OMAKULUD 1. KM PIKKUSE TEELÕIGU EHITUSEL (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

21

doc

Eelarvestamine ja normeerimine Kursuseprojekt

Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Lektor Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................................2 1. TABEL ETTEVÕTETE KONTAKTANDMETEGA...........................................................................3 2. JOONISED ­ OBJEKTI KAUGUSED ERINEVATEST KARJÄÄRIDEST.......................................7 3. MASINATE VALIK, ANDMED MASINATE KOHTA, MASINATE HINNAKIRI..........................8 4. MATERJALIDE HINNAD...................................................................................................................9 5. MUUD VÕIMALIKUD HINNAKIRJAD..........................................................................................11 6. TEHNILISTE HINDADE ARVUTAMINE ­ SEL

Teedeehitus

48

pdf

Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia

Jaanis Koppel Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia Kursuseprojekt Õppeaines: Ehituse organiseerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-61 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2010 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 4 2. Ettevalmistustööd ............................................................................................................................... 10 2.1 Tööde kirjeldus ............................................................................................................................. 10 2.1.1 Tööprojekt ............................................................................................................................. 10 2.1.2 Lammutus ja koristustööd ...................................

Ehitus

57

pdf

KÕRVALMAANTEE EHITUSE PAKKUMUSEELARVE

Johannes Kukebal KÕRVALMAANTEE EHITUSE PAKKUMUSEELARVE KODUTÖÖ Õppeaines: EELARVESTAMINE TEEDEEHITUSES Ehitusinstituud Õpperühm: TE 61 Juhendaja: lektor Pille Hamburg Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 KODUTÖÖ LÄHTEÜLESANNE .......................................................................................................3 1. MAHUARVUTUS JA DETAILNE PAKKUMISEELARVE .....................................................5 1.1. SISSEJUHATUS EELARVE KOOSTAMISSE ....................................................................

Tehnoloogia

91

doc

Eksami konspekt

Komplekti kuuluvad: * 220 V -1- 50 Hz elektrimootor * painduvad kõrid pikkusega 2, 3 või 4 m * vibronuiad läbimõõduga 29, 39, 49 või 59 mm Elektritised AQ/UF-tüüpi vibronuiad Suuremahuliste betoonitööde teostamiseks betoonitehastes ja monoliitbetoonikonstruktsioonide valmistamisel. 42 V -3- 200 Hz elektrimootor paikneb koos ekstsentrikelemendiga vibronuia sees. AQ-tiiilpi vibronuiasid valmistatakse nelja läbimõõduga: 40, 47, 55 ja 65 mm. Iga vibronui on varustatud 5 m pikkuse lõdvikuga, niiskuskindla lüliti ja 10 m pikendusjuhtmega. AQ vibronuiadega töötamiseks on vaja UF kõrgsagedusmuundurit, mis muudab tüüpilise 220 V 50 Hz võrguvoolu AQ vibronuiadele vajalikuks 42 V -3-200 Hz vooluks. NB! Vibraatorid töötavad ainult vertikaalses asendis, muus asendis jääb ta mingi aja pärast seisma 2) Betoonpõrandate lihvimisseadmed. Vaakumseadmed Betooni vakumeerimine on paigaldatud ja vibreeritud betoonisegu tihendamise viis, mille

Ehitusmasinad

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011  EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika

44

doc

Konspekt!

www.eaei-ttu.extra.hu Lk 1. esimene pool Sissejuhatus Ehituseelarvestamisse ­kulu (kulutus) -hind -maksumus Kulu- rahasumma, mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud ­ selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle täieliku valmimiseni. Ehituskulud

Ehituse maksumusehindamine

33

docx

Ehitusmaterjalid eksamikskordamine

Suhteline pikenemine näitab, mitu protsenti teraspulk venib pikemaks enne katkemist.Mida tugevam on teras, seda vähem ta venib. Terase tugevus on survele ja tõmbele enamvähem võrdne. Kõvadust hinnatakse sel teel, et metalli pinda surutakse teatud jõuga kõvasulamist kuuli(Brinelli meetod). Kuuli poolt tekitatud jäljendi suuruse järgi leitakse kõvadus. 14.Metallidest ehitusmaterjalid-valtsmetalltooted, sarrusterased, metallpeenmaterjalid Valtsmetalltooted moodustavad suurema osa ehitusel kasutatavatest metallmaterjalidest. Tähtsamad neist on järgmised: ·Ümarteras (d 5 mm); ·Ruut-teras; ·Latt-teras; ·Leht-teras (paksus 4 mm); ·Plekk (paksus < 4 mm) võib olla tasapinnaline või reljeefne, must-või tsingitud plekk; ·Torud võivad olla õmbluseta (peenemad), valtsõmblusega või keevisõmblusega (jämedad), mustad või tsingitud; ·Võrdkülgne nurkteras; ·Erikülgne nurkteras; ·Karpteras; ·Topelt T-teras (I-teras); ·Rööpad; ·Mitmesugused eriprofiilid

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

80

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

üksustena käsutama aegkondi Paleosoikum, Mesosoikum, Kainosoikum ja nende alamjaotusi (ajastuid) Kambrium, Silur, Devon jne (vt lk 107). 1961. aastast tegeleb skaala täpsustamisega rahvusvahelise geoloogiateaduste liidu stratigraafia komisjon. Euroopa ja Eesti pinnamoodi on mitmete ajastute ja ajastike jooksul kujundanud jääajad. Need on ajavahemikud, mille vältel kliima on olnud tunduvalt külmem ja Maa pinda on katnud mandriliustikud. Jäätumiste ja jäävaheaegade täpse pikkuse ega nende arvu kohta pole teadlastel ühtseid seisukohti. On teada, et neist kõige pikaajalisem oli Permi ajastul, 300-260 miljonit aastat tagasi ja peamiselt lõunapoolkeral. Meile lähemad mandrijäätumised toimusid Kvaternaari ajastul (100 000-10 000 aastat tagasi, maksimum u 18 000 aastat tagasi). Siis oli liustikega kaetud u 30 % maakera pinnast. --- 17 Liustike paksus võis ulatuda 1,5 ­ 3 kilomeetrini. Liustikud katsid kogu Antarktikat, Gröönimaad, suuremat osa Põhja-Ameerikast

Euroopa

Kommentaarid (0)