Nimi : Eriala, kursus: Kuupäev: Aruanne Mikroobide üldarvu määramine õhust (1m3) Töö käik: Võeti Petri tass. Laminaarboksis steriliseeriti söötmekolbisuue ning siis valati Petri tassi põhjale kasvusöödet nii, et põhi oleks ühtlaselt kaetud. Siis hajutati ringikujuliste liigutustega sööde Petri tassis ühtlaselt laiali. Söötmel lasti paar minutit tarduda. Võeti välisõhuproov laboriruumis. Pandi Petri tass õhuproovi võtmise kohta (riiulile) ja oodati 5 minutit. Pärast 5 minutit ootamist suleti Petri tass. Petri tass paigutati termostaati
kus m on puhta aine mass; M puhta aine molaarmass. Moolide arvu leidmine gaasilises olekus puhtale ainele mahu kaudu kus V0 on gaasi maht normaaltingimustel; Vm gaasi molaarruumala normaaltingimustel (22,4 dm3/mol). Keemias kastutatavad füüsikalised suurused ja ühikud Mass on aine koguse mõõduks objektis. SI-süsteemis on massiühikuks kilogramm (kg). 1t = 1000kg 1kg = 1000g 1g = 1000mg Maht on tuletatud ühik -pikkus kuubis. SI -süsteemis on ühikuks m3 1m3 = 1000 dm3 1m3 = 1000 l 1 dm3 = 1000 cm3 1l = 1000ml Tihedus on ühe ruumalaühiku mass Temperatuuri (T) skaalasid on kasutusel kolm. Ühikuteks on Celsiuse (C) ja Fahrenheiti ( F) kraadid ning kelvinid (K). SI -süsteemis on temperatuuri põhiühikuks kelvin (K). Rõhk on defineeritud kui pinnaühikule mõjuv jõud. SI -süsteemis on rõhk tuletatud ühik (kg / (m s2), ka N/m2) ja seda mõõdetakse paskalites (Pa). Kasutatakse veel atmosfääri (atm) ja
Kui palju tekib õhu jahtumisel 5 oC-ni kondensaati? Lahendus: Andmed tabelist: P küllastatud veeaur = 17,54mmHg (20 oC juures) P küllastatud veeaur = 6,54mmHg (5 oC juures) Pvee aur 20oC juures= 17,54mmHg*0,90 = 15,8mmHg. Veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru mahuga 100 mahuühikus õhus: Vveeaur 20oC juures = (PH2O*100)/Püld = (15,8mmHg*100)/760mmHg = 2,08% Teiste sõnadega 20 oC juures, 100L õhus on 2,08L veeauru või 20,8L veeauru 1m3 (1000L) õhu kohta. Arvutame vee auru ruumala normaaltingimustel: Kus P0=760mmHg, V0=?, T0=273K. P1=760mmHg, V1=20,8L/1m3, T1=(20+273)=293K V0=(760mmHg*20,8L/1m3*273K)/(760mmHg*293K) = 19,38L/1m3 n(vee aur) = V/Vm = 19,38L/22,4L/mol = 0,865mol/1m3 m(vee aur) = n*M = 0,865mol*18g/mol = 15,6g/1m3 (20 oC juures) P vee aur 5oC juures= 6,54mmHg Püld = 760mmHg 1
Andmed tabelist: P küllastatud veeaur = 23,76mmHg (25 oC juures) P küllastatud veeaur = 5,69mmHg (3 oC juures) Lahendus: Pvee aur 25oC juures= 23,76mmHg*0,65 = 15,44mmHg. Põhk = (97,2kPa*760mmHg)/101,3kPa = 729mmHg. Veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru mahuga 100 mahuühikus õhus: Vveeaur 25oC juures = (PH2O*100)/Püld = (15,44mmHg*100)/729mmHg = 2,11% Teiste sõnadega 25 oC juures, 100L õhus on 2,11L veeauru või 21,1L veeauru 1m3 (1000L) õhu kohta. Arvutame vee auru ruumala normaaltingimustel: Kus P0=760mmHg, V0=?, T0=273K. P1=729mmHg, V1=21,1L/1m3, T1=(25+273)=298K V0=(729mmHg*21,1L/1m3*273K)/(760mmHg*298K) = 18,54L/1m3 n(vee aur) = V/Vm = 18,54L/22,4L/mol = 0,828mol/1m3 m(vee aur) = n*M = 0,828mol*18g/mol = 14,9g/1m3 (25 oC juures) 1 P vee aur 3oC juures= 5,69mmHg Püld = 104,5kPa = 784mmHg
patju, tekke jne 2 Ravimtaimed, mis kasvavad metsas 3 Loomi saab jahtida toiduks ning nende nahka saab kasutada riiete valmistamiseks, topised 4 Hapniku tootmine, et inimesed saaks hingata, vihm kasvatab erinevaid taimi, mida inimesed kasutavad saavad, 5 Metsarajad, kus inimesed saavad käia, et metsas vaba aega veeta 6 Kuidas maailmametsad jagunevad? Täienda sektordiagrammi! (7p) 7 Mis erinevus on tihumeetril ja ruumieetril? Tihumeeter on 1m3 puhta puidu maht ilma koore ja õhuvahedeta, ruumimeeter on 1m3 ritta laotud halgudelt mõõdetud metsamaterjali kogus koos koore ja õhuvahedega. 8 Täida puuduvad metsatööstuse klastri osad! (8p) 9 Iseloomusta antud metsatüüpe! (6p) Metsatüüp Levik Puuliigid Juurdekasv Okasmets Eesti, Rootsi, Harilik mänd, 1-5 m3/ha a Kanada, Soome, ebatsuuga, nulg, Venamaa harilik kuusk
.................................................... 13 .............................................................................................................................................14 2.7. Seadmete koondtabel .................................................................................................... 15 3. Puitlaastplaadi hinna kujundamine....................................................................................... 16 3.1 Materjalide maksumuse arvutus 1m3 puitlaastplaadi tootmiseks...................................16 3.2. Töö mahukuse arvutus 1m3 puitlaastplaadi tootmiseks................................................ 16 3.3. Töötasu arvutus 1m3 puitlaastplaadi tootmiseks........................................................... 16 3.4. Omahinna arvutus 1m3 puitlaastplaadi tootmiseks....................................................... 16 4. Tsehhiplaan...........................................................................
Soojendamine: Q=cmto | c=erisoojus Sulatamine: Q=m | =sulamissoojus Aurutamine(keetmine): Q=Lm | L=keemissoojus Põletamine: Q=km | k=kütteväärtus cvesi=4200 J/kgCo, cjää=2100 J/kgCo, ksüsi=30 mJ/kg, jää=330 kJ/kg, Lvesi=2300 kJ/kg, jää=900 kg/m3, vesi=1000 kg/m3, kbensiin=46 mJ/kg, 1l=1 dm3, 1m3=1000 dm3, 1 kJ=1000 J, NB! = tihedus!
OMAKULUD 1. KM PIKKUSE TEELÕIGU EHITUSEL Mahud ja nende paksused kihtide kaupa AC SURF 5cm 6,7x1000x0,05 = 335 m3 AC BASE 6cm 6,7x1000x0,06 = 402 m3 Peenkillustik 5 cm = 8*1000*0,05=400 m3 Jämekillustik 15 cm = 8*1000*0,15=1200 m3 Liiv 20 cm= 9*1000*0,2 = 1800 m3 Kogused ja hinnad JÄMEKILLUSTIK: 1 m3= 1,4 mahukaal tihendatult = 1200*1,7=2040t (/27t = 76 koormat )= 9.75 (1 tonni hind)*2040t =19890 PEENKILLUSTIK: 1m3 = 1,3t tihendatult = 400*1,7=700t(/ 27t = 26 koormat ) = 700t*9.75=6825 LIIV: 1 m3 = 1,9t tihendatult = 1800*1,9=3420t(/27t= 127 koormat) = 3420t*5 =17100 ASFALT: 1,7 mahukaal * 737t= 1253t/27t =47 koormat = 1253t*65=81445 BETOONÄÄREKIVID 1000m/0,8m=1250tk*5=6250*2=12500 Tööks kuluv aeg Killustikust aluse ehitus 5 tööpäeva (8h) Liivakihi ehitus 3 tööpäeva (8h) Asfaldi paigaldus 3 tööpäeva (8h) Tööliste palgad 2200 - Objektijuht 1500 - Töödejuhataja 1200*6 - Töölised
asendushappesus- mulla potentsiaalne happesus, mida on võimalik määrata mulda neutraalsoolalahusega töödeldes hüdrolüütiline happesus- võimalik määrata hüdrolüütiliselt leeliselise lahusega. Leeliselisus- ehk aluselisus on tingitud mullas olevatest leelismetallide karbonaatidest ja kolloididel neeldunud metallide katioonidest.. tahke faasi tihedus, -De- - mg/m3- on 1m3 mulla tahkete osakeste absoluutkuiv mass megagrammides lasuvustihedus, - Dm.- Mg/m3 on 1m3 rikkumata ehitusega mulla absoluutkuiv mass poorsus- mulla näitaja üldine poorsus- Pü- % pooride summaarne osakaal üldmahust kapillaarne poorsus- poorusse osa, mis esineb kapillaaridena, kus vett hoitakse kapillaarjõuga mittekapillaarne poorsus- poorsuse osa, kus vett hoitakse gravitatsiooni jõuga seotud veega täidetud poorsus- Ps %- liikumatu- , raskesti omastatava ja
veeauruks. · Aine on gaas, kui tema temp. on kriitilisest temp. kõrgem · Aine on aur, kui tema temp. on kriitilisest temp. madalam Õhuniiskus iseloomustab vee auru sisalduvust. · Õhus on alati veeauru. Kaks liiki: · absoluutne õhuniiskus - otseselt mõõta ei saa t - õhuniiskus antud temperatuuril 1g/m3 · suhteline e. relatiivne õhuniiskus - mõõtmiseks kasutatakse psühromeetrit tk - antud temp. oleva küllastunud veeauru sisalduvus 1m3 Srel - õhu relatiivne niiskus Srel=t/tk*100% Srel=pt/ptk*100%
Raske asja kukutamine, rong. 3.Keha kiirus on 5 m/s, kui pika tee läbib keha 10 sekundiga? 5m/s*10s=50m. Keha läbib 10 sekundiga 50 meetrit. 4. Tõmba õigele valikule joon alla. Keha kiirus 5m/s näitab, et: a)Keha läbib ühes sekundid 5 meetrit. 5. Kirjuta laused sümbolitega. 1)V=1,2 m/s 2) a) s=5 km b) t=? 6. a)4000m=4km b)100m=0.1km c)120s=2min d)3min=180s e)800m/s=0,8 km/s f)2km/min=2000m/min 7.Pikkus 1m l Kiirus 1m/s v Ruumala 1m3 V 8. Mida valem võimaldab arvutada? Valem võimaldab arvutada kiirust, antud on teepikkus ja aeg. 9.Andmed t=2h V=s/t s=160km V=160km/2h V=80km/h V=? Vastus:Auto keskmine kiirus on 80 km/h 10.Andmed v=8m/s v=s/t s=v*t t=20 km s=8m/s*20s=160s s=? S=160 s Vastus: Jooksja läbib 20 sekundiga 160 m.
endasse ja siis pole enam kasutuskõlblik. 2) Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest? Tuua konktreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest. Absoluutsest tihedusest sõltub poorsus. Tihedusest sõltub materjali soojajuhtivus, tugevus, poorsus ja sellest materjalist valmistatud detaili mass. Näiteks 1m3 terast (7850 kg/m3) kaalub palju rohkem kui 1m3 betooni (~2400 kg/m3) Poorsusest sõltub materjali tugevus, mida väiksem on tihedus, seda madalam on materjali tugevus. Pooride läbimõõdust oleneb ka vee olek antud ümbritseva keskkonna temperatuuril ja liikumise võime poorides, mis põhjustab materjali püsivomaduste muutumist. Näiteks külmakindlus veega läbiimbunud materjalil langeb.
