Planeerimine (0)

Planeerimine
Planeerimine on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikus. Planeerimine võimaldab ette näha protsessi eesmärkide seadmisest nende saavutamiseni välja. Mida keerukam ja suurem on eesmärk, seda väljakutserohkem ja pikem on tee selle saavutamiseni.
Planeerimise mõju teistele juhtimisülesannetele
Plaanid ----------------------------- planeerimine
annab suuna kõigile juhtimisülesannetele
organisatsiooni personali- infovahetus eestvedamine kontrollimine
kavandamine juhtimine ja motiveerimine
Planeerimise tasandid
Operatiivplaan – detailne , suhteliselt vähe määramatust, alla ühe aasta, esmatasandi juhid
Taktikaline plaan – mõningane detailsus mõningane määramatus, mõnest kuust kahe aastani, keskastme juhid
Strateegiline plaan – üldine, arvestatav määramatus, ühest kuni viie aastani, tippjuhid
Strateegiline planeerimine
Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna.
Eesmärkidel peavad olemajärgmised omadused:

• mõõdetavus
  
• arusaadavus
  
• motiveeritus
  
• reaalsus
  
• saavutatavus
  
• paindlikkus
  
• sobivus
  

Organisatsiooni eesmärgid on hierarhilised. Nende tipus on missioon , mis on organisatsiooni eksisteerimise põhjus. Missioon kirjeldab organisatsiooni väärtusi, püüdlusi ja olemasolu põhjusi. Tihti kirjeldatakse kliente ja turuosa, kellele tooted ja tulemused on suunatud.
Jägnevad strateegilised eesmärgid – kuhu tahab organisatsioon tervikuna jõuda kaugemas tulevikus ja seejärel lähemas perspektiivis. Järgmised eesmärgitasandid on taktikalised ja operatiivsed eesmärgid.
Planeeritakse alati keskkonna kontekstis. Planeerimise vältimatu koostisosa ongi keskkonna analüüs. Sellest lähtuvalt määratakse missioon ja tegevussuunad, hinnatakse olemasolevat olukorda ja tuletatakse vastavad tegevusplaanid.
Planerimine on kindlasti edukam , kui kavandamisele kaasata töötajad, kellel hiljem tuleb neid plaane täitma hakata. Nii tugevneb töötajate motivatsioon . Kliendi teenindamises või toote valmistamises vahetult osalejad valdavad seesugust teavet, mis kõrgematele juhtimis-tasanditele ei ulatu.
Taktikaline planeerimine
Taktikalisi plaane tehakse trateegiliste plaanide eri osade täitmiseks. Taktika keskendub inimestele ja tegevustele.
Esimene ja kõige olulisem juhtide jaoks on jõuda äratundmisele, et taktikalised eesmärgid ei ole midagi eraldiseisvat, vaid tulenevad strateegilistest eesmärkidest. Järgmine samm on konkretiseerida, sest strateegiad on sageli üldsõnalised: taktikalisel planeerimisel tuleb määratleda konkreetsed ressursid ja tegevuse ajalised piirid.
Taktikaline planeerimine nõuab juhilt mahukat tööd inimestega. Ta peab koguma infot nii firma töötajatelt kui ka väljaspool asetsvatelt inimestelt, töötlema seda ja edastama neile, kes seda kasutama hakkavad.
Kui taktikalised plaanid on koostatud, sõltub kõik sellest, kuidas neid täidetakse. Plaani edukas elluviimine omakorda oleneb oskusest kasutada ressursse ja otsustamise tõhuusest. Ka briljantne idee võib läbi kukkuda , kui selle ellurakendamisel vigu tehakse.
Taktikaliste plaanide täideviimine:

• hinnata iga tegevuse suunitluse vastamist eesmärkidele
  
• omandada ja jagada infot ja ressursse
  
• jälgida horisontaalse ja vertikaalse suhtlemise ja tegevuse integratsiooni
  

Operatiivne planeerimine
Operatiivplaane tehakse ühekordseks ja korduvkasutuseks. Esimeste hulka kuuluvad programmid ja projektid , teiste hulka mitmesugused standardprotseduurid ja –reeglid.
Plaanid ühekordseks kasutuseks

• programm – ühekordseks kasutamiseks mõeldud mitut tegevust haarav plaan
  
• projekt – ühekordseks kasutamiseks mõeldud vähem kompleksne plaan
  

Plaanid korduvkasutuseks

• standardprotseduurid – määrab tegevuste järgnevuse mingitel kindlatel asjaoludel
  
• reeglid ja regulatorid – kirjeldavad üksikasjalikult, kuidas eriolukordades käituda
  

3