Ajalugu V II maailmasõja algus ja sõja esimesed aastad 1930. aastate pollitiline olukord eelmise perioodi materjal. Saksamaa ja Versailles'i süsteem Saksamaa lõhkus Versailles'i süsteemi, Saarimaa liitus Saksamaaga, oli sõjaväekohustus, arendati sõjaväge ehk laevastikku ja lennuväge, mindi Reini demilitariseeritud tsooni. Olid sõjakolded Hispaanias kodusõda, Mandzuurias konflikt. Rahvasteliit tegeles rahustamispoliitikaga. Saksamaa ja Jaapan tegid Antikomiterni-pakti kommunismi vastu. Itaalia ründas Etioopiat. 1937. aastal tutvustas Hitler oma uut välispoliitikat välissakslaste kaitsmist. Ansluss tähistab Austria liitmist Saksamaaga, aga selle kava ,,Otto" oli tehtud juba 1936 ja 1937 aastal. 1937. aasta novembris tegi Hitler Austriale ettepanek sõlmida sõja- ja tolliliit, kuid nad ei olnud huvitatud. Hoolimata sellest, et Austria oli autoritaarne, lükati plaan tagasi, mis pingestas ...
Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad) 1. Saksamaa 1930. aastail. (Natsipartei võimule saamise põhjused? NSDAP struktuur ja natside sisepoliitika)? Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused riigilipuseadus; riigikodanikeseadus; saksa vere ja au kaitseseadus. Natside majanduspoliitika. NSDAP Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, mis 1920. Aastate alguses oli üks paljudest väikeparteidest, kuid karismaatilise liidri Adolf Hitleri juhtimisel tõusis 1930. Aastate alguses tõsiseltvõetavaks poliitiliseks jõuks. Hitler kirjutas vanglas (NSDAP programmdokument ) - ,,Minu Võitlus'' 1921 SA : Rünnakrühm, kandis pruunivorme (pruun katk) Ülessanne : Arv kasvab miljonini ; Juhiks: Ernst Röhm . Ül: terroriseerida partei poliitilisi vastaseid. 1934 Konkurendid on Hitlerile ohuks ja SA juhtkond h...
Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad) 1. Saksamaa 1930. aastail. (Natsipartei võimule saamise põhjused? NSDAP struktuur ja natside sisepoliitika)? Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused. Natside majanduspoliitika. 1929. aasta majanduskriis teravdas Saksa sisepoliitilist olukorda. 1931 palus reparatsioonide maksmiseks pikendust 1932 teatas reparatsioonide maksmise lõpetamisest Hakkas taas kasvama äärmusparteide populaarsus. Hitleri/NSDAP loosung – tuua riik välja majanduskriisist, taastada Saksa sõjaline võimsus. 1933 Hitler sai valitsusjuhiks-kantsleriks. 1934 pikkade nugade öö. 1935 võeti vastu Nürmbergi seadused: juutidelt võeti kõik kodanikuõigused; keelustati juutide ja sakslaste abielud. 2. Maailma riigid 1920ndatel ja 1930ndatel. Arutle: Miks osades riigid läksid üle diktatuurile, osades aga säilis...
1930-ndad – agressiooniajastu Majanduskriisi tõttu tekkis demokraatia kriis – diktatuuri levik. Natside võimuletulek Saksamaal, relvastumine ja muutumine totalitaarseks. Versailles süsteemi lagunemine. Inglismaa ja Prantsusmaa teostatud lepituspoliitika Hitlerliku Saksamaa suhtes – Saksamaal lastakse Versailles süsteemi lõhkuda. SA-rünnakrühmlased. Parteisisene politsei, koondunud miljon meest. Juhtis E. Röhm. 1938. a Mündheni konverents. Agressioonid, jaapan vallutab Mandžuuria(1931), Hispaania kodusõda (1936-1939), Etioopia vallutamine (1935-1936). 1936. a saab alguse agressorite bloki kujunemine. Hitler alustab. Sinna kuulusid Itaalia, Saksamaa, Jaapan – teljeriigid. Esimene leping, mis pani aluse bloki kujunemisele oli Berliin-Rooma Telg. Miks said natsid võimule? NSDAP sisepoliitika ja struktuur? 1919. aastal asutas väikear...
II maailmasõda Versailles' süsteem kokkuvarisemine *1935. tühistas Saksamaa ühepoolselt kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. *Saksa väed Reini tsooni 1936 *1935 Saksa- Ing mereväekokkulepe *1932 Lausanne (peatati Saksa reparatsioonimaksud) *Saarimaa elanikud otsustavad liituda Saksamaaga *1935 astub Rahvasteliidust välja Saksa, loobub Locarno lepingu täitmisest Agressorite bloki kujunemine *1936 Saksa ja Itaalia vaheline leping (Berliini- Rooma telg) *1936 Saksa ja Jaapani Komiterni- vastane pakt, suunatud NL vastu, hiljem ühines teisigi riike *1939 teraspakt Saksa ja Itaalia, vastastikune abistamine *1940 Kolmikpakt (Jaapan, Itaalia, Saksa) Sõjakolded *1931 Manzuuria sõda, Jaapani poolne *1935 ründab Itaalia Etioopiat ning vallutab *1936-39 Hispaania kodusõda, juhiks Franco. Euroopa riikidel mittevahelesegamispoliitika, kuid Saksa ja Itaalia toetavad; kehtestati Franco diktatuur Suur-Saksa ...
AJALUGU 20. ndate totalitaarsed riigid: Itaalia, Saksamaa ja NSVL. Autoritaarsed riigid: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Bulgaaria, Albaania, Kreeka, Portugal, Hispaania, Türgi jne. Demokraatlikeks jäid uute riikide seas vaid Soome ja Tšehhoslovakkia. Demokraatia säilis, kuna tegu oli juba vanade demokraatlike maadega. Demokraatia peab olema juurdunud. 30.ndad on agressioonide ajastu. Iseloomustab seda ajastut veel lepituspoliitika (Inglismaa ja Prantsusmaa). See väljendus Saksamaale järeleandmiste tegemistes. Versailles´i lepingu rikkumisi ignoreeriti. Washingtoni leping - vähendati kõikide riikide sõjalaevastikku, mis pidi tagama rahu maailmameredel Majanduslik liberalism – riik ei sekku turumajandusse (USA-s). TOTALITARISM – demokraatia vastand. Valitseb üks idealoogia (kommunism - töölisklass, fašism - rahvus, natsism - rass) ja üks partei (diktatuur). Iseloomulik oli noorsoo organisatsioonide poliitili...
AJALUGU 12B 11.11.2010 1930ndad Majanduskriis, demokraatias pettutakse. Ida-Euroopa ja Kesk-Euroopas minnakse üle autoritaarsele valitsemiskorrale. Diktatuur jaguneb kaheks 1) Autoritaarne valitsemine ehk autoritaarne dikatuur (mõõdukam) 2) Totalitaarne Totalitaarne diktatuur: üks ideoloogia ja üks partei. (NSV loodi KGB. Itaalias oli fasistlik partei), teisitimõtlejate tagakiusamine ja hävitamine. Autoritaarne levib Ida-Euroopas, seal kukub demokraatia valitsusvormina kõige varem läbi, kuna need olid noored riigid( Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Poola...) Ei olda harjutud demokraatiaga, kukub läbi ning minnakse üle autoritaarsele valitsemisviisile. Selles nähakse väljapääsu. Demokraatia ei võimalda teha kiireid otsuseid nagu majanduskriisis olev ühiskond tegelikult vajab. Eeskujud , et tugeva diktatuuriga riikides puudus majanduskriis sellisel kujul nagu euroopa demokraatlikel. USA tuli välja reformide muud...
7. Venemaa kokkuvarisemine Kriisi küpsemine Vm-l: · rahutused sõjaväes 1917. veebr-ks kaotanud üle 6 mln sõduri, vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist · majanduslik kaos tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud, võis oodata näljamässe · keisrivõimu autoriteedi langus õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai "pühamees" Grigori Rasputin, kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada · rahulolematuse üldine kasv põhjustasid kõik eelnevad, lõhestasid rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, sõda oli elu segamini paisanud: maaelanikud linna kolinud, sai rahutustes määravaks jõuks, isevalitsuse vastu astus ka haritlasi, kodanlasi ja aadlikke--->1916 plaan teostada paleepööre ja seada sisse In...
7. Venemaa kokkuvarisemine Kriisi küpsemine Vm-l: rahutused sõjaväes – 1917. veebr-ks kaotanud üle 6 mln sõduri, vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist majanduslik kaos – tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud, võis oodata näljamässe keisrivõimu autoriteedi langus – õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai “pühamees” Grigori Rasputin, kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada rahulolematuse üldine kasv – põhjustasid kõik eelnevad, lõhestasid rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, sõda oli elu segamini paisanud: maaelanikud linna kolinud, sai rahutustes määravaks jõuks, isevalitsuse vastu astus ka haritlasi, kodanlasi ja aadlikke--->1916 plaan teostada paleepööre ja seada sisse In...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
