Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

11.kl kokkuvõte - sarnased materjalid

kujut, kirik, rist, rooma, gooti, skulptuur, katedraal, ornamentika, basiilika, gootika, loodusl, rvid, seinamaal, lvid, peenmaal, egipt, terav, skulptuurid, kuppel, realistlik, idealiseerimine, lest, nike, atika, ateena, kapiteel, foorum, jutatud, teravkaar, otsak, realism, abstraktne, graafika, maastik, perspektiiv, toomkirik, helepanu, eneseteadvus
thumbnail
23
docx

Kunstiajalugu 10.klass kokkuvõte

KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst ­ kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst ­ arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele.

Kunst
42 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kunstiajalugu - kokkuvõte

Eelkõige saakloomi (nt. piisonid), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult meisterlik, kuid inimesi kujutati harva ja suhteliselt skemaatiliselt. Peagi loomamaal taandus. Hakati tegema ornamentikat tarbeesemetele (nt. tööriistadele). Ürgajal esines ornamentika savist, kivist, puust, tekstiilist või muust materjalist tarbe- ja kultusesemetel, hiljem on ornamentikat kasutatud ka ehitiste kujunduses, mööblil, vaipadel, käsikirjalistes ja trükitud raamatutes, pildiraamidel ja mujal. Pronksiajal ilmusid ka esimesed praegu teada olevad kiviarhitektuuri näited. Omaette mälestusmärkideks Euroopas on nn. megaliidsed ehitised ( megaliitne- kreekakeelsetest sõnadest mega ja lithos, mis tähendavad ´suur kivi´), mida on leitud

Kunstiajalugu
131 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansamblite loomisel), samuti linnade planeerimisel. · Skulptuur ­ tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on vaadeldavad vaid ühest küljest. Reljeef võib olla madal, keskmine, kõrge või süvendatud. Otstarbe järgi võib skulptuur esineda ansamblina (monumentidena), olla seotud ehitisega või pargikujundusega (ehitusplastika või pargiskulptuurid),

Kunstiajalugu
513 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

Teoseid: ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande ­ Jatte`i saarel" 1886, ,,Kankaan" 1889 ­ 1890. PAUL SIGNAC (1863 ­ 1935) Teine juhtiv neoimpressionist on Paul Signac, kelle eelistatumad alad olid sadama- ja merevaated. Merest võlutud Signac andis neoimpressionistlikul viisil edasi lainetel liikuvat ja killustunud valgust. Tema töödes domineerivad heledad punased, sinised ja kollased toonid. Teoseid: ,,Punane poi" 1895, ,,Galata linnaosa Istanbulis", ,,Santa Maria della Salute kirik Veneetsias". POSTIMPRESSIONISM Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole

Kunstiajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
41
docx

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

Arhitektuur Arhitektuuris ei räägita ro mantilisest stiilist. 19. sajandi teisest veerandist alates valitses historitsism ­ ajalooliste stiilide jäljenda mine. Põhjus: tehnilised uuendused olid kiired tule ma, kuid vor m ei jõudnud järele. Sageli ühe ehitise juures kasutati mitme stiili ele m ente, sellist võtet ­ stiilide sega mine ni metatakse eklektika. Pariisi ooperiteater­ palju stiile, do mineerib renessanss. Sacré-Coeuri kirik Pariisis (neoro maani). Londoni parlamendihoone (neogooti). Eestis on nii kirikuid (Rapla, Tallinnas Kaarli ja Jaani kirik j m ), m õisaid (Sangaste, Laitse, Vasale m ma, Alatskivi j m ) kui elamuid. FUNKTSIONALISM Funktsionalism on suund arhitektuuris, tarbe ja tööstuskunstis. Tekkis 1920. aastatel. Peale Teist maail masõda muutus funktsionalis m internatsionaalseks stiiliks. Hilje m arenes neofunktsionalism. Funktsionalis mile vastukaaluks tekkis 1970

Kunstiajalugu
123 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Renessanss - kokkuvõte

periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seosesreformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine

Muusikaajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
35
docx

Egiptusest Futurismini

. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele. Looduse kujutamiseks puudusid reeglid. Kasutati ÕHUPERSPEKTIIVI-põhineb asjaolul, et vaatajast kaugemal olevad esemed tunduvad õhukihi taga asuvatena ning seetõttu ebateravamad ja heledamad kui lähedased esemed. Alusmaaling TEMPERAVÄRVIDES. Õlivärvid niiskuse vastu vastupidavamad. Kujutati pisikesi detaile täpselt, kasutades luupi. Madalmaade maalikunsti puhul on raske otsustada, kust läheb täpne piir gootika ja renessansi vahel. Kogu 15. sajandi maal kujutab endast üleminekut ühelt stiililt teisele. Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. H. BOSCH ­ kõige populaarsem Madalmaades. Fantastilised ja olustikulised maalid. JAN VAN EYCK ­ koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu

Kunst
37 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Kunstiajalugu (kogu 10.klassi materjal)

1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur ­ kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur ­ lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid ­ kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika ­ 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal ­ algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ­ ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst ­ klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga

Kunstiajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
12
doc

10. klassi konspekt

asemel ehitama. (ehitati jumalatele templid,kuid maeti tegelikutl Kuningate Orgu). Püloon ­ värav. Erinevad kapiteelid(samba ülemine osa,laienev osa, mis asetseb samba tüve ja talastiku või võlvi vahel) sammastel(lootuse,papüüruse jm.) Suurimad templid uue riigi ajal - Karnaki, Luxori, RamsesII tempel Teeba lähedal, Abu Simbel(RamsesII 4 hiiglaslikku kuju) 4. Egiptuse pinnakunst ja skulptuur. Kujutav kunst ­ surnutele oli vaja kindlustada hauatagune elu. Skulptuur ­ kujud,mis kujutasid vaaraoid (suurejoonelised,ranged,üldistatud), seotud arhitektuuriga. Sfinks (ühest tükist välja raiutud). * Skulptuurid olid ainult eestvaadeldavad, valitsejate skluptuurid tehti alati kivist, lihtrahva omad puidust, olid väiksemad ja värvilised. Egiptuse skulptorid teadisd anatoomiat väga hästi. Reljeef ja maalikunst ­ madalreljeefid ja sünvedreljeefid . Maalikunstis kraabiti piirjooned

Kunstiajalugu
143 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

· sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (vasegravüür, ofort , kuivnõel, metsotinto, akvatinta, pehmelakk ) lametrükk (litograafia, monotüüpia)

Kunstiajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine

Kunstiajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR ­ visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha ­ usuga seotud) ­ kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) ­ lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR ­ kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid ­ kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST ­ unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika ­ maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika ­ maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal

Kunstiajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kunstiajalugu (kokkuvõte: esiaeg kuni keskaeg)

*Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal. *Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad. *Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav. *Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest, loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord). 2. Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis.

Kunstiajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kunstiajaloo kokkuvõte esiajast keskajani

*Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal. *Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad. *Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav. *Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest, loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord). 2. Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis.

Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Kunstikultuuri ajalugu

Paabeli torn, mis oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat. 10)Kirjelda Istari värava ehitust ja kaunistusi? Väravast lähtus lai sirge tänav, millel peeti pidulikke rituaalseid rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest, värvitoonidest eelistati sinist ja kollast. Seal leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi, näiteks lõvisid või fantastilisi elukaid nagu ükssarvikuid, samuti ornamentika. Vana-Egiptus. Püramiidid 1)Millised ajalised piirid olid vanaegiptuse kunstil? Milliseid olulisi ajaloo sündmusi võiks seostada selle alguse ja lõpuga? 3000 aastat eKr, mil Vaarao Menes ühendas Lõuna- ja Põhja-Egiptuse kuni 525. aastani, mil Pärsia vallutas Egiptuse. 2)Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu? Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastiate järgi: 1) Vana Riik ­ I-VI dünastia (III aastatuhat eKr)

Kunstiajalugu
218 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

pääses paadiga üle allilmajõe. Surnud söövad savi, põrmu ning neil on tiivad nagu lindudel. Kuningavõim oli absoluutne -- sõjaväe ülemjuhataja, seadusandja, kohtumõistja ja ülempreester. Kuningavõim Jumalalt, kuid kuningas oli jumalate esindaja oma rahva ees. Territoorium oli jaotatud suurmaavaldusteks, millel olid omad maksud ja sõjaväekohustus. Linnade igapäevaelu korraldas jõukatest kodanikest koosnev nõukogu. Mesopotaamia ümarplastiline skulptuur ja reljeefikunst: Kujutava kunsti peamiseks eesmärgiks oli kaunistada arhitektuuri. Reljeefidel ja steelidel kujutati võitlusstseene ning sündmusi Gilgamesi eeposest, veeupututusest ja teistest müütidest. Valitseja , keda peeti jumalate sugulaseks , pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad, et tekitada hirmu ja aukartust. Reljeefid kaunistasid paleede seinu. Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid ­ savist voolitud või kivist raiutud kujusid. Mõisted:

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
3
doc

10. klassi kordamine

1. Nimeta tähtsamad kunstiliigid ja nende jagunemine? I ARHIDEKTUUR- 1) sakraararhidektuur(kirikud, kabelid, moseed, templid) 2) profaanarhidektuur(lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud) II SKULPTUUR- 1) reljeefid(kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef) 2) ümarplastika. Skulptuur jaguneb ka: vabaplastika, monumentaalplastika ja ehitusplastika. III MAALIKUNST- 1) seina e. monumentaalmaal(fresko-ja sekotehnikas) 2) tahvelmaal 3) raamatu e. miniatuurmaal 4) mosaiikmaal e. vitraazikunst IV GRAAFIKA- 1) kõrgtrükk 2) sügavtrükk 3) lametrükk V TARBEKUNST- 1) keraamika(savist esemed) 2) metallehistöö 3) klaasikunst 4) nahkehistöö 5) tekstiil 6) puitehistöö 2. Millised olid üldse esimesed maalid, skulptuurid ja arhidektuurialged? Leiukohad

Kunstiajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt ­ matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid

Kunstiajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Kunsti arvestus

· seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult Stilisatsioon- muudetakse looduslikke vorme nii, et nad sobiksid mõnda süsteemi Idealiseerimine- muudetakse loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile Kaanon- püsivad kindlad reeglid kunstis, mille järgi peab kujutama

Kunstiajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
20
docx

10. klass kunstikultuuri ajalugu

Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 000­3000 e.m.a. neoliitiline kunst 4000­1530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Egiptus u 3000­1100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.­539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480­323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.­476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 527­1453 Bütsantsi kultuur u 862­1582 vanavene kunst 7.saj. lõpp­5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493­604 merovingid 717­962 karolingid 10. saj.­1192 romaani stiil 1108­1485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15

Kunst
18 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Kunstiajalugu 10. Klass põhjalik kokkuvõte

religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. Kunsti saab jaotada eri kunstiliikide vahel. Võib eristada rakendusliku kallakuga kunstiharusid, nagu näiteks arhitektuur (ehituskunst), disain (kujunduskunst), tarbekunst (kunstiväärtusega tarbeesemete loomine). Teine suurem kunstiharu on kujutav kunst - maalikunst, skulptuur ja graafika. 20. sajand on lisanud fotokunsti, tegevuskunsti (mis omab rohkesti ühisjooni teatri- ja filmikunstiga) ning päris uuena multimeediakunsti. 1.2 Mis on arhitektuur? Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuri mõiste hõlmab nii üksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Ehitisi on inimkond loonud mäletamatutest aegadest peale erinevatel eesmärkidel. Alati on vajatud

Kunstiajalugu
85 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kunstiõpetuse konspekt

kavatsusele nõnda nimetatud liha ja veri, mis teeb tema fantaasia inimestele kätte saadavaks, ongi kunsti avalduseks. Kunst laiemas mõttes on sama vana kui inimühiskond ja iseloom väga keeruline ning pidevas muutumises ajas ja ruumis. Kaasajal võib öelda, et kunst on see, mida kunsti institutsioonid kunstiks nimetavad, mida teatud hetkel domineeri kamp kunstiks peab. Kunsti liigid 1. KUJUTAV KUNST a) maalikunst b) Graafika c) skulptuur 2. ARHITEKTUUR a) sakraalarhitektuur - on usuga seotud ehitised. b) profaanarhitektuur - ilmalikud ehitised. c) militaararhitektuur (nende juurde kuulub sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur) 3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST e disain 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6. ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eebika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend b) ooper

Kunstiajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
52
pdf

Kunstiajalugu: varakristlik ajastu

VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest:  Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine)  Sõnade ja tegude ühtsus  Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu.  Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks

Kunsti ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kunstiajaloo I kursus

Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall

Kunstiajalugu
396 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Kunstiajalugu 13-18 sajand

Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia:

Kunstiajalugu
105 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Mahukas konspekt

Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ­ ilmalik 2) sakraalarhitektuur ­ kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur ­ müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika ­ voolitakse 2) raidkunst ­ marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef ­ seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal ­ seinamaalid 2) tahvelmaal ­ enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal ­ köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. ­ 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika

Kunst
188 allalaadimist
thumbnail
10
doc

ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL

KUNST KU2 ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 41-46lk Lorenzo Ghiberti (1378-1455 [gi’berti lo’rentso] 1401 võitis ta parima kunstniku tiitli Firenzeses valimistel väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Ta on valmistanud paarikümne aastaga 28 kullatud pronksist reljeefi- need kujutasid Vana Testamendi sündmusi, reljeefe ümbritseb neliksiiru meenutav ehisraam , inimfiguurid realistlikumad kui gootikas, vararenessanss ikkagi ju. Idapoolne kahe poolega

Kunstiajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kunstiajalugu. Konspekt.

Kr ( sureb Kleopatra ) Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid, raamatukogusid, igasuguseid avalikke hooneid, losse ja spordiplatse. Täiustusid elumajad, neile lisati korruseid, nende juurde istutati aedu. Toredus sai omaette eesmärgiks, nüüd hakati segama eri stiile, tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. · Kunst Vana-Kreekas: skulptuur, vaasimaal Skulptuur Vanimad skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette.Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest.

Kunstiajalugu
151 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Kunastiajalugu

sajandil e.m.a.) SAMBAD: 1. DOORIA SAMMAS 2. JOONIA SAMMAS 3. KORINTOSE SAMMAS AKROPOL: · Vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks VAASIMAAL: · Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimesele igapäevast elu · Kuuluvad geomeetrilisse stiili · Mustrid on asetatud ribadena( asuvad kaelal ja ülemisel osal) 1,8 meetrit ROOMA KUNST 800eKr EHITUSKUNST: Püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust SKULPTUUR: Algul domineerisid roomlaste skulptuuris kreeka meistrid. Rooma meistrid matkisid kreeklasi ja nagu ei julgenudki algul oma uute ideede ja originaalsusega algust teha. Roomlased võtsid üle Kreeka mütoloogia ja hakkasid ka oma jumalaid Kreeka eeskujude järgi kujutama. Samuti veeti vallutatud Kreekast ka palju kunstiteoseid sõjasaagina sisse

Kunstiajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Kunsti ajalugu - 10. klass põhjalik konspekt

Catalist on leitud esimesi seintele tehtud maale, need olid väikesed ja nirud. seal oli ka esimeen kaart, ehk linnulennult kujutatud linn. Kujutaud on ka veidraid matusekombeid. Meile on need enim tuntud pärsiast ja iraanist, mazdaism. laibad visati lihtsalt kotkastele õgimiseks. Mazdaistid redutavad praegu pakistanis ja põhja indias. [õpik: Mis on kunst?... kunst jaguneb I. arhitektuur II. tarbekunst III. kujutav kunst A. maalikunst B. skulptuur C. graafika kujtavat kunsti võib nimetada ka vabaeks kunstideks. Kaunid kunstid on mõiste mida kasutati varem, sellega kujutati skulptuur ja maalikunsti. Graafika jäi sellest välja. I. arhitektuur A. sakraalarhitektuur e. püha arhitektuur (templid, kirikud, kloostrid, moseed, pagoodid aasias, kabelid) B. profaanarhitektuur e. tavaline arhitektuur(lossid, paleed, raekojad, koolid, teatrid, tavalised elamud)

Kunstiajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
48
doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

· Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid · Tsikuraat ­ torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge · Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud · Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem · Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide · Hauakambreid ei ehitatud ­ hauatagust elu ei usutud · Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha · Ei tuntud hästi anatoomiat ­ ebaloomulikud kehaosad · Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid · 3. a. tuh keskel eKr tekkis pronksskulptuur · Üks varasemaid pronksskulptuure on Sargon I portree · Pole kindel, et see just Sargon I portree on · Palju suuri kivikujusid lasi endast teha Lagasi linna valitseja Gudea ­ u. 20 mitte eriti hästi õnnestunud kuju

Kunstiajalugu
574 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Kunstiajalugu 10. klass

Kunstiajalugu Kunstiajalugu ­ kunstiteadus, mis uurib kujutava kunstiteoste liikide ajaloolist arengujärku. Maale vaadates pööran tähelepanu: · Teema ­ kõigil maalidel on teema, mis sõnamit ta kannab. Sageli on teema hõlpsasti äratuntav. Varasemate tööde puhul on kunstnikud valinud teema piiblist või antiiksed lood Kreeka- ja Rooma mütoloogiast. Maale luues eeldasid kunstnikud, et vaataja tunneb neid lugusid. Tänapäeval vanade lugude taasavastamine võib olla maalide vaatamise juures nauditav tegevus. · Tehnika ­ iga maal on ühel või teisel viisil loodud ja seejuures on kunstnik rakendanud oma oskusi. · Sümbolism ­ paljud tööd kasutavad keerukat sümbolite keelt ja allegooriat, mida mõistsid kunstnikud kui ka vaatajad.

Kunstiajalugu
186 allalaadimist
thumbnail
3
doc

10. klassi kunstiajaloo kokkuvõtva KT küsimused ja vastused

mõju on avaldanud templite ehitus, ning templites kasutatud dooria, joonia ja korintose sammaste stiilid. Klassikalise perioodi (5.saj. eKr.) kõige olulisemaks Ehituskompleksiks oli Ateenas kõrgel kaljul asuv akropolis. Akropol koosnes: tiibadega väravaehitisest ­ propüleest, väikesest Nike templist, peajumal Athenale pühendatud Parthenoni templist ja heeros Erechtheioni templist. 3.Mida pidasid kreeka skulptorid oluliseks kujude loomisel? Võrdle Antiik-Kreeka skulptuuri Rooma skulptuuriga. Teadma ja ära tundma peab järgmisi skulptuure: Odakandja (5.saj eKr) , Kettaheitja(5.saj eKr), Hermes Dionysosega (4.saj eKr), Milose Venus(2.saj eKr), Samothrake Nike (2.saj eKr), Sandaali siduv Nike(reljeef); Laokooni grupp(1.saj eKr) Kreeklased kujutasid skulptuuridel jumalaid kuid Roomlased kõrgeid väejuhte..Roomlastel oli kujutamise eesmärgiks tõepära.Kreeka skulptuurid egiptusepärased, hiljem mida age edasi seda reaalsem kehahoiak 4

Kunstiajalugu
38 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun