Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "8.klass - Ajaloo mõisted.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kunstisuund, romantism, kultuurisündmus, taasavamine, konstantin, tsaar, 1837, magasiait, toorid, kubermang, liivimaa, abolitsionistid, omavalitsus, vallakogukond, transpordis, aurik, koosseisus, kunstivool1. Millised poliitilised parteid olid 19. sajandi algul Inglismaal? Millised olid nende uued nimed ja kelle huve nad esindasid? Toorid ja Viigid, Toorid: Konservatiivid, Viigid: Liberaalid, Toorid esindasid vana maa-aadlit ja Viigid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust 2. Milline oli Inglismaa riikikord? Parlamenaarne monarhia 3. Mis muutus Inglismaal kuninganna Victoria ajal? tõusis monarhia autoriteet rahva seas. 4. Mis oli tsartistide eesmärk? uus parlamendireform üleüldise valimisõiguse alusel, töötingimuste parandamine. 5. Miks iirlaste ja inglaste omavahelised suhted olid raskendatud? Miks iirlased hakkasid välja rändama
Monroe doktriin 1822 aastal tunnustas president James Jackson Ladina-Ameerika riikide iseseisvust , eirates sellega täielikult nende varasemat seostust Euroopaga. 1823 tegi uus president James Monroe oma pöördumiskirjas kongressile teatavaks, et USA on vastu igasugusele Euroopa võimu edasisele laienemisele Ameerikas. Seda pöördumist nimetatakse Monroe doktriiniks. Inglismaa parlamendireform, nn pehkinud kohakesed Poliitilises elus konkureerisid vüimu pärast kaks parteid: toorid ja viigid. Toorid esindasid vana maa-aadlit ning viigid esindasid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust. kuni 1830'ni olid ülekaalus toorid. Valimissüsteem oli aegunud, peamine probleem oli nn pehkinud kohad, ehk piirkonnad mis olid aja jooksul peaaegu inimtphjaks jäänud, kuid vana valimissüsteemi alusel pidid nad ikkagi saatma oma esindajad parlamenti. Vana valimiskorraldus jättis tugevad majandusringkonnad parlamendist välja, nende
valdade õigusi. 1868 keelati teorendi nõudmine eramõisais. Väga tulusaks kujunes viljakasvatus. Talude jõukuse kasv oli omakorda seotud tööstuse ja kaubanduse arenguga. Sindis ja Kärdlas alustasid tööd suured kalevivabrikud, veelgi suuremaks kujunes aga Kreenholmi manufaktuur, kus töödeldi kangaks puuvilla. TARU ÜLIKOOLI SAJAND Ülikool Vene valitsejad pidid taastama Taru ülikooli. 1802. aastal toimus ülikooli pidulik taasavamine. Ülikooli esimene rektor Georg Friedrich Parrot oli lähedane keiser Aleksandrile, mis ülikooli majanduslikule ja õiguslikule seisundile igati kasuks tuli. Ülikool ei allunud mitte Liivimaa rüütelkonnale, vaid Venemaa haridusministeeriumile, olles üsna iseseisev. Töötasid kuulus astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, kirurg ja anatoom Nikolai Pirogov, vitamiinide olemasolu tõestaja Nikolai Lunin jpt
arvutamist). - kreiskoolid (kus õpetuse põhirõhk oli matemaatikal, loodusteadustel ja geograafial). - gümnaasiumid (Tallinnas ja Tartus; süvendatult õpiti antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu). Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 2.2. Tartu ülikooli taasavamine: Tartu ülikool taasavati 1802 ning tänu esimese rektori Georg Friedrich Parroti (1767-1852; rektor vaheaegadega 1802-1813) headele isiklikele suhetele keiser Aleksander I-ga, saavutati ülikoolile laialdane autonoomia ning helde rahastamine. Arhitekt Johann Wilhelm Krause (1757-1828) projektide järgi valmisid klassitsistliku stiilis ülikooli peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn,
kirjutamist ja arvutamist). - kreiskoolid (kus õpetuse põhirõhk oli matemaatikal, loodusteadustel ja geograafial). - gümnaasiumid (Tallinnas ja Tartus; süvendatult õpiti antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu). Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 7 2.2. Tartu ülikooli taasavamine: Tartu ülikool taasavati 1802 ning tänu esimese rektori Georg Friedrich Parroti (1767-1852; rektor vaheaegadega 1802-1813) headele isiklikele suhetele keiser Aleksander I-ga, saavutati ülikoolile laialdane autonoomia ning helde rahastamine. Arhitekt Johann Wilhelm Krause (1757-1828) projektide järgi valmisid klassitsistliku stiilis ülikooli peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn, raamatukogu toomkiriku
Miks: 1840. aastal tabas Eesti- ja Liivimaad näljahäda ja viljaikaldus. Levisid kuuldused, et Venemaal jagatakse kõigile soovijatele tasuta maad. Tõusis usk keisrisse ja kümned tuhanded inimesed pöördusid keisri usku. Hakati ka massiliselt välja rändama ja Venemaale tekkisid lausa eestlaste kogukonnad, millest mõni on säilinud isegi tänaseni. 10. Vaimuelu näiteid baltisaksa kultuurist ja eesti talurahvakultuurist, 1802 Tartu ülikooli taasavamine 1.Tartu Ülikooli taasavamine Tartusse hakkas kokku tulema palju haritlasi nii läänest kui ka idast. Ülikooli hakkasid sisse saama ka üksikud eestlased. 2.Tarto maa rahwa Näddali-Leht Hakati välja andma esimest eestikeelset(Tartu murdes) lehte, mis oli arusaadav kogu rahvale. 3.Avati valla- ja kihekonnakoolid Inimesed õppisid lugema, kirjutama ja arvutama. Lisaks sellele õpiti tundma ka kirjandust, muusikat jne.
1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised" Eest-vedaja Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek Haritla-sed V. Reiman, K.A.Hindrey jt. A.H.Tammsaare, J.V.Veski jt. M.Martna, E.Vilde jt.. Toetajas-kond Haritlased, jõukad talunikud, kodanlus Haritlased, kodanlus, talupojad, töölised Üliõpilased, töölised
Raudtee rajamine Eestisse mõjutas kaubanduse arengut: avardusid kaubavahetuse võimalused, suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. (Suurenes sisekaubandus ja ka väliskaubandus Venemaaga). Raudtee rajamine Eestisse mõjutas asustuse kujunemist: kasvasid tööstusettevõtete ja ka väliskaubanduse juurde ja raudteede ümber kujunenud alevid ja alevikud nt Sindi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi ja Otepää. 11. Tartu ülikooli taasavamine: Õpik lk. 146-147; TV lk. 45-46 ül. 1. a) avamise põhjus 1796. aastal keisriks saanud Paul I otsustas riigipiirid sulgeda, et tõkestada "mässuliikumise" kandumist impeeriumi alasele. Ta keelas ka Vene alamate õpetamise Lääne-Euroopa ülikoolides. Ühtlasi hakati mõtlema ka uute ülikoolide rajamisele. 1802. aastal avatigi Tartu ülikool. b) teaduskonnad usu-, arsti-, õigus-, filosoofiateaduskond
Isikud: August II Tugev Poola kuningas, loos koalitsooni, kuhu kuulusid Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I, osales Põhjasõjas. Peeter Suur Vene tsaar, osales Põhjasõjas. Katariina II Vene tsarinna, tõusis troonile 1762.a, kehtestas Baltikumis 1783.a asehalduskorra. Aleksander I Vene tsaar, tuli võimule 1801. aastal. Alustas talurahvareforme. George Brown Liivimaa kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika (asehalduskorra) läbiviimisel, tahtis kergendada talurahva olukorda ja arendada haridust. Andis 1765.a välja positiivsed määrused: 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada 3) Koormisi piiratakse 4) Mõisniku kodukariõigust piiratakse Karl XII Noor Rootsi kuningas
Tööd alustasid kalevivabrikud. Suurimaks tööstusettevõtteks kujunes Kreenholmi manufaktuur. 19. saj lõpuni jäi Narva tähtsaimaks tööstuskeskuseks. Kaubandus oli elavam Tallinnas ja Pärnus. Edukad olid need, kellel oli jõudu hakata vürtspoe omanikuks või käsitööliseks. Kadakasakslasteks hakati kutsuma eestlasi, kes tahtsid end igal viisil näidata sakslasena. §33. Vaimuelu Eestis XIX sajandi esimesel poolel Tartu Ülikooli taasavamine. Põhjasõja ajal katkes ligi sajandis võimalus saada Eestis kõrgharidust. Keiser Paul I otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda. Uute ülikoolide asutamisega Venemaal taastati 1802. aastal ülikool ka Tartus. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Lühikese ajaga valmis ülikooli peahoone. Toomemägi korrastati. Tartu Ülikool muutus kiiresti Euroopa tuntud õppekesuseks. 1828-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut.
5. Venamaa 17. sajandil Venemaal valitses 17. sajandi algul suur segadus, oli mitmeaastane näljahäda ning valitses erakordne pakane ja arvati, et selle põhjustas Boriss Godunov, kes haaras riigis võimu peale Ivan Julma surma ning troonile tahtsid tulla ka mitmed isehakanud ehk Vale-Dimitrid. Segaduste aega kasutas ära Poola kui ka Rootsi, kes sekkusid sõjaliselt ning olukord Venemaal muutus järjest halvemaks. 1613. aasta algul valiti uus tsaar, kelleks sai Mihhail Romanov ning ta pani aluse ka Romanovite dünastiale. Tsaar Aleksei ajal hakati muutma kirkukombeid, kuid see tekitas ühiskonnas ärevust ja paljud otsustasid jääda vanausulisteks ning hiljem hoiti neid vangis, põletati, peksti jne. Segaduste tõttu jäi Venemaa terveks sajandiks Euroopast äralõigatuks ning nende ühiskond erines Lääne-Euroopa omast. 6. Euroopa 17. ja 18. sajandi sõdades Pinge keisri ja böömi aadlike vahel kasvas ning 23. mail 1618
fotograafia.Samuel Morse leiutas telegraafiaparaadi ja varsti hakati teateid edastama morsetähestiku abil. 7. Kunst muutus vabamaks, hakkas valitsema lihtsus, selgus ja reeglipärasust rõhutav klassitsism, selged vormid, rõhutatud piirjoontega skulptuur, värvid tuhmiid, varjunditeta. Vastukaaluks liigsele mõistuspärasusele hakkasid loovisikud peagi enam hindama tundeid, vabadust ja isikupära. Tekkis uus, neid väärtusi rõhutav kunstistiil- romantism. Maaliti inimeste portreesid ja sündmuseid, moodi tuli inimese paljas keha. Stiilid arenesid välja antiikajast ja Vana-Kreekast. Isikud: Victoria -(1837- 1901) Ta oli tasakaalukas ja arukas valitseja. Ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga, tõstes sel viisil monarhia autoriteeti rahva hulgas.Inglismaal. Nikolai I - Ei kavandanud ulatuslikke reforme ega ümberkorraldusi. Oma peamise eesmärgina
Lõuna-Eestisse asus palju lätlasi. Kuid samuti oli rändajate hulgaks ka kaugemalt inimesi, nt hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt. Kuigi oli palju sisserändajaid, siis sellegipoolest hakkas eestlaste osatähtsus rahvastikus kasvama, võõrad võtsid omaks kohaliku keele ja kombed. 2. Rootsiaegne võimukorraldus. 1) Halduskorraldus kubermangud, maakonnad: Rootsi võimu kehtsestamisega jagati Eesti mandriala kaheks: Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti alal 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) ja Liivimaa kubermand (Lõuna-Eesti+Põhja- Läti alal 3 maakonda: Pärnumaa, Tartumaa + Saaremaa, mis liideti Rootsi valdusega alles 1645, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangule, aga säilitas mitmeid eriõigusi: oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitus ning erinev maksusüsteem) 2) Kindralkuberner, ülesanded: Kindralkuberner oli isik, kes juhtis kubermangu. Tema ülesanneteks oli:
sundisid mõisnikke ja riigivõimu seniseid talurahvaseadused ümber vaatama. 4. Millal loodi vallakohtud, kes olid vallakohtu liikmeteks, milliste küsimustega tegelesid vallakohtud? 1804 , vallakohtu liikmed – E (talitaja) ja L (vöörmünder 2tk), koosnes kolmest liikmest. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, karistasid üleastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas ning haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. 5. Mis oli magasiait? -- Oli ühiste viljavarude hoidmiseks mõeldud ait. 6. Millal moodustati valla omavalitsus? – 1866 a.vallareformiga 7. Iseloomusta talurahva koormisi 18. sajandi lõpul-19. sajandil! -- Mõisakoormised- teotöö (-rent), sh vakuraha, maksud, naturaalandamid, hiljem raharent. Riiklikud koormised- pearaha (igalt mehelt), nekrutiandmise kohustus- 25a, liisutõmbamine. Kogukondlikud- teede korrashoid, magasiaidade, kooli ehitamine jms. Tööd vallas, kirikumaksud. 8
Enne Liivi sõda (1558.a) 300 000 elanikku, Liivi sõda (1629.a) 120 000 elanikku. Hakkas tõusma tänu sõjast taastumisele ning rahuajale (1695.a) ja suutis tõusta kuni 400 000 elanikuni. Suur näljahäda ja uus sõda (1698.a), rahvaarv kukkus 170 000-le. Näljahäda tekkis, kuna ilm polnud soodne ja palju vilja veeti välja. Halduskorraldus: Jagati Eesti ala 2-ks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa. 1) Eestimaa kubermang - 4 maakonda - Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa 2) Liivimaa kubermang - Pärnu, Tartu ja Saaremaa Kindralkuberner ja tema ülesanded: Kubermangu juht, ülesanded - 1) kavandasid haldusüksusel asuvat sõjaväge 2) Kontrollisid riigiametnike tööd 3) jälgisid rahaasju kubermangus Rüütelkond, maapäev: rüütelkond - kohaliku aadli omavalitsusorgan Eestis 3 rüütelkonda - Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa 1) kaitsesid kohalike aadlike õigusi
a. * See kinnitas veelgi enam Balti erikorda. Balti erikord jäi oma põhiosas püsima, kuni 1881.a Aleksander II valitsusaja lõpuni. Balti kubermangude valitsemine (heida pilk õpikusse lk. 130 joonis!) Olulisim võimuesindaja kubermangus oli kuberner, kes allus senatile, kuid riigiasju tuli ajada siseministriga. Kuberneriga koos töötas asekuberner ning kuberneri kõrvale võidi määrata ka sõjakuberner. Olulisemad asutused kubermangus: kubermanguvalitsus (juhti kubermang, tegeldi kubermangu igapäevase juhtimisega), kroonupalat (juhtis asekuberner, tegeldi majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega korjati makse ning märgiti neid ka üles. Hankis ka riigile toiduained ja materjale), hoolekandevalitsus (tegelesid rahvahariduse, arstiabi, heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega) ja politseivalitsus. 1811.a kohalikud sõjaväekomandodest tehti sisekaitseüksused nende ülesandeks oli korra kaitsmine, vastupanuilmingute mahasurumine
külakorda käima - vaesed saadeti talust talusse, kus neile mõneks nädalaks ulualust ja toidupoolist anti 23. tekstiil - riidematerjal(vill, siid jms.) 24. ühtluskool - kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool 25. kreiskool - maakonnakeskustes asuv kool, 2-3 aasta joossul teadmisi eelkõige matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast 26. koolisundus - kooliskäimisekohustus 27. estofiil - baltisakslastest eestihuvilised Peeter I - vene tsaar, restitutsioon. Baltisakslased said oma mõisad tagasi. Kehtestati Balti erikord. Katariina II - vene tsarinna, asehalduskord. Tahtis, et kõik oleks Venemaaga ühtne. Aleksander I - vene tsaar, kaotas pärisorjuse. George Browne - Riia kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika elluviimisel. Katariina II määratud. Viis läbi asehalduskorda. Positiivsed määrused. Anton Thor Helle - Jüri kirikuõpetaja, viis lõpuni Vana Testamendi eesti keeles toimetamise. Tänu temale
http://www.abiks.pri.ee Nimed Gustav II Adolf-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G
sõjaväkke; migratsioon, seega rahvaarv kasvas; · 1696-1698 rahvaarv: umbes 275 000 näljahädad: viljasaak ikaldus, neile lisandusid haigused (nt tüüfus) ja inimesed surid. 2. Rootsiaegne võimukorraldus. 1) Halduskorraldus kubermangud, maakonnad Halduslikult jagati Eesti kaheks kubermanguks: 1. Eestimaa kubermang - Põhja-Eesti alal 4 maakonda: Harju-, Lääne-, Viru-, Järvamaa. 2. Liivimaa kubermang Lõuna-Eesti alal 3 maakonda: Tartu-, Pärnu-, Saaremaa. 2) Kindralkuberner, ülesanded Kubermangu tööd juhtis kindralkuberner. Kohustused: · Sõjaväe juhtimine; · Ametisse nimetamine; · Riigiametnike töö kontrollimine; · Raha laekumise ja kulutamise jälgimine;
