iseenda tööjõu müügist. Maapuudus kujunes tervavaimaks probleemiks Eesti põllumajanduses. Tööstuse arenemine Laiendati varem olemasolevaid tehaseid ja rajati uusi ettevõtteid ning uusi tööstusharusid. Juhtiv tööstusharu oli tekstiilitööstus. Kreenholmi puuvillamanufaktuur Narvas oli Eesti suurim. Kasvas masina- ja metallitööstuse osakaal. Tähtsaks kujunes ka paberitööstus. Tähtsaimaks tööstuskeskuseks kujunes sajandivahetuseks Tallinn. Militariseerimine Kaubandus Välis- ja transiitkaubanduse arengu oluliseks teguriks oli raudteede ehitamine. Veelgi enam arenes sisekaubandus. Linnastumine suurendas inimeste huvitatust nii toiduainete, kui ka vabrikukaupade ostmiseks. Linnade kasvamine Tööstuse areng ja sotsiaalne kihistumine tõid kaasa kiire linnastumise. Muutus linlaste rahvuslik koosseis eestlased saavutasid kindla arvulise ülekaalu. Linnavalitsemine oli sakslaste käes.
ndate lõpul asus andma välja ajalehte `Olevik', milles mõtestas eelkõige Venemaale lähenemise kasutegureid Hugo Treffneri gümnaasium 1884, kui `kahe otsaga asi' Majandusest 19.sajandi lõpul Põllumajanduse märksõnad: mõisamajanduse aga/ja talude päriseksostmise jätk, piimakarjakasvatuse tõus, põlluharimise intensiivistumine, maapuudus ja sotsiaalne kihistumine. Venemaa majanduselu militariseerimine. Eesti kui Vene alade arenenuim tööstuslik piirkond Sisse- ja väljaveosadamad kui kaubanduslikud keskused Venestusaja algus 1881 tapeti keiser Aleksander II Aleksander III põhiline poliitiline suund oli ühtlustada oma impeerium Uued vene rahvuslastest kubernerid Mihhail Zinovjev ja Sergei Sahhovskoi Kubermangu asutustesse pandi ametisse vene ametnikud Mindi ametikeelena üle vene keelele Venestamise praktiline pool
Euroopa. Nii ka läks, kui Hitler alustas sõjategevust läänes 10.mail. Pakti salaprotokoll jagas ka Ida-Euroopa mõjusfäärideks, mis oli kasulik Nõukogude Liidule, kuna sai sellega näiteks Baltikumi. See tehing teeb Nõukogude Venemaa II maailmasõja alustamise kaassüüdlaseks, kuna abistati Saksamaad kütuse ja viljaga, mis oli vajalik alustamaks sõjategevust. Natside poolt juhitud Saksamaad saab pidada peasüüdlaseks tänu tema agresiivsele poliitikale. Hitleri poolt Saksamaa militariseerimine, natside radikaalne ideloogia ja Austria liitmine ja Tsehhoslovakkia hõivamine olid sammud sõjaks. Natsireziim oli II maailmasõja puhkemisel kõige uurem osa, kuid samas oluline roll oli ka I maailmasõja lõpul sõlmitud ebaõiglane Versaille'i rahuleping, mis alandas Saksamaad. Lisaks oli ka tähtis roll Nõukogude Liidul, kes andis viimase loa alustada sõda, sõlmides riikide vahel Molotov-Rippentropi pakti. Samas kui ei
(kunstiga) 6. Totalitaarne linnaehitus. Mis on iseloomulik. Tooge näiteid. ● Keelustati funktsionalism ● Tugines neoklassitsismile ja antiikarhitektuurile ● Ehitatud hooned ainult kallist materjalist ● Triumfiarhitektuur, ametlik arhitektuur, memoriaalarhitektuur ● Suurejooneline ● Rõhutab võimu tähtsuse. Näiteks Itaalias - Mussolini tähtsus ● Rahvuse puhtuse tagamine ja maa militariseerimine (Saksamaal) ● VÕIMAS, SUUREJOONELINE, ÜLEV JA RANGE ARHITEKTUUR ● Administratiivhooned, staadionid, paraadplatsid ● Laiad tänavad Totalitaarse arhitektuuri esindavad kaks linna - Sabaudia ja Littorio ● Regulaarne planeering ● Madal hoonestus ● Agraarsed aedlinnad 7. Alvar Aalto ja linnaehitus. Funktsionalismi ja orgaanilise arhitektuuri viljeleja.
sealsetes kõrbetes silma osava väejuhina, mistõttu teda nimetati kõrberebaseks. / Eisenhower- avas Normandias Teise Rinde, liitlasvägede ülemjuhataja / Paulus- Saksa ülemjuhataja Stalingradis / Tito- kommunistlike vaadetega Serbia partisani liikumise juht. Sõja põhjused: Poliitilised rahulolematus Versaille süsteemiga, rahvasteliidu nõrkus, diktatuuride sõjakus, läänerinde lepitus poliitika. Majandusliku majanduse militariseerimine, majanduskriisist lõpplik väljuminne teiste riikide vallutamise kaudu. Ideoloogid suur Saksamaa idee, aasia rassi ülimuslikus , kommunistliku maailma revolutsiooni idee MRP realiseerimine: Poola jagamine 1 sept. 1939 Saksa ründab Poolat, 17 sept. NSVL ründab Poolat, 28 sept. NSVL ja Saksamaa sõprus ja piirilepingu sõlmimine, kaotati Poola riik Nõukogude Liidu laienemine 1 sept. 1939 vastastikuse abistamise ja sõpruslepingud (baaside lepingud) Eesti,Läti ja Leeduga
rahvuslikule teatrile · 1869 esimene üldlaulupidu- ligi 1000 osalejat · 1870- Eesti Põllumeeste Selts Venestusaeg: Venestamine- vene võimu järsk tugevnemine Baltimaades 1880-1890, vene võimu ja kultuuri pealesurumine Põhjused: · Vajadus kaasajastada iganenud halduskorda · Vene riigi julgeoleku huvid(Eestimaa geograafiline asukoht oli oluline neile) · Vene riik oli seesmiselt siiski ebakindel ja killustatud · Majanduslik kasv, moderniseerimine ja militariseerimine nõudis kindlat õiguslikku korda ja administratiivset ühtsust · Prantsuse revolutsioonis sündinud rahvusriigi idee leidis poolehoidu ka Venemaal · Eestlaste ja lätlaste ,,õigeaegne" venestamine pidi kõrvaldama sakslaste mõju ning asendama lääneliku kultuuri vene omaga Venestamine algas vist 1880 vms Alexander III korraldusel Haldus: · 1888 ühtlustati politseikorraldus ülevenemaalisega · 1889 kehtestati Vene kohtusüsteem mõningate eranditega
Ameerika riikide vastu. Saksamaa ( 20. saj algul oli tööstustoodangult Euroopas1. kohal) Arengut soodustasid järgmised tegurid: a) võit Prantsuse-Preisi/ Prantsuse-Saksa sõjas (1870-1871). Selle tulemusel: · ühendati senine killustatud Saksamaa ühtseks riigiks ja 18. jaan 1871. aastal kuulutati välja Saksa keisririik · Saksamaa sai endale toorainerikka Elsassi-Lotringi piirkonna b) uue tehnika kasutamine, sest vana tehnikat polnud ees c) riigi militariseerimine (suurt tähelepanu pöörati sõjatööstuse rajamisele). See kindlustas tellimustöid ettevõtetele ja andis töölistele tööd. 19. saj lõpul algas kiire laevade ehitamine kolooniate vallutamise eesmärgil. 2. Areng aeglustus järgmistes riikides. Prantsusmaa Arengu aeglustumise põhjused: a) lüüasaamine Prantsuse-Preisi/ Saksa sõjas. Selle tagajärjed: · Alsace´i- Lorraine´i kaotamine
SRP-1 72. Tuumarelv väh. SRP-2 79. Taheti väh raketikandjate arvu. Seda lep ei sõlmitud. SRV-1 91. Mõlemad pooled väh oma tuumaarsenali 1/3 võr. 87.DES.LEP G ja Reagani koht Wash-is lepiti kokku Kesk-ja lähimaarak likvid kohta. Üks tuumarelvaliik likv-suur murrang Moskva suhe L-riikidega G lootis sellega et USA loobuks tähtede sõja prog. NSVL ür väh relvade koormat, et säästa raha. NSVL-l oli vaja lõp ka piirkondlikud konfliktid (Afg, Nic) Tähe sõjad 83.kosmose militariseerimine. See oli bluff sundimaks NSV Liitu suur oma relvastuse koormat. G liidrina 85-91 Noorim NSVLi liider.NSVL viim dikt. Tema pol õhutas opositsiooniliikumisi. Talle oli täh suh parand-majandusabi saamine ja relvastuskoorma väh. G tahtis teha ümberkorraldusi NSVLis, eesmärgiga seda koos hoida. Tahtis päästa NSVL. Muud 80.NSVLis väh tsensuur, presidentaalse valitsemissüst keht, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse (Rahvasaadikute Kongress).
mõjusfääri (Eisenhower). × Vietnamiseerimine sõja jätkamine põhiliselt LõunaVietnami sõjaväe jõududega × Idalepingud Saksamaa Liitvabariigi ja NSV Liidu ning Poola vahel sõlmitud lepingud (1970. Aastal), millega SLV tunnustas Saksa Demokraatliku Vabariigi idapiirina OderNeisse jõge SDV ja Poola vahel (siit termin OderNeisse liin) × Tähesõdade programm kosmose militariseerimine. USA eesmärgiks oli NL võidurelvastumise käigus välja kurnata mis ka õnnestus. × Strateegiline relvastus tuumarelvastus × Bipolaarne maailm kahepooluseline maailm. Ühel pool USA ja LEuroopa ning teisel pool NL ja I Euroopa. × Blokk riikide või parteide liit × Doktriin poliitiline või sõjaline põhimõte koos sellest tulenevate järelduste ja tõlgendustega
VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) - 1955 - Euroopa sotsmaad (v.a. Jugoslaavia ja Albaanias alates 1965) 6. Sotsialistlikule süsteemile iseloomulikud jooned o Ühepartei- või riigiparteisüsteem (üks domineeriv partei) o Üksikisiku huvid allutatud üldistele o Ideoloogiline kontroll, tsensuur o Repressioonid o juurutati nõukogulik majandussüsteem, mis seisnes tööstuse riigistamises ja plaanimajanduses; Majanduse militariseerimine ja rasketööstuse eelisarendamine KOLMAS MAAILM (Fjodorov. lk.69, 131, kaart lk.133, Laar lk.17, 64-66, 69,) Koloniaalimpeeriumide lagunemine II ms järel I Kagu-Aasia (1940.aastad) Fjodorov lk.69-71 Laar lk.17. - Iseseisvumislaine sai alguse Aasia suurtest kolooniatest - 1947 India ja Pakistan, 1948.a. Sri Lanka, Birma. India iseseisvusliikumise ideoloog Mahatma Gandhi vägivallatu vastupanu. Eesmärk ühtne India. Hindudest
Fr. Krulli metallitehas Fr. Wiegandi masinatehas Raudtee Peatehased Paberitööstus Tallinna ja Räpina tehas Tselluloositehas “Waldhof” Pärnus E. J. Johansoni paberivabrik Tallinnas Kohila ja Türi papi- ja paberivabrik Tööstuskeskuseks sai Narva asemel Tallinn Tsemendi-, tellise- ja lubjatehased; villa-, jahu- ja saeveskid; viinavabrikud 1900-1903 Venemaa majanduskriis Majanduselu militariseerimine – Eesti oli üks enamarerenud tööstuspiirkond 1912-1913 Tallinnasse 3 sõjalaevatehast (Vene-Balti, Bekkeri ja Noblessneri) Kaubandus raudteed oli kaubanduses väga tähtsad kasu lõikas sadamalinn Tallinn - oli tähtis sisseveosadam oluline väljavesadam oli Pärnu arenes sisekaubandus Linnade kasvamine toimus tänu tööstuse arengule ja talurahva sotsiaalsele kihistumisele suuremad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga
EKS-i otsusel mindi 1872.aastal üle uue kirjaviisi kasutamisele. 4. Seltsid- esimesed eesti põllumeeste seltsid asutati Tartus, Pärnus, Viljandis ja Võrus. Suur selts oli veel kaubalaevaselts ,,Linda" Tallinnas. VENESTUSAEG Venestamise põhjused: 1) vajadus kaasajastada iganenud halduskord 2) rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste juures 3) Vene riigi julgeolekuhuvid Vene hiidriik oli sisemiselt ebakindel. Majanduslik kasv, moderniseerimine ja militariseerimine nõudis kindlat õiguslikku korda ja administratiivset ühtsust, juhtimise ja valitsemise tõhusamaks muutmist. Pr revol sündinud rahvusriigi idee leidis poolehoidjaid ka Venemaal. Normaalne rahvusriik eeldab etniliselt enam-vähem ühtlast elanikkonda, vene imepeerius mood aga pool rahvastikust muulased ning siis leitigi, et seda saab muuta vaid venestamisega. Vene riigi julgeolekupoliitilised huvid Baltimaades tulenes selle piirkonna ülitähtsast geopoliitilisest asukohast
põllumajanduses. Tööstused areneisd, juhtivaks tööstusharuks kujunes tekstiilitööstus. Kreenholmi puuvillamanufaktuur muutus Eesti suurimaks ettevõtteks 1880 a. Järsult kasvas masina- ja metallitööstuse osakaal. Suuruselt kolmandaks tööstusharuks kujunes paberitööstus.1900-1903 tabas venemaad majanduskriis, mis vähendas arengutempot, kuid juba sajandi teisel kümnendil järgnes veelgi hoogsam tõus, mida soodustas kogu impeeriumi majanduselu militariseerimine. 1914 oli Eesti enimaarenenud tööstuspiirkond Venemaal. Enamus toodangust läks venemaa turule. Kaubanduses jäi Tallinn tähtsaimaks sisseveosadamaks. Väljaveosadamaks kujunes Pärnu. Veelgi arenes sisekaubandus. Tööstuse arenemine ja talurahva sotsiaalne kihistumine tõid kaasa kiire linnastumise. Tähtsamaks sammuks ühistegevusliikumises kujunes 1902. a Tartus Jaan Tõnissoni algatusel asutatud Eesti Laenu- ja Hoiuühisus, mida võib lugeda esimeseks eesti rahvuslikuks pangaks. 5-6
Nt: eestlasi küüditati Siberisse Reparatsioon-sõja kahjude hüvitamine e. sõja maks Nt: Saksamaa pidi maksma Prantsusmaale, Inglismaale sõjahüvitist . Referendum- rahva hääletus Isikukultus-ühe isiku ja tema partei ülistamine , diktatuuririikides välja mõeldud elulugu . Nt: Stalin, Hitler Demilitariseerimine-sõjaväe vähendamine ,relvituks tegemine , sõjategevuse lõpetamine. Nt: Saksamaal , Reini tsoon, relvadest vaba tsoon. Militariseerimine-Sõjaväe suurendamine , relvastumine , sõjaks valmistumine. Nt: NSVL , Saksamaa tootsid rohkem sõjakaupu kui tarbekaupu. Hitler kehtestas üldise . Agressioon(agressor)-agressiivne käitumine poliitikas , võõra maa äravõtmine sõjaväe abil, sissetungimine , tulemus on okupeerimine Nt: NSVL ja Saksamaa MRP Okupatsioon- agressiooni tulemusena võõra riigi hõivamine Nt:17.juuni 1940 NSVL okupatsioon. Annekteerimine- liitmine Nt: Eesti liideti Nõukogude liiduga 6.aug 1940.
turustamise kohta, muus osas ollakse aga iseseisvad. Saksamaa pani suurt rõhku ka moodsate tööstusharude - elektrotehnika, keemiatööstuse jt. väljaarendamisele. Nii saavutasid näiteks erakordse võimsuse elektrotehnikas kaks hiigelettevõtet : · ÜLDINE ELEKTRIKOMPANII (AEG) · SIEMENS-SCHUCKERTWERKE AG A. Kruppi firmasse kuulusid võimsad mäe-, metallurgia -ja metallitööstuse ettevõtted, samuti mitmed transpordikompaniid ja kaubakontorid. Saksamaa militariseerimine kandis kindlat eesmärki - kaasa rääkida maailmapoliitikas, mis tähendas sekkumist teiste riikide siseasjadesse ja võitlust ülemvõimu pärast maailmas. Sel põhjusel asuti ehitama suurt kauba-ja sõjalaevastikku. JULM KOLONIAALPOLIITIKA. 19. sajandi lõpul oli Saksamaa hankinud endale ulatuslikke koloniaalvaldusi Aafrikas: Ida- ja Edela-Aafrika, Kamerun, Togo. Saksa koloniaalpoliitika oli julm, mistõttu olid sagedased ka põlisrahva ülestõusud.
