2006. aasta XIX Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus (0)

2006. aasta XIX Euroopa meistrivõistlused
kergejõustikus






6. - 13. augustini Göteborgis Rootsis










Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.

Kergejõustik hõlmab jookse , sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi.
Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala.
Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil.
Pikamaajookse(näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse
harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel.
Göteborgi medalijahile
03.08.2006 Tiit Lääne, EPL Spordileht
Uue nädala esimesel päeval algavad Rootsis Göteborgis järjekordsed Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus.
19. korda hakkab Vana Maailm selgitama kontinendi meistreid ja teiste seas ei puudu ka Eesti. Oma rahvuslipu all starditakse EMil siiski alles kuuendat korda. Kuid vaid korra, 1994. aastal Helsingis, jäid eestlased tühjade kätega. Muidu on ikka medaleid koju toodud ja praeguse seisuga ei näe põhjust, miks seegi kord aurahad tulemata peaksid jääma. Seda enam et Eesti lähetab Göteborgi oma kõigi aegade suurima delegatsiooni – 23 sportlast.
Ka üks oleks õnnestumine
Esimest suurvõistlust alaliidu presidendi seisuses Erich Teigamägi arvab , et kuigi medalikandidaate on neli-viis, oleks ka ühe medali võitmine õnnestumine. Ilmselged medalisoosikud on seekord odaviskajast maailmameister Andrus Värnik, kettahiiud Gerd Kanter ja Aleksander Tammert ning samuti kümnevõistlejad Kristjan Rahnu ja Mikk Pahapill.
Samas tuleb tunnistada, et vahetus konkurentsis iga medali saavutamine oleks suurtulemus omaette . Sest edetabelikohtade ja varasemate teenete eest medaleid ei jagata. Ja isegi selle järgi võiks Eestile kuuludagi üks medal , sest kettaheites on hetkel Euroopa teine number Tammert. Kanter on neljas, Värnik Euroopa edetabeli üheksas mees. Rääkimata mitmevõistlejatest, kellest Pahapill kuulub teise kümne lõppu ja Rahnust, kuid kes on seni hädas olnud vigastustega. Aga vaid kolm meest on sel hooajal Euroopas küündinud üle 8300 punkti.
Seetõttu võiks üks medal olla tõesti kordaminek, kaks juba väga hea tulemus. Ajas tagasi vaadates peabki tunnistama, et eestlaste senine lagi ongi ühelt EMilt olnud kaks medalit .
Neli aastat tagasi Münchenis toimunud EMil jõudsid medalini teatavasti kümnevõistleja Erki Nool ja maratoonar Pavel Loskutov. Kui meie ainsa sportlasena kahelt EMilt medali võitnud Nool on oma kümnevõistlejakarjääri lõpetanud, siis Loskutovilt loodeti veel kevadel Göteborgi silmas pidades head etteastet. Sest Rootsi kliima võiks anda ka põhjamaade maratoonaritele võimaluse hispaanlastele-itaallastele vastu hakata.
Aga võta näpust! Loskutovi plaanid lõi segamini põlvevalu, mis sundis teda pooleli jätma treeninglaagri Kislovodskis ja lõpuks ka EMi võistlustest loobuma. Kolmel eelmisel kontinendi meistrivõistlustel stardis olnud Loskutov oli viimased aastad treeninud just Göteborgi silmas pidades.
Loskutov ja kolmikhüppaja Kaire Leibak olidki ainsad, kes EMi normi täitnud veerandsajast Eesti kergejõustiklasest suurvõistlustest kõrvale jäävad. Leibak soovis EMi asemel keskenduda kohe varsti Pekingis algavateks juunioride MM-võistlusteks.


