või targemal korral maha lasta. Meie rahvas ei olnud enam oma , me valetasime vassisime ja elasime näljas. Vajadusel valetasime kellegi peale ,et võib-olla saame kuskilt kasu ja meile antakse - maad,raha või lossi . Ühte kuuluvus tunnet ei olnud mitte kuskil . Oligi lihtsalt võim ja töö . Orjamine kellegi teise nimel , kes meile mitte midagi ei andnud- ainult võttis. Sellepärast arvan ma ,et Nõukogude Eesti üldiselt oli kõike anektoot,tragöödia ja areng. Anektoot sellepärast ,et inimesed olid nii naiivsed ,et tõesti kui sa kaebasid kellegi peale siis antakse sulle paremad tingimused. Jah võib-olla korraks, aga kui kauaks ? Ja see ,kuidas meiega käituti, nagu mitte kellegagi löödi maalt minema siis,kui taheti. Tapeti - vägistati-peksti naisi. Solvati ja alandati. Areng : Eesti riik hakkas taas mõtlema,kuidas Nõukogude Liidu alt ära saaks . Tehti salaja põranda aluseid kokkutulekuid, oldi Eesti meelne jne
Muinasjutte ja teisi jutte mõeldi vanasti välja meelelahutuseks ja unistamiseks. Muistend on väljamõeldismillegi või kellegi tekke kohta. Vanasti arvata või usuti, et loodusjõudusid juhib keegi kuskilt kõrgemalt (Taara,Uku,metsavaim). Muistend on seotud kindla koha või olendiga. Muistendi kangelased, Kalevipoeg, Suur Tõll, Vanapagan,vanaisa. Tänapäeval on asemele tulnud legendid ja kuulujuttud,õudusjuttud,anektoodid. Õudus ja linnalegendid põhinevad hirmul ja fantaasial. Anektoot on lühike,vaimukas ja üllatava lõppuga lühijutt.
MUISTEND- Seotud kindla koha, aja, eseme, uskumuse, või isikuga (kivi, jänese lõhkine mokk, vägilasmuistendid) Ühe sündmuse, episoodi või üksikasja kirjeldus. Tegelasi 1 või 2 NALJAND- lühike koomilise sisuga lugu. PAJATUS- lühike ja lihtne jutt, mille aluseks kindel elujuhtum ja isik. Ka mälestused. ANEKTOOT- teravmeelne teemaarendus, puänt. PAROODIA- tehakse tuntud vana lugu tänapäevaseks, uued sõnad tuntud viisile. RAHVALAULUD: REGIVÄRSILINE RAHVALAUL-ei ole salme, ridu seob mõtteriim Ehk parallelism (ühes värsis ehk reas öeldut korratakse teiste sõnadega teises reas.)
1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised 4. Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe. Näiteks madal sügav, alustama lõpetama, vähe palju. 3. Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend. Kirjanduses kasutatakse arhaisme tegelaste kõne ja sündmuste iseloomustamisel. 4. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ilukirjanduses nimetatakse autobiograafiaks teost, kus autor kirjeldab oma elu. Näiteks Juhan Smuuli (1922 -1971) "Autobiograafia". 5. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapä...
režiim rešiim resiim dšemm džemm alfabeet alfapeet alhvabeet drasee dražee vurgoon furgoon grenadill grenatill allee alee kujaav guajaav tšintšilia tšintšilja tsintsilja pataat bataat kabanos kabanoss gabanoss žurnalistika surnalistika šuši šusi suši anektoot anekdood petang pedank petank illusioon illusjon dessert tesser desert kotlet kotlett distsipliin dissipliin dissitspliin nüans nüanss dekoratsjoon dekoratsioon dekoratsion šest žest biifsteak biifsteek biihvsteek variant variant bakenbardid pakenpardid bakenpardid reportaaž reportaaš barett baret parett montaaš montaaž
maailmas. Seaduspärasuste tundmaõppimine eeldab mõistust, analüütiline teater. Melodraama on viidud puhtalt emotsioonide tasandile. Melodraamas alati palju pahaendelist, hirmuäratavat palju irratsionaalset, mõistusega seletamatut. Igas melodraamas on melodramaatiline kurjuse kandja, pahategija. Polegi teada, miks ta külvab enda ümber kurja, see on lihtsalt tema ülesanne. Sisuliselt tegu anektoodiga, algselt tegu kummalise elujuhtumiga, hiljem omandab koomilise väljundi. Anektoot selline eriline ja kummaline juhtum, anektoodist saab sel ajal üheks populaarseks väljundiks. Klassikaline näidend oli alati mingi panoraam, omaette maailmapilt, aga dramaturgia mille aluseks on anektoot vaatab maailmale väga lihtsalt. Ülesanne lihtsustub äärmuseni. Isegi Gogoli ,,Revident", aluseks anektoot, mille andis talle Puskin. Isegi Gogol võtab näidendi aluseks anektoodi. Anektoot võib olla õudne, kummaline jne, tähtis on efektne puänt
Ballad- O. Marie Under ,,Libahunt" ,,Peremees ja Masing ,,Päts" ,,Sinine terrass" 4. Jant- O. Luts sulane" 4. Hõljeton- 4. Valm- M. Under 4. Haiku- Jaan ,,Säärane mulk" ,,Lapse hukkaja" Kaplinski 5. Liberto- Merimee 5. Anektoot- 5. Eleegia(kurb ,,Carmen" 6. Mõistatused- laul)- J. Liiv 6. Kuuldemäng- 7. Romaan-A. H ,,Tom Sowyer Tammsaare ,,Sügis" ,,Tõde ja õigus
annaabi.ee 
