Aigar Orav 10c * * 23 100 ² - 25 1735 6,24 , -- 6,6 , 200 - 1586 -- 5,34 -- 120
... : : 7 9 : · 1147 · 1156 ( ) · · 8,9 . : « , ; , ; , .» . . · 1491 · 250 · 6,12 . . . . . · 1586 . · : 40 , 5 , 890 · 1734 . · 200 . · . - . (1762) ... http://www.kreml.ru/ : http://www.tretyakov.ru/ 1755
-- 2235 , 5 19 , -- 3,5 6,5 . , XIX . XIV , XVI 1852 ( ) 20 . . . , , , . 1491 . , . 25 . - . 6 14 . 200 . 1733 1735 . 1737 . ( 11,5 ). - . 1586 . 40 . 5.34 . , . .
. , 1147 . , . , . , . , . 1156 . - . 1 30- 14 , , , . 1367 . 15 , . III , 2,25 . 10 18- . , , 80 , , . 20 , . , , . - , 1326 . 3 , , . . . « ».- - -.- , « , ». 1748 , 200 . 700 . , . , , 1586 . -. 2400 . . -. , 26,5 16 , -. 1555-60 . , , . . , , , , . , . « » , ... . . , . X . 1812 . . , , , , , .
-- , - , - - , . , - -- , . . -- 27,5 . -, - -- , -- . , (II . .). - , ( I . .) , , , . -. 1147 . 1156 850 3 . 16- 18 5 . 14,5 7 . . , . 1238 - . 1264 . 1339 . -- , -- « », 1330 , -- « ».[1] 1933 . , ( ) . XV . 1830--40 . , 1365 , , . , . 1483 . . 1501--03 , . XX , , 1905 . , . 1929 . 1367 , , ( , ). -- « ». XV . (1475--79), (1484--89), (1487--91), (1505--08) -- ( ) . 1485--95 , III, : , . 1508-- 16 , ...
astronoomia) O 1501-1503 Padova Ülikool (meditsiin, matemaatika) O 1503 sai Ferrara Ülikoolist kirikuõiguse doktori kraadi Pildid Johannes Kepler O Sündis 27.detsember 1571 Weil der Stadt’is O Suri 15.november 1630 Regensburg’is O Saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof O Tegi tööd optika alal ning aitas ligimiteerida avastusi Õpingud O 1584 Adelbergi Kloostrikool O Lõpetas grammatikakooli ja ladinakooli O 1586 Maulbronni Evangeelne Seminar O 1589 Tübingeni Ülikool (teoloogia) O Õppis Ptolemaiose- ja Koperniku maailmasüsteemi Kepleri seadused O Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike O Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad O Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid Pildid Kasutatud kirjandus O http://et.wikipedia.org/wiki/M iko%C5%82aj_Kopernik O http://et
rasked esemed langevad Maa poole ühesuguse kiirusega. Aastal 1583 sai Galilei tuttavaks Toskaania õukonnamatemaatikuga ning sattus vaimustusse matemaatikast. Ülikoolis hakkas ta nüüd käima matemaatikaloengutel. Isa ei nõustunud eriala vahetamisega ja aastal 1585 lahkus Galilei ülikoolist ilma kraadita. Iseseisva elu algus Pärast Pisast lahkumist püüdis Galileo Galilei elatada end matemaatika ja loodusteaduste eraõpetajana Firenzes. Aastal 1586 viis ta läbi oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse ning alustas märkmete tegemist, millest hiljem vormusid Galilei tuntud teosed. Tasapisi hakkas tema kuulsus loodusfilosoofina levima. Sõprade abil saigi ilma mingi kraadita Galilei Pisa Ülikooli matemaatikaprofessoriks. Galilei võttis enda juurde elama rikkaid üliõpilasi, õpetades neid ka väljaspool loenguid. Õpetus, mida ta eraviisiliselt jagas, erines tunduvalt ülikooli ametlikust programmist.
Elulugu sünd ja perekond · Sündis 15.02.1564 Pisas, Itaalias · Frienze õukonnamuusiku Vincenzio Galilei ja tema abikaasa Giulia esimene laps · Galileol oli üks vend ja kaks õde Elulugu - haridustee · Esmase hariduse andis isa ise · Vallombrosa kloostrikool 1575 · Pisa Ülikool meditsiin 1581 · Pisa Ülikool matemaatika 1583 Elulugu iseseisev elu · Matemaatika ja loodusteaduste eraõpetaja · Esimene iseseisev teaduslik uurimus 1586 · Tema loodusfilosoofia levimine · Pisa Ülikooli matemaatikaprofessor 1589 Elulugu Pisa periood 1589-1591 · Legend Pisa tornist raskuste alla viskamise kohta · Pisa torni eksperimendi toimumine 1612 Elulugu Padova periood 1592- 1610 · Galileo määrati Padova Ülikooli professoriks 1592 · Supernoova ilmumine ja aristotelliku taeva täiuslikkuse doktriini ründamine 1604 Elulugu - lapsed · Veneetsiast pärit Maria Gamba
RENESSANSIAJASTU MUUSIKA (14.-16. saj) Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Martin Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. BAROKKMUUSIKA (16. saj. lõpust 18.saj. keskpaigani) Orlandus Lassus oli esimese põlvkonna saksa barokkheliloojate õpetajaks Samuel Scheidt (1587-1654) Johann Hermann Schein (1586-1630) Heinrich Schütz (1585-1672) Saksa kuulsamad heliloojad: Johann Sebastian BACH ( 1685 1750 ) Looming on põhiliselt vaimulik Tuntumad teosed: "Matteuse passioon" , "Missa h-moll" George Friedrich HÄNDEL ( 1685 1795 ) Loomingus domineerivad ooperid ja oratooriumid Tuntumad teosed: Orkestrisüit "Tulevärgimuusika" Ooper "Rinaldo" Oratoorium " Messias
