Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Harilik männikärsakas (0)

1 Hindamata
Punktid
Harilik männikärsakas
Hylobius abietis 
Ott  Orro
 
 
 Eestis on 3 erili ki männikärsakaid.
 Männikärsakas on tumepruun kol akate 
tähnidega kahjurputukas.
 Männikärsaka toiduks on peamiselt 
männikoor.
 Suvel tehtud  metsaraie  loob väga head 
paljunemis tingimuse männikärsakale.
 Männikärsakas on u. 1cm pikk.
 
 
 
 
 Männikärsakad munevad maist juunini.
 Männikärsaka vastsed nukkuvad.
 Nukkudest kooruvad valmikud , valmikud elavad 2-3 
aastat.
 Männikärsakad tapavad iga aasta sadu tuhandeid 
istutatud männiistikuid.
 
 
Kasutatud kirjandus

http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/mnnikrs.ht m

http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4nd#Kahjurputukad

“Loodusõpetus” VI klass, II osa,  Sirje Kaljula ja Hendrik Relve,  Koolibri, 2005.
 
 

Document Outline

  • Harilik männikärsakas Hylobius abietis 
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Kasutatud kirjandus
Harilik männikärsakas #1 Harilik männikärsakas #2 Harilik männikärsakas #3 Harilik männikärsakas #4 Harilik männikärsakas #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor otik Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK
27
docx

HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK

Anzelika Künnap Tallinna Ülikool Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava Anzelika Künnap HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK Referaat Tallinn 1 Anzelika Künnap 2014 2 SISUKOR 1HARILIK KUUSK.....................................................................................6 1.1BOTAANILISED TUNNUSED........................................................................................6 1.1.1Suurus..................................

Geograafia
Liblikad-nende levik ja liigid
14
pptx

Liblikad, nende levik ja liigid

tillukesed liblikad. Kitsad esitiivad on pehmelt narmastunud. Nende pea on kaetud püstiste karvadega sarnanevate soomuste või harjastega. Imilont on kas lühike või puudub hoopis. Tiibade siruulatus on 15mm. Koliliblikaid võib leida inimelamutes ja laoruumides aasta ringi. Emased koiliblikad munevad munad riidevoltide vahele. Röövikute toiduks on esmapilgul seedimatuna tunduv materjal kui ka looduskiud. Valmikud ei toitu üldse. Harilik päevakoer Päevakoer on arvatavasti saanud nime oma rööviku järgi, kes on silmapaistev ja liigub ringi päeval. Liblikas ise ta tegutseb hämarikus ja öösel. Karvased ja tugeva kehaga päevakoerad on üldiselt väga värvilised, mõned kalduvad olema kahvatumad, mustade täppide või laikudega. Päevakoera eestiibade põhitoon on pruun ja muster selle tiiva peal on väga varieeruv. Valmikud toituvad nektarist ja vedelikest. Nende tiibade sirulaius on 2-7 cm

Kategoriseerimata
Eesti loomastik-Selgrootud
29
doc

Eesti loomastik. Selgrootud

Alamklass: Ainupõlvsed Monogenea Peamiselt kalade välis- ehk ektoparasiidid. Elavad ka teiste veeloomade kehapinnale ulatuvates õõnsustes. Kinnitumiselunditeks on konksjad ogad või iminapad. Areng toimub peremehe vahetuseta. Liikide arv: 37-40 Kirjandus : Tell Harda, 1973. Kalaparasiidid. Võrtsjärv. Tallinn. Valgus: 186-194 ja teised tema artiklid. Selts: Haakkettalised Monopisthogotylea Kinnitusorganiteks on haagikesed. Enamasti kuni 1 mm pikkused ussid. Esindaja: harilik haakketaslane Dactylogyrus vastator. Selts: Imikettalised Polyopisthocotylea Kinnitumisorganiteks on iminapad. Enamasti 6-8 mm pikkused ussid. Esindaja: kahepaiksetel mitusuulane Polystomum integerrimum, kaksikuss Diplozoon paradoxym parasiteerib latika lõpustel. Alamklass: Kahepõlvsed (Digenea ) Peamiselt selgroogsete maksas, aga ka teistes kehaosades elavad parasiidid. Areng toimub peremehe vahetusega. Kinnitumiseks iminapad, mis paiknevad reeglina keha eesosas. Kuni 7,5 cm pikkused.

Loodus
Laanemets
8
doc

Laanemets

Tüüpilised taimed laanemetsas on jänesekapsas, laanelill ja leseleht. Vahetevahel polegi maapinnal näha muud kui lausalist rohetavat samblavaipa. Tüüpilised samblad on laanik ja kaksikhammas. 2 2. Taimed laanemetsas ja nende kohastumine 2.1 Kuusk Kuusk on metsapuuna Eestis levikult kolmandal kohal. Kuused katavad umbes 17,6% Eesti metsamaadest. Eesti kõrgeim harilik kuusk kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrguseks saadi 24.augustil 2007 tehtud mõõtmise järgi 44,1 meetrit. Eestis kasvavad kuused tavaliselt kuni 30 m, soodsates tingimustes isegi kuni 50 m kõrguseks. Jämedaimaks kuuseks Eestis loetakse Tsuura kuuske Otepää lähistel. Kuuse eluiga on harilikult kuni 250 a., maksimaalselt aga kuni 500 a. Tema nõudlused kasvutingimuste osas on männiga võrreldes üsna vastandlikud

Loodusõpetus
Puisniitude loomastik
47
doc

Puisniitude loomastik

EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi ja

Pärandkooslused
PÕRNIKLASED
10
docx

PÕRNIKLASED

..................................................................... 10 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade põrniklaste sugukonnast Eestis. Põrniklaste sugukond kuulub loomade riiki, lülijalgsete hõimkonda, putukate klassi ja mardiklaste seltsi. Eestis on põrniklasi üle 70 liigi. Tuntuimatest neist on Harilik maipõrnikas (Melolontha hippocastani), Kuldpõrnikas (Cetonia aurata) ja Ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis). 3 2. Liigi Bioloogia Põrniklasi esineb mitmesuguse suurusega (2-41 millimeetrit). Neid on nii jässakate, kui kalameljate tunnaldega (http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5rniklased). Põrniklaste lõuad ei ole pealtvaates nähtavad (M.Chinery.2005)

Bioloogia
Metsaökoloogia ja majandamine 3-KT
41
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 3. KT

raiuda, et vältida haiguse edasist levikut. 1.2 Putukkahjurid ​Kahjuritena on putukad metsanduses ühed olulisemad. Metsa kahjustavate putukate hulka kuuluvad erinevate putukarühmade esindajad. Olulisemad on sellised, kes kahjustavad kasvavaid puid, pidurdades nende kasvu või viies neid hukuni. Kahjustuse astme järgi võib kahjurid jaotada : ​1. Primaarsed kahjurid, ​need kes kahjustavad terveid puid, nõrgestades neid või viies hukule - männivaablased, maipõrnikas, männikärsakas. ​2. Sekundaarsed kahjurid ​- asustavad nõrgestatud puid (eelnevalt seenhaigustest või primaarsete kahjurite poolt nõrgestatud) - üraskid, siklased. 3. Tertsiaalsed kahjurid ​- asustavad surnud puid, lamapuitu (okaspuu puiduürask, lehtpuu puiduürask). Erinevad putukad kahjustavad puudel erinevaid osi: ​1. Okka ja lehekahjurid ​- närivad ära okkad ja lehed, selle tulemusena väheneb assimileeriv pind, tekivad ainevahetushäired, puu nõrgeneb. ​2

Eesti metsad
Pärandkoosluste loomastik
35
doc

Pärandkoosluste loomastik

võrdlemisi kuivad alvarid. Tegelikult on ka alvaritel piisavalt niiskeid piirkondi. Põhja- Iirimaal elavad nad isegi liivikuil. Liblikas muneb munad 5­30 kaupa toidutaime lehtede alaküljele. Röövikute toidutaimede loetelu on pikem kui eelmisel liigil. Sellesse kuuluvad mitmed teelehed, mailased, kurerehad, leedrid, peetrileht, emajuur, palderjan, kuslapuud, enelad, lodjapuud. Inglismaal on toidutaimena märgitud veel harilik äiatar ja tui-tähtpea. Sügiseni toituvad röövikud koos võrgendist pesas. Talvituvad varjatult kulusse tehtud talvituspesas. Kevadel roomavad laiali, otsides toidutaimede värskeid lehti. Nukustaadium kestab kaks-kolm nädalat. Lendavad mai lõpust juuni keskpaigani. Mosaiikliblikate peamised looduslikud vaenlased on kiletiivaliste, aga ka kahetiivaliste hulka kuuluvad parasitoidid ning röövputukad. Ka Eestis elav kilplutikas Picromerus 6

Pärandkooslused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun