Eesmärgid Sven Regat Mis on eesmärk? Eesmärk on kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada. Nõuded eesmärkidele. SMART reegel. Specific konkreetne Measurable mõõdetav Agreed kokkuleppeline Realistic realistlik Timed - ajastatud Eesmärkide liigitamine Organisatsioonide eesmärke jagatakse kolmeks sõltumata sellest, kas tegu on avalike või eraorganisatsioonidega. Organisatsiooni eesmärgid Sisulised Süsteemilised Individuaalsed Ametlikud Operatiivsed Organisatsiooni eesmärgid: 1. Sisulised eesmärgid - on käegakatsutavad. Neid jagatakse kaheks: 1.1 Ametlikud eesmärgid - on loojate või juhtkonna poolt määratletud vastavalt missioonile ja strateegiale. Levitatakse väljaspoole organisatsiooni. 1.2 Operatiiveesmärgid põhinevad konkreetsetel funktsioonidel. Näitavad mida organisatsioon tegelikult soovib. ...
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES 'ETTEVÕTTE JUHTIMISE ÜLDKURSUS' (2.0 EAP) 1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid Organisatsiooni mõiste - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). Organisatsioonid jagunevad: - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha - sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus Organisatsiooni eesmärgid Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda. 2. Organisatsiooni keskkond (sisekeskkond, mikrokeskkond, makrokeskkond) Sisekeskkond Kliendid - määravad, mida org. peab tegema Klienditeenindajad - kellest sõltub kliendi rahulolu Juhid - aitavad kliend...
fikseerimise kaudu. Visiooni iseloomustavad järgmised omandused: · ta peegeldab teatud ideaali, ei ole detailne ega sisalda numbreid, · visioon käsitleb üldiselt kõrget kvaliteeti ja kõrgtasemelist tegevust, · ta on üldiseks suunanäitajaks pidevalt muutuvas maailmas, · visiooni peaksid läbi tunnetama ja elu viima nii palju inimesi kui võimalik. EESMÄRGID Eesmärk on kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada. Juhtimise ja tegevusvaldkondade toimingute alg- ja lõpppunktid. Eesmärgid tuleb püstitada iga olulise tegevusevaldkonna kohta. Iga seatud eesmärk peab kirjeldama tingimusi ja tulemusi, mida on tarvis saavutada ja rakendada. Eesmärgid peaksid olema nende täitja jaoks reaalsed, selleks et eesmärgi elluviija peab tunnetama võimalust soovitu realiseerimiseks. Seega peavad eesmärgid olema selgelt sõnastatud.
Matemaatika koolieelikutele Õpetajaraamat Endel Noor, Ingrid Rohtla Kokkuvõtte Millest lähtuda? Selles osas te võite näha kuidas Piaget` ja Bruneri järgi psühholoogiline areng seotud matemaatikaga. Ja miks me peame õpetama nii ja mitte teitmoodi. · Soovitatakse protsessi ja ainet käsitleda kontsentriliselt, s.o ühe ja sama tegevuse või mõiste juurde põhitõdesid korrates ja uusi teadmisi lisades tulla ikka ja jälle tagasi. · Väikestele lastele ei saa rääkida asjadest, mida nad oma meeltega ei taju. · Koolieelikute mõtlemist iseloomustab tsentreeritus, mittepööratavus ja objektide ja sündmuste halb säilitamine · Laps mõtestab mõisted ainult kindlate käelis-sõnaliste tegevuste teol. · Koolieelikud ei ole võimelised loogiliselt mõtlema isegi mitte konkreetsete operatsioonide ...
1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid - organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (R.Üksvärav); - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). Organisatsioonid jagunevad: - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha -sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus Organisatsiooni eesmärgid: Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda 2. Organisatsiooni keskkond (sisekeskkond, mikrokeskkond, makrokeskkond) Eesmärgid: iseloomustavad org. peamist taotlust, hõlmavad kogu org. ...
Arvestust on võimalik sooritada ainult kohapeal. Järelarvestustöö toimub kokkulepitud ajal. MIS ON ÜHISTURUNDUS? ÜHISTURUNDUS ON Sümbioosturundus, mille töötavad välja 2 või enam ettevõtet, et kasutada ära ühiselt uusi võimalusi ja saada neist ühtviisi kasu. (Majandusleksikon) Erinevate ettevõtjate ühine turundustegevus, mis on suunatud individuaalsete eesmärkide saavutamisele. (EAS'i koduleht) Inglise keeles co-marketing EESMÄRGID · kliendibaasi suurendamine · tarbijatele suurema väärtuse loomine · uutele turgudele sisenemine · toodete ja teenuste otseturundus sihtturu edasimüüjatele ja tarbijatele · kulude vähendamine · kitsamad eesmärgid (I. Mann, Turundus ilma eelarveta) EELISED · väiksemad kulud ja suurem tulemuslikkus · ühised ressursid, kogemused, jne. · riskide jagamine · suurem nähtavus · toote innovatsioon · ja muud EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS ETTEVÕTTED SAAVAD ÜHISEKS TEHA
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Erika Vederman KAALB-2 1987.a , 1999.a JA 2008.a KOOLIEELSE LASTEASUTUSE RIIKLIKUD ÕPPEKAVAD Analüüs Juhendaja: Maire Tuul Tallinn 2017 ÕPPEKAVADE ANALÜÜS Õppekavade üldeesmärkide ning struktuuri analüüs Kolmes erinevas õppekavades on erinevad eesmärgid, mis vastavad laste vanusele ja on suunatud laste arengule. Esimene õppekava (1987.a ) hõlmab kõik vanused eraldi ja punktid, millele lapsed erinevas vanuses peavad vastama. Õppekavas (1999) on iga vanuse kohta püstitatud eesmärgid, mis on konkreetsemad, kui esimeses õppekavas (1987) ning on olemas erinevate valdkondade (muusika, matemaatika jne.) tegevuskordi nädalas i...
Inimeste elu eesmärgid Elu eesmärgid loovad inimesed ise, mis sõltuvad inimeste enda mõttemaailmast ehk sellest, mida igaüks elult tahab ning ootab. Eesmärgid võivad olla suured kui ka väikesed aga annavad rõõmu ellu. Theodore Parker ütles: ,,Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse." Millised on inimeste elu eesmärgid ning kuidas jõuda selleni? Kindlasti on paljudele inimestele väga tähtis haridus. Ülikooli lõpetamine tagab selle, et me saame valida endale töö, mis meile meeldib. Kui töö meeldib ja teha seda hingega, on ka saavutused suuremad. Hea haridus võimaldab paremat sissetulekuga tööd, mis võimaldab karjääri alustada. Karjääri tegemine võib olla üks eesmärk elus. Saada ülemuseks, teha otsuseid, omada võimu ning saada paremat palka. Tähtis on see, et mida me ka ei teeks, peaks tegema seda hästi, andes endast maksimumi kõikides eluvaldkondades võrdselt. Paljud inimesed arvavad, et raha on kõige tähtsam. Raha annab paljudele ra...
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES 'ETTEVÕTTE JUHTIMISE ÜLDKURSUS' (2.0 EAP) 1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid? Organisatsiooni mõiste. Inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loodud määratletava omavahelise suhete struktuuri. Organisatsioonide jaotus: Formaalsed, Mitteformaalsed, primaarsed, sekundaarsed Sekundaarsed eesmärk: - Ei ole kuulumise fakt vaid see, mida inimene organisatsioonilt saab. Tähtis on tulemus Primaarsed eesmärgid: Inimesed koonduvad kuna neile meeldib koos olla. Väärtustatud on sellesse gruppi kuulumise fakt ning saadakse emotsionaalset rahulolu. Mitteformaalsed eesmärgid: Eesmärke pole täpselt formuleeritud, Otseseid alluvussuhteid ja õigust võimule teiste üle praktiliselt ei ole. Formaalsed eesmärgid: Organisatsioonil on kindel struktuur ja eesmärgid, seosed liikmete vahel on kindlalt määratud. Igaüks tea ...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merit Miljaste MÄNGUD LASTELE Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom, MA Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 NÄPU- JA SÜLEMÄNGUD......................................................................................................5 EMA KEETIS PUTRU...........................................................................................................5 KIISUKÕDI............................................................................................................................5 SILE TEE................................................................................................................................6 TII-TII, TIHANE......................
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Projekti kui infosüsteemi spetsifikatsioon 4. iseseisev töö õppeaines "Infosüsteemi projekti juhtimine" Autor: Eero Ringmäe 010636IAPM Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2006 Sisukord 1. Projektist.......................................................................................................................... 3 1.1.1 Projekti üldine taust............................................................................................ 3 2. Pädevusalade (rollide) vaade........................................................................................... 3 1.1.2 Rollid klientorganisatsioonis:...............................................................................
Loodava ettevõtte ülevaade ü Ettevõtte on plaanis luua, et toota meedia klippe, mis aitab firmadel või eraisikutel reklaamida oma toodet. Loodava ettevõtte ülevaade ü Ettevõtte on plaanis luua, et toota meedia klippe, mis aitab firmadel või eraisikutel reklaamida oma toodet. ü Pixel Meedia tuleb kliendi juurde ja aitab tal oma Pixel Meedia tehnikaga luua visuaalne reklaam Loodava ettevõtte ülevaade ü Ettevõtte on plaanis luua, et toota meedia klippe, mis aitab firmadel või eraisikutel reklaamida oma toodet. ü Pixel Meedia tuleb kliendi juurde ja aitab tal oma Pixel Meedia tehnikaga luua visuaalne reklaam ü Ettevõtte plaanib jõuda välisturgudele, et suurendada Oma Nime ja arendada oma süsteemi. Äriidee kokkuvõte Firma toodab erinevaid meedia klippe, nt: Äriidee kokkuvõte Firma toodab erinevaid meedia kl...
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · ...
Eesmärkide seadmine ja tähtsus minu elus Elu ohjas hoidmiseks tuleb lähtuda teatud põhireeglitest ning suureks kasuks tuleb ka eesmärkide seadmine. Iga hetk seab keegi endale mingi eesmärgi, kuid kas ta selle ka täidab on ise asi. Kuid mõnes mõttes ongi eesmärkide seadmine olulisem, kui nende täitmine, kuna tekib mingi siht, mille poole püüelda. . Eesmärke on erinevaid: pikaajalised, ühest päevast lähtuvad ning veel utoopilised eesmärgid, jne. Loetelu võiks veel pikalt jätkata, kuid põhiline on eesmärkide seadmise mõte. Nad aitavad elus edasi liikuda, kas siis neid täites või ebaõnnestudes. Igal juhul on eesmärgid justkui pidepunktideks, mille poole püüelda. Ma usun, et iga inimene on loonud endale või vähemalt peas mõelnud nn kaalulangetamisplaani, kuid lõviosal jääbki see pelgalt mõtteks. Samas annab selline eesmärkide täitmine siiski indu juurde...
Liikumismängud, kehatunnetusmängud. Leia oma jalanõud! Eesmärgid: arendada tähelepanu ja kiirust Vahendid: jalanõud Mängu käik: Kõik mängijad võtavad oma jalanõud jalast ära. Seejärel antakse neile ülesanne joosta näiteks ümber maja. Samal ajal kui mängijad jooksevad, aetakse jalanõud segamini. Et mäng oleks põnevam, võib lisada üllatusi mõne kinga sisse võib peita kivikese või käbi, toppida heina jne. Mängu võidab see, kes kõige rutem saab õiged jalanõud jalga. Põder sööb Eesmärgid: arendada reageerimisvõimet ja-kiirust Mängu käik: Juhendaja või üks rühma liikmetest on põder, kes näksib maast mustikavarsi. Teised osalejad on jahtipidavad kiskjad, näiteks hundid. Hundid on ringis ümber põdra (umbes 10 m kaugusel) ja üritavad talle märkamatult lähedale pääseda. Reeglid: See jahtija, keda põder märkab liikuvat, langeb mängust välja (või läheb tagasi alguspunkti). Mäng lõpeb, kui mõni kiskja pääseb põtra puudutama. ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Kairi Jõe Egle Pikhof Kristiina Tiitsu JUHTIMISE ALUSTE AINE LÕPUTÖÖ RAKVERE MAKSIMARKETI NÄITEL Uuringuaruanne Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 08.01.13 SISSEJUHATUS Ettevõtte alustamiseks on juhil vaja kaaluda kõiki tekkida võivaid miinuseid ja plusse. Enne personali värbamist peab juht koostama või laskma koostada kõikvõimalikud dokumendid, juhendid ja eeskirjad. Juht peab olema varemalt läbinud oma ettevõtte madalamad töökohad, alustades transporttöölisest ja müüjast kuni andmesisestaja ja raamatupidajani välja. Kui juht ei ole nendel töökohtadel töödanud, siis juhina ei oska ta hinnata nende töökohtade tähtsust ja raskusastmeid. Oma juhtimisaluste aine lõputööks pidime valima vähemalt ühe mei...
Majanduse kodutöö Majandus on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine vahet pole, mis tasandil. Organisatsioon on mingisugune teatud ühing, ettevõtmine, mille liikmed teemad midagi õilsa eesmärgi nimel. Näiteks heategevuslik organisatsioon. Ressurss tähistab vahendeid, mida on võimalik majanduses kasutada. Sageli on tootmiseks mõeldud ressursid piiratud. Sellega mõtlen ma, et inimeste rahuldamiseks ei jätku lõpmatult tasuta kasutatavaid ressursse. Tootlike ressursside alla kuuluvad: 1) Loodusressurssid 2) Inimressursid 3) Kapital 4) Ettevõtlus. Loodusressursid on esmaseks, kuna suletud majanduses sõltuvad tootmisvõimalused otseselt olemasoleva tooraine kogusest ja struktuurist. Loodusressursside hulka kuuluvad- maa, maavara, mets ning ka veevarud. Inimressursid, mida võib nimetada ka tööjõuks- on inimesed, kes kasutavad vaimseid ja füüsilisi tegureid, et toota kaupu ja osutada teenuseid. Kapitali saab k...
Kullamaa Keskkool Kalaküla Ivo Rohula Madis Aavik 09. detsember 2011 SISUKORD 1. IDEE JA MISSIOON 1.1 Idee tutvustus 1.2 Missioon 1.3 Visioon 2. JUHTKOND 3. PERSONAL 3.1 Töötajatel 3.2 Palk 3.3 Töösüsteem 3.4 Ajaplaneerimine 4. AMETIKOHAD 4.1 Personal 4.2 Keskm. brutopalk 4.3 Palgakulu aastas 4.4 Sots. maksud 5. EESMÄRGID 5.1 Lühiajalised eesmärgid 5.2 Keskmise pikkusega eesmärgid 5.3 Pikaajalised eesmärgid 6. SWOT ANALÜÜS 6.1Strenghts - tugevused 6.2 Weaknesses - nõrkused 6.3 Opportunities - võimalused 6.4 Threats- ohud 7. TURUNDUS 7.1 Strateegiad 7.2 Reklaam 7.3 Hinnad 8. FINANTSEERIMINE 8.1 Toetus 8.2 Omaosalus 9. KASUMIPLAAN 9.1 Sissetulekud 9.2 Väljamikeud 9.3 Lõppkasum 1 . IDEE, VISIOON JA MISSIOON 1.1 Idee ja tutvustus
MINU EESMÄRGID EESMÄRK Tähtsus, olulisus Edasilükkamatus Summa minu jaoks ehk kui kiire sellega 1 2 3 4 1. Saada bakalaureus (õigeaegselt) 10 5 15 2. Olla sale (45-52kg) ja ilus 5 5 10 3. Leida oma elamispind (üürikorter) 6 5 11 4. Leida uus töökoht 8 6 14 5. Minna Londonisse 4 3 7 6. Saada iga semester kõik selgeks! 8 9 17 7. Käia loengutes/ 10 10 ...
TREENINGTUNNI TÖÖKAVA Spordiklubi Tartu Tamme Kooli ujumisring Treeningrühm (treenitusaste, vanus) …12-14a, algajad…………...... Sportlik eriala ujumine Treeningrühma suurus ……12………… Tunni toimumise aeg (kuupäev) …sügis………………………….….. Treeningtunni kestvus .....1,5-2 h.............................. Tunni teema vastupidavuse arendamine, tõmmete efektiivsuse arendamine. Makrotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Eesmärk võistelda jaanuaris koolidevahelises ujumisvõistluses Mesotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Ettevalmistavas faasis tõsta maksimaalse hapnikutarbimise taset ja arendada jõudu, Mikrotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Arendada aeroobset vastupidavust Tunni (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Harjutada jalgade tööd ja tõmmete tehnikat Tunniks vajalikud õppevahendid Käelapatsid, kummili...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ä16 KÕ xxxx KULUARVESTUS TOOTMISETTEVÕTETES Referatiivne analüüs Õppejõud: Kati Nõukas MA Mõdriku 2018 SISUKORD TOOTMISETTEVÕTTE EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE JA KULUARVESTUSE SÜSTEEM......................................................................................................................4 1.1Võimalikud eesmärgid.......................................................................................4 1.2Peamised huvigrupid ja peamised tegurid kuluarvestuseks...............................4 1.3Erinevused seoses kuluarvestuse metoodikate kasutamisega............................5 SISSEJUHATUS Kui veel mõni aasta tagasi piisas kulude õigesti ja õiglaselt arvestamisest, siis nüüd see enam nii ei ole. Suunates peatähelepanu kulude arvestusele, võib ununeda peamine: milleks üldse k...
Planeerimine Planeerimine on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikus. Planeerimine võimaldab ette näha protsessi eesmärkide seadmisest nende saavutamiseni välja. Mida keerukam ja suurem on eesmärk, seda väljakutserohkem ja pikem on tee selle saavutamiseni. Planeerimise mõju teistele juhtimisülesannetele Plaanid ----------------------------- planeerimine annab suuna kõigile juhtimisülesannetele organisatsiooni personali- infovahetus eestvedamine kontrollimine kavandamine juhtimine ja motiveerimine Planeerimise tasandid Operatiivplaan detailne, suhteliselt vähe määramatust, alla ühe aasta, esmatasandi juhid Taktikaline plaan mõningane detailsus mõningane määramatus, mõnest kuust kahe aastani, keskastme juh...
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Essee Vastuolud juhtimise ja eestvedamise vahel Kadri Piht PT1 12.03.2009 Vastuolud juhtimise ja eestvedamise vahel. Juhtimine ja eestvedamine on mõlemad laialdaselt kasutatavad organisatsioonujuhtimise viisid, kuid sageli esineb nende kahe meetodi vahel erinevaid vastuolusid. Üks põhilisi vastuolusid on see, et eestvedamine on dünaamiline juhtimistegevus, mis motiveerib ja mõjutab töötajate tegevust. See on liidri ja järgijate vaheline mõjusuhe, mille eesmärgiks on ühine tõhus tegevus tööle pühendumise õhkkonnas ning põhineb mõjutamisel eelkõige läbi veenmisprotessi suhtlemise kaudu. Juhtimine seevastu seisneb eesmärgi saavutamiseks vajaliku süsteemi ja struktuuri loomises ning selleks tarvilike põhimõtete ja protseduuride väljat...
EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga ...
1. Mõisted: personalijuhtimine vs inimressursijuhtimine, erisuse põhjendus Inimressursijuhtimine - (strateegilise) juhtimise valdkond, mille sisuks on inimeste kui (strateegilise) ressursi juhtimiseks efektiivsete süsteemide loomine eesmärgiga rakendada organisatsiooni kasutuses olev inimpotentsiaal ettevõtte eesmärkide teenistusse. Kõigi juhtide vastutus ja kohustus. Personalijuhtimine - organisatsiooni funktsionaalse juhtimise valdkond, mis tegeleb töötajate leidmise, koolitamise, arendamise ja motiveerimise süsteemide ja meetodite loomise ning rakendamisega. Moodustab osa üldjuhtimisest. Personalijuhtimise ja inimressursi juhtimise erinevus on pigem rõhuasetuses: · Inimressursi juhtimine lähtub eelkõige juhtimislikust ning äriliselt orienteeritud filosoofiast ja kirjeldab eelkõige tippjuhtkonna terviklikku lähenemist valdkonnale ning juhtide vastutusala. · Personalijuhtimist käsitletakse valdavalt kui ühte funktsionaa...
Organisatsiooniks nimetatakse inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on struktuur. Organiatsiooni iseloomustavad eesmärgid, struktuur, tehnoloogia, strateegia, kultuur, mission, visioon. Igale organisatsiooni liikmele on oluline, milline on juhtimisstiil, kas õhkkond on posiitivne ja toetav, kas töötajad on tööle motiveeritud või mitte, milline on töökeskkond, millised suhted valitsevad organisatsioonis. Organisatsioonid jagunevad: Formaalsed organisatsioonid ehk ametlikud organisatsioonid. Neile on iseloomulik kindel struktuur ja eesmärgid. Seosed töötajate vahel on selgelt määratletud. Mitteformaalsed organisatsioonid ehk mitteametlikud organisatsioonid. Neile on iseloomulik see, et neil kindel struktuur puudub. Samuti pole täpselt määratletud eesmärke. Primaarsed organisatsioonid. On organisatsioonid, kuhu inimesed on koondunud seetõttu, et neile meeldib koos oll...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava MÄNGUD SÕIMEEALISTELE LASTELE Mängumapp Tartu 2010 RÕÕMU PABERIST! Vanus: ... 3 Koht: toas Laste arv: piiramatu Aeg: 15 minutit 1 tund Eesmärgid: *areneb lapse peenmotoorika *laps saab aru mõistetest korjama, viskama *laps tunneb mängust rõõmu Vahendid: ämber/kauss, vanad ajalehed Tegevuskäik: Vanadest ajalehtedest rebitakse/käristatakse pisikesed tükid ämbrisse/kaussi. Kui nõus on piisavalt palju pisikesi tükke, hakkavad lapsed neid sealt õpetaja korralduse peale peoga võtma ning kõrgele enda kohale või teistele lastele viskama. Õpetaja võib lastele kõrgemalt visata, siis saavad lapsed jälgida, kuidas paberitükk põrandale langeb või neid isegi kinni püüda. Kui nõust on kõik paberitükid otsa saanud...
Matemaatika õpetamise eesmärgid ja sisu l/a õppekavades Palun kirjutage loetu põhjal 1987. a, 1999. a ja 2008. a õppekavade võrdlev analüüs. 1.Õppekavade üldeesmärkide ning struktuuri analüüs mis on ühist, mis erinev; hinnang toimunud muutustele? Kõigis õppekavades on ühine lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös, toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. Luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja eduelamused ning toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta. Toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel. Nendes kõigis kolmes peetakse kõige olulisemaks last ja tema arengut. Erinev...
Motivatsioon lisa Arengumotivatsiooni näiteid. Kontrollkese (ingl locus of control). Inimese kontrollitunne (maailma adekvaatne tunnetus veendumus enda asjatundlikkuses) sõltub olukorrast. On asju, millega toimetulek on inimese võimuses, kuid talle endale tundub, et ta ei saa hakkama. Kui kontrollimatusetunne laieneb paljudele asjadele ja olukordadele, siis võib kõneleda juba püsivast isiksuseomadusest. Inimesele hakkab tunduma, et tal on üldse vähe kontrolli asjade üle, milles ta asub. Sellisel juhul öeldaksegi, et kontrollkese asub inimesest väljaspool. Üldiselt kalduvad inimesed olema kas seesmise või välise kontrollkeskmega. Seesmise kontrollkeskmega inimene usub, et ta on ise oma tegude peremees, välise kontrollkeskmega inimesed on pigem fatalistid- neile tundub, et ükskõik, kuidas nad ka ei pingutaks, miski sellest eriti ei sõltu ega muutu. Tunnetuslik ebakõla ehk kognitiivne dissonants. Leon Festinger (1919-1990) taipas esimes...
MATERJALIKAOD Materjalikaod võivad tekkida kahel põhilisel viisil: toodangu valmistamisel tekib töötlemis- või materjalivigade tõttu praak (on raisatud tööjõudu lisaks materjali kaole) tekivad jäätmed (kui on võimalik ümber töödelda, siis võib see muutuda põhi tegevusalaks; ohtlikud jäätmed) ETTEVÕTE JA KESKKOND II loeng EESMÄRGID Probleemide lahendamine: etapid lk 65- VÄLISKESKKOND Sfäärideks jaotatult: lk 59- 62 ökoloogiline keskkond- selle tähtsus pidevalt kasvab. Mujal maailmas on see ettevõtte juhtimise juures väga oluline. Meil sellise orientatsiooniga juhtimist ei ole, kuna see on väga kulukas. Lk 59 majanduslik keskkond- lk 61 isegi need ettevõtted kes ei ekspordi oma toodangut, ka need peavad arvestama välismajandusega, sest konkurendid võib-olla toodavad odavamalt
KOHVIKU POSTITARE OÜ ÄRIPLAAN 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1.Äriplaani kokkuvõte.................................................................................................................3 2. Loodava ettevõtte üldandmed.................................................................................................3 2.Visioon, missioon ja eesmärgid................................................................................................4 4. Ärikeskkond............................................................................................................................4 5. SWOT analüüs........................................................................................................................4 6. Toode/teenus, põhiprotsessid, omahinna arvestus....................
Inimeste eesmärgid Kui üldistada inimesi, siis ühed on need, kellele on tähtsamad materiaalsed väärtused ning teised need, kellele aga vaimsed. Eelkõige on materiaalsed väärtused tähtsad noortele inimestele, kuid vanemaks saades hakatakse väärtustama rohkem peret ning häid inimesi enda ümber. Millised on inimeste eesmärgid ja kuidas seatud eesmärkideni jõutakse? Suur osa inimestest on seadnud endale eesmärgid juba varajases nooruses. Paljudel on juba oma unistuste töökoht teada. Kuid inimeste mõttemaailm muutub vananedes ning vähesed on valinud sama ameti, millest lasteaias vaimustatud oldi. Mina tahtsin lasteaias saada pätiks, sest neil on palju raha, kuid sel aastal otsustasin, et edasi lähen õppima ettevõtlust. On palju noori, kes ei suuda ka gümnaasiumi lõpuks endale eriala valida. Poistel on lihtsam- saavad minna kaitseväkke, mis annab ühe lisa-aasta mõtete korda seadmiseks. Vahel juhtub, e...
Organisatsioon ja juhtimine Projektijuhtimine PROJEKTIJUHTIMISE ALUSED Projekt – tegevuste kogum, mida seob teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu ainulaadse tulemuse saavutamiseks (püsiv kvalitatiivne muutus, uus teenus, uus toode). Ühekordne, täpselt määratletud eesmärgiga ajutine ülesanne mis tuleb lahendada tähtaegselt, kasutades selleks kindlaksmääratud ressursse. Äriplaan – teisisõnu äriprojekt; toodete ja teenuste tootmiseks ja müümiseks ning ettevõtte rajamiseks/laiendamiseks koostatav plaan. Projekti iseloomustavad kolm piiravat tegurit: AEG, RESSURSID, TULEMUS. Aeg. Projekt toimub kindlas ajavahemikus; projekti lõpuks tuleb saavutada püstitatud eesmärgid. Ressurss. Inimesed, töövahendid, ruumid jm väärtused. Ressurss lepitakse projekti kavandades kokku, see on rahaliselt mõõdetav ja moodustab projekti eelarve. Tulemus. Projekti käigus võidakse saavutada lisaks lõpptulemusele veel...
Enesekasvatuse vaevaline rada Selles kirjandis räägin ma enesekasvatusest. Nagu juba pealkiri ütleb, on enese kasvatus tõesti raske. Enesekasvatamiseks peaksin endale püstitama kindlad eesmärgid ja nendest rangelt kinni pidama. Alustame siis nendest eesmärkidest. Minu kõige halvemad omadused on kindlasti laiskus ja suhtumine õppimisse. Kui tahan neid parandada, tuleb mul seada kindlad eesmärgid. Eesmärgiks sobiks neljadele-viitele õppimine. Selleks pean üle saama oma laiskusest. Eesmärk on püstitatud ja lahendus kerge kuid teostus saab raske olema. Et, teostus oleks kergem peaksin end iga saavutuse järel premeerima. Ja kui nii edasi mõelda ei tundu ka teostus nii raske ja võib olla suudangi oma kavatsused ellu viia. Kui ma suudaks oma eesmärgid täita võiksin järgmisel õppeaastal mõelda juba ainult viitele õppimisest kuid selle eesmärgi täitmine oleks tõesti väga raske. Kui tõesti väga tahaksin oma nõrku kohti paranda...
MINU EESMÄRGID EESMÄRK Tähtsus, olulisus Edasilükkamatus Summa minu jaoks ehk kui kiire sellega 1 2 3 4 1. Saada bakalaureus (õigeaegselt) 10 5 15 2. Olla sale (45-52kg) ja ilus 5 5 10 3. Leida oma elamispind (üürikorter) 6 5 11 4. Leida uus töökoht 8 6 14 5. Minna Londonisse 4 3 7 6. Saada iga semester kõik selgeks! 8 9 17 7. Käia loengutes/ 10 10 ...
IMPERIALISM,MAALIM 20.SAJ ALGUSES IMPERIALISM-19saj lõpp *on suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas *tunnused:kolooniad,sõjalised liidud,tehnika areng,suurriikide püüdlused maailma oma mõjusfäärideks jagada,riigid sõjakad/ agressiivsed ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED: 1.revisionistid(marxi õpetus vananenud, seda tuleb parandada) 2.vene enamlased(ainus tee sotsialismile revulutsioon ja proletariaadi diktatuudi kehtestamine) 3.tsentristlik suund (K.Kautsky püüdis leida 2 eelmise keskteed) 4.anarhistid(eesmärgiks atendaadid suurriikide valitsejatele,ametnikele) MAAILMAMAJANDUS *suurenes toodetud kaupade,teenuste hulk *maj.areng kiire,ebaühtlane *kaubandus muutus oluliseks *raudteevõrgu tihenemine *sadamate,kaubandusfirmade areng SÕJALISED BLOKID: 1.kolmikliit(Saksamaa,Austria-Ungari,itaalia) Nende riikide kolmikliiduga liitumise eesmärgid: Saksamaa -kolooniad,rivaaliks Inglismaa ja tema sõjalaeva...
+MILLINE ÕPPIJA MA OLEN? Milline õppija ma olen? See küsimus paneb mind mõtlema. Minu, kui õppija eesmärgiks on lõpetada gümnaasium ja minna edasi õppima oma unistuste eriala. Et seda saavutada, pean ma õppimise juures kõige tähtsamaks kolme punkti, mida ma alati meeles pean : kohusetundlikkus, eesmärgid ja tahe. Õppijana olen kohusetundlik. Üritan alati vajalikud hindelised tööd ja kodused ülesanded ära teha. Kohusetundlikus on omadus, mis igal õppijal peaks olema. See viib edasi ja arendab oskust iseseisvalt tööd teha. Pean õppimise juures oluliseks detailidesse süvenemist. Näiteks võin tuua näiteks matemaatika ülesande lahendamise, et tehte vastus kätte saada, tuleb tähelepanu pöörata ka väikestele detailidele ja reeglitele, olgu selleks reegliks kas või ,,miinusmärk sulu ees muudab märgi sulu sees" või klassikaline ,,korrutan, jagan, liidan, lahutan" , ilma sellistele detailidele mõtlemata on võimatu tulemus saavutada. Tuleb tähe...
1) Riigi majandustegevusse sekkumise põhjused ja vahendid. Tulude ümberjagamine (3.10) Kui turg ei toimi, raisatakse ressursse ja konkurents ei ole piisav siis on riigil põhjust sekkuda ja majandust reguleerida läbi seadusandluse ja hüvede ümber jagamisega. 2) Riigi majanduspoliitika eesmärgid. Eelarvepoliitika ja rahapoliitika: eesmärgid ja elluviijad (3.10) Eelarve poliitika: Ellu viib poliitika ja eesmärk on majanduse mõjutamine maksudega, tulu teenimise ja ka kulude kaudu. Rahapoliitika: Ellu viib Keskpank, kes jälgib valuuta stabiilsust ja tarbijahinde inflatsiooni. Eesmärk on majanduse mõjutamine nõudluse ja pakkumise läbi. 3) Maksud kui riigieelarve tuluallikas. Maksukoormus ja selle seos elanike heaoluga (3.11) Maksukoormus: On riigi põhiline tuluallikas, seos elanike heaoluga, kui kodanikud maksavad makse vastavalt seadusele on võimalik riigil rohkem tulusid jaotada, tagada erinevaid sotsiaaltoet...
RIIGI ÜLESANDED: 1)Väline julgeolek 2)Sisemine julgeolek 3)Ühiskondlik infrastruktuur 4)Keskkonnakaitse(et jaguks olemasolevaid ressursse tulevaste põlvkondadele ) 5)Sotsiaalne hoolekanne(pension,emapalk,lastetoetus jne) 6)Ühiskonna sidustamine(nt: see et pronks 88 sai teoks. ) *Aristoteles- oikonoomiline ja krematistiline rikkus. Kauba analüüs ja tootmisvahendite jaotus. ÜHISKONNA PÕHIVÄÄRTUSED MAJANDUSPOLIITIKA EESMÄRGID Primaarsed eesmärgid: 1)KORRAPOLIITILISED 2)SOTSIAALPOLIITILISED Maj. poliitika intstituitsioonid: otsustusintstuitsioonid: 1.parlament 2.valitsus 3.kohus 4.keskpank 5.president 6.riigikontroll otsustamistasandid: *rahvusvaheline(globaalsed probleemid) *rahvusriik(riiklikud huvid) *Kohalik Omavalitsus ehk KOV(rühma,isiku huvid) Mõjutusintstituitsioonid: 1.erakonnad 2.kutseühendused ja liidud 3.suured ettevõted 4.tööandjate ühendused 5.tõõvõtjate ühendused 6.meedia 7.teadus 8
Loeng 3 · Kommunikatsioon avalikus sektoris Kommunikatsioon erasektoris Kohalikud suhted PR integreeritud turunduskommunikatsiooni osana Sponsorlus ja heategevus · PR programmi ettevalmistus 5.2 PR programmi eesmärk positiivse olukorra säilitamine või ebarahuldavas olukorras positiivse muutuse esilekutsumine. Koosneb neljast etapist: · probleemide määratlus, uuring planeerimine ja programmi koostamine tegevuste elluviimine tagasiside ja olukorra hindamine · II etapp - planeerimine ja programmi koostamine Strateegia ja taktikaline plaan 5.3 Strateegia - pikaajaline põhimõtete ja peamiste liikumissuundade määratlus (n ausus ja avatus, suhelda eriala ajakirjandusega). Abiks igapäevaste otsuste langetamisel (n sponsortaotlus, infopäring) Tak...
Ettevõtja ja juhi tüüpiliste omaduste ning käitumise võrdlus ETTEVÕTLUS MIKROTASANDIL Ettevõtja Tegur Juht Makrokäsitluses räägitakse väike- ja keskettevõtetest, mikrokäsitluses aga valdavalt Juhitud tajutud võimaluste poolt. Strateegiline Juhitud jooksvalt kontrollitavate väikeettevõtetest, keskettevõtetest ka, enamasti vaid viimaste erisuste väljatoomisel. orientatsioon ressursside poolt. Põhjus: enamik väikeettevõ...
Maria Kozlova LÕE-1 Nädala õppekava: 28.09.2009.-02.10.2009.a. (04.okt. on loomakaitsepäev) Nädala teema: Loomad Nädala eesmärgid: laps eristab mitut looma liiki; nimetab igast liigist vähemalt 2 looma; teab kus vastav loom elab; viib kokku looma ja tema häälitsuse; teab et loomadega peab olema ettevaatlik ja neid ei tohi lüüa ega õrritada. Laste vanus: 4-5 a. Ainete maht: kuulamine ja kõnelemine ×3; vaatlemine ja uurimine ×1; lugemine ja kirjutamine ×1; võrdlemine ja arvutamine ×1; kunstiõpetus ×3; liikumisõpetus ×2; muusikaõpetus ×2; Kokku 13. Esmaspäev: koduloomad Teisipäev: maakoduloomad Kolmapäev: metsloomad Neljapäev: loomaaed Reede: kokkuvõte üldteemast Esmaspäev-koduloomad. Kuulamine ja kõnelemine (20 min.) Eesmärgid: Laps oskab tähelepanelikult kuulata. Aktiivselt räägib kaasa teema põhjal. Teab vähemalt kolme kodulooma. Teab mis häält vastav loom teeb. Teab et loomadega tuleb olla ettevaatlik. Istume ringis vaibal. Hakkan esi...
9 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Sisendid • Sisendid on tegevuste sooritamiseks vajalikud füüsilised, inim- ja finantsressursid; • Sisendite detailid esitatakse projekti eelarves; • Sisendite maksumus moodustab projekti üldeelarve. 10 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Vertikaalne loogika EESMÄRGID TAGAVAD EELDUSED KUI TOIMIVAD JA RISKID VÄLJUNDID TAGAVAD EELDUSED JA RISKID KUI TOIMIVAD TEGEVUSED TAGAVAD EELDUSED JA RISKID
Juhtimise alused 3 Planeerimine Ott Alemaa Tallinna Ülikool, 2012 Sissejuhatuseks Planeerimise mõiste Keskkonna määramatusega toimetuleku protsess - Mis toimub maailmamajanduses? - Milline on seadusandlus täna/ homme? - Millised on ressursid täna/ homme? - Mida teevad konkurendid? - Millised on alternatiivsed tooted? Eyjafjallajokull Planeerimise mõiste 2 Tegevussuunad - Milline toode - Kuidas toota - Milline hind - Millised turul - Millise turundusega Eesmärgid - Kasum, turuosa, käive, klientide rahulolu Protsess eesmärkide seadmisest saavutamiseni Funktsioonid Organisatsiooni kavandamine - asukoht, struktuur, ametikohad, protsessid Personalijuhtimine - värbamine, koolitamine, edutamine, väljutamine Infovahetus - protsessid, suunad, allikad, sisu + eestvedamine ja motiveerimine + kontroll Planeerimise tasand Pikaajalised plaanid (strateegia). 5-10 aastat. ...