Tööleht ajaloos 11. klassile (18.s.) 4.oktoober 2012 1. Mida kujutas endast Balti erikord? Millal see kehtis? (5p) Balti erikorraks nimetatakse 1721. a. Uusikaupunki rahulepinguga sätestatud eritingimusi baltisaksa aadlikele Luteri usk (mujal Vene kubermangudes kehtis õigeusk) Asjaajamiskeeleks saksa keel (mujal Venemaal oli selleks vene keel) Baltisaksa omavalitsus (baltisaksa aadel omas suuremaid õigusi kui vene aadel) Vene sisekubermangudest eraldas Balti kubermange TOLLIPIIR 1721 – 19. sajandi lõpp, mil algas Vene tsaarivalitsuse aktiivne venestuspoliitika Balti kubermangudes 2. Mida kujutas endast asehalduskord? Millal see kehtis? (5p) 1762 Venemaa troonile asunud saksa keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitimine Venemaaga. Kehtis 1783-1796 3. Kirjelda Põhjasõja käiku. (5p)
Sõda Saksamaaga on toonud palju kahju. Rahvas oli nälgas. Hakati streikima ja mässama. Tapeti Nikolai II koos perega ja Romonivite dünastia oli hävitatud. Võimule tuli ajutine valitsus. Nemad üritasid Venemaa olukorda parandada, aga kahjuks ei tulnud sellest midagi välja. Kornilovi mässukatse, kaos riigis, armee lagunemine, sisepoliitilised probleemid lasid bolsevikel tegutseda. Nad said võimule oktoobris. Asutav Kogu löödi laiali. Venemaast sai vabariik. Nikolai II oli Venemaa tsaar. Tema tõttu tekkis revolutsioon. Ta ei püüdnudki majandust ja rahvahuve parandada. Vladimir Iljits Lenin oli Venemaa blosevike juht, oktoobrirevolutsiooni läbiviija
*Puhkes näljahäda (suri palju vanureid ja lapsi, Eestis suri u. 75 000 inimest nälga) *Palju vilja veati välja Eesti ja Liivimaalt Rootsi päästmiseks.(rahvaarv kahanes katastroofiliselt, riigi viljavarud said otsa.) *Need põhjused nõrgastasid tugevalt Rootsit enne põhjasõja algust. Põhjasõda 1700-1721. *Rootsi riigil oli raha otsas, inimesi vähe. *Enamasti Rootsi ja Venemaa vahel.(oli ka teisi riike) *Enne põhjasõda oli Rootsi väga nõrk *Venemaal sai võimule 1689 aastal tsaar Peeter I *Tsaar võttis ette Venemaal suuri muudatusi *Venemaa soovis: I väljapääsu läänemerele II Osa saada euroopa poliitikast III Osa saada maailma kaubandusest *Rootsil puudusid kindlad liitlased. *Rootsi armees sõdis u. 15 000 Eestlast *Rootsi väed jõudsid eestisse oktoobris, Karl XII juhtimisel. *Venemaa kuulutas Rootsile sõja ja piiras Narvat. *19 November toimus narvalahing(Rootsi võitis) *Vene armee juhtkond vangistati täies kooseisus *Rootsi armee talitses Ida-Eestis
Kuidas mõjutas raudteede rajamine: 1) tööstuse arengut 2) kaubanduse arengut 3) asustuse kujunemist? 1) Raudteed olid ühenduses ka välismaa linnadega; kiirendas uute tööstusettevõtete rajamist, sai toorainet vedada. 2) Avardusid kaubanduse võimalused maailma turgudega, saabuvate transiitveoste tähtsus suurenes. 3) (Linnadesse tuli juurde uusi inimesi). Tekkisid uued asulad raudtee lähedale, arenesid linnadeks: Tapa, Jõgeva, Mõisaküla, Antsla, Elva. 10. Tartu ülikooli taasavamine: a) avamise põhjus, dateering; b) teaduskonnad; c) silmapaistvamad õppejõud, ülikooli rektor; d) tähtsamad ülikooli hooned; e) Professorite Instituut. N. Pirogov. Tartu Ülikooli taasavamine 1802 lk 146-147 Vene alamatel keelati õppimine Lääne-Euroopa ülikoolides (et takistada „mässuliikumise“ kandumist impeeriumi aladele) ning hakati mõtlema uute ülikoolide rajamisele Venemaal. 1802. aastal taasavati ka ülikool Tartus.
· 1708 Tartu piiramine · 1710 Põhjasõja lõpp Eesti ja Liivimaa aladel · 1721 Põhjasõja lõpp ja Uuskaupunkti rahu · 1739 Jüri ja Kose kirikuõpetaja Anton Thor Helle tõlgib piibli eesti keelde. · 1739 Roseni deklaratsioon · 1765 Igasse kihelkonda rajati kool · 1783 Kehtestati uushalduskord, tekkisid uued linnad( Paldiski ja Võru) · 1797 Esimest korda kasutati hobuajamiga käitatavat viljapeksumasinat · 1802 Tartu Ülikooli taasavamine · 1802 I talurahvaseadus · 1804 II talurahvaseadus · 1816 Pärisorjuse kaotamine Eestimaal · 1819 Pärisorjuse kaotamine Liivimaal · 1849 avaldati uued talurahvaseadused · 1856 Mõisnikel keelati kodukari õigus · 1857 Perno Postimees loomine I Eesti keelne ajaleht · 1863 Passiseadus, mis lubas talupoegadel riigi piires rännata · 1865 Asutatakse laulu ja mänguseltsid Tartus ja Tallinnas · 1869 I Üldlaulupidu Tartus
Sai toorainet ja valmis toodangut transportida. 2. Kaubandusareng: avardusid kaubavahetuse võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Sisekaubandus arenes kiiresti, sai vedada kaupa Venemaa erinevatesse paikadesse. 3. Asustuse kujunemine: kiirendas asulate rajamist, neist kujunesid linnad (nt Tapa, Antsla, Elva, Jõgeva, Mõisaküla). 10. Tartu ülikooli taasavamine: avamise põhjus, dateering; teaduskonnad; silmapaistvamad õppejõud, ülikooli rektor; tähtsamad ülikooli hooned; Professorite Instituut. N. Pirogov. 1796.aastal keisriks saanud Paul I otsustas, et riigipiirid tuleb kindlalt sulgeda. Seetõttu keelati kodanikel Lääneriikides õppiminegi ning nad pidid naasma kodumaale, kuid kuna paljude õpingud sellega katkesid ja inimesed ei saanud ilma kõrghariduseta jääda, otsustati rajada Venemaal uusi ülikoole
· 1704 juuni Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. Vallutati Narva linn · 1708 Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni Poltaava lahing Ukrainas, Rootslaste vägi purustati täielikult · 1710 Riia (algus), Kuressaare (aug.), Pärnu (aug.) ja Tallinna (sept.) kapituleerumine · 1710 29. sept. Harku kapitulatsioon (kogu Eesti kubermang Venemaa) · 1721 Uusikaupunki rahu Sõja tagajärjed: · Venemaa Eesti, Liivi ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga. Andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud alad Soomes ja maksis 2 milj. riigitaalrit kahjutasu · Levis katk · Rahvaarv langes 120 000140 000 inimeseni · Põllud kasvasid sööti · Koduloomad olid hävinud · Mõisad olid halvas korras · Kehtestati Balti erikord Talupoegade olukord sõja aastatel: · Põlluharimise pidurdumine
kasutada. 24.veebruaril 1918 kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Iseseisvust tuli kaitsta Vabadussõja, kus osalesid paljud koolipoisid. Inimeste elujärg paranes märgatavalt. Eesti talude toodangut, näiteks peekonit ja võid, eksportiti teistesse maadesse.Ametiasitustes ja koolides (k.a Tartu ülikoolis) kasutati eesti keelt.Kodudes oli rohkem tehnikat ning mööblit. Väga tähtis roll Eesti omariikluse saavutamisel oli tulevasel Eesti esimesel presidendil (1938.a) Konstantin Pätsil. Tallinnas andis ta välja ajalehte Teataja. Nõukogude sundis Eestile peal lepingu, millega paigutas siia oma sõjaväebaasid. Punaarmee okupeeris Eesti Vabariigi. President vahistati ja viidi koos perekonnaga Venemaale, kus ta 1956.a vangistuses suri. 1990.aastal maeti ta põrm Tallinna Metsakalmistule. 40.peatükk Elu Nõukogude Eestis Iseseisvast Eesti Vabariigist moodustati Nõukogude Liidu koosseisu kuuluv Eesti
2) tsaarivõimu seisukoht Tehti vastupidised otsused - riigipööre. Pärisorjus kaotada Baltikumis nö ,,hea isake tsaar" 3) haritlaste seisukohast valgustajad kõik inimesed on sündimisest saati võrdsed, pärisorjus ei käinud enam ajaga kaasas Eesti XIX saj I poolel talurahvaseadused Seaduse väljaandmise aeg Kuidas mõjutas seadus Seadus ja kubermang talupoja elu Talude pärandamise õigus, kui Olid mingilmääral pettunud. 1765 Liivimaa kubermang olid kohustused täitnud, piiratu Usina töö eest said õiglase 1802 Eestimaa kubermang müümist, õigus vallasvarale tasu ning said kindlustunnet (hobusele nt) juurde
1.ABSOLUTISM EUROOPAS Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. Sajandil Euroopa riikides, näiteks Venemaal, kus valitses tsaar, Türgis, kus valitses sultan ja Prantsusmaal, kus valitses kuningas. Absolutistliku riigivormi peamisteks tugedeks oli ametnikkond ja sõjavägi. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja oma nooruse või vähese huvipuuduse tõttu tegelikust
Tartu renessanss. Tõnissoni vaadete iseloomustus. Tõnisson sisendas eestlastesse usku kultuurilise iseolemise võimalikkusesse, võitles venestamise pärast tekkinud passiivsusega, õhutas rahvast oma huvide eest seisma. Kutsus lugejaid üles mitte häbenema oma rahvust ja emakeelt, kõneles demonstratiivselt eesti keelt. 27. 1902 esimese Eesti panga rajamine Tõnissoni eestvedamisel. Eesti laenu- ja Hoiuühisus, esimene eestlastele kuuluv rahaasutus 28. Konstantin Päts ja tema tegevus ,,Teataja" väljaandjana. Pätsi vaadete iseloomustus, nende erinevus Tõnissoni vaadetest. Õhutas ka eestlaste eneseteadvust, isetegutsemise tahet ja seltsiliikumist. Taunis venestamist ja baltisakslaste eesõigusi. Teataja pööras tähelepanu vaesematele kihtidele. Äärmuslikum. 29. Jaan Poska saamine Tallinna linnapeaks 1904 ,,Teataja" tegevuse tulemusel. 1904 aasta sügisel võesti Tallinna omavalitsus baltisakslastelt üle, Teataja
Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1) Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu 1. Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. 2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad. 3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus Saaremaa Liivimaa kubermangu, kuid säilitas ometigi teatud eraseisundi (oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem). Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias.
Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma
o 1661 Karde rahu(Rootsi-Venemaa) Rootsi oli 17. saj II poolel võimsuse tipul, kuid sajandi lõpus oli majanduslik kriis ja näljahäda. 1697 sai võimule kogenematu 15-aastane Karl XII. Eesti- ja Liivimaa aadelkond oli Rootsi võimu vastu vaenulikult meelestatud. Põhjused: o 1699. kujunes välja Rootsi-vastane liit o Poola August II Tugev o Taani Frederik IV o Vene Tsaar Peeter I o Venemaa (Peeter I) tahtis raiuda akent euroopasse o majanduslik kriis o hea geograafiline asend o Eesmärk: tagasi vallutada Rootsi poolt ,,röövitud" alad. o Leeri kuulus ka Johann Reinhold Patkul(Liivimaa rüütelkond) o liit poolaga 1700 ründasid August II saksi väed Riia linna, maha võtta ei suudetud, kuid piirati kaua aega. Samal ajal ründasid Taani väed Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal(Holsteinis). Rootsi väed
annaabi.ee 
