVEL Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: Kreditoorse lühivõla tasumine pangakontolt Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: LAENU VÕTMINE Deebet: On konto vasak pool Ettevõte peab avalikustama kõik tingimuslikud kohustised. See on: Olulisuse printsiip Ettevõtte juht ostis ettevõtte krediitkaardiga omale koju mööblit. Ta eksis: MAJANDUSÜKSUSE PRINTS...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond AVATUD ÜLIKOOL SISSEJUHATUS ETTEVÕTTEMAJANDUSSE MAJANDUSARVESTUS Koostanud lektor Kertu Lääts Tartu 2004 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandus- tegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Majandusarvestus toodab infot kahel eesmärgil: - otsuste tegemiseks ettevõttes või - aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Seega info...
LÄÄNE - VIRU RAKENDUSKÕGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Else Luik JUHTIMISARVESTUS, SELLE OLEMUS NING SEOSED FINANTSARVESTUSE NING INFOSÜSTEEMIDEGA Äriökonoomika kursusetöö Õppejõud: Raili Kuusik Mõdriku 2012 2 SISUKORD JUHTIMISARVESTUS, SELLE OLEMUS NING SEOSED FINANTSARVESTUSE NING INFOSÜSTEEMIDEGA.....................................................................................1 SISUKORD....................................................................................................................3 SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. JUHTIMISARVESTUS JA SELLE OLEMUS......................................................... 5 3. JUHTIMISARVSTUSE SEOSE...
1. Pagarilt ostetakse väikseid kooke hinnaga 6 krooni tükk. On teada, et jääktulu määr on 15%. Milline on koogi müügihind? ÜMH 100% ÜMK= 6 krooni 85% JTmäär= 15% 6 - 85% 85x= 600 x 100% x= 7 Vastus: Koogi müügihind on 7 krooni 2. Ettevõtte kulud ühele tootele eelarve järgi kui toodetakse ja müüakse 10 000 toodet on järgmised: Põhimaterjali kulu 15 krooni Põhitöötasu kulu 5 krooni Tootmise lisakulude muutuv osa 10 krooni Tootmise lisakulude püsiv osa 20 krooni Müügikulude muutuv osa 2 krooni Müügikulude püsiv osa 4 krooni Leida: tootmiskulude kogusumma, kui valmistatakse 20 000 toodet; perioodikulude kogusumma, kui müüakse 5 000 toodet. Tootmiskulude kogusumma (20 000 tk): 10 000 20 000 15 x 10 000= 150 000 300 000 5 x 10 000= 50 000 100 000 10 x 10 000= 100 000 200 000 20 x 10 000= 200 000 200 000 500 000 800 000 Perio...
Juhtimisarvestuse olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Juhtimisarvestuse eesmärgid ja korraldamine ettevõttes 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead juhtimisarvestuse suunitlust; ·oskad välja tuua juhtimisarvestuse peamisi ülesandeid; ·tunned juhtimisarvestuse ja finantsarvestuse erinevusi. 2 Juhtimisarvestuse eesmärgid ja korraldamine ettevõttes Juht on ettevõttes isikuks, kes peab endale selgeks mõtlema, kuhu tema poolt juhitav organisatsioon jõudma peab. Tuleviku konkurentsieeliste kindlustamine eeldab analüüsi ja tulevikuplaanide tegemist. Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni tuvastamine, mõõtmine, kogumine ja analüüs mis peab tagama juhtimisotsuste langetamise. Juhtimisarvestus eeldab süsteemi loomist info kogumiseks, talletamiseks, süstematiseerimiseks ning kättesaadavaks muutmiseks. Eesti ettevõtete üheks suhteliselt levinud probleemiks on andmete...
ARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (Internationa...
Erinevad kulud erinevateks otsustusteks Otsuste langetamisel lähtutakse olulistest kuludest antud otsuse puhul Olulised ja mitteolulised kulud • Olulised kulud – Mõjutatud otsustest – Tekivad tulevikus – Erinevad alternatiivide vahel • Mitteolulised kulud – Ei mõjuta otsuseid – Pöördumatud kulud • On tekkinud minevikus • Otsus ei mõjuta • Ei saa muuta 2 Eemaldada toode või sulgeda osakond/territoorium? 3 Mida silmas pidada? • Kas eemaldatav toode, osakond või territoorium panustab üldkulude katmisse? • Kas püsikulud jäävad endiselt ettevõtte jaoks alles? • On seal mõni püsiv otsekulu, millest vabanetakse sulgemise/eemaldamise puhul? • Kas toote, osakonna või territooriumi sulgemine mõjutab teiste toodete müüki? • Mida saaks teha vabanenud tootmisvõimsusega? 4 5 • Focus on a decrease in volume Kulu...
1. Toote müügihind on 80 krooni ja muutuvad kulud toote kohta on 60 krooni. Ettevõtte püsikulud aastas on keskmiselt 200 000 keooni. Mitu toodet tuleks müüa, et kõik kulud oleksid kaetud tuludega? Tk kohta MH= 80 kr MK= 60 kr PK= 200 000 (80 60)* x 200 000=0 20x- 200 000=0 20x= 200 000:20 x= 10 000 tk Vastus: 10 000 tk tuleks müüa, et kõik kulud oleksid kaetud. 2. Mügimaht on A, muutuvad kulud on B. Jääktulumäär on 40%. Püsikulud on 50 000 krooni ja ärikasum on 100 000 krooni. Leida puuduvad arvväärtused. MK= B NK= A NK- MK= JT- PK= EBIT Jääktulumäär= 40% JTmäär= JT tk kohta/Müügihind Püsikulud= 50 000.- JT määr= JT/NK* 100% EBIT= 100 000.- NK 100% MK 60% JT 150 00...
Ühtse kuluarvestussüsteemi tunnused (eeldused): võrreldavad kuluaruanded, kehtestatud arvestusperioodid, kulude liigitamise alused, kulude jaotamise alused, varade hindamise alused. Traditsiooniline kuluarvestus- kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks ning arvestatakse kõik kulud kuluobjektidele, kasutades mahupõhiseid kulukäitureid. Traditsioonilises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Kaudkulud paigutatakse kulukohtadele ning pärast seda jaotatakse traditsiooniliste kulukäiturite abil kuluobjektidele. Traditsioonilise kuluarvestuse eelised: Otsekulud on olulised; Kaudkulud on suhteliselt väikesed; väike toodete nomenklatuur; tootmisprotsess lihtne; tehnoloogia stabiilne; lihtne organisatsiooni struktuur Puudused: 1)Ei anna muutuvas keskkonnas piisavat ülevaadet kulude kujunemisest organisatsioonis. 2)Tegevuste ja tehingute kulud ei ole alati seotud toode...
PROJEKT küla kogukonna elujõu säilitamine vao külamaja renoveerimine Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhendaja: Jana Kukk Vastutusvaldkonnad Click to edit Master text styles Projektijuht, turvaülem, Second level turundus- ja logistikajuht Third level Ulvi Fourth level Fifth level Töö meediaga , PR- mänedzer , sideülem - Rita Töö vabatahtlikega , töödejuhataja ja IT- juht- Siret ...
4. Finantsarvestus ja finantsaruannete koostamise reguleerimine Eestis. 4.1. Mõisted Majandustehing on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus. Algdokument on majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend, millel peavad olema vajalikud andmed. Raamatupidamiskohustuslane on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna (riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Raamatupidamisarvestus on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mil...
RAAMATUPIDAMINE JA MAJANDUSANALÜÜS KODUTÖÖ 1.Kirjelda ettevõtte finantssüsteemi. Finantssüstteem koosneb: • Finantsarvestus • Kuluarvestus • Juhtimisarvestus millest info liigub finantsjuhile ja sealt edasi ettevõttejuhile. 2.Milline on juhtimisarvestuse roll? Juhtimisarvestuse eesmärk on varustada ettevõttejuhte otsustamiseks vajaliku infoga (eelarvestamine, prognoosid, analüüsid) 3.Milline on finantsarvestuse roll? Finantsjuhtimine tegeleb ettevõtte kasumlikusega (raha ning vara efektiivne kasutamine ) 4.Mille poolest erinevad juhtimis- ja finantsarvestus? Finantsarvestus tegeleb tehingutega mis on juba toimunud aga juhtimisarvestus planeerib tehinguid mida pole veel toimunud so. Finantsarvestus tegeleb minevikuga aga juhtimisarvestus tulevikuga. 5.Mis on bilanss? Bilanss on raamatupidamisaruanne mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla ...
1 KULUARVESTUSE OLEMUS JA EESMÄRGID Kulude arvestuse erinevatest definitsioonidest tuleneb, et kulude arvestus on: Kulude arvestus (cost accounting) on organisatsiooni ressursside omandamise ja kasutamise aruandlus, mis varustab infoga nii juhtimis- kui ka finantsarvestust. See tähendab, et toimub kulude kajastamine nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastamisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüs ja selle rakendamine ettevõttesiseses juhtimisarvestuse protsessis (toodete ja teenuste omahinna kalkuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundamisel jne). Kulude arvestus on kulude juhtimise allsüsteem, mis on seotud toodete, teenuste, projektide, tegevuste jt ...
Oliver Niinas AS Eesti Post ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Kooli praktikajuhendaja: Aili Trumm Ettevõtte praktikajuhendaja: Andrus Liiv Tallinn 2010 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Ma valisin antud ettevõtte, kuna mul puudus praktika koht ja sellisel raskel ajal oli peaaegu võimatu endale praktika paika leida. Töö Eesti Postis on mulle varemgi meeldinud, kuna see on mitmekülgne töö ja seal on piiramatult vabaaega ning inimesed tunnustavad üksteist saavutuste ja muude tähtpäevade puhul. Praktika algas 27.03.10 ja lõppes 02.06.10, mis kestist kokku 12 nädalat. Praktika teemadesse kuulub, ettevõtte üldtutvustus,ettevõtte ajalugu, ettevõtte põhitegevused,lahti seletatatud mõisted, logistika divisjon ja tema põhikäigud, ettevõtte kvaliteedipoliitika,ladude planeerimine ja praktikal käimise kõige olulisemad momendid. Praktikas tegelesin ma pa...
Arvestuse alused Punktid 32/45 Hinne 70 maksimumist 100 Rahuldav Tagasiside Küsimus 1 Kas väide, et majandusarvestuse koostisosadeks on finantsarvestus, juhtimisarvestus, kuluarvestus, finantsaruannete analüüs, audiitorkontroll, eelarvestus, maksuarvestus on: Õige Vale Tagasiside Õige vastus on: Õige. Küsimus 2 Mis tekib minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja millest vabanemine nõuab tulevikus ressurssidest loobumist? Kulu Tulu Kohustus Vara Tagasiside Õige vastus on: Kohustus . Küsimus 3 Milliste sünteetiliste kontode juurde võib moodustada analüütilised kontod: Kõikide püsivate kontode Kõikide kontode Ainult kasumiaruande kontode Ainult bilansikontode Tagasiside Õige vastus on: Kõikide kontode. Küsimus 4 Aktivakonto lõppsaldo arvu...
Tunnikontroll 1. Täida lüngad nii, et mõiste oleks õige 1. Kuluarvestus jälgib kulude kajastamist nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastamisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüsi j a s e l l e rakendusi ettevõttesiseses juhti misarvestuse protsessis (toodete ja t e e n u s t e o m a h i n n a kalkuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundamisel jne). 2. Kuluobjekt on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. 3. Kulukohtade arvestuses selgitatakse, miks ja kus (millistes organisatsiooni struktuuri või protsessi osades) tekivad erinevad kulud. 4. kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm. 5. Sageli on kuluobjekt ja kulukoht samad mõisted. 6. Kulukogum On loogiliselt sarnaste tunnuste alusel (asukoht, töötaja, tegevus, funktsioon, seade) kokku kogutud kulude grupp, millel on sama kulukäitur. 7...
III KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED 1 Millistele (ehitus) hangetele kohaldatakse Eestis võistupakkumist Riiklikele ja munitsipaalehitistele Kui finantseeritakse täielikult või osaliselt o Riigieelarvest või riiklikest fondidest o Riigiettevõtete ja riiklike AS poolt o KOV eelarvest või fondidest o Munitsipaalettevõtete poolt 2 Riigihanke kohaldamise piirmäärad o Asjade või teenuste hankelepingu korral 30 000 eurot o 3 Marketingi definitsioon. Mida tähendab marketingi plaani elluviimine? Marketing on juhtimisfunktsioon, mis korraldab ja juhib äritegevust eesmärgiga muundada kliendi maksuvõimelisus nõudluseks, saades sealjuures kasumit ja täites firma muud eesmärgid. Vajadusest ja tarbijast lähtuv määratlus: Marketing on tegevuste kogum, millega selgitatakse, millised on vajadused, teavitatakse tarbijat nende teenuste ja toodete olemasolust ja toimetatakse need tarbijale. Pl...
AUDITEERIMISE ALUSED Audiitori ülesandeks on finantsarvestuse/aruannetele hinnangu andmine. Audiitor auditeerib aruandeid selleks, et leida vead, tahtlikud või mitte tahtlikud. Audit ja audiitor on üldmõisted. A VA SA VANDEAUDIITOR SISEAUDIITOR - Tegevust reguleeriti erinevate aktidega - tegevust ei reguleeritud - Varem nimetati välisaudiitoriks - funktsioon kõikehõlmav - Auditeerib finantsaruandeid ja nende kvaliteeti Audiitoritel peavad tegutsemiseks olema vastavad litsentsid/ load. Audiitori ameti jaoks tuleb läbida vastav eksam. Audiitorid võivad osutada ka muid teenuseid peale auditeerimise. 4 PRINTSIIPI, MIS ENAM EI KEHTI 1. Kassapõhine ja tekkepõhine arvestus- FIE-d võivad kasutada kassapõhist arvestust. ...
1. Mikroökonoomiline taust Turg- Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Protsessuaalses mõttes on sisuliselt tegemist kõikvõimalike vahetustehingute pidevalt toimiva süsteemiga. Turutasakaalu kujunemine D=S, ehk nõudlus=pakkumisega Kulu- mistahes majandusressurssi loovutamine ehk kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigitus:finantskulud ja loobumiskulu ehk alternatiivkulu ehk majanduskulu. Loobumiskulu - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Logistikateenuste kogus on piiratud, mistõttu tarbijal tuleb teha valikuid.Näited : 1)Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana. 2) Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel. Fi...
JUHTIMISARVESTUSE AINE:juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. juhtimisarvestus hõlmab spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mis võimaldavad juhtkonnal saada vajalikku infot,seda analüüsida ja tõlgendada ning selle tulemusena langetada olulisi otsuseid.põhieesmärgiks on õigeaegselt selgitada ressursid,mis on vajalikud tootmistegevuseks ja turustamiseks, andes sellega infot juhtkonnale õigete äriotsuste langetamiseks. FINANTSARVESTUS JA JUHTIMISARVESTUS:1)juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid firmasiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka väliskasutajateni.2)juhtimisarvestus on suures osas suunatud tulevikku. Finantsarvestuses on põhirõhk minevikus toimunud tehingute kajastamisel.3)juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud.4)juhtimisarvestus rõhutab andmete olulisust ja paindlikkust.5)juhtimisarvestuse puhul ei ole oluline punktuaalne täpsus,vaid mitterahalised andmed.6)fi...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R16 KÕ Laura Potsepp TINEVEX OÜ Praktikaaruanne Koolipoolne juhendaja: Siiri Luts, MA Ettevõttepoolne juhendaja: Eveli Vaarend Valga linn 2017 1 SISUKORD SISUKOR 1.1Ettevõtte sisekeskkond...........................................................................................5 1.2Ettevõtte tegevusala ja selle analüüs......................................................................6 1.3 Äri (turundus) keskkond ja selle mõju praktikaettevõttele...............................6 2MAJANDUSSÜNDMUSTE DOKUMENTEERIMIE JA KIRJENDAMINE............8 2.1Raamatupidamistreguleerivad õigus- ja normatiivaktid, sh raamatupidamise sise- eeskiri.............................................................
Kontode mõiste ja ehitus. Iga majanduslik tehing muudab bilanssi. Bilanss ei näita jooksvaid muudatusi, kuna ta koostatakse reeglina üks kord aastas (vajadusel kvartalis, kuus). Jooksvat ja kronoloogilist arvestust peetakse kontodel. Raamatupidamisliku kande koostamist nimetatakse lausendi moodustamiseks ehk kirjendi koostamiseks. Seega peab iga kirjendi aluseks olema ainult vastav algdokument.( kassaorderid, tsekid, arved, jne.). Ilma algdokumendita ei tohi kirjendada ühtegi majandustehingut. Kontod on finantsarvestuse abivahendid, varade, kohustuste, kapitali ja majanduslike protsesside jooksvate majandustehingute liigitamiseks. Nii avatakse eraldi kontod kassale, pangale, põhivahenditele, pangalaenule, jne. Seega ühele kirjele võib avada mitu kontot. Skemaatiliselt kujutab konto endast kahepoolset tabelit, kus vasakut poolt nim. deebetiks ( D)ja paremat poolt nim. Kreeditiks(K). Analoogselt on üles ehitatud ka RMP raamatud j...
1. Valmistoodangu ja lõpetamata toodangu soetusmaksumus ei lülita järgmisi kulusid: a) turustuskulud b) tootmisseadmete amortisatsioon c) laokulud d) arengukulud e) tootmisseadmete remondikulud f) materjali maksumus g) müügijuhi palk 2. Varud on: a) vara, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus b) laos olevad kaubad c) kliendi poolt tellitud kaubad, mis ootavad ärasaatmist d) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel 3. Varude hindamise meetodid: a) kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod b) reserveerimismeetod c) FIFO meetod d) individuaalmaksumuse meetod e) õiglase väärtuse meetod 4. Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja a) ostetud kaubast b) lõppvarust c) müüdud kaupade soetusmaksumusest d) võimalikust müügikäibest soetushinnas 5. Amortiseerimise meetodid: a) lineaarne meetod ...
raamatupidaja eriala II kursus iseseisev töö õppeaines - finantsarvestuse põhimõtted teema - nõuete ja ettemaksete arvestus TÖÖ EESMÄRK – Õppija teab nõuete s.h. ebatõenäoliste- ja lootusetute nõuete arvestuspõhimõtteid, tunneb erinevaid arvestusmeetodeid ja oskab koostada vastavaid raamatupidamislausendeid. TÖÖ SISU – Ülesanded nõuete ja ettemaksete arvestusest ning ebatõenäoliste nõuete arvestusmeetoditest. ÕPPEMATERJAL J.Alver , Finantsarvestus, Deebet, 2009.a. Tunnimaterjalid HINDAMISKRITEERIUMID kõik etteantud ülesanded on lahendatud arvestuskäik on esiatavas töös kajastatud ülesannete lõpptulemus on õige töö on esitatud tähtajaks Ülesanne 1 Lõpeta lause a) Müügiarve koostamisel tehakse raamatupidamislausend... D nõuded ostjate vastu K müügitulu selle tagajärjel muutub kasumiaruande ...
LOENG 1 Majandusarvestuse valdkonnad Finantsarvestus (raamatupidamis) – ettevõtete jaoks finantsaruannete koostamine ja analüüsimine. Juhtimisarvestus – juhtkonna poolt ettevõtte üksiktegevuste ja allüksuste plaanimine, hindamine ja kontrollimine. Kinnitab ettevõtte ressursside vastavat kasutamist jne et juhtkond saaks vastu võtta õigeid otsuseid majandustegevuse efektiivsuse tõstmiseks. Kuluarvestus – eelarvete ja muude kulude kehtestamine ettevõtte erinevatele toimingutele. Maksude arvestus – tehniline valdkond; on seotud riikliku maksuseadlusandlusega. Auditeerimine – süsteemne hindamisprotsess et teha kindlaks ettevõtte majandustegevuse ja selle info kajastamise vastavus teatud kriteeriumitele. Tulemuste edastamine huvigruppidele. Finantsjuhtimine – tagamaks ettevõte finantseesmärkide püstitamise; Finantsressursside tagatuse ja muude ressursside kindlustuse. Majandusaastaaruanne ja kontod – Kohustus esitada igal ettevõttel äri...
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestus R14 Kätlin Lindmäe KOHUSTUSED referaat Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1 KOHUSTUSTE MÕISTE JA PÕHITUNNUSED.................................................4 1.1 kohustuste liigitamine........................................................................4 1.2 kajastamine bilansis...........................................................................5 1.2.1 Lühiajaline kohustus võlad tarnijatele..........................................6 1.2.2 Lühiajaline kohustus võlad töövõtjale...........................................6 1.3 kohustuste hindamine........................................................................7 2 ERALDISED............................................................
1. Teehoiu ökonoomika aine a. Veondus - majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud kommunikatsioone (nn füüsiline infrastruktuur), poliitilist ja õiguslikku keskkonda (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge. Transpordivõrk - Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri kogum teatud piirkonnas. Transpordisüsteem (-klaster) hõlmab ka - Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne - Juhtimis- ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsemisorganitest. b. Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee...
KULUDE JA TULUDE KAHEKORDSE KIRJENDAMISE SÜSTEEM Äritegevus toob enesega kaasa mitmeid kulusid, mis raamatupidamise arvestuses on grupeeritud. Seega on vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse süsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. Kuluarvestussüsteem on kuluarvestuses kasutatavate võtete kogum, mida kasutatakse kulude registreerimiseks, töötlemiseks ja selle kasutamiseks. Kuluarvestus on alati kõikides ettevõtetes reaalselt olemas, mis on oluline juhtimisotsuste vastuvõtmiseks vajalik. Tihti töötatakse ettevõtetes välja ka terveid kuluarvestuse süsteeme, mis peavad olema paindlikud ja kohandatavad. Ühtne kuluarvestus kujutab endast samade kuluarvestusmeetodite, põhimõtete kasutamist kogu ettevõtte ulatuses. Seega võimalus teha kuluvõrdlusi ja kõrvaldada liigseid kulutusi. Kuluarvestust ettevõttes on vaja: 1) juhtidele, et saada majanduslikku tagasisidet ettevõtt...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK 16 KÕ Grete Rudenaite KAUBAVARUSID MÕJUTAVAD TEGURID Referaat Juhendaja: Liina Maasik, MA Mõdriku 2018 1 SISUKORD VARUD JA VARUDE LIIGID..............................................................................3 SISSEJUHATUS...................................................................................................5 NYX PROFESSIONAL MAKEUP......................................................................6 SUUSAD...............................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................8 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut Kristina Mazova PRAKTIKAARUANNE Õppekava TAAB02/15, peaeriala keskkonna- ja säästva arengu ökonoomika Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 3 Isiklike eesmärkide ja ülesannete püstitamine....................................................................................... 3 Valitud praktikakoha valikukriteeriumid .............................................................................................. 3 1. PRAKTIKAKOHA TEGEVUSE ANALÜÜS ............................................................................. 4 1.1 Circke K AS-i iseloomustus ...............................
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus LM21 Kalamägi Helina Laomajanduse eriala sõnastik Paide 2008 A abc analüüs - Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Administratsioon - ettevõtte asutuse juhtkond Akt on dokument, mis koostatakse komisjoni või selleks volitatud isiku poolt mingi fakti, seisukorra või toimingu fikseerimiseks Aktiva on objekt, mis on ettevõtte valduses ning mille kasutamisest saab ettevõte tulu ehk kasumit Aktsiis on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele Algdokument on kindla vormi ja tähendusega teabeallikas ehk kirjalik tõend, mis kinnitab majandustehingi toimumist ja millel peavad olema kohustusliku andmed Allianss - liit või ühendus riikide ja oranisatsioonide vahel Alternatiivne - ühte kahest võimitmest võimalusest mõõnev Apellatsioon - edasikae...
Kuluarvestus logistikas – 1 kontrolltöö 1. Mikroökonoomiline taust (loeng 1) a. Turg, vaba- ehk atomaarturg, turutõrked, tasakaaluhind ja –kogus Turg - Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Vaba- ehk atomaarturg – Praktikas: Turg, mis toimib nimetamisväärsete riigipoolsete kitsendusteta. Teoorias: – vabaturu abstraktsioon, mis ei ole mitte kunagi ega mitte kusagil eksisteerinud Turutõrked: Tasakaaluhind (p*) – hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku Tasakaalukogus (q*) – kogus, mille korral antud hüvise nõutav ja pakutav kogus on võrdsed b. Hinnakujunduse parim lahendus (piirkulu alusel) Parim lahendus (first best solution)– Ressursside kasutus on sotsiaal-majanduslikult efektiivne ehk Pareto-optimaalne (-efektiivne), kui lisanduva toote või teenuse väärtus ühiskonnale on sama suur...
Raamatupidamine Infotarbijad Sisetarbijad Ettevõtte tegevjuhtkond Teised otsustajad ettevõttes Keskastme juhid Töötajad Välistarbijad Investeerijad ( aktsonärid) Raamatpidamiskohustlaseks on: a) Eestis registreeritud era- või avalik- õiguslik juriidiline isik- b) füüsilisest isikust ettevõtja. c) Eestis registrisse kantud välismaa riühingu filiaal. Eesti hea raamatupidamistava- rahvusvaheliselt runnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse kesoleva seadusega ning mida täiendavad vastavalt käesoleva seaduse paragraaf 32 lõikel 1 väljaantavad raamatupidamise toimkonna juhendid. Milliseid raamatupidamisarvestuse meetodied on ? a) Ainult tekkepõhine b) Ainult kassapõhine c) Kassapõhine ja tekkepõhine d) Kulupõhine Tekkepõhine raamatupidamine tähenab, et--- a) Tehin kajastatakse raamatupidamises peale sõlmimist alle...
annaabi.ee 