Ettevõtte majandusõpetus Ettevõtjaks on füüsiline isik või äriühing Osaühing Oü. on piiratud vastutusega ühing. Osanikud oma varaga ei vastuta. Algkapital 10000 ( 1. sept. 1999 40000 ). Oü. vastutab oma tegude eest kogu oma varaga. Osanik ei ole oü. omanik. Ta maksab sisse algkapitali ja saab õiguse saada osa oü kasumist. Likvideerimisel õigus saada osa oü. varast. Asutamine Oü. asutamisel võivad osaleda nii juriidilised kui ka füüsilised isikud kaasa arvatud ükiskisik. Asutajate liikmeks võivad olla ka riik ( ettevõte ) või omavalitsus. Asutamisel tuleb sõlmida asutamislepining, üksikisiku puhul asutamisotsus ja põhikiri. Asutamislepingus peab kirjas olema ühingu nimi, asukoht, andmed asutajate kohta, osakapitali suurus, osaku väikseim nimiväärtus (min. 100 kr. või selle kordne), osade eest tasumise kord, aeg ja koht. Mitterahaliste sissemaksete korral hindamiskord. Asutamislep. kinn. Oü põhikiri ja ...
DIABEETILINE NEUROPAATIA Diabeetiline neuropaatia -on diabeedi tagajärjel tekkinud närvikahjustus, mis võib kahjustada sensoorsed, autonoomseid ja motoorseid neuroneid Neuropaatia levimus diabeediga patsientidel varieerub eri uuringutes 28−55% Põhjuseks on ainevahetuse häired,sellised nagu suurenenud oksüdatiivne stress, närvikoe ainevahetuse ja vereverustuse häire Riskifaktorid : vanus, diabeedi kestus, kontrollimatu hüperglükeemia, hüpertensioon, hüperlipideemia, rasvumine, suitsetamine, vähene liikumine Diabeetilise neuropaatia tüübid: Perifeerne neuropaatia (distaalne sensomotoorne polüneuropaatia) Kraniaalne neuropaatia Autonoomne neuropaatia Fookuskaugus neuropaatia Diabeetiline distaalne sensomotoorne polüneuropaatia on kõige sagedam diabeetilise neuropaatia vorm Distaalne sensomotoorne polüneuropaatia Sümptomid: Kergete puudutuste taju Häireid temperatuuri tajus Häired v...
Moraal. Kas abinõud eesmärkide saavutamiseks peavad olema õiged või piisab õigest eesmärgist? Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. Püüeldes oma eesmärkide poole, tuleb kõvasti vaeva näha, et midagi saavutada. Pole ühest ülemaailmset valitsevat hea ja kurja normi. Suurem oma inimkonnast elab erinevate moraalinormidega- oma usu ja oma rahva moraalidega. Nt. Mõnes ühiskonnas vastsündinu tapmine on õige, mõnede jaoks vale, kuna on erinevaid arvamusi, ei saa olla ühest moraalinormi.Pikaajalised eesmärgid sunnivad inimesi mõtlema selle üle, mida tuleks teha praegu, et olla edukas pikemas perspektiivis, seega eesmärkide saavutamiseks on vaja õigeid abinõusid. Minu praeguseks eesmärgiks on lõpetada keskkool ja minna edasi õppima seda, mis mind tõsiselt huvitab.Ilmselgelt pean ma püüdlema oma eesmärkide poole, nägema palju vaeva,st.õppima, õppima,õ...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Mari Hummal TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Referaat Õpetaja: Marika Kaasik Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus – rahvusvahelised suhted.................................................................................................3 1 ÜRO- Ühinenud Riikide Organisatsioon...........................................................................................4 1.1 ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted......................................................................................4 1.2 Eesti ja ÜRO..............................................................................................................................4 2 NATO e. Põhja- Atlandi Lepingu organisatsioon..............................................................................5 2.1 NATO – ...
Planeerija otsustab mida peaks grupp saavutama oma eesmärkide täitmiseks Ekspert pakub informatsiooniallikat ja teadmisi Grupi esindaja väljaspool ametlik eestkõneleja Eeskuju käitumismudeli näidis Ideoloog grupi uskumuste ja väärtuste allikas Patuoinas märklaud liikmete pettumustele ja nurjumistele 2 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 PERSONAALSED EESMÄRGID, GRUPIEESMÄRGID JA NOMINAALNE GRUPP Eesmärk on lõpptulemus, mille saavutamiseks töötavad indiviid või grupp. See on ideaalne ja täiuslik tulem, mida püütakse saavutada ning hinnatakse kõrgelt. Igal grupil on eesmärk ning igal indiviidil, kes liitub grupiga, on ka oma eesmärk. Grupil on olemas nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid, esimesed neist sillutavad teed viimaste saavutamiseks. Grupi efektiivsust saab mõõta eesmärkide kaudu, mida ta on saavutanud.
Motivatsioon ja motiveerimine Olulised komponendid õppimisel: ·Mõtlemisoskus ·Teadmised ·Õpioskused ·Metakognitiivsed oskused ·Motivatsioon Aktiivsus passiivsus Teadlik teadvustamata Üks mitu Robert J. Sternberg: motivatsioon neist kõige asendamatum, ilma selleta õppimist ei toimu. Motivatsioon õppimises seostuvad mõisted · Huvi, uudishimu · Vajadused · Väärtused · Uskumused, hoiakud · Akadeemilised, sotsiaalsed eesmärgid · Impulsiivsus · Püsivus Motivatsioon õppimises · Biheivioristid: oluline on väline motiveerimine · Kognitivistid: kuidas inimese mõtted selle kohta, miks midagi juhtus, mõjutavad selle inimese tulevikukäitumist · Humanistid: rõhutavad inimeste valikuid ja isiksuse arendamise vajadust · Kognitivistid + humanistid: mõtted, uskumused, valikud ja strateegiad Motivatsioon õppimises Mida inimesed mõtlevad oma tegevustest- ül...
annaabi.ee 
