Osmanite Impeerium
Kristin Mäkiševa 7.b
Osmanite riik
• Osmanite riik ( 1299 -1922) oli paljurahvusvaheline riik,
mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
• Valitsusvorm : Monarhia
• Pealinn: Adrianoopol (1365-1453), Kostantinoopol
(1453-1923)
Lipp
Vapp
Riigi kujunemine
• Osmanite riigi sünniajaks loetakse 1299. aastat,
mil Osman I kuulutas end Seldžukkide riigi valitsejaks.
• Hiilgeaegadel hõlmas riik suure osa Kagu-
Euroopast, Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast,
ulatudes Gibraltari väinast Kaspia mere ning Pärsia
laheni.
• Osmanite riigi pealinnaks sai Konstantinoopol (İstanbul),
mille Osmanid vallutasid 1453. aastal.
Valitsemine
• Osmanite riigi valitsejad kandsid 1383 .
aastast sultani tiitlit , Osmanite riigi esimesed valitsejad
kandsid bei tiitlit.
• Esimesena kuulutas end sultaniks Murad I.
• 1922. aastal lõppes sultanite võim ja Türgi
iseseisvussõja järel kuulutati 1923. aastal välja
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-05-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristinmakiseva
Õppematerjali autor
2 kuningriiki: Nn „Vana kuningriik“ 1660 – 1620 ema Suur kuningriik 1460 – 1190 ema – tugevnenud keskvõimuga Pealinn Hattuša (tänapäeva Ankara lähedal) Hetiidid võitlesid oma hiilgeajal mõjuvõimu pärast egiptlastega. 13 saj sõdisid Süürias Ramses Iiga (võitu ei saavutanud kumbki), pärast lahingut leping igavese rahu ja sõpruse kohta. Langus toimus väga järsku „mererahvad“ ründasid, 1190 ema, tungisid hetiidi riiki ja hävitasid Hattuša impeerium ei toibunud, hetiidid jäid elama Väike – Aasiasse, ent mitte riigina 717 ema langevad viimased hetiidid assüürlaste rünnaku alla orjus. HETIITIDE AVASTAMINE – ajalugu hakati uurima alles 17 saj. Sõna hetiit on mainitud ka VTs, kuid selle tähendust ei teatud. C. Texier (1839) ja W. Hamilton (1842) märkasid Ankara piirkonnas kummalisi kive. 1880 väitis Sayce, et leitud märkidega kivid kuuluvad hetiidi riigile. Oli olemas 2 kirja: kiilkiri ja hieroglüüfkiri
Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 1. Tänapäeva Iisraeli riik ja piirkonna ajalugu.............................................................................. 5 2.Piirkonda valitsenud suured impeeriumid.................................................................................. 8 2.1 Rooma impeerium ja Bütsantsi keisririik................................................................... 8 2.2 Araablased ja Osmanite impeerium............................................................................ 9 3.Teel Iisraeli riigi loomisele...................................................................................................... 12 3.4.1 ÜRO eraldumisplaan 1947 ..................................................................................... 22
surma järel nn Vana-Assüüria riik lagunes. Seejärel oli Assüüria alul Vana-Babüloonia ja seejärel Mitanni riigi võimu all. Assüüria taasisesesivus 14 sajandil eKr. Esimesena sai Assüüria kuningaks Assurballit I (14 saj). 13 sajandil purustati Mitanni riik ning pandi alus suuremale Assüüria riigile, kuid 11 sajandil oldi sunnitud taanduma aramealaset ees. Assüüria suurriik, esimene tõeline impeerium Lähis-Idas, hakkas välja kujunema 9 sajandil eKr Assurnasirpal II ja Salmanassar III ajal. 8 sajandi teine pool ja 7 sajandi I pool oli riigi õitseaeg. Assüüriale allus kogu Mesopotaamia, osa Väike-Aasiast, Süüria, Palestiina ja lühikest aega ka Egiptus. Seega kujunes Assüüriast esimene tõeliselt suur paljurahvuseline impeerium, mis hõlmas peaaegu kogu antiikaegse Lähis-Ida maailma (toonase oikumeeni).
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi
Edukad pankurid muutusid väga rikkaks Nad rajasid oma kontoreid üle kogu Euroopa ja laenasid raha ka kuningatele, keisritele ja paavstidele. Türklaste riik ja selle kujunemine suurvõimuks Ida-Euroopas XI sajandil olid türklased ehk seldzukid vallutanud suure osa Väike-Aasiast. Peagi nende suurriik küll lagunes, kuid türgi elanikkond võttis vastu ristiusu ja jäi püsivalt Väike-Aasiasse elama. XIII sajandil kujunes sealsetel türklastel uus tugev riik, mille rajas Osman I ja tema järgi hakati riigi elanikke nimetama osmaniteks. Riigi valitsejat kutsuti aga sultaniks. Lühikese ajaga vallutasid osmanid endale terve Väike-Aasia. Edasi tungisid nad juna Balkani poolsaarele. Seal vallutati Kreeka, Bulgaaria ja rünnati tugevat Serbia riiki. Otsustav lahing nende vahel toimus 1389. Aastal, kui mõlema riigi valitsejad said surma. Siiski võitsid osmanid ja varsti oli kogu Balkani poolsaar nende võimu all
2) II Puunia sõda (218-201 eKr)- Hannibal(Kartaago kuulus väejuht) tungis üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus (,,Hannibal on väravate ees"- kui ähvardab suur oht ja on vaja midagi kiiresti ette võtta) Oma võitu ei osatud ära kasutada ning Kartaago kaotab sõja. 3) III Puunia sõda (146. eKr)- Kartaago riik lakkab olemast. (,,Ma arvan, et Kartaago tuleb lõplikult purustada") (Rooma vallutab samal aastal ka Kreeka- Impeerium Romanus ) Rooma- vabariik: senat, rahvakoosolekud, riigiametnikudehk magistraadid (2 konsulit) Divide et impera!- Jaga ja valitse!- Rooma sõlmis vallutatutega igaga eraldi kokkuleppe. Roomavastase ühiserinde teket takistas: a) alistumislepingud sõlmiti kõigi rahvastega eraldi b) kõik rahvad alistusid eri tingimustel c) roomlased ei hakanud oma tavasid peale suruma Konsulid- juhtisid sõjaväge (12 auvahti) Preetorid- tegelesid õigusemõistmisega (Konsuli asendaja)
2) II Puunia sõda (218-201 eKr)- Hannibal(Kartaago kuulus väejuht) tungis üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus („Hannibal on väravate ees“- kui ähvardab suur oht ja on vaja midagi kiiresti ette võtta) Oma võitu ei osatud ära kasutada ning Kartaago kaotab sõja. 3) III Puunia sõda (146. eKr)- Kartaago riik lakkab olemast. („Ma arvan, et Kartaago tuleb lõplikult purustada“) (Rooma vallutab samal aastal ka Kreeka- Impeerium Romanus ) Rooma- vabariik: senat, rahvakoosolekud, riigiametnikudehk magistraadid (2 konsulit) Divide et impera!- Jaga ja valitse!- Rooma sõlmis vallutatutega igaga eraldi kokkuleppe. Roomavastase ühiserinde teket takistas: a) alistumislepingud sõlmiti kõigi rahvastega eraldi b) kõik rahvad alistusid eri tingimustel c) roomlased ei hakanud oma tavasid peale suruma Konsulid- juhtisid sõjaväge (12 auvahti) Preetorid- tegelesid õigusemõistmisega (Konsuli asendaja)
Pilet 1. 1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma piisko
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid