viimine algseisundist soovitud seisundisse. Lihtsustatult on juhtimine subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena saavutatakse ressursside efektiivne ja edukas kasutamine. 2. Juhtimisfunktsioonid (management functions)- on üldised juhtimiskohustused, mis peavad olema täidetud kõigis tõeliselt tootlikes organisatsioonides. Juhtimisfunktsioonid jagunevad neljaks: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine,(valitsemine). Ent tänapäeval tuntakse 10-t juhtimisfunktsiooni. 3. Planeerimine (planning)- on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikuks. Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist, strateegia väljatöötamist ja tegevuskavade väljatöötamist. 4
kasutamisel (Kreitner 1998: 5). Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp Arusaadavalt eelistab iga omanik, et tulemusteni jõutaks ressursse kõige otstarbekamalt kasutades. Ressursid on tööjõud, raha, tehnoloogiavahendid ja oskusteave. Juhtimise ülesannetena on kõige sagedamini välja toodud neli tegevust: · planeerimine (eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaks- määramine); · organiseerimine (kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine); · eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike tööde tegemiseks); · kontrollimine (saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega). Juhtide liigid, rollid ja oskused Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse:
Juht on inimene, kellel on vähemalt üks alluv. Juhtimine on eesmärkide saavutamise protsess, tasakaalu säilitamine, teiste inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhtide põhikohustus on strateegia loomine ja organisatsiooni kujundamine selle rakendamiseks 1 Juhtimise, kui tegevuse erinevad definitsioonid: Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine sihtseisundite saavutamiseks Tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks tervikuks sulandamine eesmärkide saavutamiseks ning organisatsiooni liikmete vajaduste rahuldamiseks Eesmärkide saavutamine teiste inimeste kaudu, mis toimub muutuvas keskkonnas
Tippjuhid firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. Strateegia väljatöötamine ja selle ,,tõlkimine" organisatsiooni üldisteks tegevusteks. Allüksuste ja tegevusplaanide ja eelarvete kooskõlastamine. Üldine strateegia elluviimise ja organisatsiooni eesmärkide saavutamise kontroll. Juhtimistegevus ettevõtte terviku tasandil. Keskastmejuhid Strateegiast lähtuvate tegevuskavade väljatöötamine ja vajalike ressursside planeerimine allüksusele pandud eesmärkide saavutamise ja ressursside kasutamise kontroll. Juhtimistegevus konkreetse funktsiooni/prioriteetse allüksuse tasandil. Esmatasandijuhid üksiktoimingute elluviimine ja kontroll. Juhtimistegevus seotud eeskätt tehniliste näitajate suunamise ja kontrollimisega. Juhtimistegevus operatiivtasandi funktsiooni/väiksema tähtsusega allüksuse tasandil. JUHTIMISVALDKONNAD tootmine, müük finantsid, turundus, personal, muud 4
*Struktuur puudub 4. Primaarne organisatsioon Inimestele meeldib koos teatud tööd teha 5. Sekundaarne organisatsioon tähtis on tulemus 6. Juht - Juht on amet, millega kaasneb õigus, kohustus ja vastutus tagada organisatsiooni ettenähtud toimimine. 7. Juhtimine Juhtimine on teadus. Juhtimise eesmärk on kindlustada inimeste koostegevuse koordineeritus. Juhtimine on ka kunst. Optimaalne otsustamine. 8. Planeerimine Planeerimine on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikus. 9. Organiseerimine Organiseerimise käigus määratakse planeerimisel fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Strateegia pannakse paika, mida teha, organiseerimine määrab, kuidas teha. 10. Kontrollimine kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. 11
kasutab mõistlikult) Ei ole efektiivne ega tootlik Tootlikkus on kõrge (Raiskab, eesmärke ei saavuta) (ei raiska, eesmärke ei saavuta) Efektiivsus madal/ Säästlikkus halb Säästlikkus hea 3. Juhtimise mudel a. Mudel tervikuna, millest koosneb ja kuidas toimub? Vaja on inimesi, finantse, füüsilisi vahendeid ja infot. Ringlevad: Planeerimine ja otsustamine >> organiseerimine >> Eestvedamine >> Kontrollimine. Eesmärgid on säästlikkus ja efektiivsus. b. Juhtimine kui protsess. Muutuvas keskkonnas: piiratud ressursside max kasutamine, koostöö teiste inimestega ja tasakaal säästlikkuse ja efektiivsuse vahel peaksid põhjustama organisatsiooni eesmärkide saavutamise. 4. Juhtide tüübid a. Põhimõtteliselt millega tegelevad tippjuhid, keskastme juhid ja esmatasandi juhid?
• KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend • ἔργον (ergon)- töö • Tootmine iseendale / teistele • Tööjaotus • Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega Organisatsiooni juhtimise mudel: Organisatsiooni kavandamine • Top down mudel • Bottom up mudel • Kliendid, teenindajad, juhid, tippjuhid Juhtimise definitsioonid • Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks • Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine • Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine sihtseisundite saavutamiseks • Tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks tervikuks sulandamine eesmärkide saavutamiseks ning organisatsiooni liikmete vajaduste rahuldamiseks • Eesmärkide saavutamine teiste inimeste kaudu, mis toimub muutuvas keskkonnas Juhtimise olemus
Olulisemad: 1.Tööjaotuspõhimõte tõhus on kõrge spetsialiseeritus- ühele inimesele tuleb anda võimalikult sarnased tööd. 4.Käskude ühtsus igal alluval olgu ainult üks ülemus. 5.Suundade ühtsus sarnased tegevused peavad olema koondatud ühe ja sama ülemuse juhtimise alla. 9.Ahela põhimõtte firma kõigi institutsioonide omavaheline seostatus, võim peab kulgema ülevalt alla kindlat ahelat pidi. Sõnastas ka Juhi peamised kohustused: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine, kontrollimine. 15. Inimsuhete koolkond panid aluse psühholoogid. Töötajate vajadustega suurem arvestamine, motiveerimine, rahulolu tunne. Oluline ühtne vaim ja meeskonnatöö, enesekontrolli võimalus (inimesed ise kontrollivad, hindavad oma tööd, mitte ainult ülemused) Inimkoolk plussiks loetakse: nad aidanud arendada ja esile tuua tootmise sotsiaalset külge. Miinuseks kaldumine äärmusse- tähtsaks peeti ainult inimsuhteid. 16
Kõik kommentaarid