Vanim meister Eestist
Muidugi võib alati loota üllatajatele ja siin on Eesti n-ö must hobune Ksenija Balta . Seitsmevõistluses 6180 punktiga edetabelis 19. kohal asuv neiu on oma viimaste startidega sedavõrd palju positiivseid emotsioone (kas või rekordjooksud 100 ja 200 meetris) pakkunud, et miks mitte oodata uut sähvatust ka Göteborgist.
Enamiku Eesti võistkonna liikmete jaoks kujuneb EM siiski heitluseks iseendaga , kus eesmärgiks peaks olema oma tavatulemuse tegemine suurvõistluse õhustikus. Sest kõik, kelle sportlik tase on sel hooajal normini küündinud, EMile alaliidu poolt välja viiakse.
Eestil on Göteborgis au hoida enda nimel ka vanima Euroopa meistri tiitlit. Nimelt elab Austraalias Sydneys 95aastane Arnold Viiding , kes krooniti esimeseks Euroopa meistriks kuulitõukes 1934. aastal Torinos. 72 aastat tagasi võitnud Viiding on muide ainus elav sportlane, kes krooniti meistriks sõjaeelsetel aastatel.
Kuulitõuge, mis oli esimesel kahel EM-võistlusel kindlalt eestlaste valitsemisalas, peaks huvi pakkuma meile seekordki, sest esimest korda on korraga tules koguni kaks meest: Taavi Peetre ja Raigo Toompuu. Just kuulitõuge koos odaviske ja kümnevõistlusega ongi eestlasi senistel EMidel medalitega enim toitnud. Kas nüüd oleks järg kettameeste käes?
Eestlaste medalid EM-võistlustelt
 1934   Arnold Viiding (kuulitõuge)    kuld  
 1934   Gustav Sule ( odavise )    pronks 
 1938   Aleksander Kreek (kuulitõuge)    kuld  
 1954    Virve Roolaid (odavise)   hõbe 
 1954   Heino Heinaste (kuulitõuge)   pronks 
 1958   Linda Kepp (4x100 m)   kuld 
 1958   Uno Palu (kümnevõistlus)   hõbe 
 1969   Tõnu Lepik (kaugushüpe)   pronks 
 1982   Heino Puuste (odavise)   hõbe 
 1998   Erki Nool (kümnevõistlus)   kuld 
 2002   Erki Nool (kümnevõistlus)   hõbe 
 2002   Pavel Loskutov ( maraton )   hõbe 

Eesti sportlased ja nende saavutused
Eesti võistkond oli esindatud Göteborgi EM-võistlustele suurima võistkonnaga.
Eesti kergejõustikukoondise eest võistleb Göteborgis 21 sportlast, suuremad medalilootused on seotud kettaheitjate Gerd Kanteri ja Aleksander Tammertiga

Odaviskaja Andrus Värnik ei osale küünarliigese vigastuse tõttu.






2002. aasta maratoni Euroopa meistrivõistluste hõbemedalimees Pavel Loskutov põlve vigastuse tõttu ei stardi.














Eesti koondis :
Ksenia Balta


Madis Kallas


Veera Baranova



Kaie Kand


Argo Golberg

Märt Israel


Anna Iljuštšenko




Tarmo Jallai





Mirjam Liimask




Mikk Pahapill





Taavi Peetre





Maris Rõnglep



Kristjan Rahnu


Gerd Kanter




Aleksander Tammert



Mart Israel


Risto Mätas
odavise




Lauri Leis
kolmikhüpe

Raigo Toompuu




Martin Vihmann Argo Goldberg
Marek Niit Henri Sool




Esmaspäeval algavatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel ei tee seitsmevõistluses kaasa tänavu isikliku rekordi 6180 punktini viinud Balta, keda vaevavad terviseprobleemid . Hetkeseisuga osaleb eestlanna siiski 100 meetri jooksus ja kaugushüppes. Ksenia Balta piirdus naiste kaugushüppe eelvõistlusel tulemusega 6.03 ja lõppvõistlusele ei pääsenud, tema isiklik rekord kauguses on 6.56. Ksenia Balta jooksis naiste 100 meetri eeljooksus uueks Eesti rekordiks 11,47 — poolfinaalpääsust jäi aga puudu kaks sajandikku.

Tõkkesprinter Mirjam Liimask sai eeljooksus ajaks 13,54 ja pidi leppima oma jooksus vaid 7. kohaga. Kokkuvõttes jagas eestlanna 37 sportlase konkurentsis 28.-30. kohta. Liimaski isiklik rekord (12,93) oli teises 100 meetri tõkkesprindi eeljooksus osalejate arvestuses paremuselt neljas. Käesoleval hooajal on Liimask jooksnud parimal võistlusel aja 13,26. Kokku oli 100 meetri tõkkesprindi esimeses ringis viis eeljooksu — poolfinaali said iga eeljooksu kaks paremat + lisaks 6 kiiremat aegadega.


Veera Baranova sai naiste kolmikhüppe kvalifikatsioonis tulemuseks 13.56, mis andis 25 sportlase konkurentsis 19. koha. Baranova isiklik rekord käesolevast aastast on 14.06, mis oleks taganud ka koha finaalvõistlusele. Göteborgis viis finaali veel ka tulemus 13.93.

Raigo Toompuu sai meeste kuulitõuke kvalifikatsioonis tulemuseks 19.11, mis andis 32 mehe konkurentsis 19. koha. Taavi Peetre suutis vaid 18.67, mis ei andnud enamat 24. kohast. Toompuu isiklik rekord kuulitõukes on 19.28, käesoleva hooaja parim oli siiani 19.09. Peetre isiklik rekord on 20.30 ja 2006. aasta parim resultaat 19.80.

Tarmo Jallai sai meeste 110 meetri tõkkejooksus ajaks 13,89, millega jagas kolmandas eeljooksus 4. kohta ja poolfinaali ei pääsenud.

Eesti teatenelik koosseisus Argo Golberg, Henry Sool, Martin Vihmann ja Marek Niit osales laupäeval EM-i 4x100 meetri esimeses poolfinaaljooksus, kus pidi leppima vaid seitsmenda kohaga.







Tiitlikaitsja Carolina Klüft võitis naiste seitsmevõistluse suure ülekaaluga, ainus Eesti esindaja Kaie Kand sai 25. koha.
Kaie Kand, kes võitis esimese 800 meetri jooksu ajaga 2.12,30, kogus lõpuks 5613 punkti ja sai 26 lõpetaja hulgas 25. koha. Eestlanna isiklik rekord on 5860 punkti
Eesti ainus esindaja seitsmevõistluses Kaie Kand alustas teist võistluspäeva kaugushüppes tulemusega 5.67 ja jätkab nelja ala järel 25. kohal 4117 punktiga.
Kaie Kand sai seitsmevõistluse eelviimasel alal, odaviskes parimal katsel kirja tulemuse 34.65.
Kahel esimesel katsel eestlanna seejuures tulemust kirja ei saanud. Isikliku rekordi (5860 punkti) püstitamisel oli Kand hüpanud kaugust 6.10.
Kahel ülejäänud sooritusel olid kerge jalavaluga võistleva eestlanna tulemusteks 32.43 ja 33.51. Kandi isiklik rekord odaviskes on 37.88. Odaviske A-grupi parima tulemuse viskas leedulanna Viktorija Zemaityte 43.45-ga.
Kuue ala järel on eestlannal 4682 punkti, mis annab 25.

Anna Iljuštšenko ületas naiste kõrgushüppe eelvõistlusel 1.87, kuid finaalipääsuks jäi sellest väheks.
Iljuštšenko ületas kvalifikatsioonivõistlusel kõrgused 1.78 ja 1.83 avakatsel ning 1.87 kolmandal katsel. Kõrgus 1.90 jäi aga paraku alistamata.




Göteborgi EM-i kümnevõistluse võitis kindlalt tiitlikaitsja tšehh Roman Šebrle 8526 punktiga. Kristjan Rahnu kogus 8083 punkti ja sai 9. koha, Madis Kallas oli 7503 punktiga 17. 1. ala — 100m :
Madis Kallas sai kolmandas 100 meetri jooksus eelviimase (aeg 11,21) ja Mikk Pahapill viimase koha (11,38). Mõlemad Eesti noormehed jäid oma parimale ajale tublisti alla. Kristjan Rahnu sai neljandas ehk viimases jooksus ajaks 10,84, mis andis avaala järel teise koha. 2. ala — kaugushüpe:
Kaugushüppes sai Kristjan Rahnu kirja 7.40, Madis Kallas 7.22 ja Mikk Pahapill vaid 6.80. Seejuures Pahapill loobus vastavalt korraldajate pakutud võimalusele vihmasajus hüpatud teise katse tulemusest 7.11 ja üritas peale vihmasaju lõppu uuesti, kuid piirdus vaid 6.80-ga. Kahe esimese ala järel oli Rahnu 1807 punktiga kolmas, Kallas 1680 punktiga 13. ja Pahapill 1545 punktiga 27. kohal. 3. ala — kuulitõuge:
Kuulitõukes sai Kristjan Rahnu kohe avakatsel tulemuseks 15.26, kuid kahel järgneval katsel enam parandada ei suutnud. Ka Madis Kallas sai oma päeva parima 14.62 kirja avakatsel, Mikk Pahapill tõukas teisel sooritusel 13.83. Kuulitõuke parim oli venelane Andrei Drozdov 16.61-ga ja tõusis tänu sellele ka kokkuvõttes teisele kohale. 4. ala — kõrgushüpe:
Mikk Pahapill ületas kõrguses 1.88 ja otsustas edasise võistluse katki jätta. Kristjan Rahnu ja Madis Kallas ületasid mõlemad 2.00. Nelja ala järel oli liider Roman Šebrle 3564 punktiga, järgnesid Aleksandr Pogorelov 3473, Aleksei Drozdov 3446 ja Kristjan Rahnu 3416 punktiga. Madis Kallas oli 12. kohal 3249 silmaga. 5. ala — 400m :
Avapäeva viimasel alal, 400 meetri jooksus sai Kristjan Rahnu ajaks 49,67 ja lõpetas avapäeva 4246 punktiga. Šebrle sai 400 meetris ajaks 49,11 ja lõpetas esimese jooksu vahetult Rahnu ees neljandana. Šebrle on avapäeva lõpetanud liidrina 4420 punktiga. Teisel kohal on viie ala järel Aleksei Sõssojev 4259 punktiga, järgnevad Aleksandr Pogorelov 4249 ja Aleksei Drozdov (kõik Venemaa) 4248 punktiga. Madis Kallas lõpetas avapäeva viimase ala ajaga 51,70, mis tähendas kokkuvõttes 18. kohta 3987 punktiga. 6. ala — 110 m tõkkejooks:
Madis Kallas sai tõkkesprindi kolmandas jooksus ajaks 14,72, isikliku rekordi 7972 punkti püstitamisel läbis noormees 110 meetri tõkkejooksu 14,52-ga. Kristjan Rahnu, kes oli Göteborgi EM-i avapäeva järel 4246 punktiga 5. kohal, sai tõkkesprindis ajaks 14,48. Oma tipptulemuse (8526 p) kogumisel oli Rahnu tõkkejooksu ajaks 14,04. Rahnu liikus Göteborgis 8200 punkti graafikus . 7. ala — kettaheide :
Kettaheite A- grupis sai Madis Kallas parimal katsel kirja 42.09. B-grupis võistelnud Kristjan Rahnu piirdus enda kohta väga tagasihoidliku 43.46-ga ja kaotas sellega umbes 100 punkti. Oma isiklike rekordite graafikus on Kallas heitnud ketast 43.53 ja Rahnu 50.81. 8. ala — teivashüpe:
Kristjan Rahnu sai teivashüppes kirja 4.80, kõik kolm katsel kõrgusel 4.90 ebaõnnestusid. Madis Kallas ületas 4.70. Kaheksa ala järel oli kindel liider endiselt Roman Šebrle, kes oli kogunud 7047 punkti, järgnesid Pogorelov 6924, Drozdov 6865, Drews 6822, Zsivoczky 6761 ja Rahnu kuuendana 6743 punktiga. Madis Kallas oli 6397 silmaga 14., kaheksa ala järel jätkas Göteborgi EM-võistlust veel 23 mitmevõistlejat.

9. ala — odavise:
11 Rahnu, Kristjan EST 59.20
16 Kallas, Madis EST 51.32
10. ala — 1500m jooks:
17 Rahnu, Kristjan EST 4.50,80
20 Kallas, Madis EST 5.10,98

Meeste kümnevõistlus
1. Roman Šebrle (Tšehhi) 8526 punkti
2. Attila Zsivoczky (Ungari) 8356 punkti
3. Aleksei Drozdov (Venemaa) 8350 punkti
…
9. Kristjan Rahnu (Eesti) 8083 punkti
17. Madis Kallas (Eesti) 7503 punkti
Mikk Pahapill katkestas
Eesti sai laupäeval Göteborgi Euroopa kergejõustikumeistrivõistlustel kaks medalit — meeste kettaheites võitis hõbeda Gerd Kanter 68.03-ga ja Aleksander Tammert pronksi 66.14-ga. Kuldmedali võitis leedulane Virgilijus Alekna tulemusega 68.67.
Kanter pakkus lõppvõistluse alguses oma poolehoidjatele tõsist närvikõdi, sest suutis avakatsel vaid 61.04 ja teisel sooritusel seda parandada ei suutnud. Enne kolmandat vooru oli oht, et Kanter võib kaheksa finaali pääseja hulgast sootuks välja jääda, kuid Eesti vägilane heitis otsustaval katsel võimsa 68.03. Kolme viimase katsega Kanter kahjuks enam parandada ei suutnud, kuid võitis suurepärase hõbemedali. Olümpiapronks Aleksander Tammert alustas lõppvõistlust 62.02-ga, millele järgnes 65.32 ja päeva parimaks jäänud 66.14, mis tähendas kokkuvõttes pronksmedalt.Leedu vägilane Virgilijus Alekna heitis oma parima 68.67 kohe avakatsel, mis tõi ka Euroopa maistritiitli.Esimesena jäi Göteborgis medalist ilma hispaanlane Mario Pestano, kes suutis 64.84 Göteborgi EM, meeste kettaheite tulemused:
Koht Sportlane Riik Tulemus
1 Virgilijus Alekna Leedu 68.67
2 Gerd Kanter Eesti 68.03
3 Aleksander Tammert Eesti 66.14
4 Mario Pestano Hispaania 64.84
5 Michael Möllenbeck Saksamaa 64.82
6 Piotr Malachowski Poola 64.57
7 Rutger Smith Holland 64.46
8 Lars Riedel Saksamaa 64.11
9 Sergiu Ursu Rumeenia 62.48
10 Andrzej Krawczyk Poola 61.56



Eesti sportlased ja nende saavutused
Mehed
Ala Nimi Tulemus Koht
110 m tj T. Jallai 13.89 22. Eesti
Kolmik L. Leis 16.34 20. Eesti
Kuul R. Toompuu 19.11 19. Eesti

T. Peetre 18.67 24. Eesti
Ketas G. Kanter 68.03 2. Eesti

A. Tammert 66.14 3. Eesti

M. Israel 59.80 14. Eesti
Oda R. Mätas 74.58 19. Eesti
10-v K. Rahnu 8083 9. Eesti

M. Kallas 7503 17. Eesti

M. Pahapill katkestas
Eesti
4x100 m koondis 39.74 11. Eesti
Naised
Ala Nimi Tulemus Koht
100 m K. Balta 11.47 17. Eesti
100 m tj M. Liimask 13.54 28. Eesti
Kõrgus A. Iljuštšenko Jan-87 20. Eesti
Kaugus K. Balta 6-Mar 26. Eesti
Kolmik V. Baranova 13.56 19. Eesti
Vasar M. Rõngelep 60.10 35. Eesti
7-v K. Kand 5613 25. Eesti
