Poola-Leedu ja Rootsi olid liitlased. Selle tulemusena sõlmiti 1582 Poola-Leedu ja Venemaa vahel Jam Zapolski vaherahu. Lõuna-Eesti läks Poola- Leedu koosseisu. 1583. aasta maikuus sõlmiti Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Põhja-Eesti läks Rootsi koosseisu. Sellega lõppeski Liivi sõda. 1585. aastal 28. detsembril Pljussas pikendatud vaherahulepingu kohaselt, pikenes Moskvas tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel sõlmitud vaherahu veel 4-ks aastaks, alates 6. jaanuarist 1586 kuni 6. jaanuarini 1590. aastani. Enamjaolt võitlesid eestlased Eestimaal koos nendega, kelle võimu all nad olid. Kõik algas sellest, et meil oli Venemaaga relvakonflikt. Lõpuks Eestimaa jagunes 3. kuningriigi vahel ära: Põhja-Eesti ja Hiiumaa Rootsile, Lõuna-Eesti Poola-Leedule ning Saaremaa Taanile. Kasutatud materjal: 1) Eesti ajalugu I (muinasajast 19. sajandi lõpuni) õpik 2) Oma vihik 3) https://et.wikipedia.org/wiki/Vene-Liivi_s%C3%B5da
kui väiksemad ja just täpselt nii palju kõrgemal, et nad langeksid maha täpselt samal ajal kui kergemad. See aga pidas Galilei ebatõenäoliseks, millest ta järeldas, et Aristotelesel pole õigus ning kerged ja rasked asjad langevad Maa pole täpselt ühe ja sama kiirusega.Paraku ei nõustunud isa erialavahetusega ja 1585 lahkus Galilei Pisa Ülikoolist ilma kraadita. Pärast Pisast lahkumist püüdis Galileo Galilei elatada end matemaatika ja loodusteaduste eraõpetajana Firenzes.Aastal 1586 tegi ta oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse (see puudutas hüdrostaatikat) Galileo Galilei selle Pisa perioodi kohta on legend, et ta viskas Pisa viltusest tornist alla raskusi ja jälgis, kuidas need maapinnale jõuavad. Galilei ise ei räägi kuskil, nagu oleks ta sellist eksperimenti teinud. Legend pärineb Galilei viimase õpilase ja sekretäri Vincenzo Viviani sulest, kes polnud sel ajal veel sündinud, aga lasi Galileo Galileist kirjutades oma fantaasial üsna vabalt lennata
kooli tehnikale; muusika maneerlik, peen, keeruline(musica reservata); zanrid: motett, madrigal, ricercar(pillidele) Orlando de Lasso/ Orlandus Lassus(1532-1594) 5. põlvkond; üks isikupärasemaid heliloojaid; tema loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti Madalmaade vokaalpolüfoonia, suur tähendus saksa muusika edasisele arengule; muusika on jõuline, värvirohke, julge, impulsiivne; zanrid: ilmalik laul, missa, motett, villanella, sansonett Veneetsia koolkond: Andrea Gabrieli(1520-1586) missa, psalm, motett, oreli- ja ansamblimuusika Giovanni Gabrieli(1555-1612) (A. Gabrieli vennapoeg) tseremoniaalmuusika (mitme koori) Giovanni Pierluigi da Palestrina(1525-1594) looming tasakaalukas ja konservatiivne; zanrid: missa, motett, hümn, magnificat, ilmalik ja vaimulik madrigal. Clement Janequin sansoonizanri kuulsaim esindaja Hans Sachs kuulsaim meistersinger John Taverner(1490-1545) 16. sajandi 1. poole väljapaistvaim inglise helilooja; 8 missat ja 28 motetti
"Liber Census Daniae" (Taani hindamisraamat), on Pühajõe küla suurusega 6 adramaad (tol ajal tähendas see 6 talu). Varasematele asulate olemasolule viitavad aga mitmed ohvrikivid, kivikalmed, rauasulatuskoht Päites, tarbeesemete juhuleiud jm. Pühajõe külale järgmistena on esmakordselt nimetatud Mägara küla 1354. aastal ja enamuse külasid 16. sajandi l poolel. Esmaselt on nimetatud Päite mõisa 1534. aastal, teisena Kollota (hiljem Voka) mõisa aastal 1586. Talude päriseksostmine algas aastal 1858, kui Päite talupoeg Mart Otto sai Toilas Nisumaa ja Rukkimaa talude omanikuks. Sellega algas siin teoorjuslikult mõisamajanduselt üleminek kapitalistlikule tootmisele. Põhjarannikul Tallinn-Narva maantee ääres kõrgel klindil ja ka selle all mere kaldal asus juba 19. sajandil Männiku kaluriküla. Sajandi teisel poolel hakkasid eelnimetatud maantee
Manerism Itaalias Üldiseloomustus: Kunstiperiood pärast kõrgrenessanssi 16. sajandi viimasel veerandil. Manerism on pärast kõrgrenessanssi kujunenud kunstistiil, mille puhul eemalduti renessansi ideaalidest. 19. sajandil oli sellel sõnal halvustav tähendus ja seda perioodi peeti kunstiajaloo langusajaks. Tänapäeval peetakse seda teistsuguste taotlustega kunstiks ning see on paljudele isegi huvitav. Omaette väärtusena hinnati keeruliste tehniliste ülesannete lahendamist. Vastupidiselt renessansile kaugeneti loodusest ja antiikkunstist ning ei taotleta enam harmooniat ja sümmeetriat. Kunstnike isiklikku omapära ja fantaasia otsimine, mis viis kummaliste kujundite loomiseni. Peenutsev ilustamine ja elegantsusetaotlus. Usuliselt ükskõiksed või vastureformatsiooniga ühinevad kunstnikud. Ruumikujutuse ähmastumine, seletamatu päritoluga valguse...
Võibolla oli Kolgal ikkagi saadud ametlik luba kloostri rajamiseks, kuid see jäi lihtsalt realiseerimata? Ilmselt oleks olnud auasi tõestada tütarkloostri olemasolu, oleks olnud märk edukast tegevusest ja misjonitööst? Kuid ikkagi jääb õhku küsimus, mil viisil Kolga majanduskeskus kloostrina funktsioneeris? Kas olid ilmikvennad võtnud üle vaimulike vendade rolli usuelu juhtimisel (omasid Kuusalu kirikut) või elas Kolgas ka vaimulikke vendi? H.Üprus kirjutab: ,,1586. a. olid ehitised Kolgas säilinud esialgsel kujul. Lundi Ülikooli raamatukogus on nimistu, kus on loetletud loss ühtlasi ka ,,kindlusruum", leivaküpsetusruum, väravapealne ruum, keldrid, millede lähem asukoht on määratlemata, õlleköök, viljaait, elamisait, kaeraait, karjaõu ja tall". /Üprus 1956, lk 5/ Enamik on majanduskeskusele kohaselt puhtal kujul majandushooned, ei ole ei kloostrikirikut, kabelit ega muid kloostriruume-hooneid, mis olid olemas Padise kloostril
12.2004) 7 Lisa 1 Kinnis- ja vallasvara notariaalselt tõestatud ostu-müügitehingute arv Eestis 2003. aastal Maakond Ostu-müügilepingud kokku Harju 20900 Ida-Viru 4779 Tartu 4727 Pärnu 3503 Lääne-Viru 2298 Viljandi 1601 Rapla 1586 Võru 1552 Valga 1460 Jõgeva 1017 Lääne 910 Järva 883 Saare 750 Põlva 700 Hiiu 306 Allikas: /3/ 8 Lisa 2 Esmaselt registreeritud uute sõiduautode arv Eestis 1995-2003 Aasta Sõiduautode arv 1995 3091
Vallombrosa kloostri kool meeldis mungalik eluviis ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordusse Aastal 1581 asus seitsmeteistaastane Galilei Pisa Ülikoolis meditsiini õppima Aastal 1583 sai Galilei tuttavaks Toscana õukonnamatemaatikuga ning sattus vaimustusse matemaatikast meditsiiniloengute asemel matemaatikaloengud Ülikoolist lahkus kraadita matemaatika ja loodusteaduste eraõpetaja Firenzes Hakkas tegelema teadusliku uurimisega Aastal 1586 tegi ta oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse (see puudutas hüdrostaatikat) Tasapisi hakkas tema kuulsus loodus filosoofina levima 1589 Pisa Ülikooli Matemaatikaproffessoriks Vabalangemise uurimine Aastal 1592 saavutas Galilei enda määramise Padova Ülikooli matemaatikaprofessoriks. Vabam õhkkond teaduslikuks tööks Pidas oma elu õnnelikumaks perioodiks Siin valmisid Galilei mitmed tähtsamad leiutised
9 köiteline laulukogu Ajalooline taust Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) laostas Saksamaamuusikaelu hääbumine Pikka aega Saksamaa muusikas konservatiivne stiil, ilmusid hilisrenesanssi stiilijooni. 17.sajandi teisel poolel ilmus teisigi uues stiilis teoseid, mis kasutasid : Soololaulu Generaalbassi (basso continue ) Veneetsia mitmekooritehnikat Värvikaid pillikoosseise Johann Herman Schein (1586-1630) · Õukonna kapellmeister Weimaris 1615 · Kantor Leipzigi Tooma kirikus 1616-1630 · Kirjutas seltskonnamuusikat, laule, instrumentaalsüite, koorimotette ja vaimulike kontserte · Pani aluse Saksa kirikukantaadile ,,Opella Nova" (I 1618 ; II 1626)- kogumik vaimulikke kontserte 1-2 lauljale, 1-2 meloodiapillile ja basso continuole Samuel Scheidt (1587-1654) Alustas õukonnamuusikuna Halles Halle linna muusikadirektor 1628-1630
Ivan IV ütleb: tuleme ja võtame ise. 3.Liivi sõja ajend: Tartu maks . 4. Liivi sõja personaalia: Ivan IV Vene tsaar (1533 1584 ) Gustav I Vasa ( 1523 1560 ) - Rootsi kuningas Erik XIV ( 1560 1568 ) - Rootsi kuningas Johan III ( 1568 1592 ) - Rootsi kuningas Pontus De la Gardie Rootsi väepealik Sigismund II August ( 1544 1572 ) - Rzeczpospolita ( Poola Leedu ) kuningas Stefan Batory ( 1576 1586 ) - Rzeczpospolita kuningas Christian III (1534 1559 ) - Taani kuningas Frederik II ( 1559 1588 ) - Taani kuningas hertsog Magnus ( 1570 1577 ) - Taani kuninga Frederik II vend, Liivimaa kuningriigi kuningas Wolter von Plettenberg ( 1494 1535 ) - Liivimaa ordumeister Wilhelm Fürstenberg ( 1557 1559 ) - Liivimaa ordumeister Gotthard Kettler ( 1559 1592 ) - Liivimaa viimane ordumeister, I Kuramaa hertsog 4
palkade ja tööjõukulu kasvuna. 3. 2014 aasta keskmine brutokuuplak ja kuutööjõukulu töötaja kohta 4 Tabel 1: Keskmine bruto- ja netokuupalk põhitegevusala järgi (Lebedev, 2016) Kõik tegevusalad kokku arvestades on Eestis keskmine brutopalk kuus 1005 ja keskmine tööjõukulu töötaja kohta 1057. Kõige suurema keskmise brutopalgaga valdkonnad eestis on ,,finants- ja kindlustustegevus" ning ,,info ja side", vastavalt 1704 ja 1586 eurot kuus. Nendes valdkondades on ka suurim keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus: 2340 ja 2191 eurot. 5 Kõige madalama keskmised palgaga valdkonnad on ,,muud teenindavad tegevused" ja ,,majutus ja toitlustus", vastavalt 557 ja 629 eurot kuus. Tööjõukulud on 749 ja 846 eurot kuus töötaja kohta. Üldiselt võib öelda, et 52% inimesi saavad keskmisest brutopalgast kõrgemat palka ja 48%
ära. Ta tahtis, et pojast saaks kangakaupmees, kuid Galileo sooovis alustada teaduslikku karjääri. Haridus 1581. aastal, astus ta 17-aastasena Pisa ülikooli ning hakkas õppima meditsiini. Aastal 1583 kohtus Galileo Toscana õukonnamatemaatikuga ning sattus matemaatikast vaimustusse. Ta hakkas meditsiiniloengute asemel matemaatika loengutel käima. Isa polnud sellega nõus ja Galileo lahkus ülikoolist ilma kraadita. 1586. Aastal tegi ta oma esimese uurimuse hüdrostaatika kohta. Tema kuulsus loodusfilosoofina levima. 1589. Aastal sai ta Pisa ülikooli matemaatikaprofessoriks . Ajalugu Levib legend, et Galileo viskas Pisa tornist alla raskusi ja jälgis kuidas need maapinnale jõuavad. Aastal 1592 määrati Galileo Padova Ülikooli matemaatikarofessoriks, kus oli palk mitu korda suurem. Seal valmisid mitmed tema leiutised ning ta hakkas koguma materjali, mis hiljem tegid ta maailmakuulsaks
Kõige praktilisemalt tuli esile kaks ülesannet: üles ehitada ja korda seada sõjas hävinud kirikuhooned ja varustada kogudused vaimulikega. Agricola mõistis, et ta vajas aadli toetust, kuid aadli kaasatõmbamine oli praktiliselt võimatu. Aastal 1584 läkitas Agricola kõigisse Eestimaa nelja maakonda poliitilise deklaratsiooni, milles ta käsiltes momendi kõige akuutsemaid küsimusi. Ilma kirikuhoonete ja vaimuliketa ei olnud kiriku tegutsemine mõeldav. 6. jaanuaril 1586 anti Agricolale täitmiseks ,,Instruktsioon"- pikk ja põhjalik instruktiivne tegevuskava luteri kiriku kindlustamiseks. Pikemalt peatus dokument kiriku sissetulekute kindlaksmääramisel; dokumendi kohaselt pidi igas kirikus olema nimestikud ristitute, laulatatute ja surnute kohtae(meetrikaraamat). ,,Instruktsioonile" lisandus ,,Korraldus" kuidas toimida laastatud kirikute ja koolide kordaseadmisel, samuti kirikukohtu ja konsistooriumi töö korraldamisel
Aastal 1581 Vincenzo saatis Galileo tagasi Pisa,et elada uuesti Muzio Tedaldi juures ja registreeruda meditsiinilise taseme juures Pisa ülikooli. Teda huvitas sellel ajal hoopis Aristotelese ideede vaidlemine kui arstiteadus.Varsti hakkas ta meditsiini loengute asemel matemaatika loengutel käima, kuid isa polnud sellega nõus ja ta lahkus Pisa ülikoolist ilma kraadita. Kui ta Pisast lahkus üritas ta ennast elatada matemaatika ja loodusteaduste eraõpetajana. 1586 tegi ta oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse.Need märkmed mis ta tegi nendest tulid tema tuntud teosed. Ta sai ilma kraadita Pisa ülikooli matemaatika professoriks aastal 1589. ta ei tulnud selle palgaga eriti välja, sellepärast võttis ta rikkaid õpilasi enda juurde elama ja õpetas neid väljas pool kooli. Galileo viskas Pisa viltusest tornist alla raskusi ja vaatas kuidas need allalangesid. 3
ruumikujundus ebamäärane □ omane külmade toonide domineerimine, leegitsevad värvid – külm kollane ja sinine, punane ja roheline; rahutu valgus □ pintslilöök pastoosne ja vaba □ portreedes on El Greco peenetundeline, kuigi subjektiivne; kujutatud isikud näivad rangete, kinniste ja külmadena. EL GRECO teoseid: „Toledo äikeses“. Krahv Orgazi haudapanek Krahv Orgazi matus (detail) 1586–1588 Maarja-Magdalena 1576-1578 Ülesanne: Leida Inernetist, kes oli Maarja Magdaleena ja mis on tema atribuudid? http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikku ltuur/uus_testament/maarja_magdaleena.php Veronica 1576-79 Ülesanne: Vasta küsimuse: Miks peetakse Veronicat kaastundlikuks naiseks? http://kristlus.varstukk.edu.ee/kris tlikkultuur/puehakud/naispFChakud/pF Cha_veronica.php St. Sebastian 1576-79 Ülesanne:
2.3. Linnaõiguse reformatsioon Rooma õiguse retseptsioon. 3. Lüübeki linnaõigus 3.1. Lüübeki linnaõiguse teke Lübecki linnaõigus tekkis 12. sajandi keskel Saksamaal ning kujutas endast linnas kehtinud tavaõiguse ülestähendamist. Lübecki linnaõiguse ajalugu algas Heinrich Lõvi akti iura civitatis honestissima'ga. Lübecki linnaõiguse õitseaeg kuulub 14.-15. sajandisse, kuid kuni 16. sajandini puudub ühtne tekst, st kasutati erinevaid käsikirjalisi õiguskoodekseid. 1586. aastal ilmub esmakordselt trükis uus süsteemne redaktsioon, mis oli ka ülem-saksakeelne (varasemad redaktsioonid olid ladina või alam-saksakeelsed). 1586. aastal ilmunud trükises oli 418 artiklit, 6 raamatut ja 61 peatükki. Tegelikult tuleb silmas pidada, et keskaegsed koodeksid ei olnud süstematiseeritud nagu meie tänapäevased õigusaktid. Lübeckis ei ole meieni säilinud ühtegi käsikirjalist Lübecki linnaõiguse koodeksit.
1587 Hertsog Magnus Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ja Liivimaa kuningas 1570-1577 Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööline; moodustas Tallinna põgenenud talupoegadest linna kaitseks väesalga; ,,Eestimaa hannibal" Sigismund II August Poola kuningas (1548-1572); sõlmis Poola ordu ja peapiiskopiga protektsioonilepingu Stefan Batory Poola kuningas (1576-1586); sundis venelased Liivimaalt taanduma; sai kätte kogu Vana-Liivimaa lõunaosa Jam Zapolski vaherahuga 3. Liivi sõja puhkemise põhjused, osalejad, tulemused Põhjused : Tartu maksu maksmata jätmine; Venemaa välispoliitika allutada Läänemere idarannik; Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus; Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas Osalejad : Liivimaa, Moskva suurvürstiriik, Poola-Leedu, Taani, Rootsi
XVII века. Из общего ансамбля выделяется Никольская башня, которая в начале XIX века была перестроена в готическом стиле. Царь-пушка Царь-пуошка — средневековое артиллерийское орудие (бомбарда), памятник русской артиллерии и литейного искусства, отлитое из бронзы в 1586 году русским мастером Андреем Чоховым на Пушечном дворе во времена правления царя Фёдора Ивановича. Приложение 7 Стены и башни Кремля Царь-пушка Истользованная литература 8 www.ru.wikipedia.org/wiki/Московский_Кремль http://tours.kremlin
Kaotati hulk mehi ja rängalt laastati maad 1708.1720 aastal teineteisele järgnenud nälg ja katk. Eestlaste arv oli sama suur kui muinasaja lõpul- 150 000 170 000 hinge. ÜLEMINEKUAEG Stefan Battery- Poola kuningas. Ivan Julm- venemaa tsaar Johan III rootsi kuningas 1582 poola ja vene vahel sõlmiti Jam Zapolski vaherahu 1583- Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiti Pljussa vaherahu. Põhja-Eesti Rootsile, Saaremaa taanlastele, ja lõuna-eesti poolale. 1586 aastal suri Stefan Battory ja troonile tõusis Rootsi kuniga Johann III poeg Sigismund III. 1592 aastal suri ka Johann III ja Rootsi kuningaks sai Sigismund III. Rootsit alitses tema onu Södermanlandi hertsog Karl sel ajal kui teda polnud, aga nende omavaheline suhtlemine teravnse. Poola tahtis läbi Tartu endale alistata Venemaa, kuid enne seda oli vaja Lõuna Eesti taas katoliiklikuks muuta. 1583. hakkasid levitama Tartusse katoliiklikust jesuiidid.
matemaatikast. Ülikoolis õpitava meditsiini asemel hakkas ta käima matemaatika loengutes. Vincenziole ei meeldinud Galileo käitumine ja ta pidi lahkuma Pisa Ülikoolist 1585. aastal ilma kraadita. 4 Iseseisva elu algus Kuna Galileo lahkus ülikoolist, pidi ta ise endale elatist teenima hakkma. Algselt proovis ta ennast elatada matemaatika ja loodusteaduste eraõpetajana Firenzes. 1586. aastal tegi ta oma esimese isikliku katse hüdrostaatika teemal, tehtud märkmetest ilmus hiljem ka Galileo tuntud teosed. Tema teadmised loodusteadustest levisid kiiresti. Suureks abiks oli talle tema isalt päritud oskus veenda mõjukaid inimesi. Tänu neile sai ta ilma igasuguse kraadita Pisa Ülikooli matemaatikaprofesoriks, kelle tööülesannete alla kuulus ka astronoomia ja loodusfilosoofia, mis tähendas peamiselt füüsikat. Kuna
ajal. Büst rinnakuju. Skulptuur, mis kujutab inimese pead ja ülakeha , kuid ilma käteta. 9. Tallinna Toomkirikus asuvad ... Toomkirik oli Eestimaa Rüütelkonna matmispaik. Eelkõige oli see mõeldud Toompea Maarja gildi liikmetele. Kirikusse on maetud ka 2 admirali (S.Greigh, A.J. von Krusenstern). Kiriku seintele on paigutatud 107 vappepitaafi 16.-19.sajandist, vanim säilinud 1586.a. Mitmed Ackermanni töökojast 17.saj lõpust. Uuemad 19.sajandi keskpaigast. Stiililiselt barokist kuni klassitsismini, väheste autorid on teada. Kirikus on näha ka harva esinevaid elemente looze. Mannteuffelite perekonnalooz asub lõunalöövis, pärineb 17.saj.ja on barokne. Patkulite looz on 18.saj. klassitsism ja asub kantsli vastas. Veel tähelepanu äratavaid kunstiteoseid toomkirikus:
Aastal 1583 sai Galilei tuttavaks Toskaania õukonnamatemaatikuga ning sattus vaimustusse matemaatikast. Ülikoolis hakkas ta nüüd käima meditsiiniloengute asemel matemaatikaloengutel. Paraku ei nõustunud isa eriala vahetamisega ja aastal 1585 lahkus Galilei Pisa Ülikoolist ilma kraadita. Iseseisva elu algus Pärast Pisast lahkumist püüdis Galileo Galilei elatada end matemaatika ja loodusteaduste eraõpetajana Firenzes. Aastal 1586 viis ta läbi oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse (see puudutas hüdrostaatikat) ning alustas märkmete tegemist, millest hiljem vormusid Galilei tuntud teosed. Tasapisi hakkas tema kuulsus loodusfilosoofina levima, abiks oli ka isalt päritud oskus leida mõjukaid sõpru. Nende abiga saigi ilma mingi kraadita Galilei 1589 Pisa Ülikooli matemaatikaprofessoriks (selle professuuri alla kuulusid ka astronoomia ja loodusfilosoofia, mis tähendas peamiselt füüsikat)
rasked esemed langevad Maa poole ühesuguse kiirusega. Aastal 1583, sai Galilei tuttavaks Toskaania õukonnamatemaatikuga, ning sattus vaimustusse matemaatikast. Ülikoolis hakkas ta nüüd käima meditsiiniloengute asemel matemaatikaloengutel. Paraku ei nõustunud isa eriala vahetamisega ja aastal 1585 lahkus Galilei Pisa Ülikoolist ilma kraadita. Pärast Pisast lahkumist, püüdis Galileo Galilei elatada end matemaatika ja loodusteaduste eraõpetajana Firenzes. Aastal 1586, viis ta läbi oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse (see puudutas hüdrostaatikat), ning alustas märkmete tegemist, millest hiljem vormusid Galilei tuntud teosed. Tasapisi hakkas tema kuulsus loodusfilosoofina levima, abiks oli ka isalt päritud oskus leida mõjukaid sõpru. Nende abiga, saigi ilma mingi kraadita Galilei,1589 Pisa Ülikooli matemaatikaprofessoriks (selle professuuri alla kuulusid ka astronoomia ja loodusfilosoofia, mis tähendas peamiselt füüsikat)
- sõjategevuse eest põgenenud inimesed; - sõjategevuses tapetud; - nälga ja katku surnud inimesed. 2.2. Liivi sõja tulemused 1568 tõusis Rootsis riigipöörde tulemusena võimule Poola kuninga õemees Johan III (valitses 1568–1592), mille tulemusena Rootsi – Poola suhted paranesid. 1569 reorganiseeriti Leedu – Poola personaalunioon ümber aadlivabariigiks – Rzeczpospolita. Kui selle etteotsa valiti Stefan Batory (valitses 1576 – 1586), siis alustati aktiivset sõjategevust Vene vägede vastu. Rootsi ja Poola alustasid edukalt alade tagasivallutamist, mis viis Venemaaga rahulepingute sõlmimiseni. Ülesanne: täitke õpiku abil tabel Liivi sõda lõpetavate rahulepingute kohta. Rahuleping Kelle vahel Territoriaalsed (aasta)? sõlmiti? muutused? Taani säilitas Liivi sõja tulemusena oma valdused Saaremaal
Kuid just see mõtetustega mängimine oli talle toonud kuulsuse Itaalia tuntuimate matemaatikute seas. Näiteks Giuseppe Moletti, Guidubaldo del Monte ning isa Christoforo Clavie hulgas. Ta oli nendega kirjavahetuses ning edastas neile oma katsete tulemusi. Nemad nimetasid Galileod " tänapäeva Archimedeseks ". Pärast Pisast lahkumist proovis Galileo end elatada matemaatika ja loodusteaduse eraõpetajana Firenzes. Aastal 1586 viis ta läbi oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse mis puudutas hüdrostaatikat. Ta alustas märkmete tegemist, millest hiljem kujunesid välja Galilei tuntud teosed. Vaikselt hakkas tema kuulsus loodusfilosoofina levima, abiks oli ka isalt päritud oskus leida mõjukaid sõpru. Nende abiga saigi ilma mingi kraadita Galileo 1589 Pisa Ülikooli matemaatikaprofessoriks (selle professuuri alla kuulusid ka astronoomia ja loodusfilosoofia, mis tähendas peamiselt füüsikat). Erinevalt
Ainuke küla Toila vallast, mida mainitakse Taani hindamisraamatus, on Pühaje küla suurusega 6 adramaad (tol ajal tähendas see 6 talu). Varasematele asulate olemasolule viitavad aga mitmed ohvrikivid, kivikalmed, rauasulatuskoht Päites, tarbeesemete juhuleiud jm. Pühaje külale järgmistena on Mägara küla mainitud 1354. aastast ja teisi külasid 16. sajandi I poolel. Päite misa on esmakordselt nimetatud 1534. aastal, Kollota (Voka) misa aastal 1586. Sillamäed on kirjalikult esimest korda nimetatud 1502. a., mil selles paigas oli kõrtsikoht. 19. sajandi teisest poolest on Sillamäe tuntud suvituskohana, mis võlus puhkajaid oma mitmekesise looduse ja rahuga. Erinevalt linnalisest Narva-Jõesuust olid siin puhkajate tarbeks välja ehitatud privaatsemad suvemajad (ligi 100), mida omanikud hooajal välja rentisid. Sillamäel on suvitanud paljud vene haritlased ja loovisikud. 1868.a. puhkas Sillamäel näiteks vene helilooja Pjotr
võttis endale peale vara ka maa-alad rootsist saab luterlik ehk protestantlik riik armee kaaajastamine ehk uuendamine vaenlase Taani vastu (Taani territoorium oli ka rootsi aladel valitava monarhia asemele päritav monarhia pojad Erik, Johan ja Karl said kõik kuningateks (Karl XIV) tatarlased väga oluline jõud liivi sõja sündmustes olulised sündmused Stefan Batory poola kuningas ja leedu suurvürst (1576-1586) ebastabiilses ja ebaühtses Vana-Liivimaas seisavad jõud vastu väga tugevatele vastastele, kes on aina tugevnenud, aga Liivimaa ei saa endaga hakkama, naabrid hakkavad seda nõrkust osavalt ära kasutama 1558. juulis alistub tartu moskvaga oli alati kuidagi kokkuleppele saadud, aga nüüdsest enam mitte tartu piiskopkonnaga on kõik saare-lääne piiskopkond tahab oma valdused rahaks teha ning müüb need Taani kuningale, kes ostab need oma vend hertsog Magnusele
100) 1584. a. augustis saabus Tallinna kaks aastat varem Turu kooli rektori kohalt Eestimaa piiskopiks määratud magister Christian Michael(is) Agricola, Soome usupuhastaja Mikael Agricola poeg, kes oli õppinud Leipzigi ja Wittenbergi ülikoolis. Piiskop Agricola rakendas siin Rootsi 1575. a. kirikukorra, mille kohaselt hakati vaimulikkonnalt nõudma korralikumat kirikukirjade pidamist. Need nõudmised ei jäänud ainult paberile, vaid nende täitmist hakati kontrollima visitatsioonidel. 1586. a. algul koostas piiskop instruktsiooni “kirikureformatsiooniks ja hilisemaks üldvisitatsiooniks”, milles nähti ette iga-aastane visitatsioon kõigis Eestimaa kirikutes. Visiaatoritel tuli aru pärida ka koolide olemasolu kohta. Tuli uurida, kas ei ole andekaid talupoegade lapsi, keda võiks saata 5 Tallinna toomkooli või Haapsalu linnakooli, et neid valmistada vaimuliku kutseks.
(murrak) murrakut) LÄTI MAATUNDMINE BALTI · Kursi Kurzeme HÕIMUD · Zemgali Zemgale · Latgali Latgale · Seli Selija 16. sajand · Esimesed lätikeelsed tekstid · 1525.a esimene lutelik raamat Liivimaa keeltes · 1585.a katolik katekismus · 1586.a luterlik katekismus GEROG · Läti päritolu preeser ELGER · 1621.a ,,Geistliche catolische Gesänge" (1582 1672) · Alamsaksa keel ei sobi läti keele süsteemile · Valis poola ortograafia · Märkis sõnadel käändelõpu GEORGIUS · Baltisakslane MANCELIUS · Tõlkija (1593 1654) · TÜ rektor ja professor · ,,Lettisch Vade mecum" (1631) · Sõnastik ,,Lettus"
Lähtub Madalmaade koolkonna helikeelest. Säilinud 104 missat, ~400 motetti. Palestrina, Missa Papae Marcelli, Kyrie Veneetsia koolkond Veneetsia koolkonna all mõeldakse täpsemalt 16. saj. II poolel Veneetsia Püha Markuse (San Marco) kiriku ümber koondunud heliloojate tegevust. Koolkonna rajaja: Adrian Willaert (~148090 1562) (Madalmaade koolkonnast) Tähtsamad heliloojad: Andrea Gabrieli (~1510 1586) Giovanni Gabrieli (1557 1612) Claudio Monteverdi (1567 1643) (on ühtlasi ooperizanri rajajaid) Veneetsia koolkonna iseloomulikud jooned: aluseks on Madalmaade koolkonna polüfooniline helikeel pillide rohke kasutamine pillide ja lauljate paigutamine ruumis laiali, eri rõdudele erinevate koosseisude (kooride) vaheldamine piano ja tutti vastandamine stile concertato s.o alus uue, barokkstiili kujunemisele
põlisrahvakeelsele kooliharidusele. 1583. aastal avati jesuiitide poolt Eesti esimene gümnaasium. (Arjakas, Laur, Lukas, Mäesalu, 1991) Liivi sõja tulemusena jagati Eesti alad kolme kuninga vahel. Põhja-Eesti jäi Rootisine, Lõuna- Eesti Poolale ja saared Taanile. Rootsi krooni alla läinud Põhja-Eestis leidsid järjest laiema leviku reformatsiooniideed. Õnneliku juhuse tõttu pandi Eesti kirikuasju pärast Liivi sõda ajama Christian Agricola (15511586), kes oma isa, Turu piiskopi Mikael Agricola, vahendusel tundis hästi Rootsi kiriku- ja koolikorraldust. Christian Agricola 1586. aastal koostatud instruktsiooni kohaselt tuli kiriku reformimisel pöörata vajalikku tähelepanu ka nende juures asuvatele koolidele, vastutus laste koolitamise eest pandi kogudusele. Muutuste tulemusena, nagu tõdevad Eesti kooli arengut uurivad ajaloolased, oli kirikukoolide õppetöö tase 17. sajandi alguse linnades Lääne-Euroopa protestantlike maade tasemel
1510 0,74 1512 0,67 1514 0,6 1516 0,54 1518 0,48 1520 0,41 1522 0,34 1524 0,28 1526 0,21 1528 0,15 1530 0,09 1532 0,02 1534 -0,05 1536 -0,11 1538 -0,17 1540 -0,24 1542 -0,29 1544 -0,36 1546 -0,42 1548 -0,49 1550 -0,55 1552 -0,61 1554 -0,67 1556 -0,73 1558 -0,79 1560 -0,86 1562 -0,92 1564 -0,98 1566 -1,04 1568 -1,1 1570 -1,15 1572 -1,21 1574 -1,28 1576 -1,34 1578 -1,39 1580 -1,45 1582 -1,51 1584 -1,57 1586 -1,63 1588 -1,69 1590 -1,74 1592 -1,8 1594 -1,85 1596 -1,91 1598 -1,96 1600 -2,02 1602 -2,08 1604 -2,14 1606 -2,19 1608 -2,25 1610 -2,3 1612 -2,35 1614 -2,4 1616 -2,45 1618 -2,49 1620 -2,55 1622 -2,6 1624 -2,65 1626 -2,7 1628 -2,75 1630 -2,79 1632 -2,84 1634 -2,89 1636 -2,93 1638 -2,97 1640 -3,03 1642 -3,07 1644 -3,11 1646 -3,16 1648 -3,2 1650 -3,24 1652 -3,29 1654 -3,32 1656 -3,37 1658 -3,41 1660 -3,45
anabaptistid ja kalvinistid. Katoliku usk püsis aga edaspidigi olulisel kohal ka suurima reformatsiooni ulatuse ajal polnud isegi põhjaprovintsides üle poolte kalvinistid. 43) Millised olid jesuiitide ordu ülesanded? Jesuiidid tegelesid roomakatoliku usu kindlustamisega Euroopa riikides. Nad jõudsid mitmesse kuningakotta pihiisade, nõunike ja troonipärijate kasvatajatena. Nt. kui veel 1586. aastal olid Leedu senati kahekümnekolmest liikmest kolmteist protestandid, siis 1632. aastaks olid kõik senaatorid katoliku usku. 44) Milles seisnes pildirüüste? Madalmaades üritas Felipe II võimu tugevdada vastureformatsiooniga. Selle vastu astusid vabadusvõitlejad “göösid”, aadlikud, kes polnud just kõige paremates rõivastes. Augustis 1566 puhastati enam kui 5000 kirikut:
põhjapanevamate tõsimeelsete füüsikaseadustega ka igiliikureid. Samas mööndab autor, et ,, mitte kõik säherdused masinavärgid ei tarvitse funktsioneerida", kuid esitleb samas Johann Joachim Becheri kohutavalt keerukat konstruktsiooni. Mainzi kuurvürstt laskis selle jaoks isegi ehitada torni, mille ajanäitaja pidi töötama just igiliikuri jõul, vajamata pommide vinnasttamist. Raamatu ,,Hypomnemata mathematica" tiitellehel (1586, autoriks hollandi matemaatik Simon Stevin) ilutsevad ebalevad sõnad, mida saaks tõlkida umbes nii: "Imed, kuid ka mitte imed". Muide tollesamas üllitises kasutati esimesena jõudude parallelogrammi mõistet. Vaatamata niisugusele kainele tõdemusele tutvustas seesama kirjutis omapärast igiliikurisüsteemi kahest, erineva kaldega pinnast ja kuulikeste ahelast. Autor oli veendunud, et nii tekib peatumatu ringlemine vähem langus kaldpinna suunas, sest sinna asetub kuulikesi rohkem.
pommitamine Jaanilinnast. 11. mail puhkes Narvas suur tulekahju. Vene väed kasutasid segaduse ära ja vallutasid linna, kuid linnust vallutada ei suutnud. Linnuse kaitsjatega saavutati kokkulepe ja neil lubati vabalt lahkuda.1559–1581 oli linnus Moskva tsaaririigi valduses.6. septembril 1581 vallutasid rootslased Narva, hõivasid linnuse ja kohandasid vana konvendihoone läänetiivas asunud refektooriumi asehalduri residentsiks. Selleks murti seintesse ka uued suured akna avad. 1586. aastal ehitati läänehoovi Suur Kivisaal.Aastal 1593 plahvatas Pika Hermanni tornis püssirohi, kuid torn korrastati 1638. aastal. Samal aastal rajati lääne-eeshoovi ka praeguseks lammutatud arsenal.Rootsi võimud kavandasid linnuseehituste täiendamiseks ka linnust ümbritseva Narva bastionide süsteemi, kuhu kuulusid kaheksa bastionit, millest rootslased jõudsid valmis ehitada kuus bastionit ja lisaks neile bastionilaadse kindlustuse Spes (Lootus), mis asus linnuse lõunamüüri ees,
Uusaeg (1558- 1918): Kolme kuninga aeg (1583- 1629/1645) · Vana-Pärnu kasvas kokku Uus-Pärnuga ja kadus iseseisva linnana, juurde tulid Kuressaare(sai 1563hertsog Magnuselt linnaõigused) ja Valga(sai 1584 Stefan Batorylt linnaõigused). · Põhja-Eesti (Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa koos Tallinnaga) Rootsi võimu all. · Lõuna-Eesti Poola võimu all. · Saaremaa Taani võimu all. · Pöördepunktiks osutus Poola-Rootsi sõda (1600- 1629). Eellugu: · 1586. aastal suri Poola kuningas Stefan Batory. Troonipärijaks valiti tema naise õe ja Rootsi kuninga poegSigismund (Zygmunt) III, kes oli üles kasvanud Poola õukonnas ningusulistelt vaadetelt veendunud katoliiklane. · 1592. aastal suri Rootsi kuningas Johan III. Ka tema troonipärijaks krooniti 1594. aastal Sigismund III. Rootsi luterlik võimueliit suhtus uude valitsejasse umbusklikult. Ebasobiv olinii tema katoliiklik ilmavaade kui tõik, et Rootsi-
et Vincenzio lubaks Galileo end täielikult matemaatikale pühendada, kuid isa nõudis, et poeg lõpetaks kõigepealt pooleli olevad meditsiiniõpingud. Galileo ei kuulanud teda, jätkas matemaatika ja filosoofiaga ning lahkus 1585. aastal ülikoolist ilma mingi teaduskraadita (Stillman 2002: 42-43). Mõned aastad pärast ülikoolist lahkumist alustas Galileo matemaatika eratundidega Firenzes ja Sienas. Tema esimene algupärane teaduslik uurimus hüdroastaatikast valmis 1586. aastal. See oli segu teooriast ja praktikast vana hea Archimedese vaimus. Umbes samal ajal hakkas ta kirjutama uut uurimustööd liikumise kohta, mis pärast nelja või viie aasta jooksul tehtud töötlusi ja täiendusi moodustas aluspõhja, millelt ta hiljem alustas oma kõige tähtsamat füüsikaalast uurimust (Stillman 2002: 46). 4 1587. aasta lõpu poole avastas Galileo geniaalse ja väga praktlise viisi, kuidas määrata raskete
Laius mm 3500 Kõrgus mm 5750 Täituri maht m3 1,2 (Haarats) Täituri laius m 1,3 (Haarats) Agregaadis traktoriga Töötsükli kestus s 20 Mass kg 1586 9 Liikuva seadme söötmistsükli aeg tts arvutatakse valemiga [2, lk. 229] tts = tl + tse + tk + tj + tt + tm , (5.1) kus tl laadimisaeg s; tse segamisaeg s; tk koormaga sõidu aeg s; tj jaotamisaeg s; tt tühisõiduaeg s; tm manööverdusaeg s. Laadimisaeg tl on arvutatud valemiga [2, lk. 229]
järele. Jõhvi Radva külas Rootsi kuninga kivi; selle kivi otsas ristinud Rootsi kuningas sõjaajal ühe lapse. Madise Palastes on Rootsi talu. Nõvas on vanemal ajal Rootsi küla tuntud. 1703 kõneldakse seal ka Rotze Matsist, niisama kui Pilistveres 1680 öeldakse, et Rodse Peetri naine preestriks on. Keilas puutume 1694 Rootsi nimelise kohaga kokku. Lindi mõisat hüüti vanasti Rootsi mõisaks. Ridala kiriku ligidal on Rootsimägi. Lääne-Nigula Auastes on Rootsi Soosalu. 1586 nimetatakse Võnnus Aro Rotzi. Käinas on Rootsi talu. Käinas tuntakse läbi soo tehtud Rootsi sõjateed. Jamajas on 3 Rootsimaa talu. Jamajas on Rootsivere küla. Püha kihelkonnas kannab üks maanina vahel Võtanina, vahel Rootsinina nime. Saaremõisa ligidal hüütakse üht laidu Rootsi kereks. Rootsi maa-alune tee öeldakse Rootsiküla mõisast Kihelkonna kirikumõisa minevat. Narvas tuleks veel Rootsi kogudus nimetada, niisama Tallinnas; seal ka Rootsi kants.
3. 4.Hetiidi impeeriumi pealinnas, Hattusas asuvad lõviväravad Hetiitide pealinnast Hattusast Hattusa oli hilisel pronksiajal Hetiitide impeeriumi pealinn. See paiknes põllumajanduslikult rikkalikus piirkonnas, tänapäevase linna Böghazköy läheduses ning asutati umbes 6 millenniumil e.m.a. See oli kuningas Hattusili I, kes tegi Hattusast Hetiidi impeeriumi pealinna 1586 a. eKr. Linna ümbrus hõlmas endas suuri ning rikkalikke põlluharimiseks viljakaid maa-alasid, küngaste jalameid karjakasvatamiseks ning metsasid. Väikeseid metsatukkasid võib praegugi leida linnast väljaspool, kuid tollal hõlmasid metsad kordades suuremaid pindalasid, mis tähendas, et linnaelanikel olid vajalikud ressursid puidu näol kõiksuguste ehitiste rajamiseks olemas. Põllud andsid linnaelanikele vilja nisu, orda või läätsede näol
7. Tänaseni säilinud suuline teave: kohapärimus, teadmised, kogemused, mälestused Kirjalikud alaooallikad Mitmekesine allikaliik – kõiki ei jõua siin tuvustada. Näited pühade puude ja salude kohta: Henriku Liivimaa kroonika kuni 1227, Taani hindamisraamat 1241, 1428. aasta Riia provintsiaalkirikukogu statuut, Piiskop Kyveli visitatsioonikorras (arvatavasti 1519), Balthasar Russowi kroonika 1578, uustrükk 1584, David Dubberhi volikiri 1586, Jesuiitide teated 16. sajandi lõpust ja 17. sajandi algusest, Dionysius Fabriciuse kroonika 1611, Franz Nyenstede kroonika 1609/1611, Tallinna sinod 1627, Johannes Gustlaf 1644 jne. Kokkuvõtvalt Kirjalikud allikad loovad diakroonilise silla läbi sajandite, annavad hilisemale pärimusele sügavama ajalise dimensiooni, näitavad nähtuste püsivust. Teavet on palju rohkem: ka teised rahvausu valdkonnad, paikadest iseäranis
annaabi.ee 
