Darius Milhaud Darius Milhaud ● Prantsuse helilooja ja õpetaja ● Sündinud Marseilleis, juudi peres ● Alustas viiuliga, edasi läks heliloomise juurde Darius Milhaud ● Õppis Pariisis ● Heliloomist õppis Charles Widori käe all ● 1922 kuulis esimest korda Harlemi tänavatel Jazzi, mis muutis tema muusikalist väljavaadet ● 1925 abiellus oma nõo Madeleine'ga kes oli näitleja ● 1930 sündis nende ainuke laps – Daniel Milhaud, kunstnik ja skulptor. Darius Milhaud ● Milhaud oli äärmiselt kiire looja, kelle jaoks muusika oli nagu hingamine. ● Tema kuulsaimad tööd on: Le bœuf sur le toit ja
ning teost tõi Honeggerile ka laiema rahvusvahelise tunnustuse, kuigi ilusmid ka karikatuurid, kus teda rongijuhina kujujtati. Muusikaliselt ülesehituselt on ''Pacific213'' rida järejstikusid variatsiooone, milles rütms on väga teravmeelselt seotud tempoga nimelt tuginevad variatsioonid järk-järgult lühenevatele rütmivältustele täisnootides kuueteistkümnendikeni,nig mida lühemaks muutuvad noodid , seda aeglasemaks läheb ka tempo. Darius Milhaud Darius Milhaud (4. september 1892 22. juuni 1974) oli prantsuse helilooja. Peale muusika tegelas ta ka veel luuletamise ja maalimisega.1916 sõitis Brasiiliasse, kus luuletaja oli Prantsuse suursaadiku kohal ametikohal. Seal tutvus kaugete kultuuride, ladina ja afroameerika muusikaga-> ballet ,,Maailma loomine"-
Neoklassitsism Neoklassitsism • 19. saj lõpp kuni 20. saj • Vastureaktsioon impressionismile, hilisromantismile • Laialivalguv mõiste: lisaks Viini klassikutele eeskujuks ka renessanss- ja barokkmuusika Rühmitus Kuuik • Pr. k Les Six • Arthur Honegger • Darius Milhaud • Francis Poulenc • Louis Durey • Georges Auric • Germaine Tailleferre Georges Auric Arthur Honegger Louis Durey Germaine Tailleferre Darius Milhaud Francis Poulenc Rühmitus Kuuik • Neoklassitsistlikud lähtekohad muusikas • Impressionismivastane hoiak • Vaimne eestvõitleja oli kirjanik Jean Cocteau • „Aitab juba kord pilvedest, ududest, akvaariumidest ja öö aroomidest – me vajame hoopis maist ja argipäevast muusikat!“ • “Maha Wagner!” • Vältida liigset komplitseeritust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Erik Satie • Justkui irvitas Debussy poeetiliste
Neoklassitsism Neoklassitsism · 19. saj lõpp kuni 20. saj · Vastureaktsioon impressionismile, hilisromantismile · Laialivalguv mõiste: lisaks Viini klassikutele eeskujuks ka renessanss- ja barokkmuusika Rühmitus Kuuik · Pr. k Les Six · Arthur Honegger · Darius Milhaud · Francis Poulenc · Louis Durey · Georges Auric · Germaine Tailleferre Georges Auric Arthur Honegger Louis Durey Germaine Tailleferre Darius Milhaud Francis Poulenc Rühmitus Kuuik · Neoklassitsistlikud lähtekohad muusikas · Impressionismivastane hoiak · Vaimne eestvõitleja oli kirjanik Jean Cocteau · ,,Aitab juba kord pilvedest, ududest, akvaariumidest ja öö aroomidest me vajame hoopis maist ja argipäevast muusikat!" · "Maha Wagner!" · Vältida liigset komplitseeritust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Erik Satie · Justkui irvitas Debussy poeetiliste pealkirjade üle:
aastal Honegger sai ülesandeks kirjutada muusika balletile, ,,Le Dit des Jeux du monde". Esimene lavastus toimus 2. Detsember 1918 Vieux-Colombier'i teatris ja tekitas skandaali, mis garanteeris Honeggeri kuulsuse. 1920. aasta Jaanuaris sündis kuulus ,,Groupe des Six" muusikute grupeering. Et tutvustada noori heliloojaid organiseeriti muusikaline õhtu Darius Milhaudi kodus. Gruppi kuulusid heliloojad Louis Durey, Georges Auric, Germaine Tailleferre, Francis Pulenc, Arthur Honegger ja Darius Milhaud. Varajastel 1920ndatel kogus Honegger kuulsust oma dramaatilise psalmiga ,,Le Roi David" ehk ,,Kuningas Taavet", mis on endiselt kooride repertuaaris. Esimese ja Teise maailmasõja vahelised aastad olid Honeggeri loomingus väga viljakad. Ta komponeeris muusika Abel Grance'i eepilisele 1927. aasta filmile ,,Napoleon". Teiste seas lõi ta ka 9 balletti ja kolm vokaal teost. Üks neist oli ,,Jeanne d'Arc au Bûcher" (1935), dramaatiline
NEOKLASSITSISM 1920ndad kuni 1940/50ndad Lihtsustatud vorm ja I.Stravinski Ballett"Pulcinella", Sõduri harmoonia, reeglipärasus, S.Prokofjev lugu klassitsismi ja eelnevate Prantsuse Kuuik (F.Puolenc, I ehk ,,Klassikaline" sümf. ajastute vormide ja zanrite D. Milhaud, A.Honegger) kasutamine uues helikeeles, C.Orff Pacific 231 kammerlikud koosseisud B.Britten Lavakantaat"Carmina D.Shostakovits Burana"
Karlheinz Stockhausen (1928-2007) Koos Bouleziga oli ta 1950-60ndate aastate avangardistliku muusika juhtfiguur. Nende kahe helilooja vahel on palju ühisjooni: nad olid Messiaeni õpilased, eksperimenteerisid serialismiga, tegutsesid Darmstadti suvekursustel ja elektronmuusikastuudiotes. Stockhausenit peetakse elektronmuusika isaks. Stockhausen sündis Kölni lähedal. Tema isa oli õpetaja ja ema asjaarmastajast lauljanna. Ema sattus hiljem vaimuhaiglasse. Isaga olid tal keerulised suhted, seetõttu hakkas ta varakult iseseisvalt elama. 1947. hakkas õppima Kölni Kõrgemas Muusikakoolis muusikapedagoogikat ja klaverit. Samal ajal õppis Kölni ülikoolis muusikateadust, filosoofiat ja keeli (foneetika). Sügavam huvi kompositsiooni vastu tekkis alles 1950ndate alguses. Alustas õpinguid Pariisis Messiaeni käe all (teooria ja analüüs), vahel võttis tunde ka Darius Milhaud`lt (kompositsioon). Seejärel osales ta Darmstadti suvekursustel...
Iannis Xenakis (1922 Rumeenia 2001 Pariis) Vanemad olid kreeklased, esimesed eluaastad elas perega Rumeenias, seejärel Kreekas. Muusikalised kogemused lapsepõlves: ema klaverimäng, mustlasmuusika, kreeka rahvam., kreeka- katoliku kirikum., raadiost klassikalist m. Gümnaasiumis käis Ateenas, õppis eraviisiliselt klaverit ja m.teooriat, astus 1940 tehnikaülikooli, kuid lõpetas selle pärast sõda. II Maailma sõja ajal osales vastupanuliikumises, sõdides Kreeka vabaduse eest. 1944 sai pommirünnakus tõsiselt haavata, elas mõned aastad põranda all, kuna oli ametlikult surma mõistetud. Põgenes 1947 Prantsusmaale, kus töötas arhitektina kuulsa Le Corbusier' stuudios (aastani 1959), tema projekteeritud on mitmed tähtsad hooned Prantsusmaal. Hoonete arhitektuuriprojektidest tuletas ka oma muusikateoste struktuure ja vastupidi. Nt 1958. a. maailmanäituse jaoks loodud Philipsi paviljoni projekt põhineb orkestriteose "Metastaseis" (ka "M...
Harmoonia, orkestratsiooni lihtsustumine. Lühikesed meloodiad, loobumine programmilisusest, Lakoonilisus. Pulseeriv rütm. Barokiajastu vormide ja stiilivõtete kasutamine. Huvi arhailise ja folkloori vastu. Erinevate helistike ja rütmide samaaegne kasutamine. Igor Stravinski- balletimuusika (,,Tulilind", Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu"), neoklassitsistlik periood (,,Elupõletaja tähelend"), seeriatehnika periood. ,,Kuuik"- A-Honegger, (,,Kuningas Taavet"), D. Milhaud (,,Härg katusel"), F. Poulenc (,,Teresiase tissia") G. Auric, L. Durey, G. Tailleferre. 5. Ekspressionismi tunnused, esindaja: A. Schönberg, tähtsamad teosed. Atonaalsus- loobumine helistikest, seeriatehnika, dodekafoonia- 12-tooni tehnika. Inimhääle uudne kasutamine- kõnelaul. Vanade muusikavormide kasutamine, orkestripillide tämbriliste ja tehniliste võimaluste kasutamine.
väike muusikaäri, nii et Glass tundis juba väiksena hästi 20. sajandi moderniste kui ka varasemat klassikat. Muusika kuulamine kuulus ka pere igaõhtuste tegevuste hulka. Õppis lapsena viiulit, flööti ja klaverit. Nagu Reichil, on ka Glassi haridus mitmekülgne: ta lõpetas Chicago ülikooli matemaatikateaduskonna ja filosoofiateaduskonna, sellele järgnesid muusikaõpingud New Yorgis Juilliardi Muusikakoolis. Tema üheks õpetajaks oli Darius Milhaud, lisaks käis ta end 1964-1966 Pariisis legendaarse vene-prantsuse päritolu kompositsiooniõpetaja Nadia Boulanger`i juures täiendamas. Prantsusmaal tutvus ta ka sealse väga esindusliku ja jõulise filmiliikumisega, samuti Ravi Shankari muusikaga. Tagasi Ameerikasse tulles mõjutas teda palju Steve Reichi looming. Tema muusikat on peetud ülimalt visuaalseks, moodustades suuremaid kujundeid ja pannoosid.
Steve Reich (1936 New York) Juudi päritolu ameerika helilooja, maailma tuntumaid elavaid süvamuusika loojaid. Lapsepõlv möödus New Yorgis ja Californias. 14-aastaselt hakkas õppima löökpille, kuid tõsisemalt muusikukarjäärile ei mõelnud. 1957. aastal lõpetas ta Cornelli ülikooli filosoofia erialal, alles seejärel Juilliardi Muusikakool. Peale seda lisandus täiendusõpe Millsi kolledzis Oaklandis Californias Luciano Berio ja Darius Milhaud' juhendamisel. Ta huvitus aasia ja aafrika, samuti lähis-ida kultuuridest. 1970ndail veetis mitu aastat Ghanas, õppides aafrika traditsioonilisi löökpille; käis Jeruusalemmas, et uurida juudi sünagoogilaulu ja selle käsikirju. Samal ajal tegeles Ameerikas põhjalikult gamelani- muusika õppimisega. Alustas heliloojana 1960ndate keskel ja äratas kohe tähelepanu oma isikupärase stiiliga, mida hiljem on hakatud nimetama minimalismiks. (Minimalism on korduste muusika, muusikaline materjal on napp ja ko...
Vokaalteos ,,Pelleas ja Prokofjev blue" ,,Laul Ma ,,Seitse varast Melisande" Ballett ooper ,,Porgy Johanne laulu" Maurice Ravel ,,Romeo ja ja Bess" Brahms Arnold Sümfooniline Julia" Darius "Saksa Schönberg- süit: ,,Hispaania Igor Milhaud reekviem Sümfooniline rapsoodia" Stravinsky Sümfoonilise "Aldirap poeem Kontsert- Ooper dzassi ballett Giacomo ,,Pelleas ja rapsoodia ,,Kuningas ,,La création Puccini Melisande" viiulile ja Oidipus" du monde" Ooper
Selle rühmituse esteetilise programmi kujundas Jean Cocteau. Tema leidis, et tuleks ellu tuua argipäevast muusikat. ,, Aitab kord pilvedest, udust, akvaariumidest ja öö aroomidest me vajame argipäevast muusikat." Les Six'i loomingut iseloomustas: lihtsus, suurlinnade elu kajastamine, tehnika imetlus ning iroonia. Pooldasid neoklassitsismi ning olid impressionismivastased. Les Six'i kuulusid: Arthur Honegger, Darius Milhaud, Francis Poulenc, Georges Auric, Louis Durey ja Germaine Tailleferre. 1920.-1930-ndtel aastatel ei toimunud suuri muudatusi muusikas mitte ainult välismaal, vaid ka Eestis. Eestis tegutsesid sellel ajal väga aktiivselt Miina Härma, Konstatin Türnpu ning Mart Saar. Miina Härma oli Eestis esimene kõrgharidusega naismuusik. 1920.-1930-ndatel oli ta väga aktiivne Tartu muusikaelu organiseerijana. Ta aitas korraldada kontserte ning mitmesuguseid loteriisid ja
"Metamorfoosid C. M. Weberi teemadel" ja "Pittsburgh". Neoklassitsism Prantsusmaal Üheks ideoloogiks kirjanik ja filmilooja Jean Cocteau (vt ka Stravinski konspekti). Mõju ka vanema põlve heliloojalt Erik Satie'lt (tema muusikas dzässi, aga ka Pariisi kabareemuusika elemendid). Tähtis heliloojate rühmitus "Kuuik" ehk "Les Six" [le sis]: Arthur Honegger lavaline oratoorium "Kuningas Taavet"; 5 sümfooniat; efektne orkestriteos "Pacific 231", mis kujutab sõitvat auruvedurit. Darius Milhaud tugevalt dzässilik helikeel, meloodilisus, polütonaalsus; loonud ka oopereid. Francis Poulenc viljakas koorimuusika ja instr.kammermuusika looja. + Germaine Tailleferre, Georges Auric, Louis Durey.
Sisemiste vastuolude tttu lpetas hendus oma tegevuse 1903.a, mil suur osa selle liikmeid moodustas "Vene kunstnike liidu". 1910 taastas Benois koos Peterburi kunstnikega Mir iskusstva ning uues koosseisus tegutses rhmitus 1924.aastani. Rhmitusel oli suur mju vene kunsti ja modernistliku esteetika kujundamisele. Euroopa kunsti ajalukku kirjutasid Mir Isskustva liikmed end eelkige teatrikunsti uuendajatena. Kuuik- A. Honegger, Taillefferre, Francis Poulenc, Milhaud, Cocteau, Auric. Kuuiku sidus rhmituseks rohkem sprus kui histe ideaalide valjuhlne kuulutamine. 6heliloojat andsid koos kontserte ja tulid vlja paari histeosega. Kuuik pidas sajandi alguse kunsti kllastunuks romantismist ja impressionismist ning pakkus vlja mrksa maisema esteetika. Impressionistliku muusika vljendusviiside asemele ilmusid argipeva helid ja mrksa kainem vljendusstiil.
Muusika kontrolltöö 1) Kirjelda romantismiaegset kunstnike mõttemaailma ja esteetikat. Piiritle ajalised jooned. Uus stiil vastandas end valgusajastu mõistusekeskusele, ülistades intuitsiooni , tundeid ja kirge. Põhirõhk oli tunnetel. Eemalduti tegelikkusest, kalduti unistuste- ja fantaasiamaailma. Romantikuid huvitas ka hämaram pool- õudused, müstika ja surm. Romantism muusikas 1820-1880 aa. 2) Millised muutused olid muusikas? Heliteose vorm- vormiline mõtlemine jäi 19.saj samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid. Romantilises muusikas on piire seoses ühel struktuuriosalt teisele minemisega raske tabada. Mõtte sujuv vool ei katke- meloodiad pikenesid, tundusid oma arenduses lõputud. Rütmika- muutus vaheldusrikkamaks, palju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tempo- armastati suuri äärmusi, kasutati palju agoogikat. Dünaamika- nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeska...
John Cage (1912 1992) Ameerika helilooja ja filosoof. 20. saj olulisimaid muusikast mõtlejaid ja kirjutajaid. USA eksperimentalismi ja Euroopa avangardismi juhtfiguure; tema kohta on öeldud, et pärast Cage'i pole olnud heliloojat, kes poleks temast mõjutatud. Sündis Los Angeleses, elas terve oma elu Ameerikas, kuid reisis palju nii Euroopas kui ka Aasias. Noorena õppis muusikat, kujutavat kunsti ja arhitektuuri, tegeles luuletamise, maalimisega, oli klaverisaatjaks nüüdistantsu truppidele (aastakümneid tegi koostööd eksperimentaaltantsu guru Merce Cunninghamiga). Lühikest aega oli Californias Schönbergi õpilane, lõi isegi mõned dodekaf. teosed, kuid selline muusika tundus talle liiga traditsiooniline. Schönberg on öelnud, et Cage pole mitte helilooja, vaid leidur. Cage ise ütles, et tema leiutaski muusika. Cage'i lähenemine muusikale oli täiesti erinev seni lääne muusikas kehtinud arusaamadest. Tema esime...
Koorimuusika on tal ka väga hästi õnnestunud. Teadis, kuidas kirjutada seda huvitavalt ja leidis põnevaid värve ja faktuure. Aga on tunda, et vaimulik koorimuusika on rohkem eksperimenteerivam. Prantsuse kriitik Claude Rostand on ütelnud: ,,Poulencis elavad koos kaks hinge- munga ja poisijõmpsika oma". See näitab, et tal on loomingus kaks isiksust. Üks pool on vaimulik muusika ja teine instrumentaalmuusika ja filmimuusika. Poulenc kuulus ka rühmitusse ,,Six". Sinna kuulusid veel nt. Milhaud, Honegger, Auric, Durey, Tailleferre. See viis teda eemale impressionistist, aga tõi loomingusse jazzilike ja tsirkusmuusika elemente. Samas tugines ka prantuse muusika suurtele traditsioonidele. Kõige tuntum ja väga ilus Poulenci koorilaul on kindlasti ,,Ave verum corpus". Seda on väga palju ka esitatud. Ka tema Orelisonaati peetakse üheks ilusamaks selles zanris. Samuti Flöödisonaati. On kirjutanud üldse palju teoseid puhkpillidele, mis on prantslastele üldiselt omane joon. Sonaat
millega võib kaasneda muusika temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad. Igor Stravinski varajane looming kannab veel tugevat vene koolkonna mõju , kuid alates 1910.aastast elas helilooja Pariisis ja Sveitsis. Uus, neoklassitsistlik ettapp tema loomingus algas balletiga ,,Pulcinella".Stravinski ei kopeerinud klassikalisi heliloojaid vaid kirjutas nende vaimus. Kuuik oli heliloojate rühmitus, kuhu kuulusis Darius Milhaud, Francis Poulenc, Louis Durey, Georges Auric, Germaine Tailleferre ja Arthur Honegger.Kuuiku esteetilise programmi nurgakiviks sai põhimõte vältida liigset keerukust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Teisalt sai Kuuiku liikmetele väga oluliseks meloodia. Näitamaks oma suhtumist taetri publiku kunstimaitsesse kirjutasid Kuuiku liikmed oma ainsa ühiselt loodud teose ,, Pruutpaar Eiffeli tornis" .
Hauaplat s Arthur Honegger (1892- 1955) Honegger veetis lapsepõlve Sveitsis, algul olid tema muusikaõpingud küllalt lünklikud. Süsteemse muusikahariduse sai ta Pariisi konservatooriumis (1911- 1914). Seal kohtus ta ka Kuuiku teiste liikmetega. Õpingujärgsetel aastatel pühendus Honegger kammermuusikale, kirjutades esimese keelpillikvarteti (1917), kaks sonaati viiulile ja klaverile (vastavalt 1918 ja 1919) ning mitmeid klaveri- ja oreliteoseid. Juba sel ajal avaldas Honeggeri võime töötada korraga mitme teose kallal, millest kujunes hiljem välja harjumus. Looming Oratooriumid Esimese tunnustuseni jõudis helilooja dramaatilise oratooriumiga "Kuningas Taavet" ("Le roi David", 1921, teine redaktsioon 1923), milles on tunda Händeli suurte oratooriumide mõju. Veelgi enam võib teostest leida aga Bachi passioonidele iseloomulikke jooni, näiteks kasuta...
lühikesed meloodiad. Loobuti tundelistest äärmustest. Väärtustati selget meloodilist joonist ja vormi osas täpset kontuuri. 18. Ta pöördus vene rahvamuusika ja arhailise, paganliku kombestiku poole; asendas tavapärase orkestrikooseisu solistide ansambliga; tõi arhailise muusika kõrvale olustikumuusika; püüdis ühendada erinevate ajastuste helikunsti iseloomulikke jooni ja tegi pöörde dodekafooniasse. 19. Arthur Honegger, Darius Milhaud, Francis Poulenc. 20. Peale nime ühendasid heliloojaid neoklassitsistlikud arusaamad muusikast ning ühine impressionismivastane hoiak. Kuusiku esteetilise programmi nurgakiviks sai põhimõte vältida liigset keerukust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Teisalt sai Kuuiku liikmetele väga oluliseks meloodia. 21. Ekspressionismis on oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine.
ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, millega võib kaasneda muusika temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad. Väärtustama hakati selget meloodilist joonist ja vormi osas täpset, ,,klassikaliselt" väljapeetud kontuuri. 18. I. Straravinsky tõi muusikasse vene koolkonna mõju, paganliku kombestiku poole kaldumise ja olustikumuusika. 19. Rühmituse Kuuik (Six) kolm kuulsaimat nime on Honegger, Milhaud ja Poulenc. 20. Rühmituse Kuuik (Six) eesmärkideks olid: võidelda impressionismi ja hilisromantismi vastu. Kuuiku esteetilise programmi nurgakivi oli põhimõte vältida liigset keerukust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Teisalt sai Kuuiku liikmetele väga oluliseks meloodia. Eksprssionism ja uusviini koolkond 21. Eksprssionismis on oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Ekspressionistlikule kunstile on iseloomulik süvendatud
20. koostööaastapäevaks. Viies sümfoonia Di tre re (1950) on taas traagilise alatooniga teos, mis valmis külma sõja ajal. Honeggeril tekkis sümfooniazanrist väga selge ettekujutus.Ta rõhutas, et näeb oma sümfooniaid kolmeosaliste tsüklitena, mille kokkuvõtvaks osaks on finaal. Tähtis osa vormikujunduses kuulub temaatilistele seostele osade vahel. Esimestes osades käsitleb vabalt sonaadivormi, pikendab töötluslikke lõike ja eelistab alati dünaamilist repriisi Darius Milhaud (4. september 1892 22. juuni 1974) oli prantsuse helilooja. Peale muusika tegelas ta ka veel luuletamise ja maalimisega.1916 sõitis Brasiiliasse, kus luuletaja oli Prantsuse suursaadiku kohal ametikohal. Seal tutvus kaugete kultuuride, ladina ja afroameerika muusikaga-> ballet ,,Maailma loomine"->kasutas mustanahaliste muusikat. Looming. Peeti kuuiku kõige radikaalsemaks ja uuenduslikumaks heliloojaks. 12sümfooniat, 6 kammersümfooniat, 18 keelpillikvartetti, 14kogumikku-u 450 teost,
Erik Satie, Igor Stravinski.Igor Stravinski (17. juuni 1882 6. aprill 1971) oli vene helilooja.Igor Stravinski on kirjutanud seitse ooperit, 13 balletti, mitmeid orkestriteoseid, teoseid koorile, palju klaverimuusikat jpm.Ooperid:Le rossignol (1914), Renard (1916), Mavra (1922) .Balletid:"Tulilind" (1910), "Petruska" (1911), "Kevadpühitsus" (1913), Pulcinella (1920). Rühmitus Kuuik.Prantsusmaa heliloojate rühmitus Kuuik kuhu kuulusid Artur Honegger, Darius Milhaud, Freancis Poulenc, Louis Durey, Georges Auric ja Germanie Tailleferre.Nimi saadi ajakirjanduses artikli põhjal.Heliloojaid ühendasid neoklassitsistlikud lähtekohad protest Debyssy stiili vastu.Mehhaaniline liikumine ja linna tõtlik rütm. Ekspressionism. Muusikas avaldusid ekspressionistlikud tendentsid juba G.Mahleri sümfooniates ja R Straussi ooperites. (salomes, elektras), kui täielikult pääses ekspressionism mõjule alles A. Schönbergi loomingus.Arnold (Franz
Sündis Oranienbaumis, Peterburi lähedal Poola päritolu Mitmekülgne haridus Hakkas lapsepõlve mõjutusel ise muusikat kirjutama 1902 tutvus Rimski Korsakoviga, kellest sai ta õpetaja Sümfoonia Es-duur (1907) Ta looming jaotatakse Vene ja neoklassitsistlikusse ning seeriatehniku perioodi Vene periood : lähtumine vene rahvuslikest traditsioonidest, temaatika „Sõduri lugu“ Prantsusmaal rühmitus kuuik: Arthur Honegger, Darius Milhaud, F. Poulenc, L.Durey, G. Auric, G. Tailleferre. Paul Hindemith (1895-1963) Klaverisüit 1922 Ooper „Sinna ja tagasi“ Sümf „Maailma harmoonia“ Klaveriteos „Ludus tonalis“ MK Stravinski „Petrushka“, „Kevadpühitsus“ Erki Satie- originaalitses Ekspressionism MK Arnold Schönberg „Kirgastunud öö“ MK Schönberg „Ellujäänu/tunnistaja Varssavist“ Schönberg „Kuu- Pierrot“ , Viis klaveripala ja Kolm klaveripala
20. Igor Stravinski a. Peterburis, elas Sveitsis & Ameerikas b. VENE PERIOOD: vene rahuvlikud traditsioonid ja temaatika, balletid "Tulilind", "Petruska", "Kevadpühitsus" c. NEOKLASSITSISMI PER: tähtsaimad balletid: "Pulcinella"; ooper-oratoorium "Kuningas Oidipus"; ooper "Elupõletaja tähelend" d. SEERIATEHNIKA PERIOOD 21. Rühmitus Kuuik a. Prantsusmaal kujunenud heliloojate rühmitus b. Arthur Honegger, Darius Milhaud, Francis Poulene c. Suurlinliku primitiivse energia peegeldamine, futuristlik tehnikaimetlus, irooniline suhtumine rafineeritud kunstimaitsega publikusse (provotseerisid) 22. Ekspressionism a. Keskendus ühiskonna inetutele külgedele, kõrge emotsionaalsus, teravad meloodiad, rohkesti dissonantse, äärmuslikud kontrastid, atonaalne muusika, dodekafoonia, raskemeelne ja sünge. Tuli atonaalsus ja dodekafoonia 23. Atonaalsus a. Muusika, kus ei ole helistikku
Meloodiline joonis ja vorm olid klassikaliselt Paul Hindemith (1895-1963) väljapeetud. Sageli kasutati polürütmikat ja polütonaalsust. Bela Bartok (1881-1945) Benjamin Britten (1913-1976) Carl Orff (1895-1982) Arthur Honegger (1892-1955) Darius Milhaud (1892-1974) Francis Poulenc (1899-1963) EKSPRESSIONISM Arnold Schönberg (1874- Tähelepanu keskmes oli inimese siseelu (konflikt, jõuetus, mäss). Tonaalse muusika Tekkis I ja II maailmasõja 1951) asemele tuli atonaalne. Uue kompositsioonitehnikana tekkis dodekafoonia.
Peale esimest maailmasõda tekkis neoklassitsism, olles vastukaaluks impressionismile ning romantismile. Põhimõtteliselt toimus klassitsismi taaselustamine. Iseloomulikuks jooneks on muusika harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, millega võib kaasneda ka temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad. Kujunes selge meloodiline joon ning vormi ülesehitus muutus klassikaliselt väljapeetuks. Heliloojad: I. Stravinski, A. Honegger, Sergei Prokofjev, Carl Orff, D. Milhaud, P. Hindemith 3. Hilisromantism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 1890 - Peamiselt Saksamaal ja Austrias; helikeel tugines Wagneril ja tema ooperil “Tristan ja Isolde” ning sellest alguse saanud ebapüsivale rohkete kromatismidega harmooniale; suurenes vaskpuhkpillide osakaal/tähtsus ning vastukaaluks suurenes ka löök-ja keelpillide
ohvritest. Lavamuusika Dokumentaalsed video-ooperid, koostöös tema naisega. Näiteks "The Cave". Video koosneb dokumentaalkaadritest, kus intervjueeritakse erinevate religioonide inimesi, kes ärägivad usu figuuride tähendusest tänapäeval. Muusikaline koosseis kammerlik. Siis ilmub video-ooperite triloogia, mis käsitleb tehnika võidukäigu teemat. Philip Glass Reichiga võrreldes veidi kommertsim ja lihtsam. Tänapäeva enamestitatav helilooja. Glass käis Juilliardis, õppejõud D. Milhaud. Ta võeti vastu ka kui filmihelilooja. Ka Martin Scorsese filmile "Kundun". Tuntuim minimalistliku ooperi viljelejaid maailmas. Komponeerib muusikaliste piltidena. Kuulsamaid teosed moodustavad nn portreee-ooperite triloogia. Esimene ooper "Einstein on the beach" tõi kohe ülemaailmse tuntuse. Antud teoses puuduvad solistid, isegi peategelast mängib hoopis viiuldaja. Laulab 16-liikmeline segakoor, kuid mitte kindlaid sõnu, vaid vokaliisi. Näitlejad ei räägi niiväga
Neoklassitsism (ka uusklassitsism) on klassitsismi traditsioone elustav suund mitmel kunstialal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil. Neoklassitsism avaldus muusikas 1920.1940. aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, lühikesed meloodiad ja temaatiline lakoonilisus, täis ootamatud pöördeid ja üllatuskadentse. Heliloojad: Igor Stravinski, Jean Cocteau, Erik Satie, Arthur Honegger, Darius Milhaud, Francis Poulenc. Avangardism Stiili ja vormi puudutav mäss, kunsti institutsiooni kõrvaleheitmine. Uuenduslikkus aineses, vahendis, tehnikas, stiilis või suhtes kontekstiga. Aktsepteeritud kunsti normide 'paigast lükkamine' revolutsiooniliste, kultuuriliste või poliitiliste implikatsioonide kaudu. 19. saj. Lõpul ja 21 saj. Alguses ilmnenud mõtteviis, mis taotleb kunstis tavaks olnud väljendusvahendite eiramist ja eelkõige nn
kannatamatu ja ei käitu ratsionaalselt. Ei ole ajataju ja loogikat. Freudi enda võrdlus mis annab kõige parmini edasi idi ja ego suhet on see, kuidas ratsanik ratsutab ja ratsanik saab oma jõu hobuselt aga ratsanik peab hobust juhtuma, alati ei õnnestu. Ilma selle hobuseta sõitu ei ole. Psüühikasse peab energia tulema. Afroameerika kultuur ilmutas end kui psüühika tumedate jõudude avaldumine. Kogu käsitlus musta rassi spetsiifikat seoti selle loogikaga. Milhaud sisuliselt otsis psühhoanalüütilist sõnavara kui harlemi klubis käis. Negrohinge tumedatest sügavustest peab see muusika tulema. Öeldi, et muusikal on oma komplitseerituse aste, tal on oma mõjuvõim aga kindel on see, et negromuusikud ei tea mida nad mängivad. Mängivad hästi, sest mõistus pole kaasas. Saame valgetena seda nautida, ei tohiks, sest viib meid metsikusse aega. Võtab meid tsivilisatsiooniga loodud väärtused. Need kes muusikat kitisid ütlesid, et seal ei ole kunsti,
Ta käis küll viiulitundides, kuid harmooniat õppis Honegger iseseisvalt Ludwig van Beethoveni sonaatide järgi. Süsteemsema hariduse sai ta alles Pariisi konservatooriumis aastatel 1911–1914, kus nägi Satie dadaistlikku balletti „Paraad“, mis kaugendas Honeggeri impressionismist ning lähendas satiirile ja irooniale. Pariisis kohtus ta ka heliloojatega, kellest moodustus impressionismivastane rühmitus "Kuuik". Kuuiku liikmetest mõjutas Honeggeri kõige rohkem Darius Milhaud, kes pani Honeggeri kuulama kaasaegset muusikat ja viis ta muusikasalongidesse. Milhaud tutvustas Honeggerile ka džässi, mille elemente on selgelt tunda tema Tšellokontserdis ja oratooriumis "Jeanne d’Arc tuleriidal". Teine rühmituse liige Georges Auric tutvustas Honeggerile Jean Cocteau loomingut, kellest sai tema suurim kirjanduslik koostööpartner. Kuuik tegutses vaid neli aastat, kuni aastani 1921. Pärast seda tutvus ta impressionist Maurice Raveliga, keda teised vältisid. 1935
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
Swedish Music Academy penetrating deeper into contemporary music (Schoenberg and Stravinsky) and medieval music. He began a regular correspondence with Eduard Tubin that would continue for many years. Raid moved to the USA to continue his theological studies at the Andover Newton Theological School (1946-49); he graduated with the Bachelor’s degree. In the early Fifties he improved his skill in composition during the summer master classes with Jacques Ibert (Tanglewood) and Darius Milhaud (Aspen). From 1954 until his retirement in 1990, Raid was a Baptist minister in the Estonian Church in Toronto and for the Estonian-speaking radio station Freedom Proclamation as the spokesman on 1 Juta Kurman, Lauluisa Juhan Aavik – 95 (The Senior Bard Juhan Aavik – 95), Tulimuld 1 (1979): 39- 41. religious topics. His first authorial concert, after returning to Estonia, took place in Tallinn on March 20th, 1990, a year before Estonia regained national independence.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