meetodeid Nt saab kasutada ühikruudumeetodit Sel juhul jagatakse keha pind teadaoleva pindalaga ruutudeks Nt jagame toa ruutudeks Ühe ruudu pindala on 1m2 Mis on ruumi pindala? Mida väiksema pindalaga on ruudud, seda täpsem on tulemus RUUMALA MÕÕTMINE Täites akvaariumi veega ei saa me vee kogust arvestada ei meetrites ega ruutmeetrites. Kuna vesi võtab anuma kuju on vaja omavahel korrutada pikkus, laius ja kõrgus 1m*1m*1m=1m3 Ruumalaühik on 1 kuupmeeter Tähis V RUUMALA MÕÕTMINE Tihti kasutatakse ruumala mõõtmiseks liitrit (l) 1l = 1dm3 ühes kuupmeetris on 1000 liitrit Üks milliliiter on võrdne ühe kuupsentimeetriga 1ml = 1cm3 RUUMALA MÕÕTMINE Kindla ruumala mõõtmiseks kasutatakse mõõtesilindrit See on anum ruumala mõõtmiseks Tuleb lugeda lihtsalt skaalakriipsude näitu Sellega on võimalik ka mõõta ebakorrapärase keha ruumala
tulemuse vahel kasutades valemit (2). Leida ka keskmine suhteline erinevus R . ANDMETE ANALÜÜS Mõõtmised viiakse läbi Koridoris (koridor/wc) Ventilatsiooniava mõõtmed, kasutatavad Ventilatsiooniava kirjeldav joonis: valemid ning pindala arvutused: Ava läbimõõt: d=14cm; radius: r=7cm Ava kõrgus: h=2cm Pindala: S=PI*d *h/2 S=3,14*14*2/2=44cm2=0,0044m2 Uuritava ventilatsiooniava pindala 0,0044m2. Nr V(1m/s) Lkatse(1m3/h) Lteor(1m3/h) R% 1 8,20 85,60 32,50 2 8,29 87,51 31,03 3 8,02 84,80 33,17 4 7,75 84,50 33,40 5 7,80 86,40 31,90
Molekulaarfüüsika 1.Mikroparameetrid Molekulmass- m0 (kg) Molekulide keskmine kiirus- v 1m/s Molekulide konsentratsioon- molekulide arv 1m3 =m-3 Molekulide keskmine kineetiline energia 1J (8)Molaarmass- ühe mooli mass M M = (9)Ainehulk- µ-nüü 1mol µ= 1mol=ainekogus milles on avokadro arv molecule 6*1023(1/mol) mol-1 µ= 2.Makroparameetrid Füüsikalised suurused mis iseloomustavad suurt aine kogust Aine mass- m(kg) Rõhk- p= Ruumala V(m3) Temperatuur t(c) T(K) =273 Tihedus: S= S=m0*n 3.Ideaalse gaasi mudeli lihtsustused:
muut 1J, A = töö 1J (positiivne siis paisub ja süsteem teeb tööd välisjõudude vastu, negatiivne siis tõmbub kokku ja välisjõud teeb süsteemi vastu tööd). Q = U + A, A = pV, = Akas / Q1 * 100%, Akas = Q1 Q2, = T1 T2 / T1 * 100% (T1 T2 = T1, T2 = T1 - T1), = Q1 Q2 / Q1 * 100% (Q2 = Q1 Q1 / 100%), Q = km, Q = cmT. Q = soojushulk 1J, U = siseenergia muut 1J, A = töö 1J, p = rõhk 1Pa, V ruumala muut 1m3, = kasutegur 1%, Q1 = juurdeantev soojushulk 1J, Q2 = ära antev soojushulk 1J, T1 = soojendi temp 1K, T2 = jahuti temp 1K, k = kütteväärtus 1J/kg, m = mass 1kg, c = erisoojus.
kolvi pindalast. LESLKKEJUD *leslkkejuks nimetatakse judu, millega vedelik vi gaas tukab les sinna asetatud keha. *leslkkejud mjub gaasis vi vedelikus asuvatele kehadele. *leslkkeju kohta kehtib Archimedese seadus. *Archimedese seadus: vedelikku vi gaasi asetatud kehale mjuv leslkkejud on vrdne keha poolt vljatrjutud vedelikule vi gaasile mjuva raskusjuga. F-(roo)v x g x Vk. F-leslkkejud[1N] (roo)v-vedeliku tihedus[1kg/m3] g-9,8 N/kg. Vk-vedelikus oleva keha ruumala [1m3] F=F2-F1. *Ujumise tingimused: keha ujumisel ulatub osa kehast vedelikust vlja. Keha ujumisel on leslkkejud vrdne kehale mjuva raskusjuga. F=m x g Keha ujub, kui tihedus on vedeliku tihedusest viksem. (roo)k<(roo)v *Heljumise tingimused: keha heljub, kui keha asub vedelikus vi gaasis ja ei tuse, ega lange. Keha heljumisel on leslkkejud alati vrdne kehale mjuva raskusjuga. *Keha heljub vedelikus vi gaasis, kui keha tihedus on vedeliku, vi gaasi tihedusega vrdne. (roo)k=(roo)v.
4. Surve definitsioon Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. Pascal'i seadus P- rõhk; Pa F- Mõjuv jõud; N A- pindala; m2 5. Vooluhulk Ajaühikus voolu ristlõiget läbinud vedeliku (gaasi) kogus Mahuline vooluhulk: Massivooluhulk: Vooluhulga leidmine kiiruse kaudu: Ristlõike vähenedes voolukiirus suureneb 6. Õhu niiskus Maksimaalne niiskus (küllastuspiir): Fmax [g/m3] maksimaalne veeauru sisaldus 1m3 õhus antud temperatuuril. Absoluutne niiskus: f [g/m3] tegelik veeauru sisaldus 1m3 õhus antud temperatuuril Suhteline niiskus , % = Maksimaalne veeauru sisaldus (g) teatud õhu mahus ei sõltu rõhust ning sõltub ainut temperatuurist. Kastepunkt- temperatuur, milleni tuleks õhu temperatuuri alandada, et õhus olev veeaur hakkaks kondenseeruma. Niiskus õhus ei ole soovitatav, sestap kasutatakse kuivateid süsteemides. Kasutatakse:
Brutokaal on kauba kaal koos pakendiga Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mida veetakse tavaliselt koos muude kaupadega, kuid tavaliselt otseveona, ilma ümberlaadimiseta? Osakoorem Kuidas nimetatakse erinevate kaubasaadetiste vedamist üheskoos? konsolideerimine Milliseid veovahendeid kasutatakse tavaliselt pakendatud tavakaupade veol? Kinnise lastiruumiga furgoonautod Milline on enim kasutatav veoviis masskaupade veol? Merevedu Kaupu, mille 1m3 kaalub vähem kui 333 kg, loetakse maanteevedudel mahukaupadeks Kaupu, mille 1m3 kaalub rohkem kui 333 kg, loetakse maanteevedudel kaalukaupadeks Milline näitaja väljendab veoki lastiruumi kasutamist suhtes veoki kandevõimesse? Arvestuslik kaal Mahukaalu tingimus maanteevedudel on 1m3 = 333 kg Mahukaalu tingimus lennuvedudel on 1m3 = 167 kg Lennuvedudeks sobivad kaalu ja mahu poolest enam kallid ja kerged kaubad
rannavall- rannajoonega paralleelselt ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. rannabarr- kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis reeglina veepinnast allpool. maasäär- meres või suurjärve setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- seljakulaadne pinnavorm madalas vees (poolsaare tipus, jõesuudmes jne. vooluhulk- vee hulk,mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis 1m3/s. valgla- territoorium,kus vesi jõe kaudu ära voolab. Infilttratsioon- sademete maase imbumine ja põhjavee teke. filtratsioon-vee liikumine läbi kivimkihtide. tulvavesi- veetaseme juhuslik järsk tõus. järskrannik- veekogu sügavneb kiiresti, lained jõuav rannajoone lähedale energiaga, seega ülekaalus lainete kulutav tegevus kujundab kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setted, mistõttu sinna moodustuvad järsakud või suure kaldega nõlvad
sügavuseni kruusliivani. Tolmliiva filtratsioonimoodul k = 2,0m/ööp. Kui suure veehulga peab süvendist eemaldama tunnis, kui veetase väljapool süvendit on 1m? Kas põhja püsivus on tagatud? Andmed: A = 4 * 5 = 20m 2 k = 2,0m / ööp 1 t= (tundideks) 24 Lahendus: Q = q * A*t q = k*I Q = k * I * A*t 3m I= = 0,6 5m 1 Q = 2,0 * 0,6 * 20m 2 * = 1m 3 24 Vastus: Süvendist tuleb tunnis pumbata 1m3 vett välja. Variant 2: Ülesanne 1 Leida tugevusparameetrid () Antud: 1 = 100kPa 3 = 30kPa c = 20kPa Lahendus: 3 = 1 Ka - 2c Ka - 1 Ka + 2c Ka + 3 = 0.....( .) 2 - 1 Ka 2 + 4c 2 Ka + 3 = 0 2 2 - 10000 Ka 2 + 800 Ka + 900 = 0 - b ± b 2 - 4ac 2a - 800 ± 800 2 - 4 * ( - 10000 ) * 900 - 800 ± 6000 Ka = = 2 * ( - 10000) - 20000 Ka1 = -0,26 - ei
kasvama veider seen. Selgus et eosed on hobusesitaga veetud kohale. Substraat koosneb: · Sõnnik (parim hobusesõnnik, segus nisu ja rukkipõhuga)- või ainult teraviljapõhk (juhul kui lisatakse kanasõnnikut ka ) põhk varustab komposti süsivesikutega põhiliste seene toitainetega · Kanasõnnik ( oluline lämmastiku sisalduse tõstmiseks ) -10% massist . Võib selle asemel panna ka lämmastikväetist ( 7%massist ) · Lupja 1m3 substraadi kohta ca 3kg · Kipsi 1m3 substraadi kohta ca 10kg · Vesi niisutamiseks Shampinjonikasvatuses on TRADITSIOONILISEKS alusmaterjaliks hobusesõnnik, mis eelduste kohaselt peaks koosnema 10% sõnnikust ja 90% põhust. Selline koostis tagab hea struktuuri ning piisava mikrobioloogilise aktiivsuse. üksnes hobusesõnnikust ja põhust ei saa kõrge toitainesisaldusega komposti mistõttu kasutatakse ka siin lisaaineid (kips, lubi jms) . Komposti valmistamine:
kasvama veider seen. Selgus, et eosed on hobusesõnnikuga kohale veetud. Substraat koosneb: · Sõnnik (parim hobusesõnnik, segus nisu ja rukkipõhuga) või ainult teraviljapõhk (juhul kui lisatakse kanasõnnikut ka). Põhk varustab komposti süsivesikutega põhiliste seene toitainetega · Kanasõnnik (oluline lämmastiku sisalduse tõstmiseks) -10% massist. Võib selle asemel panna ka lämmastikväetist (7% massist) · Lupja 1m3 substraadi kohta ca 3kg · Kipsi 1m3 substraadi kohta ca 10kg · Vesi Shampinjonikasvatuses on TRADITSIOONILISEKS alusmaterjaliks hobusesõnnik, mis eelduste kohaselt peaks koosnema 10% sõnnikust ja 90% põhust. Selline koostis tagab hea struktuuri ning piisava mikrobioloogilise aktiivsuse. Üksnes hobusesõnnikust ja põhust ei saa kõrge toitainesisaldusega komposti, mistõttu kasutatakse ka siin lisaaineid (kips, lubi jms). Komposti valmistamine:
mõõtemääramatuseks 5.Hodomeeter on mõõdetaval pinnal lveerev ratas.Mõõdetakse tee pikkust. 6.Kraadiglaas.Näitab inimese keha temperatuuri. 7.Pindala ühik tuletatakse m2 pikkus korrutada iseendaga. 8.Põhiühik on 1m2 ja S 9.Otse mõõtmine on mõõteühikuga võrdlemine aga kaudsel mõõtmisel arvutatakse suurust teistet mõõdetud suuruste kaudu. 10.Ruumala abil väljendatakse ruumi suurust, mille keha enda alla võtab. 11.ruumala põhiühik 1m3 tähis V 12.Füüsikalise suuruse tunnused: 1)iseloomustab teatud omaduste arvutuliselt . 2)on mõõdetav või kaudset 3)omab mõõtühikut. 13.Massi abil väljendatakse raskust. 14.Kaalumine põhineb massil. 15.g-suhkur, kg-inimese kehakaal, t-auto 16.Nt:auto kaal on 1.5 tonni. 17.Mitu erinevat ainet on koos. 18.p=m/v 19.jah 21.aatom-aine kõige väiksem osake. Mis koosneb aatomist,elektron k. molekul-on aatomitest aine osake. aine osake -aine kõige väiksem osake. 22.H, O, C, N 23.CO2, H2O
.. siis V2 320 29,1m 3 p2 11 V2 – tunnis kokkusurutud õhu ruumala 11 bar absoolutse rõhu juures V1 – tunnijooksul kokkusurutava õhu ruumala p1 – 1 bar absoluutset rõhku p2 – 11 bar absoluutset rõhku Leian graafikult järeljahutist väljuva õhu kastepunkti 28 °C juures 26,9 g/m3, seega õhu niiskuse juures 28% sisaldab 1m3 suruõhku 26,9 x 0,28 = 7,532 g/m3 vett, Seega on järeljahutist väljuva õhu veesisaldus on 7,352 29,1 219,2 g / h 0,22l / h mis tähendab, et järeljahutist tunni jooksul eralduva vee kogus on 2,6 - 0,22 = 2,38 l/h
∆�ℎ1−2= λ*l/d*ρ*v2/2 ∆�ℎ1−2= 0.035(5)*130/0.018*900*3.52/2=1415555.533 Pa 4. Arvutame kohttakistustest põhj. rõhukadu 1-2 vahel ∆��1−2= Σξ*ρ*v2/2 ∆��1−2=30*900*3.52/2= 165375 Pa 5. Arvutan hõõrde- ja kohttakistuste summa ∆�1−2= ∆�ℎ1−2+ ∆��1−2 ∆�1−2=1415555.533+165375=1580930.533 Pa = 15.80930533 bar Vastus: Rõhukadu p1 2 = 15.80930533 bar Ülesanne 3. Antud: ql=1m3/s – vooluhulk d1=1.8m r1=0.9m A1=2.544690049m2 d2=1.9m r2=0.95m A2=2.83528737m2 d3=0.45m r3=0.225m A3=0.15904312 m2 d4=2m r4=1m A4=3.141592654m2 d5=2.5m r5=1.25m A5=4.908738521m2 υ=0.0008m2/s Leida: Voolukiirused v1; v2; v3; v4; v5; ja voolureziimid Re. Lahenduskäik: 1. Arvutan ristlõike pindalad. Ristlõike pindala valem: A=Π*r2 d1=1.8m r1=0.9m A1=2.544690049m2 d2=1.9m r2=0.95m A2=2.83528737m2 d3=0.45m r3=0.225m A3=0
Transport: käisin jala Meelelahutus: - 2. Juuksemask ei ole tegelikult nii hädavajalik. 3. Päeva jooksul väljub kasutusest umbes 4-6 jäädet, neist sorteerin ainult pudeleid. VESI: 1. Joogivesi pumbatakse 40 - 400 meetri sügavuselt. See on põhjavesi, mis on tunduvalt paremini kaitstud kui pinnavesi. Protsentuaalselt pumbatakse ligi pool tarbimisse suunatud joogiveest Meltsiveski veehaardest, mis on allikaveele sarnane kvaternaari veekiht. 1m3 vett Tartus maksab 9.15 eek käibemaksuta (10.98 eek käibemaksuga). 2. Läbi kanalisatsioonitorustike ja tunnelkollektori juhitakse reovesi tarbija juurest reoveepuhastisse. a)Reovee mehhaaniline puhastamine: Suurte pumpadega tõstetakse reovesi maa peale ja lastakse läbi võrede, mis eemaldavad reoveest suuremad jäätmed. Peale eelpuhastust sadestatakse liivapüüdjates liiv. Seejärel setitatakse välja muda.
Kaptalikulud 0.86 ekspluatatsioonikulud 0.19 puurterad 0.16 kütus 0.06 tööjõud 0.14 Summa 1.41 * Puurtööde puhul arvestatakse eraldi kapitali- ja ekspluatatsioonikulusid, puurterade kulu, kütusekulu ja kulutusi tööjõule. Tamrocki teatmiku järgi on puurtööde hind 1m3 kohta 1,42 FIM/m3. *Lõhketööde puhul on 1 m3 väljatava materjali hind 1,34 FIM/m3, kusjuures lõhkeaine, süütesüsteemi ja tööjõu vahel jaotuvad järgmiselt: Kulu liik FIM/m3 lõhkeaine 1.2 süütesüsteem 0.1 tööjõud 0.04 Summa 1.34 Summaarsed kulutused
tihedusest või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest. Absoluutsest tihedusest sõltub poorsus. Poorsusest sõltub materjali soojusjuhtivus, veeimavus, märgumine, tugevus ja külmakindlus. Poorsus ja tihedus on omavahel tihedalt seotud. Tihedusest sõltub materjali soojajuhtivus, tugevus, poorsus ja sellest materjalist valmistatud detaili mass. Näiteks 1m3 terast (7850 kg/m3) kaalub palju rohkem kui 1m3 betooni (~2400 kg/m3). Aga mida suurem on materjali poorsus, seda väiksem on tema tihedus. Pooride suurusest sõltub vee olek ja liikumine poorides, mis põhjustab materjali püsivomaduste muutumist ehk eelkõige deformeerumist. Näiteks külmakindlus veega läbiimbunud materjalil langeb. Näide: mullpolüstüreen on aga väga suure poorsusega ning väikese tihedusega.
keha poolt sooritatud nihke ja selle nihke sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. · SI-s on kiiruse ühikuks võetud sellise ühtlase sirgjoonelise liikumise kiirus, mille korral keha läbib ajavahemiku 1 sekundi jooksul teepikkuse 1 meeter ja seda ühikut nim 1m sekundi kohta. · Tiheduseks nim füüsikalist suurust mis on võrdne keha massi ja ruumala suhtega. · SI-s on tiheduse ühikuks võetud sellise keha tihedus, mille mass on 1kg ja ruumala 1m3 ja seda ühikut nim üheks kilogrammiks ühe kuupmeetri kohta. · Ühtlaselt muutuvaks sirgjooneliseks liikumiseks nim sellist liikumist, mille korral keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra, kusjuures trajektooriks on sirge. · Kiirenduseks nim füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha kiiruse muutmise kiirust ning ta on võrdne kiiruse muudu ja selleks muutumiseks kulunud ajavahemiku suhtega
grupikaup pakisaadetis masskaup 43. Mida mõeldakse kaubasaadetiste veoprotsessis konsolideerimise all? ühendatud vedusid saadetiste üheaegset terminalikäsitlust erinevate saadetiste ühendamist veoprotsessis ühtseks saadetiseks erinevate saadetiste ühendamist arvutiprogrammis ühtseks veosaadetiseks 44. Milline on üldjuhul enim kasutatav veoviis masskaupade veol? lennuvedu maanteevedu raudteevedu merevedu 45. Kaupu, mille 1m3 kaalub vähem kui 333 kg, loetakse maanteevedudel mahukaupadeks masskaupadeks kaalukaupadeks kergeteks kaupadeks 46. Kaupu, mille 1m3 kaalub rohkem kui 333 kg, loetakse maanteevedudel mahukaupadeks masskaupadeks kaalukaupadeks rasketeks kaupadeks 47. Milline suurus väljendab veoki lastiruumi mahu kasutamist suhtes selle kandevõimesse? brutokaal netokaal arvestuslik kaal mahukaal 48. Mahukaalu tingimus maanteevedudel on
lõhnata, maitseta mitte mürgine gaas, mis veeldub -271°C, anumas säilib vedelikuna 12 päeva; vesinik difundeerub kõikidest gaasidest kiiremini ning juhib kõige paremini soojust (vesiniku soojusjuhtivus on 7 korda suurem õhu soojusjuhtivusest); vesiniku kergusel põhines tema esimene kasutusala; Arvestades vesiniku (0,09kg/m3 ) ja õhu tihedust (1,29kg/m3)ning tuginedes Archimedese seadusele saab arvutada 1m3 vesiniku tõstejõu: 1,29- 0,09= 1,20 kg. Et vesinik on tuleohtlik, hakati kasutama vesiniku asemel heeliumit, kuigi heeliumi tõstejõud on veidike väiksem 1,11 kg kui vesinikul. Vesinikku kasutatakse: · ilmajaamades - aerostaatides ja sondides; · vanasti kasutati suurtes õhulaevades ehk aerostaatides dirizaablites ja tsepeliinides, kuulsamad olid "Hindeburg" ja "Graft Zeppelin" · margariini tootmisel taimne rasv ehk õli muudetakse gaasilise vesiniku abil tahkeks
pööningukorruse ööningukorruse maht (kui pöö pööningukorrusel ningukorrusel on võimalik ruumide vä väljaehitus (kõrgus >1.6m, laius >1m)) Hoone maa- maa-aluse osa maht määratakse ääratakse sokli kõrguselt tehtud horisontaallõikepinna korrutamisel keldrikorruse põrandast esimese korruse puhta põrandani arvestatud kõrgusega. Ruumala antakse kuupmeetrites 1m3 täpsusega. 20 10
geograafilistest ning meteoroloogilistest tingimustest. Ainult teatud olukorras on õhk veeauruga küllastunud, üldiselt aga mitte. 6. mida iseloomustab õhus oleva veeauru õhk? Mida rohkem õhk sisaldab veeauru, seda suurem on selle osarõhk õhu kui gaaside mehhaanilise segu kogurõhus. Seepärast võimegi veeauru sisaldust õhus hinnata veeauru rõhu kaudu. 7. mis on õhu absoluutne niiskus? On 1m3 õhus oleva veeauru hulk grammides. Sisuliselt näitab absoluutne niiskus õhus sisalduva veeauru tihedust g/m3. 8. mis on õhu relatiivne niiskus? On õhus oleva veeauru rõhu e suhe samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhusse E, väljendatuna protsentides. Relatiivne niiskus näitab, kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. 9. mis on õhu küllastusvajak?
lahusega töödeldes. 27. hüdrolüütiline happesus - Kui töödelda mulda hüdrolüütililiselt leeliselise soola lahusega (CH3COONa), tõrjuvad nende soolade katioonid neelavast kompleksist välja kogu seal neeldunud vesiniku ja allumiiniumi. 28. Leeliselisus - mulla leelisisus on tingitud mullalahuses olevatest leelismetallide karbonaatidest ja kolloididele neeldunud ühevalentsetest metallide katioonidest, peamiselt Na ioonidest. 29. tahke faasi tihedus - on 1m3 mulla tahkete osakeste absoluutkuiv mass megagrammides. Näitaja sõltub mineraloogilisest koostisest ning mineraal - ja orgaanilise osa vahekorrast. 30. lasuvustihedus - on 1m3 rikkumata ehitusega mulla absoluutkuiv mass megagrammides. Üks põhilisi mullaviljakuse näitajaid 31. poorsus - on mullas olev ebakorrapärase kuju ja suurusega ava või õõs. Mulla tahkete osakeste vahelistest poorides paikneb vesi ja õhk. 32
samadel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe. 141. Mida näitab suhteline niiskus nt 30%? Näitab, mitu protsenti veeauru on õhus võrreldes hulgaga, mida õhk saab antud temperatuuril kõige rohkem sisaldada 142. Maapinnal on õhuniiskus 60%. Õhutemperatuur on 25ºC. Õhk tõuseb üles. Teatud kõrgusel on õhutemp 0ºC. Kui palju on igas kuupmeetris õhus vett auruna, kui palju veena? Andmed on tabelis või graafikuna. R= 60%; t= 25C; mitu grammi, veeaur on 1m3 õhus r= /23g= 100%= 60%; =13,8g/m3 küllastund= 4,84 g/m3 13,8- 4,84= 8,96 g/m3 143. Miks talvel on ruumides õhk kuiv? Talvel langeb kinnistes ja köetud ruumides suhteline õhuniiskus tunduvalt alla normi. Kütmine vähendab õhuniiskuse taset ruumis. Kuiv õhk alandab õhuväärtust 144. Kui suure õhuniiskuse juures tunneme ennast mõnusasti? Ruumis 40-60% 145. Millisel nähtusel põhineb psühromeetri töö? Mida väiksem on õhuniiskus, seda
6 19 France 33.33 5.5-41 50 20 19.6 Cyprus 12.5 20-35 7.8 7.8 19 Source: bnb.bg, worldbank.org www.investbg.government.bg COMPETITIVE COST OF DOING BUSINESS Electricity Gas Water 0.069(/kWh) 0.032(/kWh) 1.09(/1m3) Industrial Rents(Sofia) Office Rents(Sofia) Competitive Cost of Labor From 2.5 From 12 Salary(Min.) - 215 (m2/month) (m2/month) Salary(Avg.) - 468 One of the most competitive costs in Europe! Source: ec.europa.eu/eurostat, bnb.bg, worldbank.org, colliers.com www.investbg.government
1.4 Õhu kokkusurutavus Nagu gaasidele üldiselt omane ei oma ka õhk kindlat ruumala, see muutub vastavalt välistingimustele. Gaasid täidavad kogu ruumala, millesse nad on suletud. Gaasi rõhu ja gaasi ruumala omavahelise seose tingimusel, et gaasi temperatuur ei muutu, määrab ära Boyle-Mariotte seadus (sele2). p1×V1=p2×V2=p3×V3=const Sele 2 - Gaasi ruumala ja rõhu omavaheline seos Näide: Jõuga F2 surutakse kokku õhku, mille algruumala on V1=1m3 ning algrõhk anumas on p1=100kPa tingimusel, et temperatuur anumas jääb muutumatuks. Õhu ruumala anumas kokkusurumise tulemusena on V2=0,5m3. Milline on rõhu P2 väärtus? Rõhu P2 suuruse leiame kasutades valemit p1×V1=p2×V2 : P2=(100kPa×1m3)/0,5m3=200kPa Suurendades jõudu veel, nii et ruumala V3=0,05m3, saame rõhu väärtuseks: P3=(100kPa×1m3)/0,05m3=2000kPa 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist
1.4 Õhu kokkusurutavus Nagu gaasidele üldiselt omane ei oma ka õhk kindlat ruumala, see muutub vastavalt välistingimustele. Gaasid täidavad kogu ruumala, millesse nad on suletud. Gaasi rõhu ja gaasi ruumala omavahelise seose tingimusel, et gaasi temperatuur ei muutu, määrab ära Boyle-Mariotte seadus (sele2). p1×V1=p2×V2=p3×V3=const Sele 2 - Gaasi ruumala ja rõhu omavaheline seos Näide: Jõuga F2 surutakse kokku õhku, mille algruumala on V1=1m3 ning algrõhk anumas on p1=100kPa tingimusel, et temperatuur anumas jääb muutumatuks. Õhu ruumala anumas kokkusurumise tulemusena on V2=0,5m3. Milline on rõhu P2 väärtus? Rõhu P2 suuruse leiame kasutades valemit p1×V1=p2×V2 : P2=(100kPa×1m3)/0,5m3=200kPa Suurendades jõudu veel, nii et ruumala V3=0,05m3, saame rõhu väärtuseks: P3=(100kPa×1m3)/0,05m3=2000kPa 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist
80920 kW Biokütustest toodetud soojusenergia jalajälg on: 80920 x 0,0000365 = 2,954 ha-aastat 7. Jäätmeteke Maja juures kuulub kogu vanapaber põletamisele. Prügi eraldi ei sorteerita ainult klaas-ning plastiktaara viime nende vastuvõtu punktidesse. Olmejäätmeid tekib nädalas ligi 50liitri kanti, mis teeb aasta jooksul 2400 liitrit prügi. Kuna 1000 liitrit on üks m 3, siis aastas tekib 2,4 m3 olmejäätmeid. Vastavalt prügiveo statistikale on 1m3 jäätmeid kaaluga 110 kg ja vastavalt jäätmestatistikale 220 kg, siis arvestan oma jäätmete kaaluks keskeltläbi 200 kg ühe kuupmeetri kohta. Olmejäätmeid tekib: 2,4 x 200 = 480 kg Ökoloogiline jalajälg olmejäätmetel: 480 x 0,0023 = 1,104 ha-aastat Pandipakendiga taara (plast, klaas ja metall) viin vastuvõtupunktidesse kord 6 kuu tagant, seega 2 korda aastas (keskmine taara tsekk on 140 krooni). Taaskasutusse lähevad
4.2. Vineeri lihvimine......................................................................................................... 32 3.5. Vineeri sorteerimine ja ladustamine................................................................................... 33 4.Vineeri hinna kujundamine..................................................................35 4.1. Materjalide maksumuse arvutus kulu 1 m vineeri tootmiseks............................................35 4.2. Töömahukuse arvutus 1m3 vineeri tootmiseks.................................................................. 35 4.3. Tootevtööliste töötasu arvutus 1 m vineeri tootmiseks...................................................... 36 4.4. Omahinna arvutus 1 m vineeri tootmiseks......................................................................... 36 Asendiplaan................................................................................................36
4.2. Vineeri lihvimine......................................................................................................... 32 3.5. Vineeri sorteerimine ja ladustamine................................................................................... 33 4.Vineeri hinna kujundamine..................................................................35 4.1. Materjalide maksumuse arvutus kulu 1 m vineeri tootmiseks............................................35 4.2. Töömahukuse arvutus 1m3 vineeri tootmiseks.................................................................. 35 4.3. Tootevtööliste töötasu arvutus 1 m vineeri tootmiseks...................................................... 36 4.4. Omahinna arvutus 1 m vineeri tootmiseks......................................................................... 36 Asendiplaan……………………………………………………………………………………36
ja vitamiinide lagundamist (eriti A-vit) NB! Tuleb takistada hapniku juurdepääsu (hermeetiline taara) Õhu temperatuur: Tähtsaim tegur 2 Madalaid temperatuure kasutatakse suure valgusisaldusega toodete säilitamiseks +20C- +60C Õhuniiskus: Absoluutne niiskus- veeauru hulk grammides 1m3 õhus. Suhtelist ehk relatiivset niiskust väljendatakse %-des Suhteline niiskus sõltub temperatuurist ja temepratuuri langusel suureneb · Jahu säilitamiseks sobivaim õhuniiskus 75% · Suhkru säilitamiseks sobivaim õhuniiskus 70% · Liha säilitamiseks sobivaim õhuniiskus 80-90% Päikesevalgus: Päikesevalguse toimel lagunevad pigmendid ehk värvained
suuruste nimetused ja nende ühikud SI süsteemis. (3 p.) A=F*s*cosx A-töö s-teepikkus F-jõud x-nurk F ja s vahel.’ Meh. Tööks nim. mõjuva jõu, teepikkuse ja jõu ja tee vahelise nurga koosinuse korrutist. 18. Kirjutage Clapeyron- Mendelejevi võrrand ideaalse gaasi oleku kohta. Selgitage esinevad füüsikalised suurused ja kirjutage nende mõõtühikud SI-s.(3 p.) pV m = *R T M p-rõhk(1Pa), V-ruumala(1m3), m=mass(1kg), t-temperatuur(1Kelvin), M-molaarmass (1 kg/mol), R-universaalne gaasikonstant (8,31 J/mol*K) III OSA Ülesanded (19-22) on soovitav lahendada esialgu mustandil, kuigi eksamitöö esitatakse ainult puhtandil. Puhtandil tuleb juhinduda seal pakutud vormistamistingimustest (andmed, joonis, lahenduskäik).Andmed koos õigesti formuleeritud küsimustega annavad ühe punkti. Joonis peab olema varustatud tähistustega, mis langevad kokku lahenduse tähistustega
tühisõite. ii. Mis oleks ekspedeerijale-vedajale kasumlikum – konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi või saada tellimus täiskoorma veoks? Kasulikum oleks konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi. 2. Lennu- ja merekauba veod (vt loeng V) o Arvestuslik kaal lennu- ja merevedudel Arvestuslik kaal 1m3 = 167 kg õhuvedude ja 1 m3 = 1000 kg merevedude puhul. Arvestuslik kaal on tinglik kriteerium õiglase veotasu arvutamise aluseks, järgides kauba mõõtmetest, ruumalast, kaalust ja pakendist tingitud iseärasusi. Kergete, mahuliste kaupade puhul on arvestusliku kaalu aluseks mahukaal, raskete kaupade puhul on arvestusliku kaalu aluseks reaalne brutokaal.
veo ajaga jms. selle lähetamine teostatakse ja milline osapool kannab saadetise lähetamisega seotud kulud. 2.Mahukaal - Saadetise mahukaal on saadetise pakendi mõõtmete alusel arvutatud näitaja, mis võimaldab hinnata kui suure pinna saadetis sõidukis hõivab. Mahukaalu võrreldakse saadetise füüsilise kaaluga ning saadetise tarnehind arvutatakse suurema näitaja alusel. Mahukaubad maantetranspordis < 333kg/ m3; Mahukaubad lennuveod 1m3 = 167kg 3.Arvestuslik kaal - Veokulude arvestusel kaalutakse reaalkaalu ja mahukaalu omavahelist suhet, mille alusel leitakse arvestuslik kaal, mis ongi veokulude arvestuse aluseks. 1 m3 = 333 kg. 1 laadimismeeter = 1850. EUR kaubaalus = 0,4 LDM 740 kg. FIN kauvaalus = 0,5 LDM 925 kg. Poolaalus 0,2 LDM 370 kg 4.Veosed Puisteveod, tüki-,pikad-,raskekaaluslised-, suurermõõtmelised-.ümarpuit-,taara-,rikneva kauba-, vedelikuvceosed. 5
sooja juhtivus on ka väike 1,0....1,7W/(moK).Vesi ei pääse pooridesse, kuid kui pääseb siis kuna betoonil on tupiik poorid siis imab betoon vett kuna poorid ei saa täis ja siis imumine lõppeb.Tihedusest sõltuvad ka paljud teised materjali omadused:Soojajuhtuvus (mida suurem on õhusisaldus materjalis, seda vähem juhib ta soojust), tugevus, mass mahuühiku kohta.Näiteks, teras on suure tihedusega, seega on tema mass mahuühiku kohtasuur. Näiteks 1m3 terast (7850 kg/m3) kaalub palju rohkem kui 1m3betooni (~2400 kg/m3) 5.3. Iseloomustage soojaisoleermaterjalide omaduste sõltuvust matrjali poorsusest ja poorsuse laadist. Mida väiksema tihedusega on materjal, seda poorsem ta on, seega isoleerib soojust paremini.Materjali peentes poorides olev õhk on suhteliselt hea soojajuhtivuse vähendaja. Soojusisolatsiooni seisukohalt on paremad materjalid, mille kinnine poorsus on suur, kuna
Tuhandikud 10-3 milli- m Miljondikud 10-6 mikro- µ Miljardikud 10-9 nano- n Mõõteühikute teisendamine Pikkus 1km=1000m Pindala 1km2=100ha=104a=106m2 1m=10dm=100cm 1m2=100dm2=104cm2 1cm=10mm=100µm 1cm2=100mm2=104µm2 Ruumal 1m3=1000dm3=106cm3 Kaal 1 t (tonn)=10ts (tsentner)= a 1000kg 1cm3=1000mm3=106µm 3 1ts=100kg 1 l (liiter)=1dm3 1kg = 1000g 1 m3 =1000l Arvu standardkuju Väga suuri ja väga väikesi arve saab kirjutada arvu 10 astme abil kujul a10k, kus kZ ja 1a<10. Selliselt esitatud arve nim. standartkujulisteks arvudeks.
mitukümmend aastat, et uurida saaasteainete levikut keskkonda. Suletud prügila ala ei hakata kasutama enne ladestu stabiliseerumist, mis kestab hinnanguliselt 2050 aastat. Prügilasse ladestatavad tavajäätmed sisaldavad alati teatud hulga orgaanilisi aineid. Orgaaniliste ainete õhuhapnikuta lagunemisel tekib gaas, mille peamiseks koostisosadeks on metaan ja süsinikdioksiid. Seda gaaside segu nimetatakse vastavalt tekkekohale kas prügila- soo- metaan- või biogaasiks. 1m3 prügilagaasi, metaani sisaldusega ligikaudu 60 %, asendab oma kütteväärtuselt 0,5 kg kütteõli. Samal ajal on ta ka üks olulisem keskkonnatingimusi negatiivselt mõjutav nn kasvuhoonegaas. Lähtuvalt nii keskkonnakaitselisest seisukohast kui ka tulenevalt prügilagaasi kõrgest kütteväärtusest, rajati 1994. aastal Pääsküla prügilasse biogaasi kogumis- ja ühendustorustik, kolm gaasi reguleerimissõlme, kompressorjaam ja gaasipõleti. Maa all kulgeb
tekkimine). KRISTALLVESI- tahkisega seotud hüdraatvesi (näit. CuSO4 5H2O). KÕDUNEMINE- org. ainete muundumine bakterite või pärmseente elutegevusel hapniku osaluseta või osavõtul. KÜLLASUTMATA LAHUS- lahus, milles antud tingimustel enam ainet ei lahustu. KÜLLASTUNUD SÜSIVESINIKUD- süsivesinikud, milles süsiniku aatomite vahel on kov. üksiksidemed. KÜTTEVÄÄRTUS- soojushulk, mis eraldub 1 kg kütuse täielikul põlemisel (kJ/kg), gaaskütuse puhul 1m3 kütuse kohta (kJ/m3 ). KÜTUS- soojus- ja elektrienergia samiseks kasutatav aine. KÜTUSEELEMENT- elektrokeemiline seade, milles kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel saadakse elektrienergiat. LAGUNEMISREAKTSIOON- reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. LAHUS- ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest. LAHUSTI- aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt lahustunud. LAHUSTUMISSOOJUS- aine lahustumisega kaasnev soojusefekt, mis koosneb kristallvõre
annaabi.ee 