a. sõlmisid Saksamaa ja NSVLiit m ittekallaletungilepingu, mille allkirjastasid saksa välisminister J . von Ribbentrop j a NSVLiidu välisasjade rahvakomissar V.Molotov, siit pärineb ka kokkuleppe nimetus M RP – Molotov-Ribbentropi pakt Põhjused: ● Rahulolematus Versaille`i süsteemiga ● Rahvasteliidu nõrkus ● Lääneriikide lepituspoliitika ● Lääneriikide lootus, et puhkeb sõda Saksamaa ja NSVLiidu vahel ● Militariseerimine ● Suur-Saksamaa idee ● Maailmarevolutsiooni idee ● Jaapani soov laiendada oma mõjusfääri Kaug-Idas ● Sõja algus 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale 03.09.1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja – nn Kummaline sõda, Maginot` ja Siegfried`i liinid 17.09.1939 NSVL kallaletung Poolale. Septembri lõpuks Poola purustatud - maa jagati vastavalt 28.09.1939 NSVL-Saksa lepingule; ühine võiduparaad Varssavis Katõn Soome Talvesõda 30.11
VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) - 1955 - Euroopa sotsmaad (v.a. Jugoslaavia ja Albaanias alates 1965) 5. Sotsialistlikule süsteemile iseloomulikud jooned Ühepartei- või riigiparteisüsteem (üks domineeriv partei) Üksikisiku huvid allutatud üldistele Ideoloogiline kontroll, tsensuur Repressioonid juurutati nõukogulik majandussüsteem, mis seisnes tööstuse riigistamises ja plaanimajanduses; Majanduse militariseerimine ja rasketööstuse eelisarendamine II Demokraatlik maailm (USA ja Suurbritannia) Laar, lk.14 1. USA President Harry Truman 1945- (1948 valiti) 1952 (demokraat) Majandus: - 1946.a. ületas eksport kolmekordselt 1939.a. taseme (Inglismaale, Prantsusmaale ja teistesse sõjas kannatanud riikidesse). Kuni 1946 saabus abi ÜRO kaudu ja seda said ka NSVL mõjualused riigid. Peaülesanne viia läbi rekonversioon ja demobiliseerida armee. Jätkas FDR suunda - 1948.a. valimisprogramm Fair Deal.
uute ettevõtete pankrotistumise. 3. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks st et riiki sisse veeti rohkem kaupu kui riigist välja. 4. riigieelarvet ei suudetud tasakaalus hoida 5. rahva üldise eletustaseme langusega kaasnes rahulolematuse kasv valitsuse ja riigikogu tegevusega. 22. Tööstuse areng Eesti Vabariigis (1918-1940) -1910. a algas majanduses uus tõus tänu sõjatööstusele -impeeriumi majanduselu militariseerimine valmistuti sõjaks, hakati välja ehitama Tallinna sõjasadamat, Kopli poolsaarele ehitati 3 suurt sõjalaevatehast. -tööstuse areng toimus Venemaa huvides, tooraine toodi sisse ja valmistoodang läks Venemaa turule -tööstuse arenemine, talurahva sotsiaalne kihistumine tõi kaasa linnade kasvamise, linna elanike arv moodustas 1/5 kogu rahvaarvust 23. Rahandus ja pangandus Eesti Vabariigis (eelarved, Eesti Panga tegevus, rahareform, laenud)
Kreeka liitub EÜ-ga -------------------------------------------------------------------------------- 1982 Sureb Breznev, võimule tuleb Andropov -------------------------------------------------------------------------------- 1983 Algab NATO eurorakettide paigaldamine Lääne-Euroopasse Katkevad NL-USA läbirääkimised tuumarelvade piiramise ja vähendamise üle. Avaldatakse USA strateegilise kaitsealgatuse kava ("Tähesõjad" kosmose militariseerimine) USA valitsus kuulutab 14. juuni Balti vabaduse päevaks. -------------------------------------------------------------------------------- 1984 Madalseis USA-NL suhetes läbirääkimised võidurelvastumise küsimuses katkevad Gorbatshovi visiit Londonisse: NL-s algab uue ja noorema liidri esiletõus Sureb Andropov, võimule tuleb T?ernenko -------------------------------------------------------------------------------- 1985
ühestainsast tarnijast, samuti Eesti elektrisüsteemi ühendatus Venemaa elektrisüsteemiga. Vajalik on soetada piisav vedelkütuste strateegiline varu ja laiendada ligipääsu teistele gaasitarnijatele. Eesti kodanikud rahvusvahelistes missioonides Eesti on osalenud rahuoperatsioonides Balkanil, Afganistanis, Iraagis, Malil, Kesk-Aafrika Vabariigis, Iisraelis, Liibanonis, Kosovos, Süürias.. 2) Stagnatsioon Eesti NSV-s (käsumajandus, militariseerimine, venestamine). Käsumajandus - Sõjajärgsetel aastatel pääses Eestis maksvusele majanduspoliitika, mis ei arvestanud kohalike tooraine- ega tööjõuressursse, ajalooliselt väljakujunenud tootmistavasid ega vajadusi. Eesti NSV majanduselu allutati plaanimajandusele. Jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku ühiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele. See tõi kaasa kaugeleulatuvaid demograafilisi ja sotsiaalseid tagajärgi, mis mõjutavad Eestit tänapäevalgi
laienemisele eesti suurimaks ettevõtteks -1880. A töötas selles juba 5000 töölist. Järsult kasvas masina ja metallitööstuse osakaal.(elektrimasina tehas „Volta“, vagunitehas „Dvigatel“ jne.) . Suuruselt kolmandaks tööstusharuks kujunes paberitööstus. Tööstuskeskuste eesotsas seisis suuruse poolest tallinn. 1900-1903 tabas venemaad majanduskriis. Sellele järgnes juba peagi suur tõus, mille soodustas kogu impeeriumi majanduselu militariseerimine. Esimese maailmasõja aastaiks kujunes eestist venemaa üks enamarenenud tööstuspiirkondi. Sotsiaalne kihistumine- külas süvenes sots. Kihistumine. Üksikute jõukate suurtalunike kõrval hakkas domineerima iseseisvate väikepõllumeeste kiht. Suutenes maatameeste ja kehvikute hulk, kes elatusid omaenese tööjõu müügist. Mõisamoonakad, talusulased, teenijad ja kehvikud moodustasid üle 60% talurahvast. XX saj alguseks kujunes maapuudus teravaimaks
valdkondi. kaudselt a) läbi valimiste b) läbi 3) range tsensuur kontroll massimeedia rahvahääletuste ehk. referendumite. üle , riigi propaganda levitamine 3) valimistel ja rahvahääletusel.on kõigil 4) julgeoleku organite ja salapolitsei suur täisealistel teovõimelistel kodanikel võim. hääleõigus ja kõik hääled on võrdsed. 5) militariseerimine(sõjaväestamine) 6) ksenofoobia(välismaailmaga hirmutamine; välismaailmas on kõik pahad, nendega ei tasu suhelda) 7) isikulultus ühe inimese fännlus 8) haridussüsteem on range kontrolli all. 9) teisitimõtlejate füüsiline hävitamine Kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) mõiste mida kasutatakse tänapäeva esindusdemokraatia iseloomustamiseks, ühiskond kus on kõrge elanike aktiivsus oma huvide
Kõrvaldatakse opositsiooniliidrid (mõned põgenevad läände). 5) Moodustatakse kommunistlik valitsus, mis kinnitatakse ametisse ühtsete nimekirjade järgi toimunud üldrahvalike valimiste järel. Kiriku tagakiusamine ja kompartei sisemine puhastamine; kõrvalekaldunud vastu suunatud näidisprotsessid. 6) Rahvademokraatia ülesehitamine Nõukogude mudeli eeskujul: põllumajanduslik kollektiviseerimine, tsentraliseeritud majandusplaanid ja militariseerimine. Järgnev tekst on pigem segu sovetiseerimisest ja nõuka olemusest! Üheks esimeseks sammuks sellel teel on fabritseeritud valimised, mis toovad võimule nõukogude- meelse valitsuse, mis asub Kremlist tulevaid juhtnööre riigitasandil ellu viima (nt. juunikommunistid Eestis). See on oluline, et välistada või kõrvaldada vastuhakku, kuna Punaarmee üksused on selleks ajaks juba kas riiki toodud või ähvardatakse seda kasutada. Seepeale asutakse „vanu“ institutsioone
korrigeerimiseks. Saksamaa eelistas kahepoolsete lepingute sõlmimist ja vältis kollektiivse julgeolekupoliitika põhimõtteid: Prantsusmaa keeldus paktist (1933). Saksamaa mittekallaletungileping Poolaga 1934. Saksa-Briti mereväekokkulepe (1935). 1935 märtsis kehtestati üldine sõjaväekohustus (1936 muutus kaheaastaseks). 1935 Saari maakond liideti Saksamaa koosseisu. 1936 märtsis Reinimaa militariseerimine. Suurbritannia ja Itaalia mõistsid. Prantsusmaa ja Belgia esitasid kirjaliku protesti. II. Saksamaa tee sõja poole: Oktoobris 1936 antikomintern pakt Saksamaa ja Jaapani vahel, millega Itaalia ühineb 1937. Saksamaa ja Itaalia lähenemine, 1936 Berliini- Rooma telje väljakuulutamine. Suurbritannias appeasement-poliitika Saksamaa suhtes. 13.03.1938 Austria liitmine Saksamaa koosseisu (anschluss)
Peatehased - kõik Tallinnas 3) paberitööstus – Tallinna ja Räpina tehasele lisandusid Venemaa suurim tselluloosivabrik „Waldhof“ Pärnus, paberivabrikud Tallinnas, Kohilas ja Türil ¤ kui pikka aega oli suurimaks tööstuskeskuseks Eestis olnud Narva, siis sajandivahetuseks tõusis esikohale Tallinn ¤ uusi ettevõtteid rajati ka teistesse linnadesse, eriti väärivad märkimist tsemenditehased Kundas ja Aseris ¤ 20. saj teisel kümnendil algas hoogne impeeriumi majanduselu militariseerimine, mistõttu kerkis ka Tallinnasse aastatel 1912-1913 kolm võimsat sõjalaevatehast: Vene-Balti, Bekkeri ja Noblessneri ¤ Eestist oli kujunenud Venemaa üks enamarenenud tööstuspiirkondi, kus üle poole tehastest kuulus vene suurettevõtjaile; Saksa, Prantsuse ja Inglise kapitalile kuulus ¼ tööstusest; neile järgnesid baltisakslased ning alles seejärel eesti väikeettevõtjad
Riigivastase tegevuse eest ka märksa rangemad karistused. Taaselustati kiiresti Kaitseliit. Pärast VS lõppu oli Kaitseliit langenud varjusurma. Ülemaalisest org-st rääkida 20 aastate alguses ei saa. 1924 suvel alustati Kaitseliidu taasloomise katseid. Lõuna-Eestis Ernst Põdderi juhtimisel hakkas asi üsna hästi toimima. Mujal poliitiliste vastuolude tõttu asi eriti ei edenenud. Vasakpoolsed süüdistasid parempoolseid, et nad soovivad endale luua erasõjaväe. Milleks selline militariseerimine jne. Pärast 1925 sai teoks plahvatuslik taassünd. Sündisid naiskodukaitse, noored kotkad, kodutütred (tütarorg-d). 1925 võeti Vähemusrahvuste kultuuri seadus vastu. Seda kasutasid ainult baltisakslased ja juudid. Said oma kultuuri- ja hariduselu juhtida. Neil pidi olema vähemalt 1000 liiget. Teistel vähemusrahvustel ei olnud sellega nii suuri probleeme. Venelased ja rannarootslased elasid kompaktsemalt kui esimesed kaks. Nende käes olid oma ringkondade kohalikud omavalitsused.
Riigivastase tegevuse eest ka märksa rangemad karistused. Taaselustati kiiresti Kaitseliit. Pärast VS lõppu oli Kaitseliit langenud varjusurma. Ülemaalisest org-st rääkida 20 aastate alguses ei saa. 1924 suvel alustati Kaitseliidu taasloomise katseid. Lõuna-Eestis Ernst Põdderi juhtimisel hakkas asi üsna hästi toimima. Mujal poliitiliste vastuolude tõttu asi eriti ei edenenud. Vasakpoolsed süüdistasid parempoolseid, et nad soovivad endale luua erasõjaväe. Milleks selline militariseerimine jne. Pärast 1925 sai teoks plahvatuslik taassünd. Sündisid naiskodukaitse, noored kotkad, kodutütred (tütarorg-d). 1925 võeti Vähemusrahvuste kultuuri seadus vastu. Seda kasutasid ainult baltisakslased ja juudid. Said oma kultuuri- ja hariduselu juhtida. Neil pidi olema vähemalt 1000 liiget. Teistel vähemusrahvustel ei olnud sellega nii suuri probleeme. Venelased ja rannarootslased elasid kompaktsemalt kui esimesed kaks. Nende käes olid oma ringkondade kohalikud omavalitsused.
annaabi.ee 
