Sisukord Lk3............................................................... Sissejuhatus 4-5..............................................................Charles Darwin 5-6............................................................. Louis Pasteur 6-7..............................................................Karl Ernst von Baer 7.............................................................. Karl Linne 8............................................................... Francis Crick Gregory Pincus 9................................................................Pildid 10...............................................................Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Referaat räägib kuulsate maailma bioloogidest läbi aegade. Minu töös on kõige kuulsamad ja maailma ajalugu mõjutavamad bioloogid
DNA replikatsioon Mis on DNA? DNA on päriliku info kandja. Inimese keharakkudes on 23 paari kromosoome. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. Kahekromatiidiline kromosoom kahest DNA molekulist. http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/gen/journeydna/index.html DNA struktuuri avastamine 1953. a. kirjeldasid James Watson ja Francis Crick DNA ruumilist struktuuri. Watson ja Crick Mis on replikatsioon? Replikatsioon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. DNA ahel koosneb nukleotiididest: lämmastikalus: fosfaatrühm A; G; C või T suhkur: desoksüriboos Lämmastikalused A adeniin G - guaniin T tümidiin C - tsütosiin Kus toimub replikatsioon? Seal, kus leidub DNA-d tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides, mitokondrites. Komplementaarsus
to human sciences. Easily produced scientific knowledge tends to have little value and it’s because scientific knowledge is mainly discovered and not everything will be discovered at once. First theories are formed based off of existing facts and information and then scientists look for evidence to support their theories. Sometimes they succeed and sometimes they don’t. In the case of the discovery of DNA structure and function it took countless trials and errors before Watson and Crick were able to propose the double helix. To accomplish that they relied heavily on the discoveries that other scientists had made 1 before them. Mainly on Rosalind Franklin’s X-ray diffraction images of DNA.1 The knowledge obtained took a lot of effort from many different scientists along with a lot of time to produce. The information is very useful and it is found to be very valuable, without
DNA replikatsioon Mis on DNA? DNA on päriliku info kandja. Inimese keharakkudes on 23 paari kromosoome. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. Kahekromatiidiline kromosoom kahest DNA molekulist. http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/gen/journeydna/index.html DNA struktuuri avastamine 1953. a. kirjeldasid James Watson ja Francis Crick DNA ruumilist struktuuri. Watson ja Crick Replikatsioon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. DNA ahel koosneb nukleotiididest: lämmastikalus: fosfaatrühm A; G; C või T suhkur: desoksüriboos Lämmastikalused A adeniin G - guaniin T tümidiin C - tsütosiin Kus toimub replikatsioon? Seal, kus leidub DNA-d tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides, mitokondrites. Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt
1. 4 eri nukleotiidi (A, G, C, U/T) 2. Võimalik kood:: · 1 4 AAs <20 · 2 4 x 4 = 16 AAs <20 · 3 4 x 4 x 4 = 64 AAs >>20 3. Kolm nukleotiidi annavad 64 kombinatsiooni 20 a/h. Järelikult kood degenereeruv: rohkem kui üks koodon määrab ühte a/h. Tõestused, et kood on triplet: 1. 1960s: Francis Crick et al. 2. Uuris raaminihke mutatsioone faagil T4 (& E. coli), indutseeriti proflaviiniga. 3. Proflaviin lisab või võtab ära aluspaare 4. Mutantide identifitseerimine: 1. Kasv E. coli B: r+(metsik) tihe kasv rII (mutant) harv 1. Kasv E. coli K12(): r+ (metsik) kasv rII (mutant) kasv puudub 1. Raaminihke mutatsioon põhjustab erinevusi a/h ahelas
6 sisenegi. DNA käivitab rakus uute viirusosakeste tootmise. See andiski kindlaima tõendi, et just DNA määrab pärilikkust. Et geenid koosnevad DNA-st teati juba 1944.aastal, kuid inimeste teadvusesse jõudis see avastus alles 1953. aastal. Sellel aastal tehti aga lõpp viimastelegi kahtlustele, mis asetasid küsimärgi alla DNA kui pärilikkusaine rolli. 1953. aastal tegid Francis Crick ja James Watson kindlaks DNA ehituse selgus, et tegu on molekuliga, mis meenutab kõige rohkem spiraali keeratud redelit. Francis Crick ja James Watson avastasid kaksikheeliksi. Redelipulgad koosnevad neljast lihtsast tähest: A,C,G ja T. Need on lihtsad keemilised ühendid ehk alused:adeniin(A), tsütosiin(C), guaniin(G) ja tümiin(T). C on alati paaris G-ga ja A T-ga. Need paarid moodustavad DNA spiraali redelipulgad.
tunnustega, ning ta näitas telomeeride ja tsentromeeride rolli kromosoomi piirkonnad, mis on tähtsad geneetilise informatsiooni säilitamiseks. 1940.aastatel leidis USA bioloog Barbara McClintock, et maisitaime geneetilises materjalis liiguvad ühest paigast teise ,,kontrollivad elemendid" ja avastas, et stressitingimustes migreeruvad genoomi teatud piirkonnad ja lülitavad uues asukohas geene sisse ja välja. Tol ajal ei olnud James Watson ja Francis Crick veel avastanud DNA kaksikheeliksstruktuuri ning inimesed alguses ei uskunud, läks neli aastakümmet, kuni 1983 aastal sai ta alles Nobeli preemia füsioloogia- või meditsiiniauhinna transponeeruvate elementide avastamise eest. Hiljem nähti, et geneetiline mosaiiksus esineb mitte ainult taimedel vaid ka taimedel ja inimestel. McClintock avastas transposoonide nime kandvad mobiilsed elemendid, mis kasutavad lõika-ja- kleebi-mehhanismi, et liigutada DNA tükikest mööda raku genoomi
Mendel (geenide pärandumise ja kombineerumise peamiste seaduspärasuste avastamine). Galton (eugeneetika propageerija). Weismann (lahutas genotüübi fenotüübist). Teaduslik periood · Klassikaline geneetika Morgan (geenis asuvad kromosomides). Vries (mutatsioon) · Molekulaargeneetika Watson ja Crick (DNA biheeliks). 3. Kes oli Hippokrates? Millised tänapäevalgi käibelolevad tervist käsitlevad mõtteavaldused talle kuuluvad? Hippokrates oli Vana-Kreeka filosoof ja arst. Liitpärilikkuse teooria (lapsed vanematele sarnased). 4. Kes oli Mendel ja tema tähtsus geneetika arengule? Kloostri munk ja gümnaasiumis loodusloo õpetaja.
· Proovitakse teha kõike veelgi efektiivsemaks, lihtsamaks ja odavamaks · Riik peaks analüüse rohkem inimestele kompenseerima · Analüüs peaks olema kättesaadavam erinevates asutustes · DNA-analüüsist ei tohiks saada vabalt leviv teenus - kindlad reeglid ja kokkulepped on hädavajalikud Ajalugu · 1952.a leiti kinnitust Hersey ja Chase poolt, et DNA on pärilikkuse kandja · 1953.a - avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. · 1983.a PCR ahelreaktsiooni leiutamine Kary Mullise poolt · 1988.a suudeti eraldada puhas termostabiilne DNA polümeraas Kasutatud materjal · http://www.ebu.ee/doc/DNA_analuus.pdf · http://et.wikipedia.org/wiki/Desoks%C3%BCribonukleiinhape · http://www.ebc.ee/loengud/maia_gen/sissejuhatus.htm · http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/01/25/teadus.htm#teine · http://www.ebc.ee/BIOTECHNOLOGY/Antsu_loengud/Loeng4_ 2007.pdf
lisanduda v vahetuda v DNA ahelast ära jääda, aga DNA ahelaga võib liituda ka mõni muu ühend. Kui DNA struktuuris toimub muutus, muutub ka selle pealt sünteesitav mRNA, mille tulemusena ei sünteesita õigeid valke v tekivad sünteesimisel vead. Kui valgud ei täida oma ülesandeid, on tagajärgedeks tervisehäired ja surm. d. Kirjuta, mis avastuse tegid James Watson ja Francis Crick. Avastasid DNA struktuuri 2. Võrdle DNA-d ja RNA-d. Täida tabel. DNA RNA Lühendile vastav nimetus Desoksüribonukleiinhape Ribonukleiinhape Koostises olev suhkur Desoksüriboos Riboos Lämmastikualused Adrenaliin, guaniin, tsütosiin, Adrenaliin, tsütosiin, guaniin,
Geneetika haru, kus kasutatakse organismide genoomi muutmiseks biotehnoloogia vahendeid. Seisneb DNA-lõikude eraldamises ning katseklaasis töötlemises. Töödeldud lõikude siirdamine kas sama või ka muu liigi esindaja kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Ajalugu Geenitehnoloogia valdkond tekkis alles 20. sajandi teises pooles. Alfred Hershey ja Martha Chase tõestasid, et DNA-l on oma roll pärilikkuses ning 1953. aastal kirjeldasid James Watson ja Francis Crick DNA molekuli kaksikheeliksi-kujulist struktuuri. 1974 lõi Rudolf Jaenisch maailma esimesed transgeensed hiired, sisestades võõrast DNA-d hiire embrüosse. 1975. aastal toimus Asilomari konverents. 1978. aastal tuldi välja inimese insuliiniga. Geeniteraapia Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske kahjustusega koe rakkudesse. Tänapäeval on see veel väga noor ja arenemisjärgus ravimeetod, millel on suur tüsistuste risk. Mõnel korral
mikrobioloogia tekkeks. L. Pasteur üks mikrobioloogia rajajaist K. E. von Bear embrüoloogia teke rajaja Schleiden väitis , et kõik taimed koosnevad rakkudest. Schwann näitas, et loomad ja taimed koosnevad rakkudest F. Crick mehhanismide selgitamisega J. Watson mehhanismide selgitamisega R.Hooke inglise füüsik kes avastas raku Defineeri need mõisted? Antigeen selgroogsesse organismi saatunud võõraine Antikeha neljast ahelast koosnev valks, mis on moodustunud antigeenide kahjutuks tegemiseks Biheeliks ehk sekundaarstruktuur, kaheahelaline
vahelduvatest suhkrujääkidest ja fosfaatidest Vahelduvad fosfaadidsuhkrujäägid moodustavad spiraalse heeliksi ümber omavahel spetsiifiliselt paardunud lämmastikaluste Kanoonilises DNA struktuuris paarduvad puriin ja pürimidiinalused vastavalt adeniintümiin (AT) ja guaniintsütosiin (GC) ja see paardumine hoiab DNA ahelaid koos kaksikheeliksina AT paar2 vesiniksidet GC paar 3 vesiniksidet DNA kaksikheeliks: James Watson ja Francis Crick 1953 DNA kasikheeliksi kujuline sekundaarstruktuur on üheks murrangulisemaks avastuseks bioloogias Heeliksit stabiliseerivad: Lämmastikaluste vahelised spetsiifilised vesiniksidemed Kohakuti asetsevate
päeva, s. o. 40 nädalat (10 lunaar- ehk 9 kalendrikuud), normaalseks peetakse 259-293-päevast rasedust vaadeldavaks muutus elu edasiandmine alles 19. sajandi lõpus 1826. aastal avastas Karl Ernst von Baer imetaja (koera) munaraku 1875. aastal demonstreeris Oskar Hertwig, et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku (merisiil) 1930ndatel aastatel konstrueeriti esimesed elektronmikroskoobid 1953. aastal esitasid James Watson ja Francis Crick DNA struktuuri esimese korrektse mudeli Raseduse jälgimise hõlbustamiseks on võetud kasutusele arvestuslik taandatud raseduskestuse määratlus, mille kohaselt raseduse kestust arvestatakse nädalates viimase menstruatsiooni esimesest päevast. Raseduse orienteeruv kestus on sel juhul 40 +/- 2 nädalat (keskmiselt ~280 päeva). Esimese meetodi raseduse kestuse arvestamiseks pakkus välja Franz Karl Naegele 1830. aastal.
aga 43 = 64>20) b. Aminohappetid kodeerivate koodonite arv = 61 c. Ülejäänud 3 on nonsenss või stoppkoodonid. 3. a. Geneetilise koodi pidevus aluste järjestust loetakse fikseeritud lähtepunktist ning see on pidev (ei ole punkteeritud). Kattumatus - koodonisse kuuluvad nukleotiidid moodustavad komplekti, mida on translatsiooni staadiumis vaid üks kord. Degenereeritus - üks aminohape võib olla kodeeritud rohkem kui ühe koodoniga va. Trp ja Met. b. Crick`i võnkehüpoteesi olemus ja roll esimene alus antikoodonis, mis vastab koodoni kolmandale alusele on nn võnkuvas asendis, st üks antikoodon on võimeline ära tundma rohkem kui ühe koodoni Koodoni kaks esimest alust moodustavad alati tugeva Watson-Crick`i aluspaari (A paardub U-ga ja G C-ga) tRNA antikoodoni teise ja kolmanda alusega ning omavad määravat rolli koodonspetsiifilisuse tagamisel.
ühesugusenukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga. Organellid on näiteks mitokondrid, kloroplastid, plastiidid. Organelle leidub kõigi eukarüootide rakkudes. Prokarüootidel organellid enamasti puuduvad. Organellid on arvatavasti endosümbiootilise päritoluga. Teadlased. James Watson ja Francis Crick avastasid 1953.aastal DNA molekuli biheeliksikujulise struktuuri. Robert Hook leiutas 17.saj keskpaigal valgusmikroskoobi. Matthias Schleiden uuris paljude taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Theodor Schwann leidis, et ka loomorganisme iseloomustab rakuline ehitus ja sõnastas 1839.a rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt nii taimed kui loomad on rakulise ehitusega. Karl Ernst von Baer avastas 1826
Nukleiinhapped Helerin Margus 11.05.2008 Sissejuhatus 1. Mis on DNA? 2. DNA kromosoomides 3. Mitokondriaalne DNA 4. Mis on RNA? Mis on DNA? DNA -desoksüribonukleiinhape DNA Molekul, mis kannab endas kogu pärilikku ehk geneetilist informatsiooni (1944) DNA struktuur (avastamine) 1953 James D. Watson ja Francis H. C. Crick DNA kaksikheeliksi struktuur DNA struktuur DNA on kaksikahelaline polümeer, mis koosneb nukleotiididest Nukleotiid 1. suhkrujääk 2. Fosfaatrühm 3. tsükliline lämmastikalus DNA struktuur Nukleotiid 1. Suhkrujääk 2. Lämmastikalus 3. Fosfaatjääk Nukleosiid 1. Suhkrujääk 2. Lämmastikalus DNA struktuur Lämmastikalused: Adeniin (A), Tümiin (T), Tsütosiin (C) ja Guaniin (G)
sajandist pärineb mitu pöördelise tähtsusega saavutust: evolutsiooniteooria väljatöötamine (Ch. Darwin), rakuõpetuse teke (R. Wirchow jt.), embrüoloogia teke (G. Cuvier, K. E. von Baer), mikrobioloogia teke (R. Koch, L. Pasteur), biokeemia teke (E. Fischer, O. Warburg jt.). Sajandivahetusel hakkasid välja kujunema ka geneetika (G. Mendel, T. H. Morgan) ja ökoloogia. Uued suuremad läbimurded järgnesid 20. sajandi teisel poolel pärilikkuse mehhanismide selgitamisega (J. Watson, F. Crick, J. Monod, E. Tatum jpt). Molekulaarbioloogia kiire areng tõi kaasa arengu ka teistes bioloogia harudes: ilmusid uued vaated evolutsioonile (M. Kimura, E. Mayr, R. Dawkins jt.), biosüstemaatikale (L. Margulis, C. Woese jt.) arengubioloogiale (Ch. Nüsseln-Vollhard, E. Lewis jt). 20. sajandi lõpu tähtsaimaks saavutuseks võib pidada mitmete organismide (kaasa arvatud inmese) genoomide täielike järjestuste kindlakstegemist.
ribosoomid. Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime. Aluspaar kaks omavahel seotud vesiniksidemetega seotud nukleotiidi. DNA ülesanne pärilikusinfo sisaldumine. RNA ülesanne DNAs sisalduva info ülekandmine tsütoplasmas asuvates ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. Teadlased James Watson, Francis Crick, Rosalind Franklin, Maurice Wilkins. Lämmastikalused: adeniin A, tsütosiin C, guaniin G, tümiin T, uratsiil U. DNAs (A-T, C-G) ja RNAs (A-U, T-A, G-C, C-G). RNA tüüpid: mRNA(informatsiooni-RNA) viib DNAs sisalduva info ribosoomi, tRNA(transport-RNA) toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped, rRNA(ribosoomi-RNA) kuulub ribosoomi ehitusse. Geen DNA-lõik, mis kodeerib või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi.
close the gates when the bridge was clear before the watchman ordered the lift. The process failed while a relief watchman was on duty. The bus was near the edge of the south bascule when it started to rise; driver Albert Gunter made a split-second decision to accelerate the bus, clearing a three-foot drop onto the north bascule, which had not started to rise. There were no serious injuries. · Before dawn on 31 October 2003, David Crick, a Fathers 4 Justice campaigner, climbed a 120 ft (37 m) tower crane near Tower Bridge at the start of a six day protest dressed as Spider-Man. Fearing for his safety, and that of motorists should he fall, police cordoned off the area, closing the bridge and surrounding roads and causing widespread traffic congestion across the City and east London. The Metropolitan Police were later criticised for maintaining the closure for five days when this was not strictly necessary
Geneetika mõistet kasutati alles hiljem kui pärilikkuse ja muutlikkuse mõistet. pärilikkus looduse üldine seaduspärasus, mille alusel järglased sarnanevad oma vanematele (mitte vaid välimuselt kui ka talitluselt) muutlikkus liigisisene erinevus üksteisest Geneetika looja Gregor Mendel (tsehhi vaimulik). * avastas pärilikkuse seaduspärasuse 1869 Miescher eraldas rakutuumast nukleiinhappe. 1953 Watson, Crick, Wilkins, (Franklin) tegid kindlaks DNA biheeliksi struktuuri, said Nobeli preemia. * loetakse molekulaargeneetika alguseks geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA-sünteesi ning ühe valgu struktuuri DNA sisaldab infot valkude sünteesi kohta genoom liigiomases ühekordses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal; antakse arvuliselt homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene
Ta stimuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi Maal. lähteaineid ja energiaallikaid on võimalik saada ka teisi orgaanilisi aineid. 6.Miks ei saaks tänap. toim. elu tek. elutust ainest- Tänapäeval puudub Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: hapnik põletaks ära lihtsad orgaanilised ained, osoonikiht takistab UV- kiirguse jõudmist Maale, Maal elavad organismid kasutaksid toiduks isetekkinud orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. 7. 1986. A. Esitas F. Crick hüpoteesi, et esmased elu päriliku info kandja oli RNA. 8.Võrdle Lamarcki ja Darwini evolutsiooniteooriaid-Lamarck:keskkonna mõjul on liigid muutuses, areng toim. pidevalt keerukuse suunas, seda põhjustab keskkonna muutumine, uued eluvormid tekivad pidevalt anorgaanilisest loodusest, ei rääkinud veel sellest et liikidel on ühised esivanemad. Darwini põhiline erinevus varasemast on selles, et ta hakkas kohe mõtlema ka põhjustele. 9
Teadvuse funktsioonid: · Prioriteetide, toimingute järjestamine · Mineviku ja oleviku intergratsioon · Käesoleva hetke märgistamine · ... jne · Teadvuse üks funktsioon on teadvust mittevajavate protsesside loomine? Aju ja teadvus sõlmimisprobleem (binding problem) Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel. Kus ja kuidas tekib ühtne teadvustatud kogemus e informatsiooni kokkusõlmimine? (Crick, 1995) Teadvuse uurimise raske probleem: siiani peetakse võimatuks uurida, mis teadvus on. Uuritavad teadvuse seisundid: · Kooma · Sügav uni · Pinnaline uni · Paradoksaalne uni · Hüpnagoogsed seisundid · Unisus · Virgus · Ülivirgus Teadvuse uurimise metoodika: 1. Aju jälgimise aparatuursed meetodid 2. Käitumuslik eksperimendid kas ja kuidas inimene on teadvustatud muutustes, mille eksperimentaator katsesse viib.
puudumine · Halvad õpetajatevahelised suhted · Autoritaarsed õpetajad · Eiravad õpetajad Sotsiaalne taju ja tunnetus · Interpreteerivad sündmusi ühekülgselt, negatiivsed atributsioonid · Seletused sotsiaalse infotöötlemise skeemi abil · Uurimused, kus võrreldakse agressiivseid jt lapsi, kas reaalselt, hüpoteetilisi situatsioone esitades · Leitud, et agressiivsetel lastel probleeme mitmel etapil · Dodge, Coie, Crick, Lohmann jt jt 4. Vastuse leidmine või konstrueerimine 5. Vastuse valimine (otsustamine) Vähe ennastkehtestavaid verbaalseid Hindavad agressiivseid strateegiaid teiste strateegiaid ja kompromisside otsingut vaenulikkust vähendavaks, positiivsete Otsene selge tegevus tulemusteni viivaks, enesekindlust Leiavad vähe erinevaid vastuseid tõstvalt, teistele mitte haiget tegevalt 3
4) Valk, amülaas süljes ensümaatiline ülesanne 5) Keele limaskesta valk Retseptor ülesanne (võtab vastu ärritusi) 6) Antikeha Kaitse ülesanne 7) Munavalge regulatoorne ülesanne 8) Insuliin Ensümaatiline ülesanne Nukleiinhapped Nukleus ladina k. Tuum DNA- Kromosoomis (46) GEEN= DNA lõik, mis sisaldab mingit pärilikku infot DNA monomeerideks on nukleotiidid: A, T, C, G DNA molekul koosneb kahest ahelast BIHEELIKS 1943.a avastati dna molekuli ehitus Watson ja Crick DNA tähtsus: Sisaldab pärilikku infot ja annab info järglastele edasi RNA-s on T nukleotiidi asemel U RNA ülesanne on pärilikku info realiseerimine, toimub valkude sünteesimine RNA kolm tüüpi: 1)mRNA Informatsiooni RNA 2)tRNA Transport RNA 3)rRNA Ribosoomi RNA Rakk On väikseim üksus, millel on elu omadused Kõige suuremaks rakuks on jaanalinnu muna Kõige väiksemaks rakuks on mükoplasma (bakter) Raku mõiste võttis kasutusele Robert Hooke Loomarakk
14. Mida tähendab geeniteraapia, too näiteid. Kuidas seda rakendatakse? Vastused 1. 1857-Louis Pasteur teeb kindlaks käärimise mikrobioloogilise olemasolu. 1866-Gregor Mendel avastab geenid ja nende pärandumiseseadused. 1885-Louis Pasteur leiutab vaktsineerimise kui teatud nakkushaiguste vältimise tehnoloogia. 1942-penitsilliini masstootmisega bioreaktorites algab mikrobioloogia-tööstuse ajastu. 1953-James Watson ja Francis Crick avastavad DNA molekulaarstruktuuri ning geneetilise informatsiooni kopeerimise ja edastamise põhimõtte. 1975-luuakse hübridoomitehnoloogia monokloonsete antikehade saamiseks. 1977-saadakse inimese geeni esmakordne avaldumine bakterirakus. 1981-luuakse esimene transgeenne imetaja-roti geeniga hiir. 1997-Sotimaal sünnib esimene täiskasvanu rakust kloonitud imetaja-lammas Dolly. 2. Rakendusbioloogia-bioloogia avastuste rakendamine bioloogias. Otsib praktiliste
tegelev teadusharu Oluline kriminalistikas ja haiguste ennetamisel!!! Sageli pole kuriteopaigal sõrmejälgi, küll aga verd, juuksekarvu, spermat, ka neis leiduvate valkude või DNA analüüsimisel on võimalik isikuid tuvastada. Genoom on kõigil inimestel 99 % sarnane, erineb ainult 1 % võrra - selle põhjal saame tuvastada isikuid!! Geneetika ajaloost Gregor Mendel sõnastas esimesed pärandumise seaduspärasused Thomas Hunt Morgan võttis kasutusele mõiste GEEN Francis Crick ja James Watson - DNA kaksikahela struktuuri kirjeldamine - Nobeli preemia 1953 https://www.npg.org.uk/collections/search/portrait/mw13740/James-Dewey-Watson-Francis-Harry-Compton-Cri Kus geneetiline info säilib? Rakutuumas paiknevad kromosoomid, Need koosnevad ainest, mis sisaldab ja säilitab pärilikku Informatsiooni - DNA DNA kandub edasi vanematelt järglastele Igas inimese rakus on u 3 meetrit DNA ahelat DNA - desoksüribonukleiinhape
Simone de Peauvoir- Prantsuse kirjanik ja filosoof. „Teine suugupool“. Feminism- naiseks ei sünnita vaid saadakse ühiskonna survel. Hakati hulgaliselt plastmaterjale kasutama ja tootma (tsellofaan) Suhtumine „mida tehislikum seda parem“ Mikrokiip- väike räniplaat, millel on mälu. See on elektroonilise eseme komponent millele saab salvestada infot. Esimene mikrokiibivalmistajana sai tuntuks Jaapani firma Sony. Crick ja Watson- teadlased, kes lahendasid 1953. aastal DNA struktuuri mõistatuse. „LOLITA“ – Vladimir Nabokovi teos keskealise mehe armusuhetest verinoore tüdrukuga. Sellel ajal oli see lubamatu romaan. Louis Reard-prantslane, kes leiutas bikiinid. Bikiini modelli oli raske leida, kuna selline keha paljastamine oli ennekuulmatu. MOOD Seelik lühenes kümne aastaga 30 cm. Twiggy- supermodell. Väga peenike
· aju püsiv termoregulatsioon · närvirakkude detoksifikatsioon · kudede taastamine · geneetiliselt programmeeritud käitumismustrite säilitamine · unustamise vähendamine · hiljuti õpitud materjali kinnistumine (nt Jenkins ja Dallenbach,1924 tõid põhjuseks interferentsi vähenemise une ajal. · uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused (REM uni pühib minema nõrgad, ebavajalikud, juhuslikud seosed n- võrgustikus..- -Crick,1983) 10. Millised on enam levinud seletused unenägude nägemisele? Psühholoogias juhtis unenägudele esmalt tähelepanu Sigmund Freud teoses "Unenägude tõlgendus" (1900). Tema järgi on unenäod kuninglik tee mõistuse teadvustamata aktiivsuse juurde. Freud eristas unenägudel manifestset ja latentset sisu. Manifestne sisu seotud päeva sündmustega, eelkõige esimestes öistes unenägudes. Samuti võivad
Oligosahhariidid ja nad on energiallikad. 29. Võrdle omavahel DNA-d ja RNA-d ( nukleotiid, lämmastikalused, üksik-või kaksikahel, sahhariid, ülesanne) Vormista tabelina! DNA RNA desoksüribonukleotiid ribonukleotiid adeniin, guaniin, tsütosiin, adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin uratsiil kaksikahel üksikahel desoksüriboos riboos 30. DNA biheeliksi avastasid Crick ja Watson 1953.aastal. 31. Too 3 näidet, kus puutume kokku valkude denaturatsioonga:1. kuumutamisel 2. hapetega kokkupuutel 3. mehaaniliste tegurite puhul. 32. Lipiidid on orgaanilised ained, kuhu kuuluvad rasvad, vahad, õlid, steroidid. 33.Otsusta, millised väited on õiged. Paranda väide eitust kasutamata! 1. Orgaanilistest ainetest on loomses organismiskõige rohkem sahhariide VÄÄR, sest Orgaanilistest ainetest on kõige rohkem valke. 2. Valgu aminohapete vahel on vesiniksidemed
ELU ORGANISEERITUSE TASEMED J. Watson F. Crick 1. Molekulaarne tase sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped (tihedalt, keemia ja füüsikaga seotud) 2. Rakuline tase. elu kõik omadused -siin ilmnevad kõik elu omadused -ainuraksel rakuline tase= organismi tas 3.Organismiline tase (seen, taim, loom, bakter) organellid moodustuvad üksnes rakkudes ja aavad ainult seal täita neile iseloomulikke funkt. 4. Populatsiooniline tase (suguline paljunemine) - popilatsiooni moodustavad ühes paigas elavad ühe liigi isendid (nt: võrtsjärve latikad) -saame uurida sugulist paljunemist 5. Liigiline tase -liigi moodustavad sarnase ehituse ja talitlusega isendid, kes võivad omavahel vabalt ristuda st toovad järglasi - - hobune+eesel=muul 6. Ökosüsteemiline tase ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millese kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena -elukooslus + eluta loodus -peip...
1865 G. Mendel lõi pärilikkuse uurimise hübridoloogilise meetodi, avastas pärilikkustegurid (geenid) ja nende pärandumise seaduspärasused. 1869 F. Miesher eraldas rakutuumast nukleiinhappe. 1876 R. Koch töötas välja meetodid bakterite uurimiseks. Avastas tuberkuloosi- ja kooleratekitajad. 1900 H. De Vries avastas mutatsioonilise muutlikkuse taimedel. Võttis kasutusele mutatsiooni mõiste. 1930-1933 T. H. Morgan avastas geeniahelduse. 1953 J. Watson, F. Crick avastasid DNA molekuli biheeliksikujulise sekundaarstruktuuri. Sellega pandi alus molekulaargeneetikale. 1953 S. Miller tegi katseid keemilise evolutsiooni tõestamiseks: vesiniku, ammoniaagi, vee ja metaani sobivalt valitud segust võib saada aminohappeid. 1960 S. Fox tõestas, et aminohapete segu laavatükil kuumutades tekivad polüaminohapped, mis moodustavad vees kerajaid struktuure. 1978 Teostati esimene kunstlik viljastamine.
sahhariid desoksüriboos riboos ülesanne päriliku info säilitamine ja päriliku info realiseerimine selle ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütar- rakkudele 30. DNA biheeliksi avastasid James Watson ja Francis Crick 1953.aastal. 31. Too 3 näidet, kus puutume kokku valkude denaturatsioonga ( korralikud selgitused ) Näiteks: munavalge vahustamine, juuste lõikamine ja muna praadimine. 32. Lipiidid on orgaanilised ained , kuhu kuuluvad(4) õlid, vahad, steroidid ja lipoproteiinid. 33.Otsusta, millised väited on õiged. Paranda väide eitust kasutamata! 1. Orgaanilistest ainetest on loomses organismiskõige rohkem sahhariide Vale- Kõige rohkem on valke. 2
ülekande toimumise kohta põllumajanduses. Tulevikuperspektiivid loomade kloneerimises on veel arenemas ning põhisuund alguseks on molekulaarsete mehhanismide reprogrammeerimisest arusaamine. 2. Esimene kloonitud loom- lammas Dolly Dolly, esimene imetaja kloon, kes kloneeriti vanema rakust, põdes artriiti. Teadlased usuvad, et Dolly artriidi oli põhjustanud kloneerimisprotsess. Dolly sünnilugu: Teadusliku aluse kloonimisele lõid Watson ja Crick DNA avastamisega. 1997 aastal avalikustati teade esimesest edukast primaatide kloonimisest. Dolly kloneeriti puhkestaadiumis olevate rakkude ühendamise teel, mis järgneb pärast G2 staadiumit, kuid on väga halvasti juhitav. Rakud viidi puhkestaadiumisse niiöelda näljutamise teel, mis tähendab, et neile ei antud toitaineid. Nii viidi kõik rakud ühesugusesse algolekusse. Pärast rakkude ühendamist väikese elektrisokiga ja toitmise taasalustamist võttis munarakk
Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt. ELUSORGANISMIDE peamised tunnused: 1. Paljunemine: õnnetused 2. Arenemine: ammendumine 3. Aine- ja energiavahetus. Organismid on avatud süsteemid seotud enda keskkonnaga. Reageerivad välisele. 4. Rakuline ehitus. 5. Homeostaas sisekeskkonna säilumine ELU omadused veel: 6. Pidev, aga poolkonservatiivne: DNA Watson, Crick 1953. 7. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused (rakk pole "organellide kott"). Tervikut pole võimalik seletada ainult lihtsa elementide seletamiste summana tervikul lisanduvad uued funktsioonid. 8. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. (Nt. looma, seene ja taime ehituse suurimad erinevused on määratud nende esmaste funktsioonidega) 9. Evolutsioon on elu püsimise tuum Darwin 1859 (piiratud ressursid
Nii saadud organisme nimetatakse transgeenseteks organismideks.Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene. GMO ,,alguspunktiks" võib pidada 1944. aastat, kui Oswald Avery, Colin MacLeod ja Maclyn McCarthy tõestasid desoksüribonukleiinhappe (DNA) osa päriliku informatsiooni kandjana. 1953. aastal avastasid James Watson ja Francis Crick DNA molekulaarstruktuuri ning geneetilise informatsiooni kopeerimise ja edastamise põhimõtte. 1970ndatel töötasid teadlased mikroorganismidega ja suutsid muuta organismide geene. Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal, esimesed GM taimed loodi aga Belgias ja Missouris 1983. aastal.Teadusringkonnad muutusid järjest murelikumaks geenitehnoloogiast tulenevate võimalike riskide suhtes. 1975. aastal toimunud Asilomari konverentsil arutati esmakordselt
Nt olmetraumad, nakatumine. Vähkkasvajate teke on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest. Selleks, et normaalne rakk muutuks vähirakuks, peab toimuma transkriptsioon mõnelt selliselt geenilt, mis sel hetkel ei tohiks avalduda. 8 KOKKUVÕTE Referaadis oli juttu pärilikkuse alustest. Nendeks on geenid, DNA ja kromosoomid. Geenid koosnevad DNA-st . Sellisele järeldusele jõudsid eelmise sajandi lõpus James Watson ja Francis Crick. Geenidel on kaks tähtsat ülesannet: replikatsioon ( täpselt endasarnaste koopiate tootmine ) ja ekspressioon (mingite kindlate geenikomplektide avaldumine ) . Desoksüribonukleiinhape ehk DNA salvestab raku ehitamiseks vajalikku teavet. DNA molekulid annavad juhised raku ehitamiseks ja tööks. Kromosoomide ülesanne on kanda pärilikku informatsiooni, igas rakus on 46 kromosoomi. Pärilikkuse uurimisest on kasu ka meditsiinis. On võimalik eristada pärilikke
Science and technology • England and Scotland were leading centres of the Scientific Revolution from the 17th century • Major theorists from the 17th and 18th centuries include Isaac Newton, from the 19th century Charles Darwin, James Clerk Maxwell. And more recently Stephen Hawking • Major scientific discoveriesinclude 1. Hydrogen by Henry Cavendish 2. Penicillin by Alexander Fleming 3. The structure of DNA by Francis Crick 4. And others Music • Notable composers of classical music from the United Kingdom are William Byrd, Henry Purcell, Sir Edward Elgar, Gustav Holst, Sir Arthur Sullivan, Sir W. S. Gilbert, Ralph Vaughan Williams and Benjamin Britten • The UK is also home to world-renowned symphonic orchestras and choruses such as the BBC Symphony Orchestra and the London Symphony Chorus
Päriliku info infot realiseerimine 2. Seda täpselt edasi anda rakkude jagunemisel moodustuvatele tütarrakkudele 30. DNA biheeliksi avastasid Crick ja Watson 1953.aastal. 31. Too 3 näidet, kus puutume kokku valkude denaturatsioonga (korralikud selgitused) Sirgete juustega inimestele meeldib teha endale lokke. Mida nad aga tavaliselt ei tea, on see, et lokkide tegemisel toimub nende juustes denaturatsioon. Nende juustes olevate valkude teise ja kolmanda järgu struktuurid hävinevad ja seetõttu tekivad lokid. Kui hakkame endale hommikusööki tegema ja muna pannile katki lööme, siis
eest "rohelise revolutsiooni" arendamisel. Avastatakse restriksiooniensüümid. 1965. Luuakse somaatiliste rakkude liitmise metoodika, saadakse esimesed inimese ja hiire hübriidrakud. 1963/64: Norman Borlaugi juhtimisel aretatakse produktiivsed lühikõrrelised teraviljasordid ning käivitatakse nn. roheline revolutsioon. 1961: USA-s võetakse kasutusele esimene bioloogiline putukatõrjevahend - bakter Bacillus thuringiensis (Bt). 1953: James Watson ja Francis Crick avastavad DNA molekulaarstruktuuri ning geneetilise informatsiooni kopeerimise ja edastamise põhimõtte. 1942: Penitsiliini masstootmisega biorekreatorites algab mikrobioloogiatööstuse ajastu. 1933: USA põllumajanduses algab puhasliinide ristamisel saadava hübriidmaisi tootmine. 1928: Alexander Fleming avastab penitsiliini - esimese antibiootikumi. 1885: Gregor Mendel avastab geenide ja nende pärandumise seadused. See avastus paneb 1900. a
hemoglobiin-transpordi ülessanne rakumembraani valk- ehituslik ülessanne valk amülaas süljes-esümaatiline ülessanne keele limaskesta valk-retseptorülessanne antikeha-kaitseülessanne munavalge-energeetiline ülessanne insuliin-regulatoorne ülessanne NUKLEIINHAPPED nucleos=ladina kelles rakutuum ...... on Biopolümeerid, mille monomeerideks on Nukleotiidid. (tähistatakse suurte tähtedega: A;T;C;G ja U) T-ainult DNA-s U- Ainult RNA-s J. Watsoni ja Fr. Crick-i poolt. DNA struktuuriks on BIHEELIKS Komplementaarsus on seaduspärasus, mille järgi moodustuvad kõrvuti olevates ahelates nukleotiidide paarid. Kui ühes ahelas on A, siis teises on T Kui ühes on G , siis teises on C Paare ja ahelat hoiavad kos vesiniksidemed. DNA molekul asub kromosoomides, misa asuvad rakutuumas. DNA lõike nimetatakse Geenideks. DNA tähtsus: Päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku. RNA on peamiselt üheahelaline RNA-s on lämmastikualused A,U,C,G
luuakse erinevad tõmmised, mis kaardistavad nähtut erineval moel Nägemine: piirkond V4 spetsialiseerunud värvide eristamisele, V5 on värvipime, eristab liikumist (kahjustus liikumispimedus akinetopsia ingl) Singer et al sidumise probleemi ( kui nähtut töödeldakse eri osades, kuidas aju teab, et tegemist sama objektiga) saab lahendada närvirakkude sünkroonsuse uurimise teel. Sidumine seisneb eri piirkondade aktiivsuse sünkroonsuses. Crick DNA struktuuri kindlakstegija ühes Watosniga. Ütles, et teadvus tekkis evolutsiooni jooksul hajutatud andmete omavahelise sidumise tõttu ajus. Eneseteadvus: William James mitu mina (füüsiline, sotsiaalne, vaimne), mitu eneseteadvust Standardteooria eneseteadvus tekkis ühiselu tulemusena, oluline keel Eneseteadvuse vormid: iseenda äratundmine teistest, introspektsioon, minapilt, mõistuse mõistmine, episoodiline mälu, autobiograafiline mälu
Kambiumi aktiivsus on tsükliline vastavalt kasvutingimustele (aastarütm) · Püsikoed: kattekoed (epiderm, korkkude), põhikude e. parenhüüm (sammaskude, kobekude), tugikude (puidukiud, niinekiud), juhtkoed (ksüleem, floeem), erituskoed. · DNA tähtsus: päriliku info säilitamine, päriliku aine täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele · James Watson ja Francis Crick- avastasid DNA molekuli biheeliksikujulise struktuuri · RNA osaleb pärilikkuse avaldumises · RNA molekulide jaotus: mRNA (informatsiooni RNA), tRNA (transport RNA), rRNA (ribosoomi RNA) · Informatsiooni RNA- toob geneetilise ifno rakutuumas asetsevatest kromosoomidest ribosoomidesse · Transport RNA- informatsiooni RNA-ga saabunud info lahtimõtestamine, millest lähtuvalt toovad tRNA molekulid kohale ,,õiged" aminohapped ja lülitavad need
Unefaase umb 4+1. -et hoida energiat? -aju püsiv termoregulatsioon? -närvirakkude detoksifikatsioon? -kudede taastamine? -sälitada geneetiliselt programmeeritud käitumismustreid? -vähendada unustamist? -hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks? (nt Jenkins ja Dallenbach,1924 tõid põhjuseks interferentsi vähenemise une ajal. -uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused? (REM uni pühib minema nõrgad, ebavajalikud, juhuslikud seosed n- võrgustikus..- -Crick,1983) Jaan Aru blogi- uni aitab puhastada aju. Nedergaardi laboris tehtud mõõtmised näitavad, et une ajal on ajurakkude vaheline ruum umbes 60% suurem kui ärkvelolekus. Tserebospinaalvedelik uhub läbi ajurakkude vahelise ruumi ja gliiarakkude süsteem aitab ebavajalikud ja kahjulikud ained ajust välja. Seega on tserebospinaalvedelikul lihtsam läbi ajukoe liikuda just unes
E. Chargraff toestas1950.a, et puriin-ja purimidiinaluste suhe DNA-s on alati vordne: A+G=T+C ning adeniini hulk vordub tumiiniga (A=T) ja guaniini hulk tsutosiiniga (G=C). 1950-ndatel aastatel uuriti DNA struktuuri ja mitmed teadlaste toogrupid joudsid jareldusele, et DNA on biheeliksi kujuline (kujutab endast kaksikspiraali, mis on poordunud kellaosuti liikumise suunas) ning uksikute molekulide vahekaugus on konstantne (0,34 nm). DNA molekuli struktuuri desifreerisid 1953.a Watson ja Crick postuleerides jargmised pohimotted: 1) DNA on paremale (kellaosuti liikumise suunas) keerduv polunukleotiidahel, kus monomeerideks on nelja tuupi nukleotiidid (A,T,G,C); 2) DNA polumeerse ahela diameeter on ca 2 nm; 3) ahela poorde pikkus piki telge on 3,4 nm; 4) DNA molekul koosneb kahest polunukleotiidahelast, mille valiskihis asuvad vaheldumisi suhkur ja ortofosforhappejaak, seespool aga lammastikalused; ahelad on komplementaarsed:
mRNA-informatsiooni RNA-toob tuumast kohale valgu tegemiseks vajaliku info tRNA-transport RNA-toob tsütoplasmast kohale aminohapped, millest valgud kokku pannakse rRNA-ribosoomi RNA-koos valkudega ribosoomide koostisse kuuluv RNA geenid-DNA lõik, mis määrab ühe RNA-molekuli sünteesi 33. Kes ja mis aastal avastasid DNA ? 1953. aastal James Watson ja Francis Crick 34. Vt. lk. 55 DNA ja RNA võrdlust. 35. Oskad DNA-st DNA-d sünteesida ja DNA-st mRNA molekuli kopeerida teades komplementaarsusprintsiipi. DNA: guoniin(G)=tsütosiin(C) adeniin(A)=tümiin(T) RNA: adeniin(A)=urasiil(U) tümiin(T)=adeniin(A) guoniin(G)=tsütosiin(C) komplementaarsusprintsiip- lämmastikaluste ühtivuse vastavus 36. Mõisted: kiudained - taimse toidu osa, mida inimorganism ei seedi
Karl Landsteiner (14. juuni 1868 – 26. juuni 1943) oli Austria biokeemik ja arstiteadlane. Tema avastused panid aluse turvalisele vereülekandele. Aastal 1900 avastas ta kolm veregruppi ja nimetas need A, B ja 0. Koos Alexander Wieneriga avastas ta 1937. aastal reesusfaktori. Landsteineri sünnipäeval, 14. juunil tähistatakse maailma veredoonorluse päeva. James Dewey Watson (sündinud 6. aprillil 1928) ja Francis Harry Compton Crick (8. juuni 1916 – 28. juuli 2004) on nõnda vankumatult üksteisega seotud, et tunduvad tähistavat sama isikut. Meeste ühine kuulsus põhineb nende 1953. aastal tehtud rabaval teadaandel, et nad avastasid DNA-struktuuri. Nad taipasid, et mustrit saab kõige paremini seletada, kui DNA oleks kaksikspiraal, mille kaks haru kulgevad vastassuunas. Crick ja Watson tegid radikaalse järelduse – kaks ahelat on teineteise peegelkujutised. Mõlemad sisaldavad sama
reaalsusest veel väga kaugel, mõnede teadlaste hinnangul ka veel 20 aasta kaugusel. Gmo meditisiinis TTÜ keemiainstituudi biotehnoloogia õppetooli juhataja professor Raivo Vilu on seda meelt, et kõik uued taimesordid ja loomatõud, mida inimene on aastatuhandeid loonud, on tegelikkuses GMO. Valdavalt on seejuures kasutatud aretamise tehnikaid, st geenid muudeti katse ja eksituse meetodil, näiteks kahe taimesordi ristamise teel. Ent 1953. aastast, mil James D. Watson ja Francis Crick tegid kindlaks DNA struktuuri olemuse, on võimalik molekulidega manipuleerides GMOsid ehitada. Sellisel juhul on tegemist n-ö teadliku geenimuutmisega. Inimene peaks kasutama kõiki võimalusi, et oma elu paremaks muuta," leiab Raivo Vilu. "Geene on muundatud kogu aeg, küsimus on selle muundamise meetodites. Ja eks muidugi esineb ka tagasilööke, aga me peame sellega harjuma." Ravimitööstus keskendub GMO-valkude tootmisele
· Vormitaju: tänu reklaamide jne on see meil hetkel olemas. Vormitaju aluseks on ennekõike elementide konfiguratsioon, mitte elementide endi detailne kuju. Halvemad tajumistingimused annavad teatud vormitunnuste osas paremad tajutulemused. Lühiajalisel esitusel jõuavad tajupilti vaid (või eelkõige) globaalsed vormitunnused. Taju töötab prinsiibill ,,jämedakoeline enne, detailid pärast". · Victor Lamme, Fancis Crick, Christof Koch, Ronald Rensink jt pooldavad teooriat: objekti ilmudes vaatevälja töödeldakse 2+- 100 millisekundiga objekti lihtsad lokaalsed tunnused(nt kontuuride asukoht, kaldenurk, pinna värvused, liikumissuunad, tekstuuri tihedus jne.) Tõimud ajukoore tagaosas. Selle töötluse tulemusel suunatakse signaalid ajukoores ettepoole (oimu- ja otsmikusagaratesse), mis võimaldab püsida eelteadvusliku hüpoteesi objekti üldisest põhisisust. 100-300 millisekundi järel antakse
õiged aminohapped, millest sünteesitakse vajalik valk. g. rRNA (vt.lk. 56, millise kujuga nad on) - koos valkudega ribosoomide koostisesse kuuluv RNA. h. komplementaarsusprintsiip - nukleotiidide üksteisele vastavus i. geenid - DNA lõik, mis määrab ühe RNA-molekuli sünteesi. 33. Kes ja mis aastal avastasid DNA ? DNA biheeliksi avastasid James Watson ja Francis Crick 1953 34. Vt. lk. 55 DNA ja RNA võrdlust. DNA RNA lühendi tähenuds desoksüribonukleiinhape ribonukleiinhape koostises olev suhkur desoksüriboos riboos lämmastikalused adeniin, guaniin, tsütosiin, adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin (A, G, C, T) uratsiil (A, G, C, U)
annaabi.ee 
