Päikesesüsteem Planeet Päike Merkuur Veenus Maa Marss Temperatuur 15milj.°K (pinnal 6milj. 452°K 480 °C 15°C +25 kuni -125 °C K°) Kaugus Maast 149,6×10km 82×10km 42×10km 0 55400×10 km Pindala 6,078×1012 km² 75×10km² 284,702 km2 144,8×10km² Mass 1,989×1030 kg 3,303×1023 kg (18 korda 1,19472×1024 kg (5 5,9736×1024 kg 6,4219 x 1023 kg väiksem Maast) korda väiksem
Saskia Alusalu. Foto: Kia Speed Skating Academy Kahevõistlus Kristjan Ilves Sünniaeg: 10.06.1996. Treenerid: Andrus Ilves, Anatoli Smigun. Klubi: Elva Suusaklubi M Normaalmägi+ 10 km 14.02.2018 (kokku osalejaid:48) 16.koht, hüpe: 104m. Punktid: 112,8. (9.koht). 10km ajaga 25.52,3 (38.koht) M Suur mägi+ 10km 20.02.2018 (kokku osalejaid: 48) 28.koht, hüpe: 123.5. Punktid: 114. (16.koht). 10km ajaga 25:28.3 (40.koht) Saavutas enne OM-e Jaapanis MK etapil II koha Kristjan Ilves. Foto: Stanislav Moshkov Karl-August Tiirmaa Sünniaeg: 07.07.1989 Treener: Tambet Pikkor, Andrus Ilves, Anatoli Smigun
Eesti kõigi aegade edukaim meesportlane olümpiamängudel · Spordiala suustatamine(15 km klassika) · Tulemus 37:07:04 ja 38.01:3 · Võitis kulla 2002 ja 2006 15km klassikas, hõbeda 2002 50km klassikas · Võitis MM'il 2001 kulla 30km klassikas ja 2009 15km klassikas, võitis 1999 hõbeda 50km klassikas Kristina Smigun-Vähi · On Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises · Spordiala suustatamine(7,5km+7,5km ja 10km klassika) · Tulemus 42:48:7 ja 27:51:4 · Võitis kulla 2006 10km klassitehnikas ja 7,5+7,5 suusavahetusega sõidus · Võitis hõbeda 2010 10km vabatehnikas · Võitis MM'il 2003 kulla topeltjälitussõidus, hõbeda 1999 15km vabatehnikas, 2003 10 ja 15 km klassitehnikas ja klassika ühisstardis · Võitis 1999 pronksi 30km klassitehnikas ja 2003 30km vabatehnikas Gert Kanter · On Eesti kettaheitja · Spordiala kergejõustik(kettaheide) · Tulemus-68,82m
bussi, mis viib need ööbimiseks valitud kohtadesse. • Viimasel päeval võtab buss noored Kooraste aheljärvistult ning transpordib turvaliselt Tallinnasse tagasi. 1. PÄEV • Loeng varustusest, ohutusest ja üldisest matka kulgemisest • Otepää – Kekkose matkarada 11km • Kekkose matkarada – 15km • Telkimine Kääriku spordikeskuse alal 2. PÄEV • Hommikune kontroll eelnevalt õpitu kohta • Suund Pühajärvele – 10km, millele järgneb Pühajärve matkarada, 14km • Matkarajal erinevad mängud – teatesõit, tasakaaluvõistlus jne • Pühajärve – Vidrike, 10km. • Ööbimine Vidrikeses Sokka Puhke- ja Vabaajakeskuses. 3. PÄEV Kanuumatk – kestvus umbes 5 tundi, plus eeltöö ja lõpetamine 2 tundi. Ettevalmistus: • Koolitus • Matkatehnika tutvustamine • Ohutustehnika tutvustamine • Reeglid • Riiete vahetamine • Varustuse jagamine RISKID JA ENNETAMINE
2002. aastal saavutas ta maailmakarikavõistlustel kokkuvõttes 4. koha ning võitis ühe etapi 23. novembril Kirunas Rootsis. 2003. hooaeg oli Kristina Smigun-Vähi hiilgehooaeg, ta saavutas maailmakarikavõistlusel kokkuvõttes teise koha, ta võttis sealjuures 5 etapi võitu ning samal aastal toimusid maailmameistrivõistlused Val di Fiemmes, kus ta tuli maailmameistriks topeltjälitussõidus(5km klassika+5km vabastiilis), hõbemedali 10km klassikalisel, samuti hõbemedali 15km klassikalisel ühisstardis ning pronksi 30km vabastiili sõidus. 2004/05 hooajal saavutas ta vastavalt 5. ja 4. koha maailmakarikavõistlustel kui kätte jõudis 2006. olümpiaaasta. Järjekordsed taliolümpiamängud toimusid Torinos. Torinos tuli Kristina Smigun- Vähi kahekordseks Olümpiavõitjaks! Ta võitis 10km klassikalise sõidu ning 7,5km + 7,5km topeltvahetusega sõidu ning lisaks olümpiamedalitele oli ette näidata 8. koht 30km vabatehnika
---------------- PRESSITEADE 06.05.2017 RMK Kõrvemaa suusavõistluse võitsid Jaanus Madis ja Kadri Memm Täna Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse ümbruses suurepärastes tingimustes toimunud meeleolukal suusavõistlusel lõi kaasa üle 700 tervisespordisõbra. RMK Kõrvemaa suusavõistlusel 10km pikkusel trassil võitis teist korda Jaanus Madis Suusakihutajad Klubist ajaga 1:01:02, seljatades RMK Kõrvemaa eelneva suusarekordi Mihkel Toomas (1:01:31). Kolmanda koha võitles välja Vasili Djenovits (1:01:55). Naistest oli parim Kadri Memm ajaga 1:14:53. Teise koha võitis Liisa Kull ajaga 1:15:41. Kolmandale kohale tuli eelmise aasta võitja Helin Pungas (1:17:16). Firmade arvestuses olid kolm paremat Omniva, Swedbank ja RMK.
Jaagup pidi autoga läbima teelagunemise tõttu remondis oleva 10 km pikkuse teelõigu. Kiirusepiirangud oli kehtestatud järgmiselt: 1) 2,5 km pikkusel lõigul võis sõita kiirusega 50 km/h, 2) 1000 m ulatuses võis sõita kiirusega 30 km/h, 3) 2500 m pikkuselt oli kiirusepiirang 50 km/h, 4) ülejäänud teeosa läbis auto kiirusega 60 km/h. a) Kui palju aega kulus autol 10 km läbimiseks? V=s/t 1) t= s/v , t1= 2,5/50 = 0.05h 2) t2= 1/30= 0.03h 3) t2=0,05h 4) s4=10- 2,5-1,-2,5 = 4km , t = 4/60 = 0,06h t kogu = 0.05+0.03+0.05+0.06 = 0.19h = 12min b) Koosta teelõigu läbimist kajastav teepikkuse (km) aja (min) graafik. ) Kui suureks kujunes auto keskmine kiirus kogu teelõigu läbimisel? Andmed : t kogu = 12min = 0.2h s kogu = 10km __ V=? Lahendus : V=s/t V = 10 / 0.2 = 50km/h
Soomaa Asukohakirjeldus: Pärnust 37km Tori vallas Rätsepa külas, Tori-Jõesuu-Kõpu tee 10km. Tallinnast ja Tartust 1,5h autosõidu kaugusel. Majutus: 8 tuba, 32 voodikohta, 18 lisakohta, telkimisala- 300 inimesele. Soomaa Kanuumatka- ja Saunakeskus ehk Ritsu talu on Soomaa RP lääne poolsel piiril asuv perefirma. Navesti jõe kaldal Soomaa rabade ja jõgede lähedal saab talupere pakkuda kogu seda ilu ja vaikust ka oma külalistele. Minna võite üksi, sõprade või peredega. Auto saab parkida jõekaldale ja võib veeta kasvõi nädala rahvuspargi vaatamisväärsustega tutvudes
1992 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Barcelona 2000 Erki Nool Kümnevõistlus (8641p) Sydney 2002 Andrus Veerpalu Suusatamine (15km Salt Lake City klassika) 2006 Andrus Veerpalu Suustamine (15km Torino klassika) 2006 Kristina Smigun Suusatamine Torino (7,5km+7,5km) 2006 Kristina Smigun Suusatamine (10km Torino klassika) 2008 Gerd Kanter Kettaheide (68,82m) Peking
Rangluu ikka veel toestatud metallplaatidega, saavutas ta 46. koha. 98/99 hooaja algus oli Kristina jaoks suhteliselt stabiilne alati oli ta maailmakarika etappidel vähemalt 7 parima hulgas. SprintCup 1998 aasta lõpus andis Kristinale tema esimese poodiumikoha. Finaalis kaotas ta Bente Martinsenile (Skarile). 1999. aasta algus tõstis Kristina maailmaklassi tasemele. Esimene maailmakarikaetapp Otepääl meelitas kohale tuhandeid inimesi, kes kõik olid tunnistajateks Kristina 3. kohale 10km klassikalises. Kuid keegi ei osanud siis veel aimata, mis võiks juhtuda ka Nove Mestos. Esimesel distantsil oli ta 10km klassikalises stiilis kuues, kaks päeva hiljem võitis ta naiste 15km vabatehnika sõidu. Ta võistles maailmaklassi suusatajatega ning edestas neid kõiki. Ka 30km vabatehnikas saavutas ta pronksi. Ramsau MM'il 1999. aastal näitas Kristina end kogenud suustajana, võites kaks medalit.
2)Polaarkordinaadid. M22ratakse objekti kaugusega ja asimuudiga. Asimuut- nurk pohja ja antud obj vahel. 3) ristkordinaadid. M22ratakse kaugusega ekvaatorist ja algmeridiaanist meetrites. *Arvutikaardid 1)Kaarte jagatakse sisujrgi 1uldgeograafilised kaardid 2temaatilised kaardid:kliima-,muldade-, rahvastikukaardid. 3erikaardid: navigatsioonikaardid. 2)kaardid jagunevad mootkava alusel 1suuremootkavalised kaardid 1:200000 1cm-2km 2keskmisemootkavalised kaardid 1:1000000 1cm-10km 3v2ikesemootkavalised kaardid 3)kujutlusviisid 1tunnustausta meetod 2samajoonemeetod 3liikumisjooned 4punktmeetod 5kaartidel kasutatakse kartogramme 6kartodiagramm 7leppem2rgid- voivad olla moodulised 8arvutikaardid on seotud animatsioonidega 4) Arvutikaardid on 1suheldavad/interaktiivsed 2saame suurendada-v2hendada e ZOOM 3kiiresti kasutatav 4animatsioonid 5ainulaadsus 6kopeeritavus, kiiresti muudetav
Okasnahksed Rasmus Sajale 8.c Tunnused • Selgrootud • Elavad mere põhjas (on leitud meripurasid üle 10km sügavuselt) • Saavad elada ainult soolases vees • Enamus täiskasvanuid on kiirelise sümmeetriaga • Neil on 4-5 kehaosa, mis saavad alguse keskelt • Nad on kaetud õhukese nahaga • Paljudel on keha peal lubjast köbrukesed või okkad • Paljud on lahksugulised • Neil on koed ja organid • Neid loetakse selgroogsetega lähedamaks kui selgrootutega Liikumine • Liiguvad torujate jalgadega • Aeglased • Liikumiseks surub meritäht vett jalgadesse, jalad
maastikul. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat). 1.1. Ajalugu See spordiala sündis Skandinaavias, sellest ka inglise keelne nimetus nordic skiing. Esimesed võistlused peeti Norras 1767. aastal. Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10km distantsil). 1956 asendati meeste 18km distants 15km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond. Kuni 1980
Kekkose matkaraja pikkuseks on 15km, mis läbitakse rahulikus tempos. Tempot jälgides saab näha, kas järgmisel päeval oleks tarvis grupp poolitada või jätkata ühena. Kekkose matkarada kuulub Kääriku spordikeskuse alla, mille alal toimub telkimine. Teine päev: Teine päev algab hommikul väikse kontrolliga, et näha, kui palju matkalised eelnevast loengust mäletavad. Korratakse üle tehnikad ja ohutus. Suundutakse Pühajärvele – distants 10km, millele järgneb Pühajärve matkarada, 14km. Matkarajal mängitakse erinevaid mänge – teatesõit, tasakaaluvõistlus. Pühajärvelt sõidetakse Vidrikele, vahemaa 10km. Ööbimine toimub viimase punkti lähedal Sokka Puhke- ja Vabaajakeskuses. Kolmas päev: Viimane päev sisaldab kanuumatka ja kojusõitu. Väiksel grupil läheb kanuumatkaks umbes 4 tundi, antud grupiga 5 tundi. Lisaks tuleb arvestada ka ettevalmistuse ja lõpetusega, milleks kulub umbes 2 tundi. Ettevalmistus:
Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend. Maak mineraalne maavara. Tardkivimid magma tardumisel tekkiv kivim. Settekivimid tekib setete kivistumise tulemusel. Purskekivimid tekivad maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes moondunud kivim. 3. Mandriline maakoord vanus 4 miljardit aastat, paksus kuni 80km, levinum kivi graniit. Ookeaniline maakoor vanus 180 miljonit aastat, paksus kuni 10km, levinum kivi basalt. 4. Konvektsioonivoolud vahevöös suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. 5. Kui põrkuvad kaks mandrilist laamat, tekib kurdmäestik. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel tekivad vulkaaniderohked kõrgmäestikud. Kui vastastikku satuvad kaks ookeanilist laama, tekivad vulkaanilised saarestikud. Maavärin on maapinna võnkumine. Kurrutus kivimite plastiline deformeerumine. Murrangud
Mis piirkonnaga seal tegu on? V: Populaarne turistide seas. Millised on elamud? V: Väga kehvas seisus. Mida märkad tänavapildis (vaata pilte) V: Müügiletid üksteise kõrval tihdalt. 3. Uuri Tallinna. Lülita sisse kihid 3D. Millistest hoonetest on Tallinnas 3D kujutised? Norde maja ja Radisson SAS Millised Panoramio pildid on Õismäelt Googel Earthis nähtavad? V: Tiigist, koolist jne. Kui suur on Tallinna ulatus Põhjast –Lõunasse umbes 10km Ja Idast – läände umbes 15km. 4. Uuri lähemalt Pariisi, Tokiot, Londonit vms. linna. Kasuta ka 3D kujutisi.
kaudu: * Magma tardnumine tardkivimiks * Murenemine ja settimine veekogudesse * Setete tihenemine settekivimiks * Settekivimi või tardkivimi sattumine sügavamatesse kihtidesse ja moondumine moondekivimiks Maa siseehitus: Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor maakoore paksus 0-80km 5-10km tihedus kergem raskem vanus vanem, ~4 miljardit aastat noorem, ~180 miljonit aastat kivimikihid sette-, graniit-, basaltkivimid sette-, basaltkivimid Laamtektoonika: Ookeanilaamade lahknemine * ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks * tekib juurde uut maakoort tekib ookeani kaskahelik * võivad tekkida saared * esineb pangasmäestikke
Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal. Tektooniliste maavärinate kolded tekivad maakoores erinevates sügavustes (10km- 700km). Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi. Maavärinate mõõtmine Maavärinad tekivad äkki, toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust, sisendavad hirmu ning on jätnud vanadesse legendidesse eriti sügavad jäljed. Inimesed, kes uurivad maavärinaid, on seismoloogid. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga
on sees tuleleek koldes.. Kamina firmaks on Malanga. Kahelpool kaminat on kaks valgustit, mida saab ka ainult kamina juures põlema panna, mis valgustavad tuba vaid kamina ning televiisori eest. Põrand on plaaditud. Andmed: Korruseid: 1 Magamistubade arv: 3 Ehitusaasta: 2009 Üldpind: 261 ruutmeetrit Tubade arv: 4 Vannitubade arv: 1 Hoone materjal: Kivimaja Krundi suurus: 2 577 ruutmeetrit. Maja hind: 1 825 000 Veel majast: 10km. kaugusel Tartu linnast Vesneri külas Rebase tee hea planeeringuga maja. Tegemist on korraliku plokist kivimajaga, mis väljast soojustatud ja kaetud krohviga . Maja on hea ja hubase siselahendusega, mida võimendab veel omakorda hea siseviimistlus toonide valik. Põrandad plaaditud, puidust valged siseuksed, wc vannituba plaaditud ja terve maja põranda ulatuses on vespõrandaküte, mis töötab kombineeritud tahkeküttekatla ja elektri baasil. Lisaandmed:
kui planeetide omale; teiseks on ta palju väiksem.) 6. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Võrreldes teistega on Pluuto väiksem. Pluutol on ebaharilik orbiit (piklik). Teistega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit. Pluuto kaldenurk Maa ja kõigi teiste planeetide orbiitdega tasandi suhtes on 17 kraadi. 7. Millestel planeetidel ei ole kaaslasi? Millistel on kõige rohkem? Jupiter - vähemalt 63 kaaslast. Nendest 47 diameeter on väiksem kui 10km. Saturn - täpne arv pole teada (palju). 2007. aastal identifitseeritud 60 kaaslast pluss 3 kinnitamata. Nendest 52 on pandud nimed. Paljud nendest on väga väikesed: 60-st 34 on väiksema kuni 10km diameetriga. 13 väiksema kui 50 km diameeter. Uraan - teadaolevalt 27 kaaslast. Neptuun - teadaolevalt 13 kaaslast. Marss - 2 kaaslast. Merkuur - pole kaaslasi. Veenus - pole kaaslasi. 8. Merkuuri lühikirjeldus (atmosfäär, pinnavorm, temperatuur).
is the 'weather' conditions on the sun that decide whether or not we will see the aurora. Particles can stream out from the sun and some are captured by the Earth's magnetic field and find their way into the polar regions. How high up are the Northern Lights? Most aurorae occur between 90 and 130 km above sea level, but some, particularly the ray-like forms, extend to several hundred kilometers up. In comparison, the usual altitude for a jet aircraft is around 10km and the ozone layer lies between 20 and 30km so we have to be almost up at the heights of satellites orbits to be at the same height as the aurora Best Northern Lights pic ever? List of used literature: http://geo.phys.uit.no/articl/nord_eng.html https://en.wikipedia.org/wiki/Northern_Lights Fotography: http://www.vancitybuzz.com/2015/03/northern-light s-vancouver / http:// www.mightyfinecompany.com/northern-lights/holida ys http://travel.aol.co.uk/2012/05/17/best-northern-lig
6. Missugused loodusjõud kujundavad Maakera pinnamoodi? Maa sisemine jõud, kliima, taimestik ja loomastik. 7. Loetle geoloogilisi protsesse, mis toimuvad laamade eemaldumisel või põrkumisel nende äärealadel? Maavärinad, vulkaaniline aktiivsus, varingud, tsunamid. 8. Võrdle mandrilist ja ookeanialust maakoort(millised kihid, paksus, vanus). Mandriline maakoor on väiksema tihedusega ning oluliselt paksem (25- 70km) kui ookeaniline maakoor (5-10km). Vanimad mandrilise maakoore osad on miljardeid aastaid vanad ja ookeanilise maakoore vanimad osad on ligikaudu 270m aastat vanad. 9. Mille tagajärjel tekivad maavärinad? Maavärinad võivad kaasneda vulkaanipursetega, tekivad siiski kõige võimsamad maavärinad laamadevahelistes murranguvööndites, kui vabanevad sinna kuhjunud mehaanilised pinged. 10.Mis on maaärina hüpotsenter? Hüpotsenter on maavärina kolle ehk tekkekoht Maa sees.
Maa atmosfääri mass on 5,27*1018kg. Soojal poolaastal 1010kg võrra suurem kui külmal poolaastal (bioloogilised protsessid aktiviseeruvad). Atmosfääri mass jaotub sesoonselt ümber: jaanuarist juulini läheb ligikaudu 4*1015kg õhku põhjapoolkeralt lõunapoolkerale, teisel poolaastal mussoonsete troopiliste tuultega ligikaudu 0,078% atmosfääri massist viiakse tagasi põhjapoolkerale. Atmosfääri mass on kõrguslikult ebaühtlaselt jaotunud: 50% on alumises 5km kihis, 75% kuni 10km-ni, 90% kuni 16km-ni, 95% kuni 20km-ni ja 99% kuni 30km-ni. Olulisimad atmosfääri füüsikalise oleku karakteristikud on: tihedus, rõhk, temperatuur, õhuniiskus, tahkete ja vedelate osakeste hulk. Kõik need elemendid muutuvad nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt, kusjuures eriti suured muutused on just vertikaalselt. Atmosfäär jaguneb kontsentrilisteks sfäärideks, mis on eraldatud kitsaste üleminekuvöönditega
atmosf. Sattunud asteroid Jupiter-3x teised planeedid,gaasiline,H ja He,1000km atmosf->vedel->tahke tuum, punane laik-tsüklon,ööpäev=9h,aasta 12a, kaaslasi 16-Io&Europa,tuul 100km/h,temp-140 Saturn-gaasiline,rõngad 30cm jää ja kivitükid, 23 kaaslast,Titan-Maa sarnane,temp-200. Uraan- telg on kõhuli,rõngas püsti,17 kaaslast,,temp-210 Neptuun-temp-220,sinine,8 kaaslast,Triton-235 Asteroid Pluto + Charon- maast 9x väiksem,temp -230 Komeet: pea,tuum,saba,tuum kivist v rauast,läbimõõt 10km,perioodilised-halley komeet 70a,juhuslikud,nähtavaid 50,langevad pika aja jooksul Meteoor: nn tähesadu,maa atmosfääri sattunud kivi v rauatükk, 1)aurustuvad 2)põlevad 1mm-10cm, regulaarsed tähesõjad Nähtavaid tähti 1100, teleskoobiga 1 mln, Linnutee galaktikas 1 mrd. Sinalfa=1aü/x.. alfa=aastaparallaks-nurk,mille alt paistab Maa orbiidi raadius tähelt vaadatuna. 1 parsek Pc=kaugus tähest, kui aastaparallaks 1 kaaresekund. 1Pc=3 va 1840.mõõdeti I korda aastaparallakse 3. W
6. Minu kodu on ühendatud tsentraalsesse linna. 7. Ühes kuus kulub soe veet 1.kuupmeetrit. Külma veet 2 kuupmeetrit. 8. Kodus ei jäta vett niisama voolama. 9. Sooja vett saadakse keskküttega. 10. Elektritarve on 400 kwh kuus. 11. 601-1000 evrot kütet kulub ühes aastas liigiti kütmiseks, vee soojendamiseks ja toidu valmistamiseks. Transport 1. 140 km. sõidan ühes nädalas bussiga. 2. Kaasreisijana sõidan 10km. nädalas. 3. Tüüpiliselt sõidame autos kahekesi. Söök ja jook 1. Leiba-saia söön mitmel toidukorral päevas. 2. Pärit kodusest majapidamisest leiba-saia ei söö. 3. Teraviljatooteid, st putrusid, müslit, hommikuhelbeid, makarone ja muid pastatooteid söön mõnel toidukorral nädalas. 4. Kartulit söön mõnel toidukorral nädalas. 5
rauast, välistuum-vedel, sest d-lained ei levi, sisetuum-tahke, lähedal ülessulamisele, rõhk suur) 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus.- mandriline(settekivimite, graniitne, basaltne kiht, 4 miljardit a vana, kerged kivimid,25-80km), ookeaniline(settekivimite, basaltne kiht, 200miljonit a vana, tihedad ja rasked kivimid, 3-10km) 5. Kivimi, mineraalide kogumikud(1 või mitu mineraali) jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest)- 1)magma ehk tardkivimid (tekivad magma tungimisel maakoore lõhedesse ja tardub, basalt, graniit) 2)settekivimid (tekkinug setete kuhjumisel ja kivistumisel, lubjakivi, doomiit, põlevikivi) 3)moondekivimid e metamorpsed (tekivad kõigi võimalike kivimite ümber kristalliseerumisel, gneiss, marmor) 6
Kew Gardens Introduction The reasons for choosing the subject: · Interesting · Close to nature · Something new · An exciting place to visit · UNESCO World Heritage Site How to find Kew Gardens? · South bank of the River Thames, near Richmond · About 10km south-west of London · Public transport is recommended: environment, parking General Information · Created in 1759 (by the Prince of Wales) · Employs more than 650 scientists · The living collections: over 30,000 different plant species · The herbarium: over 7 million preserved plant species · Library: the sounds of birds, illustrations collection Facts about Kew Gardens · 300 acres · Originally had only 9 acres of land
Kordamis küsimused LITOSFÄÄR 1.Maa siseehitusosad ja nimetused a.Litosfäär b.Pedosfäär c.Atmosfäär d.Hüdrosfäär e.Biosfäär 2.Mida kujutab endast astenosfäär? Vahevöö kivimite mõningase ülessulamise, see on basaltse magma tekkepiirkond. 3.Mida nimetatakse litosfääriks? Astenosfääri peale jääv ülavahevöö osa ja maakoor- 4.Iseloomusta ookeanilist maakoort. Ookeanide põhjas Paksus 5-10km On tekkinud basaltse magma tardumisel(graniidikiht puudub) Vanus 180mlj a. 5.Iseloomusta mandrilist maakoort. Moodustab mandrid Paksus 25-70km Koosneb mitmesugustest sette-, tard- ja moondekivimitest. Vanus 4miljardit. 6.Mis on mineraal? Looduslik keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ka kindla struktuuri kristallina. 7.Mis on kivim? Mineraalide tsementeerunud kogum. 8.Kuidas tekivad ja jaotuvad tardkivimid? Too näiteid tardkivimitest.
rebenemisega · maavärina kolle - koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine · maavärina kese - kolde kohal maapinnal olev paik · tsunaami - maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. · nõlvaprotsess - kivimmaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul 2. Iseloomusta: · Ookeaniline; mandriline maakoor (ulatus, kivimid, vanus) ookeaniline maakoor - ulatus 5-10km; tardkivimid; mandriline maakoor - ulatus 35-45km; tardkivimid, settekivimid, moondekivimid · Vulkaaniline saarkaar ja vulkaaniline mäestik (teke + näide) Saarkaar tekib siis, kui vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida. Vulkaaniline mäestik tekib siis, kui maakoor "upub" vahevöösse vastu mandri serva (Vaikne ookean).
(Joonis) · Ceres- väikeplaneet e. asteroid. Läbimõõt alla 1000km. 1802 leiti samalt kauguselt Pallas; hiljem Juno ja Vesta. (Ceres-suurim, Vesta-heledaim). Komeedid (,,sabaga tähed") · tähtedega pole midagi ühist · tiirlevad küllaltki väljavenitatud ellipsit mööda · kaugeneb ja läheneb Päikesele · mõndadel tiirlemisperiood teada, uutel mitte · 3 eristatavat osa: 1) komeedi tuum- ~10km läbimõõt, tahke; põhiliselt jää, lumi- nende sees kivikesed, prügi, tolm. 2) tuuma ümber tekib gaasikiht e. -pilv nim. koma. ( tuum+koma=planeedi pea) 3) hõredast gaasist tekib saba, Päikesele lähenedes. Sellelt valgus peegeldab, nagu oleks ,,sabaga täht"; saba on Päikesest eemale pööratud koguaeg. · Oort'i pilv Päikesesüsteemi ääremail (komeetide pilv). Komeet saab mingil põhjusel lahti ja hakkab Päikese poole liikuma
jõukatsumuseks , kus sai üle vaadata konkurentide tugevusest , millest varem õrna aimugi polnud . NEIDUDE 5 KM Kulla ja pronksi said soomlannad ning hõbeda ja neljanda koha eesltased , nimelt Ann Karu ning Erika Valdson . NOORMEESTE 10 KM Esimeseks tuli NSV liidu au kaitsma läinud Juri Skobov , kes edestas norralast paarikümne sekundiga . MEESTE KAHEVÕISTLUS Hasso Jüris alustas kahevõistlus edukalt . 10km murdmaadistantsil oli ta parim , edestades soomlast 18 sekundiga . Suusahüpetes tal aga enam nii hästi ei läinud . Siiski oli Jürise viies koht tihedas konkurentsis väga hästi saavutatud . 3x5 NEIUDE TEATESUUSATAMINE NSV Liidu trio jäi Saksa DV ja soomlaste järel kolmandaks . 3x10 NOORMEESTE TEATESUUSATAMINE Esimeseks tulid norralased , teiseks rootslased , kolmandaks soomlased põhjamaade tulevikulootused . NSV Liit pidi leppima viienda kohaga ,
The competitors entered the stadium in 50 minutes The last team who entered was the UK-s team At 4 p.m. 2500 pidgeons were set free to spread the peace-spirit of the games Greece was the first one to leave the stadium, and UK-s team was the last one Overview of the sports events: Athletics: 33 athletics events were contested; 24 for men and 9 for women. 4 of these were making their debut - the men's 10km walk, the women's 200 meters, long jump and shot put Duncan White won the first ever medal for Sri Lanka in Ahtletics Basketball: 23 nations entered the competition. The United States defeated France 65-21 in the final. Brazil was the third Football: 18 teams were contested. The shiniest medal was claimed by Sweden, who defeated Yugoslavia 3-1 in the final. Denmark won the bronze medal Hockey: 13 nations participated. Surprisingly, the
Alfred Wegener - püstitas laamadeliikumise hüpoteesi, ennemoli ühe supermanner(Pangaea). Mandrite liikumist põhjustavaks jõuks on vahevöö konvektsioonvoolud. Maa siseehitus: Maakoor-vahevöö-tuum. Levides ühest kivimikihist teise seismilised lained murduvad ning peegelduvad nii, nagu valguslained-nendega saabki maa siseehitust uurida. Maakoor(0-80mkm)=>vahevöö(80-2900km)=>välistuum(2900-5100)=>sisetuum(5100-6378) Maakoor: ookeaniline(basaltsetest, aluseline, 5-10km) kontinentaalne(graniitne, happelina, -80 km) Astenosfäär- u 200km sügavusel, sellel liiguvad laamad, kuna on plastiline vahevöö osa. Vahevöö koosneb silikaatsetest mineraalidest(Mg-Fe) Tuum koosneb rauast: välituum vedel, sisetuum tahke. Maa sisemuse suunas rõhk ja temp. kasvab. Tsentris temp. u 6000. Maa süvasoojus kandub maa tuumast maa pinnale. Kivim on ühe või mitme mineraali kristalliseerunud segu(päevakivi, kvarts)
jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigendatud laamadeks. Astenosfäär-vahetult litosfääri alla jääv plastne kivimisfäär vahevöö ülaosas, mille peal liiguvad litosfääri laamad. Mandriline maakoor- maakoor mandrite ja mandreid ümbritsevate madalate merede all, keskmiselt 40km paks, kivimikihid on nt settekivimid, graniit, basalt. Ookeaniline maakoor-maakoor sügavate ookeaninõgude põhjas, on mandritest maakoorest tihedam, selle keskmine paksus on alla 10km, kivimkihid-settekivimid, basalt. 2.Kivimiringe- settekivmid,tardkivimid, moondekivimid. Tardkivimid-magma jahtumisel graniit, laavast, basalt, pimss, obsidiaan Settekivimid-kivimite või ainete murenemisel ja settimisel, asuvad maakoore peal. Nt: lubjakivi, liivakivi, savikivimid, kivisüsi ja põlevkivi, fossiilid. Moondekivimid- laamade liikumisel tard-või settekivimitest kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul. Nt: gneiss, kvartsiit, marmor, kilt.
2002. aastal saavutas ta maailmakarikavõistlustel kokkuvõttes 4. koha ning võitis ühe etapi 23. novembril Kirunas Rootsis. 2003. hooaeg oli Kristina Smigun-Vähi hiilgehooaeg, ta saavutas maailmakarikavõistlusel kokkuvõttes teise koha, ta võttis sealjuures 5 etapi võitu ning samal aastal toimusid maailmameistrivõistlused Val di Fiemmes, kus ta tuli maailmameistriks topeltjälitussõidus(5km klassika+5km vabastiilis), hõbemedali 10km klassikalisel, samuti hõbemedali 15km klassikalisel ühisstardis ning pronksi 30km vabastiili sõidus. 2004/05 hooajal saavutas ta vastavalt 5. ja 4. koha maailmakarikavõistlustel kui kätte jõudis 2006. olümpiaaasta. Järjekordsed taliolümpiamängud toimusid Torinos. Torinos tuli Kristina Smigun- Vähi kahekordseks Olümpiavõitjaks! Ta võitis 10km klassikalise sõidu ning 7,5km + 7,5km topeltvahetusega sõidu ning lisaks olümpiamedalitele oli ette näidata 8. koht 30km vabatehnika
maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta tagant. Olümpiamängude kergejõustikuvõistluste kavas on nii naistel kui meestel 24 ala. See arv võrdsustus, kui 2008. aastal võeti kavva naiste 3000m takistusjooks. Naiste ja meeste võistlusalad on sarnased, erinedes ainult tõkkesprindu ja sportliku käimise distantsi pikkustes. Tõkkejooksus on naiste distantsiks 100m, meestel 110m, käimises naistel 10km ja 20km ning meestel 20km ja 50km. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil, erandiks on pikamaajooks ja käimisvõistlused, mida korraldatatakse tavaliselt maanteel ja tänavatel. 1 AJALUGU Spordivõistlusi on maailmas peetud juba aastatuhandeid. Võisteldi lihtsatel jooksu-, hüppe- ja viskealadel. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega
Kuid Sapporosse sõitis ka Jens Salumäe, kelle sihiks oli hüpata tubli tulemus suure mäe võistluses. Võistlus toimus 11 päeva. Neil Maailmameistri võistlustel ei läinud eestlastel hiilgavalt nagu oodati või loodeti. Parima eestlasena oli Kristina Smigun 6.-s 30km klassikatehnikas, kaotus võitjale + 2,32,3. Veel sõitte: naiste teade, viimane vahetus, üld kaotus võitjale + 5,22,0. ; naiste 10km vabas tehnikas 9.-s , kaotus võitjale + 57,9 ; naiste suusavahetusega sõidus 7,5km Kl + 7,5km V 10.-s , kaotus võitjale + 39,5. Teisena Jaak Mae oma parima kohaga 8.-s 50km Kl tehnikas, kaotus võitjale + 1,33,6. Veel sõitte: Meeste teade, teine vahetus, üld kaotus võitjale + 4,41,6 ; meeste 15km V 71., kaotus võitjale + 3,54,0. Distantsile, mida Mae oli treeninud ja selleks valmistunud kahjuks ta ei pääsenud.Ta emoglobiini tase oli lubatust kõrgem
Tartus kulus meil aega umbes 45minutit, kuid pole hullu meil pole kusagile kiiret. Võtsin ühe viineri piruka, paki mahla, ning avasin arvuti, et sõit kiiremini mööduks. Kuid peale 10minutit netis surfamist avastasin, et arvuti aku on tühi ,,no tore on pobisesin endamisi''. Nüüd ei jäänud enam muud üle kui kuulata auto raadiot ja rääkida teistega maast ja ilmast. Sõit tundus kui igavik, aga ainult seni kuni nägin silti Tallinn 10km. See oli kõige ilusaim teeviit mida ma oma elus näinud olen, vähemalt siis tundus nii. Aga veel 10 minutit sõitu ja olimegi kohal. Kuid nüüd tekkis järgmine mure, kuhu auto parkida. Õnneks oli meil tasuline valvega parkla ainult 100m kaugusel ööbisikohast ehk vanaema kodust. Kell oli saanud umbes kolm päeval. Ega siis midagi hakkasime usinasti asju auto pealt maha tassima, tegelikult läks see kiirelt ainult umbes 15minutit. Toas ootas nagu alati soe söök ja tuhat küsimust
Nõuded mesilaste kaitsel o Kui isik on teavitanud taimekaitsevahendi kasutajat oma mesila olemasolust, teavitab taimekaitsevahendi kasutaja vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kelle mesipuud asubad kuni 2 km kaugusel töödeltavast põllust. Töölahuse valmistamine on keelatud: Veehaarde sanitaarkaitseala või veevõtukoha hooldusalal. · Veevõtukoha hooldusala on 10km , kui kaev on 1 kinnisasja vajaduseks ja vett võetakse alla 10m3 ööpäevas; · Veehaarde sanitaarkaitseala on 50 m puurkaevust või puurkaevude reast ja 50 m voolukogu servast(+200 m veevõtukohast ülesvoolu ja 50 m allavoolu).KK minister võib vähendada veehaarde sanitaarkaitselal 30 m, kui vett võetakse üle 10m3 ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud. Veekaitsevöönd Taimekaitsevahendiga on keelatud pritsida
Raudteeülesõidukohast (Enne/pärast) - 50m Suverehvide mustri sügavus - 1,6mm - Asulas tohib ühesuunalisel teel parkida vasakul poolel. - Asulaväliselt võib teepeernale parkida Sõidukiirus Jääteel: 10-25km/h või 40-70km/h Pukseerimisel: 50km/h Pukseeitava sedame puhul: 25km/h Suurim lunatud kiirus heades ilmaoludes: 120km/h Asulas lõpetab ristmik kiiruspiirangu. Esmalubade omanikel on suurim lubatud kiirus: 90km/h Sõidukiiruse alandamist: 10km/h võrra või 20km/h võrra. Kerghaagisega võib sõita auslaväliselt teele kehtestatud piirangugtest, ehk maksimaalse kiirusega. Juht kes ei sõida lubatud suurima kiirusega: Tuleb sõida parempoolsel sõidurajal, hoida pikivahet, kui ei võimalda üle 40km/h sõita, tuleb kasutada aeglase sõiduki tunnusmärki. Asulavälisel lõppeb kiirusepiirangu: uus kiirusepiirang ja piirangu lõppu tähistav märk. Tulede kasutamine
Hawaii saare moodustavadki 5 vulkaani: Kilauea, Mauna Loa, Mauna Kea, Hualalai ja Kohala. Sealjuures on maailma kõrgeim kustunud vulkaan Mauna Kea ja tegutsev vulkaan Mauna Loa. Hawaii saared paiknevad veealusel seljandikul, mis enam kui3000km pikkuselt kulgeb Vaikse 1. ookeani põhjas loodest kagusse. Ümbritsev ookean on 5000m sügav. Seega on Hawaii kõrgete tippude näol tegemist u.10km kõrguste mägedega, nii et Mauna Kea ja Mauna Loa on üldse kõrgeimad mäed terves maailmas. Mauna Loa kõrgus 4170m juures. Alates 1832. aastast on see pursanud 39 korda. Viimane purse oli 1984. aastal. Mauna Loa profiil ei pole päris tasane, nagu viitab kilpvulkaani nimetus, tema nõlvadel on väikesi teravai sakke. Risti üle tipu kulgeb edela- kirde suunaline lõhedevöönd üksikute kraatritaoliste alangute ja terve hulga räbukoormustega. Need
Litosfäär Alajaotus Ulatus Tihedus Kivimid Temp. Olek Maakoor Mandriline 5-80km 2.7 Basalt, 0-600 C Tahke graniit, settekivimid Ookeaniline 5-10km 3 Basalt, 0-600 C Tahke graniit, settekivimid Vahevöö Ülemine -350km 5.5 Räni 1300 C Poolvedel Alumine 350- 5.5 Räni 1200- Vedel 2900km 2500 C
kinnituskohas pinget, mis on proportsionaalne traadi massile. Kui suur võib olla maksimaalne traadi pikkus materjalist tugevusega Rm= 780 N/mm2, tihedusega = 7800kg/m3 (7,8 10-3g/mm3)? Leian tegeliku tõmbetugevuse: 61261 * 0,5 * 780 = 612,61 N 2 = 61261g , = m = 61261 = 7,8 * 10 -3 h = 7,8 * 10 -3 = 10km mm 2 V V * 0,5 2 33. Nimetage materjali hapra purunemise tunnused. Purunemine toimub kiiresti, ootamatult. Enne purunemist pole deformatsioone näha või siis vähesel määral. 35. Kirjeldage metalli omadus 2000300= 300 MPa, selle nimetus. 37. Mida näitab tegur K1C = c=45 MPa m, selle nimetus? Pinge intensiivsusetegur K1C sõltub metalli plastsest deformatsioonist prao tipus ja sellega näitab prao,
ATMOSFÄÄR 1. Mis on õhk ja millest see koosneb? Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu. Koosneb lämmastikust 78%, hapnikust 21% ja argoonist ~1%, CO2 ~0,04% 2. Atmosfäär jaotub järgmisteks kihtideks: 1. Troposfäär- ulatub 0-10km, ekvaaatoril 15-16km, enamus õhkkonna massist. Iga km kohta langeb temperatuur kraadi C õhurõhu muutuse tõttu. 2. Stratosfäär ulatub 50-56km kõrguseni, suurem osa sellest sfäärist moodustab osooni kiht. 3. Mesosfäär ulatub 85km kõrguseni, seal on temperatuur järsus languses ja gaasimolekulid muutuvad 4. Termosfääris tekivad virmalised 5. Termosfäär läheb üle järk-järgult kosmose ruumiks. 3
peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras, Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50km distantsil. 1936. aastal lisandus olümpiaprogrammi 4x10 teatesuusatamine. 1952. aastal võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10km distantsil). 1956. aastal asendati meeste 18 km distants 15km distantsiga ning võeti kavva naiste 3x5km teatesuusatamine. 1964. aastal lisandus naiste 5km distants ning 1976.aastal suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond. Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925.aastal korraldatud suusavõistlused meestele
1.ATMOSFÄÄRi kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp. 3) metsosfäär 50-58km kõrgusel. Õhk on seal väga hõre ning selles puudub veeaur, tolm ja osoon 4) termosfäär kuni 800km kõrgusel. Temp tõuseb väga kiiresti
6. Milline temperatuur valitseb Maa sisemuses? - 3500oC. 7. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort (graniitne ja basaltne maakoor). - *Mandriline maakoor ulatus 5-80 km, keskmine tigedus 2,7 g/cm3, peamised kivimid on graniit. * Ookeaniline maakoor ulatus 5-20 km, keskmine tihedus 3,0 g/cm3, peamised kivimid on basalt. 8. Kui paks on maakoor tasandike all, kõrgmäestike all, ookeanide all? - * Tasandike all 40km. * Kõrgmäestike all 80km. * Ookeanide all 5-10km. 9. Millist kahte liiki jõud tekitavad ja kujundavad pinnavorme? - * Sisejõud * välisjõud. 10. Millised jõud avaldavad mõju pidevalt, millised toimuvadaeg-ajalt? - * Pidevalt välisjõud (nt. sademed, temperatuuri muutus) * Aeg-ajalt sisejõud (nt. maavärinad, vulkaanipursked) 11. Millised protsessid toimuvad sisejõudude toimel? (3) - * Maavärinad, * vulkaanipursked, * geisrid. 12. Mis on: lõõr, kraater (kaldeera), magma, laava, tuff?
Laskumisviisid: laskumine kõrgasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks ei ole kiirus ja kukkumisohtu pole. Kiõrgasendis laskumine on enamiku mäesõiduelementide õpetamise aluseks, kuna selles õpitakse ära tarvilik säärte ettekallutus hüppe-ja põlveliigestest. NÕUDED asendile: Jalalabade vahekauguseks on üks pöia laius Üks jalg on teisest 0,5 kuni 0,75 jalalaba pikkuse võrra eespool (see pikendab tugipinda, millega aitab säilitada tasakaalu). Keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallala Sääred on hüppe-ja põlveliigestest kallutatud ette, nii et ülalt vaadates põlved katavad saapaninasid. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge Käed on kas all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha. Laskumine põhiasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks on kiirus või laskumisel on kukkumisoht, asend on seda madalam, mida suurem on kiirus. NÕUDED: Jalalabad ja sääred samamoodi...
Prant. 1972 Sapporo, Jaapan 1976 Innsbruck, Austria 1980 Lake Placid, USA 1984 Sarajevo, Gunde Svan (Rootsi) Jugos. 1988 Calgary, EESTLANE Allar Levandi(NSV) pronks (kahevõistlus) Kanada 1992 Alberville, Bjørn Dæhlie (Norra) 3kulda (15km jälitussõit, 50km vaba, Prant. 4x10 teade), 1hõbe (30km klassika) 1994 Lillehammer, Bjørn Dæhlie (Norra) 2 kulda (15km jälitussõit, 10km Norra klassika), 2 hõbe(30km vaba, 4x10 teade) 1998 Nagano, Bjørn Dæhlie (Norra) 3kulda (50km vaba, 4x10 teade, 10km Jaapan klassika), 1 hõbe(15km jälitussõit) 2002 Salt Lake Andrus Veerpalu (EESTI) kuld (15km murdmaa), hõbe (50km City, USA vaba) Jaak Mae (EESTI) pronks (15 km murdmaa) Ole Einar Bjørndalen (Norra) 4 kulda (10km, 12,5km
Maa siseehitus. Maakoor- pikkus 5-80km, koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimimite ülessulamisel tahke olek, kristallsed kivimid. Astenosfäär-700-800km, vahevöö maakoore ja vahevöö vahel. Vahevöö- ülamantel~700km, koosneb magneesiumist ja rauast, kuum mass. Alusmantel- ~2900km. Aine tihedus kasvab plastilised kivimid. Tuum välistuum ~5200. 10 niklit ja raudoksiid. Sisetuum ~6378km. Arvatakse et on tahke. Mandriline ja ookeaniline. Ulatus:M ~80km. O ~10km. Kivimid: M graniitsed. O basaltsed. Kivimikihid: M settekivimid, graniit, basalt. O settekivimid, basalt. Vanus: M 4 miljardit |vana. O kuni 180 miljardit | noorem. Litosfääri laamtektoonika 1912 Wegener mõtles välja laamtektoonika teooria. Laamad- litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamdadeks. Laamade Jaotus- suured- Euraasia laam. Keskmised- Nazca- Austraalia-India laam. Väikesed- Araabia. Mandrilised- ookeanil maakoor(aafrika) Ookeanilised- vaikne ookean.
annaabi.ee 
