tugevad garantiid vähemusgruppide kaitseks. Selle asemel tehti vastupidist. Paljusid lääneriike, eriti Ameerika Ühendriike, kohutas väljavaade Jugoslaavia lagunemisele. Nõukogude Liit kukkus kokku kaoseks, ja Ameerika prognoosijad kartsid, et veel rohkem lagunemisi levitaks ebastabiilsust üle kogu Euroopa. Nad panid Belgradi rahvuslased uskuma, et maailm toetaks neid juhul, kui nad võitleksid serblaste poolt domineeritava Jugoslaavia säilitamise eest."2 Kaardi järgi on Balkani poolsaar keset Euroopat. Usk, kombed ja käitumine aga asetavad mõnegi sealseist riikidest kaugele Euroopa piiride taha. "Jugoslaavias paljastub üle tuhande aasta kestnud vaen Euroopa ja nn. Euraasia rahvaste vahel. Viimaste hulka kuuluvad ka slaavlased ja moslemid."2 "Bosniasse juba ajalooliselt programmeeritud etnilisi vastuolusid on ilmselt võimatu kõrvaldada muidu kui ränga reziimjuhtimise teel, kui iga üksik inimene
Pärast sõdade lõppu puhkes Belgradis revolutsioon ja Slobodan Milosevi, Serbia kommunistlik juht, kukutati ja anti üle Rahvusvahelisele Kohtule sõja ajal toimunud inimvastste kuritegude eest Jugoslaavia sõjas. 2001. aasta albaanlaste ülestõusu pärast oli Makedoonia sunnitud andma autonoomia piirkondadele, kus olid ülekaalus albaanlased. Balkani maad kontrollivad maateid, mis ühendavad Lääne-Euroopat ja Lääne-Aasia lõuna osa. Aastast 2000 teevad kõik Balkani riigid koostööd EL-i ja USA-ga. Kreeka ja Makedoonia vastuolu Jugoslaavia lagunemisega kerkis uus probleem. Kuigi 1991 kuulutas Jugoslaavia osana suveräänsuse välja Makedoonia vabariik, siis Kreeka ei ole nõus laskma neil võtta rahvusvaheliseks nimeks Makedoonia kuna Kreekale kuulub suur piirkond, mille nimi on ka Makedoonia. Hetkel käivad nime üle läbirääkimised ÜRO-s. 2008 pani Kreeka veto peale Makedoonia NATO-ga ühinemisele just kestva nimevaidluse pärast. Tänapäev
Lahesõda: Külma sõja järgse maailma suurimaks sõjaliseks konfliktiks kujunes Pärsia lahe piirkonnas toimunud Lahesõda. Sõja põhjuseks sai Araabia maailmas juhtivale positsioonile pürgiva Iraagi diktaatori Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu 2 augustil 1990 ning selle liitumine Iraagiga. Kuna Iraaki ei olnud enam NSV Liidu toetust, mõistis ÜRO rünnaku Kuveidi vastu hukka. Rahu loomise eesmärgil saadeti Pärsia lahe piirkonda Ameerika Ühendriikide sõjajõud, mis kasutasid baasina Saudi Araabiat. Liitlasvägede sõjaplaani ,,Kõrbetorm" järgi tuli kõigepealt saavutada täielik kontroll õhus ning purustada Iraagi sõjaline võimsus õhurünnakutega. Teises etapis pidid maaväed andma löögi Iraagi vägede pihta ning vabastama Kuveidi. 17 jaanuaril 1991 alustasid liitlasväed sõjategevust Iraagi vastu. Maavägede pealetung järgnes 24 veebruaril. Kasutades moodsaid sõjamasinaid, õnnestus Ameerika Ühendriikidel lüüa Iraagi armee enne, kui need jõudsid lagin...
Balkani tragöödia ehk Jugoslaavia kriis http://www.ciee.org/highschool/host-schools/lessonplans/images/mapyugoslavia479x484.gif Jugoslaavia Jugoslaavia nime kandis perioodil 1918-2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik. Liitriigi ametlikke nimesid on olnud mitmeid. Näiteks: Jugoslaavia Kuningriik (1929-1941) ja Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik (1946-1943) Sinna alla kuulusid: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (kuhu kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia. Tragöödia algus 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada.
Balkani tragöödia ehk Jugoslaavia kriis Jugoslaavia: · Jugoslaavia nime kandis perioodil 1918-2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik. · Liitriigi ametlikke nimesid on olnud mitmeid. Näiteks: Jugoslaavia Kuningriik (1929-1941) ja Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik (1946-1943) · Sinna alla kuulusid: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (kuhu kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia. Tragöödia algus: · 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada.
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass Imperialism, tehnoloogia areng, rahvuvahelised suhted, Balkani püssirohukelder Referaat TALLINN 2016 1 Table of Contents 1.Imperialismiajastu 3 1.1 Kolooniaimpeeriumite teke 4 2. Tehnoloogia ja majanduse areng 5 2.1 Maailmamajanduse areng 5 3. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 6 4. Balkani püssirohukelder…………………………………………7 5.Allikad……………………………………………………………8
lepituspoliitikat. Sa sp palju vaenlasi ja suruti peaaegu poliitikast välja. Kui 1940. oli Srb meeleheitlikus olukorras, toodi Ch. tagasi riigi etteotsa. Täna temale sai Sbr tagasi võitlusvaimu ja lootuse. Ch. tegi palju koostööd Staliniga, kuid pidas siiski meeles, et Stalin on kommunist. Hoiatas rahavst kommunismi mõjuvõimsuse suurenemist peale sõda. Jällegi ei tahetud teda kuulata. Ch. oli ka publitsist ja kirjanik. On saanud Nobeli kirjanduspreemia. SAKSAMAA VALLUTAB BALKANI POOLSAARE Pärast ebaõnnestumist Inglismaal pööras Hitler tähelepanu itta. 1940. aasta oktoobris oli Itaalia alustanud sõjakäiku Kreeka vastu, kuid sai lüüa. Oma liitlase päästmiseks oli Hitler sunnitud sekkuma. Sks sundis või meelitas endaga liituma Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, ka Jugoslaavia kuniks sinna sai võimule läänemeelne valitsus. 6. aprillil 1940 ründas Sks liitlaste toetusel Jugaslaavia ja lõi selle kiiresti puruks. Samal algas ka sõjakäik Kreekale
Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. 1879.a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping. Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi võitluses oma "loomuliku vastase" Prantsusmaa vastu. Austria-Ungari lähenemisele Saksamaale aitas kaasa tema konkurents Venemaaga Balkani poolsaarel mõju suurendamise pärast. 1882.a.- Itaalia ühineb Saksa /Austria-Ungari liiduga. Samas oli Itaalia kõikuvatel seisukohtadel ehk ebakindel partner- näiteks sõlmis Itaalia 1902.a. leppe Prantsusmaaga, et võimaliku suure sõja korral jääb ta Prantsusmaa suhtes neutraalseks. ANTANT ( ENTENTE ): · Kujunes välja kahepoolsete lepingute sõlmimise tulemusena Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa vahel 19. ja 20.sajandi vahetusel
docstxt/134791930192.txt
üksusi. Eriti jõhkralt käitusid sakslased juutidega. 21.jaan. 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel otsustati saata kõik Euroopa juudid itta, kus neid hävitati. Wallenberg üritas juute sakslastelt osta, päästes sellega tuhandeid. Holokaust-juutide hävitamispoliitika. VASTUPANULIIKUMISED Prantsusmaal kandis vastupanuliikumine nimetust la Resistance. Aitas liitlasi liitlaste lendureid, pani toime sabotaasiakte. Tugevaks kujunes vastupanuliikumine Balkani poolsaarel.(Kreekas, Jugoslaavias) Jugoslaavias tõusis esile Tito, kelle tegevusele sakslased piire isegi suurte pingutustega panna ei suutnud. Saksamaal tekkinud vastupanuliikumised avastati kiiresti ning hävitati. 20. juulil 1944 asutas Stauffenberg Hitleri peakorterisse pommi. Hitler sai aga vaid kergelt vigastada. Balti riikides arenes välja läänemeelne vastupanuliikumine. Oldi kindel Saksamaa kaotuses ja loodeti sarnaselt I maailmasõja lõpuga iseseisvus saavutada.
teise Maroko kriisi. Rahvusvahelised suhted pingestusid ning valmistuti sõjaks. 1911. Aasta novembris sõlmiti Saksa-Prantsuse kokkulepe. Kriisi kasutas ära Itaalia, hõivates Aafrika põhjaosas Tripolitaania ja Kürenaika. 1913. aastal hakati neid alasid nimetama Liibüaks. Tollal oli Türgi-Hispaania soda meile tuntud kui Tripoli soda. Balkani "püssirohukelder" Serbia, Bulgaaria ja Montenegro lõid 1912. aastal Türgi-vastane liit. 1912. aastal vallandus Balkani sõda, kus Türgi sai lüüa. 1913. aastal sõlmitud rahuga kaotas Türgi kõik valdused Balkanil peale Istanbuli. Vallutatud alade jagamisel võitjate vahel puhkes teine Balkani sõda. Sõjad tugedasid Serbia positsiooni, millega kaasnes suhete pingestamine Austria-Ungariga. Balkan jäi endiselt ärevaks pingekoldeks "Euroopa püssirohukeldriks". Sõja algus ja käik Sarajevo atentaat ja sõja algus Franz Ferdinand(Ungari troonipärija) tapeti 28.juunil
asustatud territoorium linnad/arheoloogilised sündmused isikud /riigi- v paigad kultuuritegelased Kreeta-Mükeene · Kreeta ja · Knossos · Lineaarkiri A ja · Kuningas 2000 1100 e Kr Balkani · Kato Zakros B Minoses poolsaar · Mükeene · Freskod · Agamemmon lossiseintel · Minotaurus · Theseus ja
VENE-TÜRGI SÕDA Referaat Lähte 2008 AJEND JA PÕHJUSED. Venemaa, otsides väljapääsu Mustast merest, püüdis Türgimaad välja suruda Euroopast. Selleks kuulutas ta enese Balkani poolsaare ristiusu-rahvaste kaitsjaks ja nõudis Türgi valitsuselt kristlastele mööndusi, ähvardades vastasel korral sõjaga. Inglismaa ja Austria püüdsid rahulikul teel lahendada Vene-Türgimaa konflikti. Selleks kutsusid nad Konstantinoopolisse kokku Euroopa suurriikide esindajate konverentsi. Et aga konverents ei andud mingisuguseid tagajärgi, siis kuulutas Venemaa 12. aprillil 1877. a. Türgimaale sõja. Seega osutus Vene-Türgi sõja põhjuseks Balkani küsimus. 1876. a
Uuendused ühes riigis paneb teisi samamoodi uuendama. Raudtee aitas tuua vajalikku abiväge sõduritele(nt toitu) Kuulipilduja leiutamine - Hiram Maxim. Kuulipilduja võis asendada mitut meest. Sõjalaevastik uueneb(Dreadnought) - inglaste välja töödetud sõjalaev Mürkgaas 4. Rahvuslikud vastuolud ja natsionalismi kasv Austria-Ungari ja Venemaa püüdsid laiendada mõjusfääre Balkanil. Balkani rahvaste iseseisvuspüüdlused viisid uute riikide tekkimisele. Bosnia Kriis | 1908 - 1909 Anneksioon - liidendamine vägivaldselt. Kriis kahjustas jäädavalt suhteid ühelt poolt Austria-Ungari ning teiselt poolt Venemaa keisririigi ja Serbia vahel. Austria-Ungari võttis üle jõuga Bosnia-Hertsegoviina, mis kuulus küll ametlikult türgile, ent oli reaalselt Austria-Ungari okupatsioonivõimude kontrolli all juba alates 19
1. Millised riikidevahelised liidud kujunesid välja esimese maailmasõja eelõhtuks ? 1)Kolmikliit. 1882 a. 2)Antant. 1907 a. -Saksamaa. -Venemaa. -Itaalia. -Prantsusmaa. -Austria-Ungari. 2. Miks teravnesid riikidevahelised suhted 20.sajandi algusel ? -Kõik suurriigid olid huvitatud asumaade haaramisest, oma mõju tugevndamisest ja teiste nõrgendamisest riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ? -Esimene Balkani sõda toimus Balkani riikide(Serbia, Bulgaaria ja Montenegro) ja Türgi vahel, teine Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus). 1)Algus - 28.juuli 1914 a. - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 2)Põhjused. -Territooriumi laiendamine.
1. Millised riikidevahelised liidud kujunesid välja esimese maailmasõja eelõhtuks ? 1)Kolmikliit. 1882 a. 2)Antant. 1907 a. -Saksamaa. -Venemaa. -Itaalia. -Prantsusmaa. -Austria-Ungari. 2. Miks teravnesid riikidevahelised suhted 20.sajandi algusel ? -Kõik suurriigid olid huvitatud asumaade haaramisest, oma mõju tugevndamisest ja teiste nõrgendamisest riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ? -Esimene Balkani sõda toimus Balkani riikide(Serbia, Bulgaaria ja Montenegro) ja Türgi vahel, teine Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus). 1)Algus - 28.juuli 1914 a. - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 2)Põhjused. -Territooriumi laiendamine.
Vangi langeb 32000 meest (seni langenud 10 000) Jaapan oli kaotanud 110k. 1905 grandioosne Mukdeni lahing vabanenud Jaapani jõududega. Vene sai lüüa. Arvulisele ülekaalule vaatamata puudus armeel tahe - ,,revolutsiooniline käärimine". Tsushima lahingus 1905 uputati vene laevastik. Kokku kaotasid 400k meest. Portsmouthi rahu oli Venele soodne. 1905-1912 viidi riigis läbi tõsine sõjaväereform. Balkani sõjad. Montenegro, Bulgaaria, Kreeka ja Serbia - Balkani Liiga oli iseseisvunud Ottomani Impeeriumist (A-U sai B&H), suur osa rahvast jäi aga võõrvõimu alla. 1. Balkani sõda Liit ründas Ottomani Impeeriumit 8. okt 1912 30. mai 1913 Londoni rahuleping. Loodi Albaania riik. Bulgaaria polnud rahul Makedoonia salajase jagamisega. Teine Balkani sõda puhkes 29.06.1913 (kuni 10.08.1913) õhtul, kui Bulgaaria tsaar Ferdinand käsib opma vägedel rünnata Serbia ja Kreeka vägesid Makedoonias. Bukaresti ja Konstatinoopoli rahulepingud
Kreeta- Mükeene kultuur (ühiskonna korraldus, usk, kultuur, teadus, filosoofia) 2200-200 eKr – kreeklaste esivanemad indoeurooplased Balkani p-s 1) 200-1100 eKr – Kreeta-Mükeene ehk Egeuse ajajärk 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel 1600-1100 eKr Mükeene kultuur Balkani p/s-l koos kreeklastega 2) 1100-800 eKr- Tume ajajärk 3) 300-500 eKr – Arhailine ajajärk 4) 500-338 eKr – klassikaline ajajärk 5) 338-30 eKr - Hellenismi periood Antiikajal Hellas – tänapäeva Kreeka, Hellen – kreeklane Barbar – sõjamaalane 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel. Iseloomulikud tunnused: Kuulsam kuningas Minos Kasutasid vaske Kaubavahetus egiptlaste, foiniiklaste, babüloonlastega
k Sisukord Sisukord Asukoht Kliima (pildid nr. 1 ja 2) Loomastik (pilt nr. 3) Taimestik (pilt nr. 4) Inimesed vahemerelises vööndis Mida Vahemere maad pakuvad (pildid nr. 5 ja 6) Pildid Kasutatud materjalid Asukoht Vahemereline põõsastik ja mets levib 30ndate ja 40ndate laiuskraadide vahemikus. See levib paikades, kus on soe, päikseline ja kuiv suvi ning vihmane talv. See paikneb põhja- ja lõunapoolkera lähistroopikas. See vööde esineb Euroopa lõunaosas Pürenee, Apenniini ja Balkani poolsaarel, Aafrika põhja- ja lõunarannikul, Põhja-Ameerika läänerannikul (California osariigis), Lõuna-Ameerika läänerannikul (Tsiili keskosas) ning Austraalia edelarannikul. Kliima Vahemerelise põõsastiku ja metsa vöötmes on suvi soe, kuiv ja päikeseline, talv aga vihmane. Talvel esineb jõgedel üleujutusi ja sajab palju vihma. Siiski vib mõni kord langeda temperatuur madalamale kui tavaliselt ja võib sadada lund.
kaarti õpikus lk.23) · KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): · Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. · 1879.a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping. · Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. · Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi võitluses oma "loomuliku vastase" Prantsusmaa vastu. · Austria-Ungari lähenemisele Saksamaale aitas kaasa tema konkurents Venemaaga Balkani poolsaarel mõju suurendamise pärast. · 1882.a.- Itaalia ühineb Saksa /Austria-Ungari liiduga. · Samas oli Itaalia kõikuvatel seisukohtadel ehk ebakindel partner- näiteks sõlmis Itaalia 1902.a. leppe Prantsusmaaga, et võimaliku suure sõja korral jääb ta Prantsusmaa suhtes neutraalseks. · ANTANT ( ENTENTE ): · Kujunes välja kahepoolsete lepingute sõlmimise tulemusena Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa vahel 19. ja 20.sajandi vahetusel
iseseisvus. 2) Teine Maroko kriis 1911 hakkas Maroko ülestõus, millele Prantsusmaa reageeris Maroko pealinna okupeerimisega tuues ettekäändeks oma alamate kaitsmise. Saksamaa saatis vastuseks Prantsusmaa tegevusele Maroko rannikule oma suurtükipaadi. Inglismaa lubas Prantsusmaad sõjas toetada mis peale Saksamaa tõmbas tagasi. Saksamaa sai väikse osa Prantsusmaa kongost, aga seal olid peamiselt ainult sood ja padrikud. Balkani sõda: Konfliktikoldeks kujunes Balkani saar. Austria-Ungari ja Venemaa püüdsid laiendada oma mõjusfääre Balkanil. Sõja ajendiks oli Itaalia-Türgi sõda. Nähes Türgi nõrkust, tahtis Balkan seda ära kasutada ja haarata endale alasid.Venemaa toetas balkani riike kuna ka tema tahtis oma alasid suurendada. Türgi sai ruttu lüüa ning kaotas enamuse Balkani poolsaare valdustest. Teine balkani sõda: Eelmise sõja võitjad ei suutnud kokku leppida vallutatud alade jagamises. Bulgaaria vastu astusid välja paljud riigid
liitu nimetati Kolmikpaktiks 1907 Inglismaa + Venemaa leping Türgi Bulgaaria Niisiis: Keskriigid olid Saksamaa, Austria- Antanti tähtsaimad riigid: Inglismaa, Ungari, Türgi, Bulgaaria Prantsusmaa, Venemaa, USA Rahvusvahelist olukorda pingestasid mitmed kriisid: · Maroko kriisid (1905-1906, 1911) vormiliselt iseseisvas Marokos võitlesid ülemvõimu pärast Saksamaa ja Prantsusmaa · Pingekolle Balkani poolsaarel 1912-1913 toimus 2 Balkani sõda: 1) Esimeses sõjas kaotas Türgi oma Euroopa valdused Balkani riikidele (Serbia, Bulgaaria, Montenegro) 2) Teises sõjas sõdisid Balkani riigid omavahel: Bulgaaria + Türgi ülejäänud Balkani sõdades tugevnes Serbia riik (teda toetas Venemaa). II Sõja põhjus 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Imperialism see on suurriikide püüded saavutada maailmas suuremat võimu
Vana-Kreeka töö 1) Kreeka asukoht ja loodus (Balkan, Peloponnesos, Hellas, Väike-Aasia, Egeuse meri, Vahemeri, Kreeta, Mükeene) 2) Vastused = Lõuna-Euroopas Vahemere Põhja kaldal asub Balkani poolsaar.Tänapäeval paikneb seal Kreeka riik.Vanaajal oli Kreekamaa nimeks Hellas ja muistseid kreeklasi nimetati helleniteks.Kõik võõramaalased olid Kreeklaste jaoks Barbarid.Nimetus tulenes sellest , et võõras keel kõlas hellenite kõrval arusaamatu põrinana (bar- bar)Kreeka on mägine maa.Mäerinnatised sobivad hästi karjamaadeks.Väikestel mägedevahelistel tasandikel kasvatatakse
· Saksamaa toetas Austria-Ungarit 1911 II Maroko kriis · Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos · Saksamaa saatis Maroko Rannikule oma sõjalaeva, ähvardades sõjaga. · Tänu Suurbrtiannia sekkumisele, kriis lahendati · Prantsusmaa sai õiguse Marokole, Saksamaale anti vasttasuks osa Prantsuse Kongot. 1911 Tripolitaania sõda · Itaalia vallutas liibüa · Esimene sõda kus kasutatakse lennuki pommitamist Balkani sõjad I Balkani sõda Ühelpool: Türgi Teisel pool: 1. Serbia 2. Bulgaaria 3. Montenegro 4. Kreeka Türgi kaotas ja väga suure osa oma maast II Balkani sõda Ühelpool: Bulgaaria Teiselpool: 1. Kreeka 2. Rumeenia 3. Serbia 4. Türgi 5. Montenegro Bulgaaria kaotas ja kaotas maad Balkani sõdade tulemused · Serbia sai tähtsamaks riigiks Balkani poolsaarel · Serbiat toetas Venemaa · Austria-Ungari oli Serbia tugevnemise vastu
võimaliku Prantsusmaa rünnaku eest. Türgi lootis kaitset Venemaa ja Itaalia surve vastu. (Kõik soovivad Prantsusmaa ja Venemaa purustamist ja oma valdusi kaitsa ja tugevdada) 5. Mis kujutas sinu arvates suuremat ohtu Euroopale, kas vastuolud eri ühiskonnakihtide või rahvuste vahel? – Pigem rahvuste vahel, kuna erinevad riigid olid oma vahel liidus, mis näiteks tähendas seda, et konflikt Serbiaga tähendab ka konflikti Venemaaga. 6. Miks on nimetatud Balkani poolsaart 20. sajandi algul Euroopa püssirohutünniks? – Kuna riikide omavahelised liidud vallandasid väiksest konfliktist suure sõja. 7. Nimeta 1900. -1913. aastate olulisemad sõjalised konfliktid. – 1904-1905 Vene – Jaapani sõda. 1905 Revolutsioon Venemaal. 1905-1906 Esimene Maroko kriis Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. 1908 Bosnia Kriis. 1911 teine Maroko kriis Prantsusmaa ja Saksamaa vahel (prantsusmaa tahtis Marokot endale, Saksamaa soovis selle iseseisvust)
ettekäändeks Prantsuse alamate kaitsmine. · Saksamaa kartes Prantsusmaa võimu kogu Marokos, sekkus taas ja algatas sellega teise Maroko kriisi. · 1911 nov Saksa-Prantsuse kokkulepe, millega Prantsusmaa kehtestas protektoraadi Marokos, Saksamaa sai osa Prantsuse Kongost · Itaalia kasutas kriisi ära selleks, et vallutada Türgilt Liibüa (Tripolitaania ja Kürenaika) Põhja-Aafrikas. Balkani ,,püssirohukelder": · konfliktikolle Balkan: suurriikide vastandlikud huvid; Balkani rahvaste iseseisvuspüüdlused, uute riikide teke; Türgi nõrgenemine · Esimene Balkani sõda (1912-1913): Türgi nõrkusest julgustatuna ja Venemaa toetusega sõlmisid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro 1912 Türgi vastase liidu, sellega puhkes ka sõjategevus. Türgi sai lüüa ja 1913.a. Londonis sõlmitud rahuga kaotas valdused Balkanil ning pidi leppima Albaania iseseisvumisega. · Teine Balkani sõda (1913.a.): põhjuseks esimese sõja võitjate suutmatus kokku
1. Esimest blokki nimetati kolmikliiduks, mille moodustas Saksamaa( juhtriik) ja sellele liitus 1879 a. Austria- Ungari. Ka Itaali liitus 1882 a. Nende soov oli maailma ümber jagada. 2. Teine blokk kandis nimetust antant, kuhu kuulus Venemaa ja Prantsusmaa, kes liitus 1893 a. Prantsusmaaga liitus 1904 a. Suurbritannia, kes ühtlasi oli ka juhtriik ja 1907 a. Lisandus nende riikide hulka ka Venemaa. Nende sooviks oli senise maailma jagamise kaitsmine. 9. Leidke vastuolud, mis tegid Balkani ps n.ö püssirohutünni. Mil määral olid need vastuolud lahendatavad? Põhjendage oma seisukohta. 1. I Balkani sõda 1912 a. ( Balkani rahvad vabanesid Türgi ikkest). 2. II Balkani sõda 1913a. (Vabanenud riigid tülitsesid piiride pärast). Tugevnes Serbia, keda toetas Venemaa. Sebia tugevnemine ei meeldinud Austria- Ungarile, keda toetas Saksamaa. Vastuolu 1 : Otseselt ei puudutanud ükski toimuv asi Saksamaa, Prantsusmaa ega Inglismaa huve, aga kõik nim
Kreeka iseseisvumine Eellugu: Türgi võimu all 19.sajandi alguses kuulus Balkani poolsaar Türgi koosseisu. Vallutatud kreeka alasid läänitas sultan feodaalidele. Suurem osa suurmaaomanikest olid türklased, kuid alates 17.-18. sajandist hakkasid pikkamisi taastuma kreeklaste feodaalvaldused. Osa kreeka feodaale, vaimulikke ning fanarioodid tegid koostööd Türgi võimudega. Fanarioodid Konstantinoopolis Fanari linnaosas elavad rikkad kreeklased, tänu jõukuse ja haridusele omasid kõrgeid ametikohti ja eesõigusi Osmanite(Türgi) riigis.
1 Venemaa (keiser Nikolai II 1894-1917) vilja väljaveole toetuv suurejooneline majandus- ja välispoliitika toimus rahva viletsuse arvel, suur laen oli saadud liitlaselt Prantsusmaalt (Pr-Vene leping 1893). Venemaa Kaug-Ida poliitika (suunaja peaminister Witte) põrkus Jaapani suurriiklike taotlustega (Kirde-Hiina e. Mandzhuuria ja Kores). Venemaa toetas Balkani slaavi rahvaste vabanemistaotlusi nõrgenenud Austria-Ungari keisririigi alt. 1877-78 Vene-Türgi sõja tulemusena taasloodi Bulgaaria riik, Serbia, Montenegro (Tsernogooria) ning Rumeenia vabanesid lõpikult Türgi mõju alt. Jaapanit huvitasid Saksamaale kuuluvad saared Vaikses Ookeanis ja hegemoonia Aasias Itaalia (kuningas Vittorio Emanuel III) imperialistid püüdsid anastada Põhja-Aafrikat. Itaalia sõlmis Venemaaga leppe seista vastu Austria-Ungari agressioonile Balkanil
Osalejad: Prantsusmaa ja Saksamaa. Saab protektoraat. Pingestas rahvusvahelisi suhteid ning ka tülisid. Maroko kriisi kasutas ära Itaalia, viis ellu oma valutusplaani, hõivas Aafrika põhjaosa. Atentaat- tapmiskaitse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel. Kolmikliit (keisririigid) 1882 Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari Antant- Saksamaa vastu 1907-1917 1904 Inglismaa, Saksamaa, Venemaa Balkani sõjad- esimene toimus 1912. aastal oktoobris. Türgi sai lüüa ning Balkani sõjad võtsid osa (Serbia, Bulgaaria, Montenegro). Sõlmiti 1913. aastal aastarahu Londonis. Türgi kaotas kõik valdused Balkanile. Albaania sai iseseisvuse. Teina Balkani sõda toimus vallutatud alade jagamisel võitjate vahel. Tagajärjed, tugevdasid Serbia positsioone, suhete pingestumine Austria-Ungariga, toetas Saksamaad. I maailmasõda 1914-1918 lõppes 11. novembril vaherahu Compilgne'i. Austria kuulutab sõja Serbiale- 1914
Horvaatia pealinn on Zagreb. Geograafiline ehitus Kiltmaa laiub Istria poolsaarelt Gorski Kotari suunas ning lõppeb künklikus Zagorje viinamarjakasvatuspiirkonnas. Karstimaastikke, mis on poorsest lubjakivist geoloogilised formatsioonid, näeb Gorski Kotaris ning need jätkuvad lähedases Istrias ja Velbeti mägedes, kus tuul ja vihm on üheskoos kaljudest vorminud veidrad kujud, kukovi. Loodusvarad Balkani poolsaare loodusvarad on piiratud. Piirkond on liiga mägine, kliima on suvel liiga kuiv ja mullad on liiga kehvad, et põlluharimine saaks olla edukas peale piiratud kohtade, kus kasvatatakse oliive ja viinamarju. Horvaatia suplusvett peeti 2011 aastal üheks parimaks. Kliima Horvaatia asub parasvöötmes ning vahemerelises kõrgusvööndilisuse ala loodusvööndis. Horvaatia põhja- ja idaosas on kliima mandriline, mis toob
*Kolmikliit 1882 sõjaline liit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel *Antant 1907 Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia liit (vastukaaluks kolmikliidule) *Vene-Jaapani sõda 1904 tülist Mandzuuria, Korea pärast,Jaapani võit *Inglise-Buuri sõda 18991901 SB ja Aafrika kolonialistide järglaste buuride vahel peetud sõda(kullavarud), SB võit, loodi buuride omavaitsus, *Bosnia kriis 1908 A-U liidab Bosnia ja Hertsegoviina®kolmikriik. Terav vastasseis Serbiaga. *I Balkani Sõda 1912 kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro nõrgestatud Türgile sõja, Türgi kaotas enamiku valdustest Balkani poolsaarel. *II Balkani Sõda - 1913 ründasid Serbia, Makedoonia, Türgi, Kreeka ja Rumeenia Bulgaaria alasid(A-U, Saksa toetus), mis võitnud Türgilt I BalSõjas *I Maroko kriis (1905-1906) Saksa püüdis pidurdada Pr ekspansiooni Marok *II Maroko kriis (1911) Prantsusmaa okupeeris Fesi, Maroko kriisid teravdasid I maailmasõja eelseid
a. osalesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Maroko. Marokos oli ülestõus, prantslased surusid selle maha, prantslased hõivasid suure osa Marokost. Prantsusmaa sai maroko enda kaitse alla. Saksamaale anti osa Prantsuse kongost. ProtektoraatKaitse all Tripoli sõda Itaalia viis ellu oma ammuse vallutusplaani hõivates Aafrika põhjaosas Türgi võimu all asuvad Tripolitaania ja Kürenaika.Türgi ei suutnud oma viimaseid Aafrika provintse kaitsta. 1913. hakati neid alasid nimetama Liibüaks. I Balkani sõdaPuhkes 1912.a. Toimus Serbia, Bulgaaria, Montenegro ja Türgi vahel.Türgi kaotas kõik valdused Balkanil ja osa idatraakiast. II Balkani sõdavallutatud alade jagamisel võitjate vahel puhkes II balkani sõda.Tugevdas Serbia positsioone, Balkan jäi ärevaks pingekoldeks. Sarajevo atendaat AustriaUngari süüdistas Serbiat Sarajevo mõrva ettevalmistamises, sellele järgnes diplomaatiliste suhete katkestamine ja 28.07.1914. kuulutas AustriaUngari Serbiale sõja
milleks olid Antandi riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa ning hiljem USA) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria). Esimese maailmasõja ajal võeti ka kasutusele hulgaliselt uut sõjatehnikat ning relvi. Näiteks võeti kasutusele esmakordselt Ypres'i lahingus mürkgaas, maailmasõja kestel võeti veel kasutusele tankid, lennukid, allveelaevad jpm. Esimese maailmasõja eelmäng ja pingeline olukord kestis ligi 15 aastat.Nii Vene revolutsioon, Inglise-Buuri sõda kui ka Balkani sõjad-kõik see tõi kaasa oma tagajärge. Franz Ferdinandi atendaat Esimese maailmasõja algul olid konfliktid vastasriikide vahel teravad. Balkanimaadest räägiti kui püssirohukeldrist, sest seal arvati, et võib tekkida sõda igal hetkel nende halbade suhete tõttu. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 Sarajevos ning tema abikaasa Sophie, Honenbergi printsessi
Töölised tahtsid paremat elu ja ka tööandja vastu mässati. 8. Kas rahvusliku enesemääramise soov ning natsionalism on erinevad nähtused? On. 9.Mis kujutas suuremat ohtu Euroopale,kas vastuolud on yhiskonnakihtide või rahvuste vahel? Arvan,et rahvuste vahel,sest 20da sajandi algul kujunesid välja selgepiiilised vastandlikud jõugrupid.Suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgendamine. 10.Balkani poolsaart nimetati 20saj. Algul püssirohutünniks,sest balkani poolsaare riigid olid teistest mahajäänumad ja vaesemad.Nad olid äärmiselt revolutsioonilised ja opositsioonis võimudega.Väiksest konfliktist võis vallanduda suur sõda. 11.Arenenud Euroopa riigid teostasid koloniaalpoliitikat ,sest peaaegu kogu maailm on jagatud Euroopa riikide asumaadeks ja mõjusfäärideks.Vähemarenenud maades hakati tyhistama aegunuid seaduseid,tugevnes liberaal-demokraatlik ühiskond ja poliitiline korraldus. 12
1) Nimeta kaks I MS põhjust Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel, eriti Inglismaa ja Saksamaa. Imperialism, mitmed suurriigid tahtsid tervet maailma oma võimu alla. Agressiivsed ideoloogiad 2) Kes kuulusid kolmikliitu ja mis oli selle eesmärk sõjas? Keskriigid, Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, Itaalia. Taheti kolooniaid haarata. Vallutada Prantsusmaa. 3) Mis on püssirohutünn ja mis probleemid seal olid? Balkani poolsaare riigid, kus olid suured konfliktid. Taheti balkani poolsaarelt välja ajada Türklased, seejärel puhkesid mitmed tülid sealsete riikide vahel, mis viisid I MS alguseni 4) Iseloomusta Pr. Ja Vm. Sõjaplaane Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse- Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaanid nim plaaniks 17, mis nägid ette Lotring ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale.
saj lõpul ja 20. saj alguses. Atant ja Kolmikliit Too välja blokkide liikmesriigid ja nende ühised huvid. A – Pr, SB, Venemaa – keegi ei soovinud Saksamaa tugevnemist ning olid Saksamaa vastased. K – A.- U., Saksamaa, Itaalia – sooviti kas kaitset kellegi eest või taheti kedagi purustada või vallutuada. 5. Mis kujutas sinu arvates suuremat ohtu Euroopale, kas vastuolud eri ühiskonnakihtide või rahvuste vahel? 6. Miks on nimetatud Balkani poolsaart 20. Sajandi algul Euroopa püssirohutünniks? Ka väike konflikt riikide vahel vallandanuks suure sõja 7. Nimeta 1900. -1913. aastate olulisemad sõjalised konfliktid. Vene-Jaapani sõda, I Maroko kriis, Bosnia kriis, II Maroko kriis, Itaalia-Türgi sõda, I Balkani sõda, II Balkani sõda. 8. Kuidas avaldusid 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned Eestis? Kiire majanduslik areng (Tlnast pidi saama Vene sõjalaevastiku peamine tugipunkt
Saksamaa loobus liidust, kust ta kohustus Prantsusmaad mitte ründamast. 3) Kuidas sai Liibüast Itaalia asumaa? Juba 19. sajandil algas Türgi Osmanite impeeriumi märgatav langus, millega kaasnes majanduslik ja poliitiline sõltuvusse sattumine teistest suurriikidest. Türgi nõrkus avaldus eriti selgelt Türgi- Itaalia sõjas (1911-1912), mil Itaalia väed said üsna kiiresti jagu Türgi garnisonidest Tripolitaanias ja Küreneikas (praegune Liibüa). See julgustas Balkani riike välja astuma Türgi vastu, et vabastada slaavi, kreeka ja albaania alad. 4) Tooge 3 konkreetset näidet USA sekkumisest maailmapoliitikasse. 1. Ameerika-Hispaania sõda, mille tulemusel loovutas Hispaania Ameerikale Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. Kuuba jäi neljaks aastaks USA võimu alla. 2.Ühendriigid teostasid Ladina-Ameerikas kahuripaatide diplomaatiat, millega nõuti, et sealsed sagedased riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud
Rumeenia (1916), USA (1917) Eesmärgid: Prantsusmaa: * soov vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas, *saada tagasi Elsass- Lotring, *laiendada Aafrikas valdusi Venemaa: *ei soovinud Saksamaa hegemooniat Euroopas, *vallata Konstantinoopolit ja Dardanelle, *thtis kehtestada oma võimu Balkanil Inglismaa: * Saksamaa pürgimuste mahasurumine, *kardab kolooniate ümberjagamist Jaapan:*Saksamaakoloniaalvalduste ülevõtmine Aasias. Miks muutus Balkani poolsaar püssirohu keldriks? 20.saj. alguseks oli Balkani poolsaar muutunud ohtlikuks. Otseselt ei puudutanu siin toimuv ei Saksamaad, Prantsusmaad ega Inglismaad, kuid kuna kõik riigid olid seotud kas Austria- Ungari või Venemaaga, siis võis iga vastasseis kasvada üleeuroopaliseks sõjaks. Saarel pretendeeris ülemvõimu Serbia, kllel oli venemeelne valitseja ning nüdsest tähendas konflik Serbiaga konflikti Venemaga. Vene-Serbia plaanid läksid vastuollu Austria-Ungariga,
AU sõjaplaan: oli koostatud võitlema kahel rindel Serbia ja Venemaa. KONFLIKTID: 1905-1906 I Marocco kriis(hakati ellu viima Antandi salajast poolt, P üritas omastada Ma)1906 pandi paika Ma iseseisvus, ühes Hisp. väikelinnas aga Ma üritas ikka Ple meelejärele olla, niiet S ei võitnud midagi. 1911 II Marocco kriis tõusis ülestõus, Prants asus maha suruma, S saatis "pantri" . Aasta lõpus jagasid S ja P maavaldused, Ma jäi Ple. Balkani konflikt Türgi nõrgenes, V ja AU üritasid oma mõjuvõimu kehtestada. Balkani inimesed tahtsid saavutada iseseisvust. Jugoslaavia konf. Bosina kriis 1908 liitis AU endaga vägivaldselt.Esimene Balkani sõda 1912-1913 T nõrgeneb, Balkani rahvad tahtsid saavutada võimu, T sai lüüa ja oli sunnitud sõlmima rahu. Teine Balkani sõda 1913 liitlased ei saanud omavahel läbi, Bulgaaria pidi sõjavaldustes loobuma
poliitikasse. · Tema järel tähtsuselt teine oli sultani naine või ta esmasündinud poja ema, ja nende järel tulid sultani ülejäänud neli naist. Ajalugu · 14. sajandiks oli Bütsantsi ehk Ida-Rooma riik nõrgenenud ja pärast keiser Andronikos III surma haaras riiki laastav kodusõda, mis kestis kuus aastat (1341 1347). · Seda kasutasid edukalt ära serblased, kes hõivasid suure osa Bütsantsi territooriumidest Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel. · 14. sajandi lõpus alustasid Osmanid vallutusi Balkani poolsaarel. Riik suurima ulatuse ajal · 1683 a. Aitäh kuulamast!
Maailmasõda: sõda, mis muutis kõike Margaret MacMillan Tänavu suvel möödub sada aastat ajast, mil Balkani väikelinnas Sarajevos mõrvasid serbia rahvuslased Austria-Ungari troonipärija ja tema abikaasa. See sündmus oli tollasele üldsusele kahtlemata šokeeriv, kuid esialgu mitte üleliia murettekitav. Eelnenud aastatel oli aset leidnud mitmeid poliitiliselt motiveeritud mõrvu, nt tapeti Itaalia kuningas, kaks Hispaania peaministrit, Vene tsaar ja USA president William McKinley. Ühegagi neist kuritegudest ei kaasnenud rahvusvahelist kriisi
Prantsusmaa tahtis aga endale saada sealset piirkonda, sest pea pool rahvastikust olid prantslased ja maavara(kivisüsi) poolest oli hea piirkond, mis oleks Prantsusmaa jaoks olnud väga kasulik. Samuti Saksamaa ja Venemaa võimutsesid Poola alade üle. Suurim konflikt olid Saksamaa ja Suurbritannia vahel. Kuigi Suurbritannia oli suurima laevastikuga riik, soovis Saksamaa siiski ülemvõimu mere ise haarata. Venemaa oli ka Austria-Ungariga rahutustes seoses Balkani poolsaare ülemvõimuga. Balkani poolsaar tekitas üldise suurema rahutuste olukorra. Suure osa olukorra teravnemises etendas kaasa poolsaarel ülemvõimu kehtestav agressiivse poliitikaga riik – Serbia. Sajandi algusel toimus Serbias sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningaperekond mõrvati ja asemele tuli venemeelne valitseja. Sellest hetkest alates tähendas Serbia konflikti Venemaaga. Austria-Ungari ei olnud samuti rahul enda nõrgeneva võimuga poolsaarel. Esimese
saj algus(dateerige, liikmeskond) ? Kolmikliit 1879 (Saksamaa,Austria-Ungari,Itaalia) hiljem lisandus Itaalia 1882 Antant 1893 (venemaa ja Prantsusmaa), 1904 Pr. ja Inglismaa, 1907 Inglismaa ja venemaa 8.Millised olid neid blokke ühendavate riikide huvid ja nimetage piirkonnad/valdkonnad , kus huvid põrkusid? kolmikliit: Saksamaa soovis uusi kolooniaid, purustada Pr. ja kehtestada oma võim Euroopa mandril. Austria-Ungari soovis tugevdada positsiooni balkani ps. Itaalia soovis kolooniaid (Türgi soovis Saksamaalt toetust) Antant: Pr. soovis vähendada Saksa mõjuvõimu ja saada tagasi Elsassi ja Lotringit. venemaa tahab tugevneda ja nõrgestada Türgit ja valitseda vahemerd. Inglismaa kohta on vist mingi et ei taga et Saksamaa oleks domineeriv jõud euroopas 9.Millised eeldused kujunesid suure sõja puhkemiseks välja 20. saj alguses? Saksamaa soovis territooriumi Venemaa arvelt suurendada. Prantsusmaa soovis tagasi saada Elsass ja Lotring
10.Taheti maid suurendada ja see ajas suhted pingeliseks. 11. Saksamaa tahtis vallutada Inglismaad ja nad mõlemad otsisid omale abistavaid riike 12. 1882 Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia loodi, et astuda vastu Saksamaale. 13. 1907 Saksamaa, Venemaa ja Austria- Ungari loodi, et astuda vastu kolmikliidule. 14.Austri-Ungari kuulutas Serbiale sõja 1914. 15.1917 Venemaa riigipöördega. 16.Ferdinandi tappmine 17.Desameerimine: relvitustamine, positsioonisõda: kaevikusõda, Balkani püssirohukelder: Balkani ja oli selline nimi kuna see oli ärev pingekolle. 18.Somme: Võeti kasutusele esimest korda tangid ja lennukid. Ypres: Kasutati esimest korda gaasi Verduni. 19.Kuna Venemaal toimus riigipööre 20.1917, et Venemaad vallutada. 21.Kaevikusõda, kuulipildur, kaitserajatised, ja uued väeliigid 22.Tulid uued masinad ja tehnika sõja pidamises ja tagajärjed olid sõjakoledused üle elanud inimesed ja tohutul hulgal surnuid. 23.Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. 24
Teoreetiliselt pidid sõjalised plokid ära hoidma sõja.(Reaalselt tekkisid eeldused esimese maailmasõja tekkeks). Raudtee areng soodustas armee kiiret ümberpaigutamist ühest piirkonnast teise, ja raudtee areng oli üsna kiire. Kolmikliidu eesmärgid:(Saksamaa oli juhtriik) 1 . Uute kolooniate saamine-väga tähtis eluliselt. 2 . Saksamaa soovis kehtestada suuremat mõjuvõime euroopas. 3 . Austria-ungari soovis tugevdada positsioone Balkani poolsaarel. 4 . Itaalia oli kolmikliidu nõrgim lüli.Soovis kaitsta end Prantsusmaa rünnakute eest. Antanti eesmärgid:(juhtriik Prantsusmaa) 1. Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa ülemvõimu euroopas. 2. Venemaa soovis vallutada Türgi ja Konstantinoopoli. 3. Inglismaa soovis Saksamaa koloniaalvaldusi Aasias. USA tulek maailma poliitikasse: 20 saj algul astus USA jõuliselt maailmavõimu konkurentsi. Eesmärk: Miks ameerika ühendriigid hakkasid rohkem sõna võtma
- Teoreetiliselt pidid need plokid ära hoidma sõjaohu. - Praktiliselt tekkisid eeldused Esimese Maailmasõja puhkemiseks. - Suur osa sõja meeleolu tekkel oli tehnika kiire areng. - Võeti sõjatehnikana kasutusele: Gaas, lennukid, allveelaevad, tankid, kuulipildurid ja miinipildurid. - Kolmikliidu eesmärgid: Uute kolooniate haaramine, Saksamaa soovis purustada Saksamaad ja kehtestada enda ülemvõim Euroopas. Austria.Ungari soovis tugevdada enda positsioone balkani poolsaarel. Itaalia soovis end kaitsda Prantsusmaa rünnakute eest. - Antanti eesmärgid: Sooviti vähendada Saksamaa ülemvõimu Euroopas. Venemaa soovis vallutada Konstantinoopoli. - Inglismaa liitlane Jaapan soovis saada endale Saksamaa koloniaalvaldusi Aasias. USA tulek maailmapoliitikasse - Sajandi vahetusel astus USA jõuliselt maailmavõimu konkurentsi. - USAl oli võike maavägi kuid tugev laevastik. - Tähtsaim partner USAl Euroopas oli Inglismaa.
Albaania Albaania on Vabariik, mis asub Euroopas Balkani poolsaare lääneosas. Pealinn Tirana asub riigi keskel. Albaanias räägitakse riigikeelena albaania keelt, mis kuulub indo-euroopa keelerühma, aga ei ole siiski suguluses ühegi teise keelega maailmas. Kasutusel on ladina tähestik, millele on lisatud keelele omaseid tähti.(täppidega e jms). Albaania sümbol on kotkas. Ka riigi albaaniakeelne nimetus tähendab kotkast, rahvus albaanlane aga kotka poega. Riigilipul ja vapilgi asub kahe peaga kotkas, mida Albaania rahvuskangelane
Balkani poolsaarel paikneva Bulgaaria põhjanaaber on Rumeenia, lõunanaabrid on Türgi ja Kreeka, läänenaabrid aga Serbia ja Makedoonia vabariik. Bulgaaria idapiiri ääristab koguni 378 km ulatuses Musta mere liivane rand. Must meri on puhas, rahulik ja mitte kuigi sügav. Selle soolasisaldus on koguni kaks korda väiksem kui Vahemere oma. Mustas meres ei ela röövkalu. Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Alpi mäestikud Rila ja Pirini on kõrgeimad Bulgaarias ja tervel Balkani poolsaarel. Kõrgeim tipp Balkanil on Musala (2924 m). Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga. Pindala. 110 910 km² Pinnamood.Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru. Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam- Doonau madalik.
Et väikeriigid võiksid iseseisvalt eksisteerida, ei tulnud siis isegi mõttesse. BALKANI SÕJAD. Juba 19. sajandil algas Türgi Osmanite impeeriumi märgatav langus, millega kaasnes majanduslik ja poliitiline sõltuvusse sattumine teistest suurriikidest. Türgi nõrkus avaldus eriti selgelt Türgi- Itaalia sõjas (1911-1912), mil Itaalia väed said üsna kiiresti jagu Türgi garnisonidest Tripolitaanias ja Küreneikas (praegune Liibüa). See julgustas Balkani riike välja astuma Türgi vastu, et vabastada slaavi, kreeka ja albaania alad. 1912. a. sõlmisid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro (Tsernogooria) liidu Türgi vastu, et alustada sõda ning vabastada need alad Türgi võimu alt. Esimeses sõjas 1912. a. vallutasid Balkani riikide väed suurema osa Euroopa Türgist. 1913. a. Londoni rahu põhjal jäi Türgile Euroopa valdustest vaid pealinn Istanbul. Albaania sai iseseisvuse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
