"Bachmann" - 141 õppematerjali

Bachmann ja Maruste

I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia ­ on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik ­ Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline ­ põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik ­ Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...

Majandus ja psühholoogia

Sissejuhatus Luua ülevaade psühholoogia rakendamisvõimaluste mitmekesisusest; sotsiaalkultuurilisse psühholoogiasse Majandus ja psühholoogia I Maaja Vadi TÜ majandusteaduskond Email: [email protected] KORRASTATUS Rakendusvaldkonnad, mis kasutavad psühholoogia teadmust vastastikune täiendamine; Juhtimine Organisatsioonikäitumine; Personalijuhtimine. Turundus Tarbijakäitumine; Reklaam; Müügisuhtlemine. 1  KOORDINEERIMINE??? ...

Talis Bachmann "Reklaamipsühholoogia"

Reklaamipsühholoogia Talis Bachmann - Reklaam - see, kui õnnestub müüa kaupa, mida inimene tegelikult ei vaja, raha eest, mida tal endal parajasti ei ole. - Reklaam - tegevus, mille eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii et see lõppkokkuvõttes mõjustab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. - Reklaamipsühholoogia - psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja

Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees

Taju

Tunnetusprotsessid. Aistingud

Tähelepanu ja tähelepanelikkus

Reklaami tajumine, mäletamine, tähelepanuprotsessid, õppimine, kujutlus, imago. Talis Bachmann - Reklaamipsühholoogia

REKLAAMI TAJUMINE Kontrast  Et olla märgatav, peab objekt olema: Teistest esile tõusev  Värvuskontrast ja kontrastisuhted (nt kollased ja oranzid toonid- suuremad pilgupüüdjad)  Hallikad/Pastelsed toonid – elegantsus(soliidsus  Vastand värvid – optilise taskaalu saamiseks  Kahemõttelisus (ehk pilt, või lause mida saab võtta kahemõtteliselt nii metafoorina kui ka otse) nt Put your tiger in the tank – bensiinijaamareklaam  Intensiivsus – Eredad objektid, valjud helid, tugevama valguse all olevad objektid. Kõne kompositsioon (pausid,täishäälikute pikem hääldamine)  Liikuvad elemendid liikumatute taustal (nt vaateaknad) Tajuorganisatsioon (gestaltfaktoritemõju)  FiGUUR + reklaamielemendid = TERVIK  Figuur – nim. Seda mis esile tungib ehk tähtsaim juhtiv üksus  Foon - nim. See mis tahaplaanile jääb  Figuuri tunnused: esileulatuvus, hea reaalne/nä...

Juhtfunktsioonide kontrollküsimused

Jekaterina Petuhhova Juhtfunktsioonide kontrollküsimused. Õige vastus on rasvases kirjas. 1. Kujutagem ette situatsiooni: Autojuht on võõras linnas ning soovib saada tänavale N. Kuna ta ei oska ise sinna sõita, küsib teed oma sõbralt. Sõber seletab, et sõites tänaval X pead jälgima valgusfoore ning pöörama vasakule peale kolmandat valgusfoori. Kuna autojuht oli pabinas, luges valgusfoore valesti ja keeras valele tänavale, kuigi tegelikult oli kolmanda valgusfoori kõrval suur silt „TÄNAVALE N“, mille juurest ta mööda sõitis. Millise terminiga saame kirjeldada situatsiooni, mil autojuht ei märganud tema jaoks olulist suurt silti?  Tähelepanematus  Hajutatud tähelepanu  Tähelepanematusepimedus (Aru&Bachmann "Tähelepanu", 2009: 15) Õpiku peatükis on toodud sarnane näide tähelepanematusepimedusest ning õpikut lugenud õpilasele kindlasti meenub see lõik tähele...

Närvisüsteemi ülesehitus ja roll inimese psüühikas

TARTU ÜLIKOOL NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA ROLL INIMESE PSÜÜHIKAS Referaat Õppeaine: Õppejõud: Tartu 2011 SISUKORD Sisukord.....................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Närvisüsteemi ülesehitus................................................................................4 1.1 Närvisüsteemi funktsioon.............................................................................5 2. Inimese psüühika ja käitumine.........................................................................6 3. Kõrgem närvitegevus psüühika alusena..............................................................7 3.1 Tingimatud refleksid......

Mida peetakse silmas, kui räägitakse sõlmimis - või sidumisprobleemist taju-, ja tähelepanu- ja teadvusuuringutes

neurobioloogilised protsessid, mille koosesinemisest piisab, et tagada mingisugunegi teadvustatus. (Luiga, 2008) Kasutatud kirjandus: 1) Luiga, I. (2008). Teadvus, eneseteadvus, uni. Vaadatud 16.09.2014 aadressil: http://www.elvag.edu.ee/~ardo/praks/Teadvus_ja_Uni2008AY.pdf 2) Tamm, G. (2014). Meeled. Vaadatud 10.09.2014 aadressil: https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/267519/mod_resource/content/1/PP_loeng_Meel ed_2014_PP_GTamm.pdf 3) Bachmann, T. (2014). Taju ja teadvuse eksperimentaalne uurimine. Vaadatud 16.09.2014 aadressil: https://moodle.ut.ee/mod/folder/view.php?id=84508

Reklaamipsühholoogia kautamine turunduses

Turunduskommunikatsiooni peamiseks eesmärgiks on tänapäeval efektiivse suhte loomine brändi ja tarbija vahel. (Arvola 2002:37) 1.1. Reklaamipsühholoogia mõiste Selleks, et mõista reklaamipsühholoogiat ning strateegiaid tuleb esmalt välja selgitada üldine reklaami kontseptsioon. Gerald de Groot määratleb reklaami kui tegevust , mille eesmärgiks on sisendada inimestele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes (Gerald de Groot 1980, Bachmann 1994, kaudu). Seega reklaam kui massiteabelevi nähtus on suunatud anonüümselt, on tasuline, inimesi psühholoogiliselt mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile (Bachmann 1994:5). Reklaam on turunduse tõhusaim vahend informeerimaks ostjat mõnest firmast, tootest, teenindusest või ideest. Reklaamiseadus käsitleb reklaamina teavet, mis avalikustatakse toodete või teenuste

4b Harjutus otsingufunktsioonidega

Funktsioonid Funktsioon Index ja Match Vlookup Isikukood Tegevus Kuupäev Eesnimi Perenimi Eesnimi 38502110722 ujula 22.10.2011 Karl Agur Karl 34708140585 jõusaal 22.10.2011 Erki Arsenov Erki 47110070151 rühmatreening 22.10.2011 Erika Bachmann Erika 35404050446 ujula 22.10.2011 Reijo Bauman Reijo 44203130136 jõusaal 22.10.2011 Mirja Bergmann Mirja 47110060467 rühmatreening 22.10.2011 Elvi Berk Elvi 34404190222 jõusaal 22.10.2011 Kaivo Berk Kaivo 33904050217 rühmatreening 23.10.2011 Olav Berk Olav 48305030944 jõusaal 23.10.2011 Laine Eek Laine 34103030178 rühmatreening 23.10

Intelligentsus ja isiksus

1. INTELLIGENTSUS Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. 1994 kirjutasid 54 teadlast alla avaldusele, milles määratleti intelligentsuse definitsioon. Eestlane Rene Mõttus on seda intelligentsuse definitsiooni tõlkinud sedasi: ,,Intelligentsus on väga üldine vaimne oskus, mis muu hulgas hõlmab võimet arutleda, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõttekäikudest, õppida kiiresti ning õppida kogemustest. Intelligentsus ei ole üksnes raamatutarkuse omandamine, kitsas akadeemiline vilumus või oskus edukalt teste sooritada. Pigem peegeldab see laiemat ja sügavamat võimet mõista seda, mis meid ümbritseb-- asjadest arusaamist, taipamist või lahenduste väljanuputamist" ( Allik, Mõttus ja Realo 1997). 1.1. PS...

Emotsioonid

SISUKORD 1. Emotsioonide funktsioonid .......................................................................................................... 2 1.1 Emotsioonide otstarve ........................................................................................................... 2 2. Emotsioonide liigid ..................................................................................................................... 5 2.1 Meeleolu ................................................................................................................................ 5 2.2 Ärevus .................................................................................................................................... 6 2.3 Stress...................................................................................................................................... 6 2.4 Frustratsioon .........................................................

Kuidas reklaam mõjutab klienti

Tähtis on reklaamiga motiveerida toote/teenuse ostmist ja kasutamist. Reklaam saab mõjutada klienti omapäraga, kui ta erineb teistest, on originaalne. Kui inimesele jääb reklaam mõistetamatuks siis võib see vaatajat ärritada ning tekitab negatiivseid emotsioone. Oluline on reklaami puhul selle selgus ja mõistetavus. ,,Reklaam peaks olema mõistetav võimalikult suurele hulgale nendest tarbijatest, kes moodustavad reklaami sihtauditooriumi." (Reklaamipsühholoogia, T. Bachmann 1994/lk 40) ,,Reklaamiobjekti põhjalik tundmine on üheks hea reklaamiidee leidmise eeltingimuseks. Reklaamija peab otsima objektil omadust või omadusi, mis lubavad eristada seda positiivselt konkurentobjektidest." (Reklaam turunduses, N. Roose 2002/lk 87) Reklaamivaataja üldjuhul usaldab reklaami, kui ta pole enne nn petta saanud. Klient kuulates, vaadates või lugedes sõnumit, mis reklaamis edasi antakse, teeb oma otsuse ja valiku toote või teenuse suhtes.

Hirmu apellatsioonid sotsiaal reklaamkampaaniates 21. sajandil

Tallinna Ülikool Suhtekorraldus Sander Mets Hirmu apellatsioonid sotsiaal reklaamkampaaniates 21. sajandil Referaat Juhendaja: Arko Olesk Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Hirm kui tähelepanu köide...................................................................................... 3 Sotsiaalreklaami kampaaniate tulemuslikkus.........................................................4 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 5 Sissejuhatus Kuna tänapäeva ühiskonnas on reklaamindus tohutult massiline ning seda esineb igal pool, siis massist välja paistmine on raskendatud. Selgesti saab mi...

Hoiakute kujunemine ja muutumine

Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud viisil. Hoiakunähtused väljenduvad kõige selgemini ja tüüpiliselt hinnangutes millegi või kellegi suhtes. Hoiakutel on mitmed funktsioonid. Kuna hoiak on nähtus, millest sõltub käitumisliinide ja toimingute valik, siis on hoiakute uurimine väga suure praktilise tähtsusega valdkond. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid.( Bachmann, Maruste, 2001) Arvan ,et hoiakud kujunevad välja seoses meid ümbritseva ühiskonnaga. Me sarnaneme inimestele, kellega me kõige rohkem suhtleme, aga samas ka me suhtleme rohkem nende inimestega, kellega omame sarnaseid hoiakuid. Hoiakud ei ole kaasasündinud. Ma olen jälginud, kui sarnane olen ma oma emaga, me näoilmed, hääletoon ja arvamus on tihti väga sarnased. Petty ja Caccioppo esitasid 1981 aastal hoiakute kohta seisukoha väites, et meil kujunevad

Tõnis Arro

Tõnis Arro Tõnis Arro on sündinud 10.mail 1960.aastal Tartus. Ta on eesti ettevõtja, konsultant ja tõlkija. Ta oli konsultatsioonifirma Fontes PMP kaasasutaja 1990 aastal ja selle juht 1992-2005 aastatel. Fontes on kõige esimene uue aja aktsiaselts Tartus, asutatud 1990. aasta 1. juunil, peatselt pärast aktsiaseltside seaduse väljatulekut. 1980. aastatel oli ta Tartu Ülikooli psühholoogiaaspirantuuris ning Talis Bachmann kutsus mind oma konsultatsiooniäri kaasasutajaks. Sündiski riiklik väikeettevõte (tol ajal ainuvõimalik eraettevõtluse vorm) nimega Option, osanikeks Talis Bachmann, Tõnis Arro ja Tartu Maja. Optioni tähtsaim klient oligi Tartu Maja ­ võimas firma 1400 töötaja ja 30 tütarettevõttega, tollaseks juhiks Olari Taal. Kontserni kaugeim tütarfirma asus Siberis Kogalõmis. Seejärel sai temast Tartu Maja peadirektori asetäitja personali alal. Et firmast oli toona

Reklaamipsühholoogia

Esiteks seetõttu, et informeerimine ise juba sisaldab mõjutamist. Teiseks aga seetõttu, et loobudes mõjutamast inimest ostma tõepoolest head ja ausalt edustatud kaupa, annab ta suurema tegevusvabaduse nendele firmadele, kes ei pruugi üldse mõelda humaansetele aspektidele ja kelle toodang on vilets. Nimetagem sellist olukorda tarbimisturule suunatud ausa tootja saatanlikuks lõksuks. Lõppkokkuvõttes on reklaami eesmärgiks soodsalt müüa oma kaupa või teenust. .( Bachmann, 1994:25) Keskseks küsimuseks reklaami psühholoogiliselt pädeval ülesehitusel on tarbija ostumotivatsiooni (tarbimismotivatsiooni) mõistmine. Millest ja kuidas sõltub inimese käitumine valikusituatsioonis? Millised on seosed isiksuseomaduste ja eelistuste vahel? Millised on need tarbed ja vajadused, mille baasil tekib ostusoov? Milline on ostusoovi tekkemehhanism? Kaheks peamiseks strateegiliseks võtteks on olemasolevate motiivide ärakasutamine ning uute ostumotiivide loomine

Ülevaade psühholoogiast - konspekt

Psüühiliste kõrvalekallete klassifikatsioonid.Teraapiate tüübid XI Sotsiaalpsühholoogia ainevaldkond: atraktiivsus, armastuse teooriad. XII Hoiakute kujunemine ja muutumine. Atributsiooniteooriad. Konformsus. XIII Altruism. Agressiivsus. Stereotüübid ja eelarvamused vägivaldse käitumise põhjustena. XIV Iseseisev töö ja valmistumine arvestuseks. Teema: emotsioonid ja motivatsioon (Allikas: Bachmann, T., Maruste R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn, Ilo. XV Kokkuvõtted. Arvestustöö Nõuded õppetööst osavõtu osas: Osalemine loengutes on soovituslik  ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST I osa Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslikuks kirjanduseks mõeldud raamat "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa tervikuma ja detailsema pildi saamiseks teemadest.

Teavikute leidmine elektronkataloogidest Urram ja RIKSWEB

Panin otsingus „Eesti filmiklaasika“ ja valesin Valga Keskraamatukogu, leidsin, et 45 „Eesti Filmaklaasika“ leidub Valga Keskraamatukogus. 10. Mitu ajavahemikul 2010-2014 ilmunud raamatut UDK liigiga 159.9 leidub Valga Gümnaasiumi raamatukogus? Millest need on? Tooge mõni näide. Leidsin ajavahemikul 2010-1014 6 raamatut. Annan esimest 3 näide:  Juul Jesper „Agressiivsus : teejuht agressiivsete laste ja noorte paremaks mõistmiseks”  Talis Bachmann “Keha ja tema isiksus : psühholoogiline antropoloogia füüsilise isiksuse uurimismail”  Talis Bachmann “Psühholoogia alused” 11. Kas Valga maakonna raamatukogudes leidub materjale, mis on kirjutatud Maarja Lõhmuse poolt raadioajakirjanduse teemal? Kui jah, mida leiate? Maarja Lõhmus “Toimetamine : kas looming või tsensuur” 1999 Valga Keskraamatukogu 12. Kas ja milline on teie varasem kokkupuude RIXWEB-iga? Hinnake kasutatud

Teavikute leidmine elektronkataloogidest Urram ja RIKSWEB

Panin otsingus „Eesti filmiklaasika“ ja valesin Valga Keskraamatukogu, leidsin, et 45 „Eesti Filmaklaasika“ leidub Valga Keskraamatukogus. 10. Mitu ajavahemikul 2010-2014 ilmunud raamatut UDK liigiga 159.9 leidub Valga Gümnaasiumi raamatukogus? Millest need on? Tooge mõni näide. Leidsin ajavahemikul 2010-1014 6 raamatut. Annan esimest 3 näide:  Juul Jesper „Agressiivsus : teejuht agressiivsete laste ja noorte paremaks mõistmiseks”  Talis Bachmann “Keha ja tema isiksus : psühholoogiline antropoloogia füüsilise isiksuse uurimismail”  Talis Bachmann “Psühholoogia alused” 11. Kas Valga maakonna raamatukogudes leidub materjale, mis on kirjutatud Maarja Lõhmuse poolt raadioajakirjanduse teemal? Kui jah, mida leiate? Maarja Lõhmus “Toimetamine : kas looming või tsensuur” 1999 Valga Keskraamatukogu 12. Kas ja milline on teie varasem kokkupuude RIXWEB-iga? Hinnake kasutatud

Hemofiilia

Hemofiilia Karl Hendrik Bachmann Rocca al Mare Kool, 2016 Sissejuhatus ● Verejooks liigestesse ja pehmetesse kudedesse ● Haavade pikaajaline veritsemine ● Veritsustõbi ● Ühe või mitme hüübimisteguri puudus ● Kromosoomihaigus ● X-kromosoom Hemofiilia A ● Klassikaline hemofiilia ● VIII hüübimistegur ● X-kromosoom ● 80% Hemofiilia B ● X-kromosoom ● 20% ● IX hüübimistegur Hemofiilia C ● Autosoomid ● XI hüübimistegur ● Euroopas ja Ameerikas vähe tuntud Ravi ● 3 raskusastet ● Raske - <1% ● Mõõdukas – 1-5% ● Kerge - >5% ● Puuduva hüübimisteguri konsentraadi süstimine veeni. ● Harjutused õrnematele kohtadele. Allikad ● https://www.kliinik.ee/static/files/082/hemofiilia.j pg ● https://et.wikipedia.org/wiki/Autosoom ● https://en.wikipedia.org/wiki/Haemophilia ● https://et.wikipedia.org/wiki/Hemofiilia ● http://inimene.ee/h/hemofiilia ...

TAJU

TAJU ,,Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (tajukujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest" (Allik jt 2002: 85). Tajukujundeid võib olla erinevaid, sest ümbritsevat maailma võib iga inimene tõlgendada erinevalt. Taju eesmärgiks on luua terviklik pilt, et inimene oleks suuteline otsustama adekvaatselt esemete ja nähtuste omaduste üle (Allik jt 2002). Taju sõltub aistingutest ja eeldab tähelepanu. Samuti mõjutavad taju emotsioonid, mõtlemine ja eelnevad elukogemused. Tajumise protsessi eesmärgiks on on terviku tunnetamine- mis omakorda sõltub sellest, milline keskkond ja objektid inimest ümbritsevad-, eelnevate faktorite koosmõjul tekib inimesel subjektiivne üldistatud tajukujund. Näiteks ruumis olevaid erinevaid elemente tajume me ühtse tervikuna, mitte eraldi. Objekte oleme tervikuna suutelised tajuma ka siis, kui silmale on nähtav ainuuüksi mingi osa ...

Evald Okas

Evald Okas. Kuna Evald on joonistanud väga palju naisi,siis mulle kõige enam meeldis sellel näitusel maalid ,,Õhtune olümpia" ja ,,Õine Pariis",sest need olid teisest erinevad.Nendel ei olndud kujutatud ühtegi naist.Mõlemad maalid olid küllaltki sünged ja mõlemad olid tehtud õlivärvidega.,küll aga ,,Õhtuses olümpias" oli kasutatud ka oranzi värvi,mis tegi pildi rõõmsameelsemaks. "Õises Pariisis" oli taeva värvimisel kasutadtud ka spaatlit.Nagu pildi nimigi ütleb,oli maal kujutatud ööses,sellest ka tuli see,et peale maja valena kujutamisel oli kõik muu kujutatud musta ja siniste toonidega. Spaatlit oli kasutatud ,,India tantsijatari","Noorte"," Kunstniku ateljee" värimisel.Nendel oli mõned kohad kaetud paksu värvikihiga.Minu meelest andis see maalile ruumilisema tunde ja lõi rohkem põnevust seda vaadata. Põhiliselt kus ma nägin heldedaid ja rõõmsaid toone,olid maalid kus olid kujutatud naised.Nen...

Motivatsioon ja tööga rahulolu

Tallinn: kirjastus Külim 3. Alas, R. (2004). Juhtimise alused. Tallinn: kirjastus Külim 4. Alas, R. (1997). Personali juhtimine. Tallinn: kirjastus Külim 5. Alas, R. (1998). Personali juhtimise käsiraamat. Tallinn: kirjastus Külim 6. Allik, J., Häidkind, R., Harro, J., Viikmaa, M., Kreegipuu, K., Rauk, M., Kikas, E., Tulviste, P., Luuk, A., Realo, A., Konstabel, K., Pullmann, H., Schmidt, M. & Vadi, M. (2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 7. Bachmann, T. & Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Kirjastus Ilo 8. Elenurm, T. (aprill 2002). Tööõhkkond kujundab motivatsiooni. Saldo 9. Kidron. A. (2001). Psühholoogia põhisuunad. Tallinn: kirjastus Mondo 10. Landsberg, M. (2003). Motiveerimise kunst. Inspireeri ennast ja teisi. Tallinn: Varrak 11. Leimann, J., Skärvad, P.H. & Teder, J. (2003). Strateegiline Juhtimine. Tallinn: kirjastus Külim 12. Reeve, J. (2005). Understanding Motivation and Emotion

Pedagoogilise psühhologia referaat

,,skeemidel kujutatud mälustruktuurid ja kirjeldatavad informatsiooni töötlemise etapid või protsessid on muidugi hüpoteetilised ja nende ajus paiknemise aeg ega koht pole täpselt 4 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 242. 5 Uljas, Jüri. Rumberg, Thea. Psühholoogia. Tallinn, Koolibri, 2002. Lk 95. 5 määratletavad."6 Bachmann ja maruste seevastu aga rõhutavad, et ,,mudelid pole spekulatiivsed, vaid toetuvad suurele hulgale eksperimentaalsetele faktidele."7 M e t a k o g n i t s i o o n ja täidesaatmise kontroll Nägemine Lühi- Arendus-

Illusioonid

Vormi illusioon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Wundt-Heringi illusioon 1861,1898  Kasutatud kirjandus http://www.intropsych.com/ch04_senses/hallucinations,_illusions,_and_perceptions.ht http://www.google.ee/ http://www.youtube.com/watch?v=hAXm0dIuyug ENE J. Luik, T. Bachmann "Illustratsioone psühholoogia üldkursuse näitlikustamiseks" A. Juske "Kaksipidi pildid" Tänan tähelepanu eest!

Bridges of London

Bridges of London By Jaan Bachmann Some information: 33 bridges span the river Thames in London. Most of the bridges are road bridges, but there are also some railway bridges and footbridges. The most wellknown bridges are: London Bridge, Tower Bridge and the Millennium Bridge London Bridge It is the oldest bridge in London Was originally made from wood, in 1209 it was replaced by a stone bridge with shops and houses along its sides. This was followed by a granite bridge in 1831 and the present concrete bridge in 1973 269 m long, 32 m wide, 104 m longest span Tower Bridge It is one of the finest and recognisable bridges in the world. It was built in 1894 It is the only bridge that can be raised 244 m long, 61m longest span The Millennium Bridge It is one of the few footbridges crossing the Thames Opened in 2000, reopened in 2002 It is the newest bridge in London 370 m long,...

Anu Välba

halvasti ütleks,» kostab Reet Linna. Kuuldes, et mõned julgemad tema nooremat ametiõde intriigipunujaks nimetavad, vajub Linna mõttesse. «Tal on oma noore ea kohta olnud suurepärane edu. Küllap on tal lihtsalt palju kadestajaid. ETV juhtkond soosib teda ning ta on varakult paljude projektide juures olnud,» arutleb Linna. 3 Teised inimesed Välbast Mare Bachmann nendib, et kui tänases ETVs üldse peenetundelisi noori daame leidub, siis tuleb sõrmega just Anu suunas näidata. «Ta suudab väga diskreetselt inimestele oma soovid selgeks teha. Oma tahtmise saamisel ei astu ta kunagi üle piiri!» toonitab nüüdseks Välbaga aastaid koos töötanud Bachmann. Sama toonitab ka operaator Mart Viisileht: «Mingeid hommikusi skandaale pole küll iial olnud. Ja kui mõni saatekülaline hommikuti sisse magab, ei satu Välba sellest kunagi paanikasse.»

Turu segmenteerimine

MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Liis Peet PS-3-S-E-TAL TURU SEGMENTEERIMINE Individuaalne kodutöö Tallinn 2010  Turu segmenteerimine Ükski arukas firma ei ürita oma tooteid/teenuseid müüa kõigile. Turu segmenteerimine tähendab, et oma turg jaotatakse alaturgudeks ehk ostjad jaotatakse selgesti eristatavateks gruppideks (segmentideks). Segmenteerimine võimaldab firmal kohandada igasse segmenti kuuluvatele ostjatele sobivad turustusprogrammid, sest erinevate omadustega inimeste suhe erinevatesse teabeedastusvahenditesse on erinev. Sihtgruppide moodustamine on strateegiline protsess, mida iseloomustab lisaks tarbijate rühmade eraldamisele ka spetsiaalsete toodete väljatöötamine nende segmentide jaoks, sest segment on sarnaste vajadustega ning reageerib sarnaselt turundusstii...

Soome rahvastik

Soome Karl Hendrik Bachmann (10. klass) Soomes on 5,4 miljonit elanikku, mis tähendab, et seal on 17 elanikku ruutkilomeetri kohta. Soome on 3. kõige harvemini asustatud riik Euroopas. Kõige tihemini Soomest on asustatud Lõuna-Soome, sealhulgas Helsinki, Turku ja Tampere. Ülejäänud osa asustusest paikenb peamiselt rannikualadel. Seda just selletõttu, et sealt sai varasemal ajal hästi kaubelda. Sinna

Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel

l Simuleerimine on katse väljendada emotsiooni, mida antud hetkel ei ole.  Kasutatud kirjandus: l Arma Eensalu (2011). l Emotsioonid.http://lemill.net/lemill-server/content/webpages/emotsioonid l Aavo Luuk (2003). Psühholoogia alused. l Loengukonspekt II osa. Tartu. l http://valter.planet.ee/ela/Lennundus%20ps%FCholoogia/Psa_2.pdf l Jüri Uljas, Thea Rumberg (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Tallinn: Koolibri. l Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Kirjastus Ilo.  Tänan kuulamast! Благодарю за внимание!

Julian Assange - powerpoint

Julian Assange Katriin Bachmann GAG 11A Tallinn 2011  Quick overview Click to edit Master text styles 3rd of July, 1971 Second level Third level (age 39) Fourth level Fifth level Australian Editorinchief and spokesperson for WikiLeaks "Could become as important a journalistic tool as the Freedom of Information Act." Time Magazine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level  Journ...

Excel 2. Kontrolltöö

37907260696 Hanno Pedak Tõrva 47908050804 Malle Kivioja Tallinn 38002030149 Kristjan Jürimäe Valga 38003260243 Reijo Muld Haapsalu 38005020007 Erki Lepiksoo Tapa 48005130963 Heli Lind Saue 38006180544 Erno Salumets Kuressaare 48010010868 Faina Lepp Paide 48102200902 Ene Burmeister Paide 38105220288 Kustav Salu Jõhvi 48110060467 Elvi Berk Rakvere 48110070151 Erika Bachmann Tallinn 48110240441 Ene Elmik Loksa 48111150090 Tiina Rajamäe Viljandi 38111200348 Margus Roosimägi Kallaste 48302150417 Mare Eesmaa Kiili 38303030624 Aarne Mikson Pärnu 38308230939 Madis Paulus Viljandi 48311270496 Vilma Eesmaa Valga 48508150058 Irma Piirsalu Keila 38509120658 Boris Küünemäe Saue 48605040659 Hilja Raid Tartu 38612170754 Eevald Parts Tamsalu

Sportlased

45.Henri Sillaste Võrkpall: 46. Kristjan Kais 47.Rivo Vesik 48.Richard Schuilile Purjetamine: 49.Deniss Karpak 50.Matias Del Solarist 51. Tom Slingsby Murdmaasuusatamine: 52.Jaak Mae 53.Kaspar Kokk 54. Aivar Rehemaa Laskesuustamine: 55.Priit Narusk 56.Indrek Tobreluts 57.Kauri Kõiv Suusahüpped: 58.Mats Piho 59.Illimar Pärn 60.Matti Nykänen Kahevõistlus: 61.Hannu Manninen 62.Joni Kaitainenit 63.Petter Tande Lumelaud: 64.Ivar Kruusenberg 65.Martin Maltsar 66.Madis Bachmann Slaalom: 67.Adam Van Koeverden 68.Nathan Baggaley 69.Ian Wynne A) Viimased suveolüpiamängud toimusid 2004. aastal Ateenas- Kreekas ja viimased taliolümpiamängud 2006 a. Itaalias- Torinos. B) Aleksander Tammert ja kettaheide, Gert Kanter ja kettaheide , Andrus Värnik ja odavise, Erki Nool ja kümnevõistlus, Kristjan Rahnu ja kümnevõistlus. C)Järgmised suveolümpiamängud toimuvad 2008 a. 8.-24. augustini Hiina pealinnas Pekingis ja järgmised taliolümpiamängud 2010 a

Ülevaade psühholoogiast

isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritakse informatsiooni, märkide kasutamine asjast mõtlemisel, sümbol esindub psüühikas), on eesmärgiline (inimene planeerib), ühiskondliku-ajaloolise kogemuse omandamine ja edasiandmine (kujunevad sotsiaalsed omadused), eneseteadvus. Teadvus ­ teadvustatud psüühika osa. Teadvusväline psüühika osa (vt. Bachmann, T., Maruste, R. (2003) Psühholoogia alused: lk 41) Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks. (Psühholoogia varajase arenguloo kohta lisaks ,,Psühholoogia alused") Platon (u. 427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega. Inimese hing on näinud ideid ideede riigis, kus ta oli enne sündmist. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga ning hing unustab, mida ta varem oli näinud ideede riigis. Ideede jäljendid muutuvas maailmas aitavad

Reklaamipsühholoogia

Kollektiivsed emotsioonid/hoiakud – peegelduvad üksteiselt vastu, mille käigus need omakorda võimenduvad. Hoiak on hinnanguline suhtumine, mis väljendub uskumustes, tunnetes ja kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. (Ajzen, 1991) Hoiak on suhteliselt püsiv eelsoodumus või valmisolek reageerida teatud kindlal moel; reageerida kas soodsalt (positiivselt) või ebasoodsalt (negatiivselt) konkreetsele reklaamiteatele selle esitamise hetkel. (T. Bachmann. 1994, 2005, orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991) Hoiak on õpitud üldtendents või dispositsioon objektide, isikute, gruppide suhtes; ka isiklik arvamus. (Hennessy, 1965) Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda ena jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses.

Reklaamipsühholoogia

Kollektiivsed emotsioonid/hoiakud ­ peegelduvad üksteiselt vastu, mille käigus need omakorda võimenduvad. Hoiak on hinnanguline suhtumine, mis väljendub uskumustes, tunnetes ja kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. (Ajzen, 1991) Hoiak on suhteliselt püsiv eelsoodumus või valmisolek reageerida teatud kindlal moel; reageerida kas soodsalt (positiivselt) või ebasoodsalt (negatiivselt) konkreetsele reklaamiteatele selle esitamise hetkel. (T. Bachmann. 1994, 2005, orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991) Hoiak on õpitud üldtendents või dispositsioon objektide, isikute, gruppide suhtes; ka isiklik arvamus. (Hennessy, 1965) Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda ena jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses.

Hans Kruus - referaat

ühtlasi peaministri asetäitjaks. 3. augustil 1940 kirjutas Hans Kruus komparteisse astumise avalduse (soovitajateks olid Johannes Vares ja Nigol Andresen). - 1940. aasta septembris määrati ta Tartu Ülikooli rektoriks. 1941. aasta suvel evakueerus Kruus Nõukogude Liidu tagalasse ja täitis seal EKP ja ENSV Rahvakomissaride Nõukoguülesandeid. ISIKLIK ELU: Hans Kruusi esimene abikaasa oli Linda Bachmann (neiupõlvenimega Paap)]. Tema teine abikaasa oli Vanda Külvik-Kümmel (sündinud Reiman). Kasutatud allikad: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Kruus 2) http://www.histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=108&lang=est 3) http://www.librarything.com/author/kruushans 1920. aastal

Motivatsioon

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Eelika Kuusik 10c 20.10.2013a. MOTIVATSIOON Sisukord Sissejuhatus Motivatsiooni definisatsioon.................................................................... Motiivide liigitus....................................................................................... Abraham Maslowi (1908-1970) vajaduste püramiid............................. Motivatsiooni suunad............................................................................... Kokkuvõte................................................................................................. Kasutatud allikad.....................................................................................  Inimene on motiveeritud siis, kui teeb endale meeldivat tööd meeldivas keskkonnas. Edu = võimed + võimalused + motivatsioon. Kui kõik kolm komponenti on piisavad, siis on...

Infootsing ja infoallikate 1 praktiline töö

teema 3 jaotusmaterjal: viitamine). Kataloogis olevad bibliograafilised kirjed tuleb muuta bibliograafilisteks viideteks, mida kasutatakse teadustööde, artiklite jms kasutatud kirjanduse loeteludes. Nt raamatu kirjed kataloogis: Intellectual capital and knowledge management : strategic management of knowledge resources / Federica Ricceri. London : Routledge, 2008 xvii, 204 lk. : ill. ; 24 cm. ISBN/ISSN: 9780415403924 (hbk.) Psühholoogia alused / Talis Bachmann, Rait Maruste Tallinn : Ilo, 2001 (Tallinn : Ilo Print) 333, [1] lk. : ill., portr. ; 25 cm ISBN/ISSN: 998557365X (köites) Autor Owens, Ian Pealkiri Information and business performance : a study of information systems and services in high performing companies / Ian Owens, Tom Wilson, Angela Abell Ilmunud London [etc.] : Bowker-Saur, 1996 Kirjeldus IX, 206 lk. : ill.

Motivatsioon ja motiivid

Kus ma saan oma põhikooliaegsete klassikaaslastega kokku ja vahetame muljeid . Ma arvan ,et motivatsioon ongi elu alus . Kui inimestel puuduks motivatsioon millegi tegemiseks siis oleks Maa hukule määratud . Elu põhimõtteliselt seisaks, kui inimestel pole mingit sihti mille poole nad pürgivad . Kuid iga asja tegemiseks peab olema kindel motiiv , sest tuleb ju teha õigeid asju , mitte asju õigesti ! Kasutatud kirjandus : 1.) ,,Psühholoogia alused" , Talis Bachmann ja Rait Maruste 2001 . 2.) http://et.wikipedia.org/wiki/Motivatsioon

TAJU

TAJU. Taju kuulub tunnetusprotsesside hulka. (Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid.) Tunnetusprotsessiks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötlus vahendusel pilt tegelikkusest. Taju on üks tegur mis aitab luua pilti tegelikkusest. Taju on psüühiline protsess, mis seisneb esemete ja nähtuste meelelises tervikpeegelduses. Ühendab ja korrastab aistinguid taju kujundiks, vahendab obejktiivselt maailma ning aitab kohaneda keskkonnaga .Taju aluseks on meelte kaasasündinud võimed, meeleelundite talitlus, õppimine ja pikaajalised kogemused. Ta on tihedalt seoses tähelepanu ja mäluga. Taju sõltub mõtlemisest, inimese vajadustest, huvidest, emotsioonidest, kogemustest jms. Ta võimaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtuseid ja sündmusi ning tunnetada organismi seisundeid. Ilma tajuta ei saa tegevust ja toiminguid reguleerida. Taju põhiomad...

Heebrea Reekviem

Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Heebrea Reekviem Katriin Bachmann 10B Tallinn 2009/2010 1. novembril käisin Jaani kirikus kontserdil ,,Heebrea Reekviem, leinast ülendava lauluni". Esinesid kammerkoor Voces Musicales ja Pärnu Linnaorkester, neid dirigeerisid Jüri Alperten ja Endrik Üksvärav. Kokku esitati viis teost, neli neist olid Arvo Pärdi loodud ning viimane laul kõlas Eestis esiettekandena. Rahvusooper Estoniast olid tulnud

Asustav kogu

o Juhan Mihkel Ainson Johannes Ernesaks o Jaan Ammermann Villem Ernits o Ado Anderkopp Karl Oskar Freiberg o Alma Anvelt-Ostra Julius Grünberg o August Arras Timotheus Grünthal o Emma Asson-Petersen Johannes Semper o Karl Ast-Rumor o Alma Ast-AnniRobert Astrem o Marie-Helene Aul o Eduard Georg Aule o Karl August Baars o Adam Bachmann (Randalu) o Ado Birk o Eduard Birkenberg o Max Woldemar Bock o Christjan Brüller o Kaarel Eenpalu o August Ehrlich o Johan Epner Asustav kogu kuulutas välja EESTI VABARIIGI !!

Emotsioon ja sellega seonduv

kasvueas. (Nii nagu on sarnased vanemate ja nende laste näoilmed, nii sarnanevad omavahel ka laste ja vanemate emotsioonidele reageerimine.) Negatiivseid emotsioone on rohkem.4 Hirm ­ inimene on närvis ning ärritunud. Hirm väljendub kehahoiakus ja näoilmes - inimene on kartlik, ärevuses ning ettevaatlik. Hirmu põhjustavad ehmatavad, ebameeldivad objektid või sündmused. Hirmunud inimene higistab palju, kehahoiak 3 Bachmann, Maruste. Psühholoogia alused. Tallinn, Ilo, 2003, lk 215. 4 Evans, Dylan. Emotsioon. Tallinn, Valgus, 2002, lk 19, 20. 5 võib olla veidi kramplik jne. Veri voolab skeletilihastesse, nt jalgadesse, et kiiremini põgeneda, nägu kahvatub, sest veri juhitakse sealt ära. Samuti keha kangestub hetkeks. Vallanduvad hormoonid, mis teevad kogu keha erksaks, rahutuks ja tegutsemisvalmiks, tähelepanu koondub hädaohule

Edgar Valter Pokumaast

referaat Edgar Valter Pokumaast Pokuraamatu sünnikohaks on Võrumaa. Võrumaa soised lohud metsaste mäeküngaste vahel, see oli koht, kust võis leida piisavalt privaatsust ja varjulisust ümberringi vaid loodushääled. Pokkude õige sünnikoha leidmiseks kulus Edgaril küll palju aega ja kui oli nii mõngi koht, mis oleks peaaegu sobinud, siis miski oli alati puudu. Õige koht sai leitud tänu tuttava külamehe soovitusele. Kõik oli nii nagu pokud oleksid soovinud ja otsekohe tabas ka äratundmine. Koht oli tegelikult endine taluase metsistunud aiaga. Isegi endise talu nimi oli igati sobilik ­ Padasoomäe. Tol hetkel metsajärv küll veel puudus, kuid selle korvasid ilusuti lähedalasuvad allikad ja kinnikasvanud tiik õuel. Esmakordsele Pokumaa ideele tuli tegelikult raamatu enese kirjastaja Ulvi Kuusk. Peale seda on aidanud paljud head inime...

Sõpruskonnad, kambad ja jõugud

Sõpruskonnad, kambad ja jõugud noorte elus Mõisted "sõpruskond", "kamp" ja "jõuk" ei tähenda kindlasti ühte ja sama. Kaudselt on neil sarnane tähendus, kuid tegemist on siiski erinevate asjadega. Kaudselt on need kõik noorterühmitused. Kui lähemalt vaadata, siis sõpruskonna all mõeldakse tavaliselt noore inimese suhtlusringkonda, kuhu võivad kuuluda nii hea, kui ka halva kasvatusega noorukid. Sõpruskonda kuulub ka tavaliselt rohkem inimesi, kui jõuku või kampa. Samuti ei pea kõik seal olevad inimesed üksteisega läbi saama või enamgi ­ üksteist üleüldse teadma. Kamp ja jõuk on tavaliselt väiksemad ning neile omistatakse ka kriminaalne tegevus , kuhu kuulub suur hulk vägivalda. Noorterühmitused tekivad tavaliselt, kui sarnaste huvidega inimesed tutvuvad omavahel ning seejärel hakkavad läbi käima ja tihedamini suhtlema. Sarnaste huvide all võib mõista ka seda, kui leidub keegi, kes soovib leida endale tema käskudele alluvaid...