Kommentaar tulemustele:
“Juba mullu sügisel kuuldus kergejõustikuringkondadest rõõmuhääli, et Göteborgi EM-võistlustele sõidab Eesti kõigi aegade suurim koondis. Rõõm osutus enneaegseks. Sest järsku algas traumade laviin,” kirjutab Pullerits Postimehes. “Tagatipuks on enamik Eesti esindajaid, kes Rootsis seni areenile ilmunud, esinenud alla ootuste.”
Göteborgi EM-võistluste korraldamisega kordus mõnes mõttes ajalugu. 1994.aastal peeti kergejõustiku EM-võistlused Helsinkis ja aasta hiljem MM-võistlused Göteborgis. Nüüd toimus MM eelmisel aastal põhjanaabrite juures ja järgnes EM Rootsimaal.
Võistluste korraldamisega pole kumbki maa kunagi hätta jäänud, eelmisel aastal sarjati soomlasi küll halva ilma ja vihma pärast (põhilised kritiseerijad olid siis just Rootsi ajakirjanikud), aga vihma sadas ka sel aastal Göteborgis, kuigi mitte nii palju kui Helsinkis. Aga üks põhjamaade värk.
EM-i tulemusi ja taset jälgides on kontrastid alade vahel väga suured. Jooksualadel jõudsid poolfinaali ja finaali nimed, kellest laiem avalikkus ja ka suur osa kergejõustikule lähemal seisvatest inimestest polnud kunagi midagi kuulnud . Nimede tundmatusele vastas paraku ka tulemuste tase, eriti jooksualadel puudusid n-ö maailma mõistes staarid pea täielikult. Hüpetes ja heidetes oli olukord hoopis teine, nii mõnelgi alal tähendab Euroopa tipp ka maailma absoluutset tippu.
Ehk peitub siin suur osa tõest täiesti väites, mille üks Eesti spordiajakirjanik EM-il välja ütles. Paljudel riikidel on jooksude peale mõttetu panustada, sest maailma tippkonkurentsis on tumedanahalistega koos võisteldes väga vähe lootust läbi lüüa ja nii panustataksegi rohkem väljakualadele. Samas on neidsamu Euroopa meistrivõistlusi valgenahalistele jooksjatele väga vaja, et leida motivatsiooni tipptasemel treenimiseks. Meenutame kas või Pavel Loskutovi nelja aasta tagust hõbemedalivõitu või sellelt EM-ilt meeste 10 000 meetri jooksus ilusa lõpuspurdiga võitnud sakslast Jan Fitchenit. EM on suur võimalus ka Eesti kergejõustiklastele, kahju, et seda ära ei kasutatud. Eelmise hooaja tulemuste põhjal olnuks väiksemagi arengu korral olnud EM-il tegijad Mirjam Liimask, Taavi Peetre, Mikk Pahapill ja mõni teinegi kiire arengu korral. Kahju, et neil võistlus sedakorda ebaõnnestus. Ebaõnne oli Eestil veelgi Pavel Loskutovi ja Andrus Värniku vigastustega kõrvalejäämise osas.
Medalid Eestile tulid ja seda oodatult kettaheites, kus medalita jäämine oleks olnud isegi suurem üllatus kui näiteks kaksikvõit (meenutagem, et ka Virgilius Alekna sai kvalifikatsioonist edasi alles kolmanda katsega).
Kokkuvõttes oli ebaõnnestumusi ja alla oma võimete esinemist paraku rohkem kui õnnestumisi. Aga ärgem unustagem, et kergejõustik on spordialade kuninganna ning seal Euroopa või maailma tasemel läbi lüüa pole sugugi kerge. Ja ometi on meil tegijaid , kes seda jätkuvalt suudavad.
Donatas Narmont
Sporditähe väljaandja


EM-i lõplik medalitabel:
Koht Riik Kuld Hõbe Pronks
1 Venemaa 12 12 10
2 Saksamaa 4 4 2
3 Valgevene 4 3 2
4 Prantsusmaa 4 1 3
5 Hispaania 3 3 5
6 Rootsi 3 1 2
7 Belgia 3 - -
8 Portugal 2 1 1
9 Itaalia 2 - 1
10 Suurbritannia 1 5 5
11 Tšehhi 1 2 1
12 Soome 1 2 -
12 Kreeka 1 2 -
14 Bulgaaria 1 1 1
15 Holland 1 1 -
15 Norra 1 1 -
17 Iisrael 1 - -
17 Läti 1 - -
17 Leedu 1 - -
20 Poola - 3 4
21 Ukraina - 1 2
22 Eesti - 1 1
23 Ungari - 1 -
23 Iirimaa - 1 -
23 Luksemburg - 1 -
23 Serbia - 1 -
23 Šveits - 1 -
28 Rumeenia - - 2
29 Taani - - 1
29 Sloveenia - - 1
29 Türgi - - 1

Kautatud lingid :
Eesti Kergejõustiku Liit
http://www.ekjl.ee/uudised
http://www.delfi.ee/news/em_2006/uudised
http://et.wikipedia.org/wik i
http://www.sporditäht.ee