1. Mida kujutab endast keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) sadamas ja milleks see kasulik on? KKJS-keskkonnategevuse plaanipärane korraldamine, mis aitab sadamal läheneda keskkonnaprobleemidele terviklikult ning lõimida keskkonnahoiu põhimõtteid loomuliku osana oma tegevusstrateegiasse ja igapäevatoimingutesse. Keskkonnajuhtimine on seotud kõikide keskkonnavaldkondadega, näiteks loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine ja õhukvaliteedi parandamine, looduse mitmekesisuse säilitamine. 2. Kuidas KKJSi abil on võimalik sadamate keskkonnategevuse tulemuslikkust parendada? Keskkonnategevuse parandamiseks saavad sadamad kasutada erinevaid keskkonnajuhtimisvahendeid. Keskkonnajuhtimisvahend on näiteks teatud kokkulepitud nõuetele vastav ja sertifitseeritud standardiseeritud juhtimissüsteem, aga ka ettevõtte oma 14 vajadusi silmas pidades välja töötatud jäätmekäitluse sü...
Ohtliku kauba pakkimine Ohtlike lastide käitlemine sadamas Kursusetöö Tallinn 2018 Kursusetöö 1. IMDG koodeksit abil pakkida ohtlik kaup A sobivasse pakendisse (sulgudes olev viide leekpunktile aitab määrata pakendusrühma). 1. 1 Pakendi puhul näidata pakendi tüübi kood ja pakitava aine A pakendus- rühmaga sobivad tähed X, Y või/ja Z pakendi tüübikinnituses. 1.2 Põhjendage kasutatavat pakkimisviisi, arvestage pakkimise erinõuetega (PPxx,veerg 9). 1.3 Märgistage pakend(id) vastavalt nõuetele, pidage silmas erinõuet SP 274 (veerg 6). 2. Võimaluse korral paigutage pakitud aine A konteinerisse, milles on juba terasvaati (1A2) pakitud 100 kg Barium powder, pyrophoric (BAARIUMI PULBER, PÜROFOORNE) ja märgistage see vaat nõuetekohaselt. 2.1...
Pakkida 20 L 3-aminopropeeni sobivasse pakendisse Aineregistri kasutamine (INDEX) 3-Aminopropene, see - 6.1 2334 Leida UN number, õige veonimetus, ohuklass(id), PG, SP, pakkimise eeskirjad, segregeerimine (kui on vaja kokkupakkida), omadused (veerg 17) Kontrollida, kas veerus 16b on segregeerimiskoode? Ei ole Ohutuskaardi kasutamine (tihedus, keemistemperatuur, lõike 14 veoeeskirjad jm) Võrrelge ohutuskaardil 14. lõikes olevat viidet IMDG koodeksile ja käesoleva ülesande punktis 1.1 saadud tulemust (UN number, õige veonimetus (PSN), ohuklasse ja pakendusrühma). IMDG koodeks: UN2334, ALLYLAMINE cl 3(6.1) PGI Ohutuskaart: UN2334, ALLYLAMINE, cl 3+6.1, PGII Ohutuskaarti kasutamine FÜÜSIKALINEOLEK;VÄLISKUJU: VÄRVITU KUNI KOLLANE VEDELIKTERAVA LÕHNAGA FÜÜSIKALISED OHUD: Aur on õhust raskem . ja võivad liikuda põranda lähedal; võivad distantselt süttida . KEEMILISED OHUD: Aine laguneb põletamisel lämmastikoksiidide toksiline suits...
Vanaaja maailmaimed 1. Cheopsi püramiid Egiptuses, 2. Semiramise rippaiad Babülonis, 3. Artemise tempel Ephesoses, 4. Zeusi kuju Olümpias, 5. Halikarnassose mausoleum, 6. Rhodose koloss ja 7. Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 1.Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana- Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal. Cheopsi püramiid asub praktiliselt ideaalselt tasandatud kaljul (kuni 2 cm kõikumised) ja püram...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA SADAMAMAJANDAMINE JA MERETRANSPORDI JUHTIMINE LASTINDUS JA LAONDUS REFERAAT KLAIPEDA SADAM ÜLIÕPILANE: J. Anderson, A. Grigorjeva, A. Moltsar JUHENDAJA: A.Kiisler TALLINN 2015 Klaipeda sadam on jaavaba sadam Klaipeda linnas, Laanemere idarannikus. See on Leedu olulisim ja suurim transpordikeskus, kus uhtivad mere ja kuivamaa teed Ida ja Laane suundades. Juba mitu aastat on Klaipeda sadam Valgevene merevarav. Autoveod on korraldatud ja konteinerrong kurseerib regulaarselt suunal Klaipeda-Minsk. Kaubakäive Selle aasta kahe kuuga kasvas kontenerikäive Liepaja sadamas 25,7 protsenti, Klaipeda sadamas 12,5 protsenti, Tallinna sadamas 3,2 protsenti ja Riia sadamas 0,1 protsenti. Suurima kontein...
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Sadamapraktika aruanne Kunda sadam Tudeng: Karlis Strazdin Õppegrupp:KS-31 Juhendaja: Aleksander Nikolajev Tallinn 2013 1. Sissejuhatus Oma sadamapraktika läbisin ma Kunda sadamas. Kunda sadam kuulub AS Kunda Nordic (edaspidi KNC) tsementi alla, mis omakorda kuulub rahvusvahelisse tsemendikontserni Heidelberg Cement Group. Kunda sadamas viibisin ma praktikal alates 12 juunist kuni 20. augustini. Praktika käigus tutvusin ma erinevate kaupade laadimis-lossimis töödega, laeva vastuvõtmisega, kaupade ladustamise tehnoloogiaga, sadamatöös kasutatava dokumentatsiooniga ning üleüldiselt sadamas toimuvaga. 2. Sadama tutvu...
Hiiumaa Ametikool Kalandus Väikesadamas Koostaja: 2015 Sissejuhatus Kalandusega seotud tegevused Kõrgessaare sadamas. Tõõ sisuks on sadama puudused ja plussid. Sadama territooriumi suuruseks on 2,54 ha, akvatooriumi suuruseks 3,76 hektarit. 17. sajandil käis sadamast Eesti esimene korrapärane laevaliin, sihtkohaks Stockholm. Sadamat kasutab püsivalt ca 15 kohalikele paadiomanikele kuulvat kalalaeva/paati. Teadaolevalt ei ole viimastel aastatel harrastusmeresõitjaid külalisalustel Kõrgessaare sadamas käinud. Sadamamakse ei ole kehtestatud. Kõrgessaare sadam on väga madala veega. Maksimaalne sügavus ei ületa 2m Kõrgessaarest on mugav käia näiteks Näki madalal. Sadamas puuduvad teenindusasutused nagu pood ja söögikoht. Kõrgessaare sadama ajalugu on seotud Kõrgessaare mõisaga. Sadama ehitas Jacob De la Gardie 17. sajandi algul. Hiiu madala e suurrahu e Necmansgrundi läheduse ...
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Ain Kiisler Eliise Toomistu, Assol Saar, Helena Rattus, Kätlin Rahnel, Marit Loorits AASIA SUURIMAD KONTEINERSADAMAD Juhendaja: MENG Tõnis Hunt Tallinn 2014 1Singapuri sadam Singapuri sadam (PSA) on maailma kõige aktiivsem ümberlaadimise sõlmpunkt, selle põhitegevuseks ongi ümberlaadimine.Ümberlaadimiseks nimetatakse konteinerite teisaldamist ühelt laevalt teisele laevale, mis suundub konteineri lõppsihtkohta.Singapuri strateegiline asukoht Kagu-Aasia südames ja seos peamiste laevateedega on teinud sellest olulise logistikakeskuse ja kanali maailmakaubanduse jaoks. Olles maailma peamine ümberlaadimispunkt, on Singapur ühendatud 600 sadamaga 123 riigis, igapäevaste sõitudega kõigisse suurematesse sadamatesse maail...
Ohtlike ainete vedu meretranspordis NIMI Ohtlike ainete vedu Ohtlike kaupade transporti merel reguleerivad rahvusvahelised ja Eesti Vabariigi õigusaktid. Meretranspordis lähtutakse rahvusvahelise mereorganisatsiooni IMO poolt kehtestatud reeglitest IMDG (Ohtlike kaupade veo eeskiri) 1) Meresõiduohutuse seadus Ohtlik last on: - Pakitult või mahtlastina veetav kemikaal või kemikaali sisaldav toode, materjal või valmistoode. Võib ohustada: - Inimese elu või kahjustada tervist, vara või keskkonda... nii sadamas käitlemisel, mereveol ja sisevetel vedamisel. 2) Meresõiduohutuse seadus Ohtlikku lasti veetakse: - SOLASe peatüki ning - MARPOL nõuete kohaselt. Ohtlikku lasti ei või laevale paigutada enne, kui kaptenile ja sadamakaptenile on üle antud ohtliku lasti deklaratsioon. NB! Ohtliku lasti deklaratsiooni esitamise kohustus on kauba saatjal või tema volitatud e...
TTÜ Eesti Mereakadeemia Lastindus ja Laondus Aruanne Sadamapraktika Üliõpilane Õppejõud Julia Ain Kiisler Tallinn 2015 SISSUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 PALDISKI LÕUNASADAM.............................................................................................. 3 Info:......................................................................................................................... 4 Terminalid:.....
Liigitamised alused: -lasti fsiline seisund - veomoodus - veoresiim fsikalised keemilised omadused. kuiv lastid : puis ja vedel lastid. puistelastid on lastid mis on ilma pakenditeta nt vetised , veoreiimid : reiimsed ja mitte reiimsed. mittereiimsed : lastid , mis ei allu veol seisundit halvenevate teguritele. reiimsed: lastid mis nuavad teatud veoreiimi , peavad olema tagatud teavad temp , niiskuse ja ventileerimisting Fsikalis keemilis omaduste jrgi: Tuleohtlikud. plahvatusohtlikud , isesttivad , isekuumenevad, hgroskoopsed , mrgised , kokku klmuvad liigutamise lastide kokkusoobivuse seisukohalt gruppidesse: Agressiivsetega lastid(soojus, gaas , ise sttivad jne) agtessiivsetele tegurite mjule alluvad lastud(alluva I gruppi ainete toimele) neutraalsed lastid (puuduvad agressiivsed omadused ja ise ka ei allu agressivsetele lastide toimele) Lasti mthikud Joonmtmed- Euroopa - 1m angolaksi maades 1jalg inglise foot , 12meetrit=12t...
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus R11 Kaja Abel TALLINK/TALLINNA SADAM Raport Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tallink on tuntud ettevõtte nii Eestis, Soomes, Rootsis kui ka Lätis. Tema laevad sõidavad mööda merd nendesse riikidesse, et teenindada kliente võimalikult hästi ja parimal viisil. Tallink pakub nii kruiise kui ka lihtsalt liinireise. Võimalik on sõita autoga ning peatuda ka erinevates kohtades nagu näiteks Marienham. Tallinki laevad on suured ja mugavad ning selle tõttu kasutavad laeva ka mitmed töölised, kes ei tööta Eestis ega ka Soomes, Rootsis, Lätis. Selle laevaga on võimalik saada kiiresti üle ja minna toimetama oma asju. Ettevõtte on püsinud maastikul juba mitu aastat ning aastast aastasse inimeste arv kasvab, kes kasutavad just seda laevafirmat. 1 TALLINK 1.1 Tallink Läänemerel, laevaliinid AS Tallink Grupp on Lään...
Vahiteenistus Vahimadrus on laevas tähtis isik. Tema sõna peab kuulama sadamas isegi sadamakapten, kes soovib laevale tulla, rääkimata vähemtähtsatest isikutest. Vahimadruse töösse suhtumisest sõltub laeva ohutus sadamas ja merel. Vahiteenistus laevas peab olema organiseeritud vastavalt „Laeva vahiteenistuse korra“ sätele. Vahiteenistuse korraldus merel, sadamas ja ankrus olles (laeva ohutuse ja turvalisuse tagamine). Laeval seistakse vahte sillas, masinaruumis. Sillas seisab vahti vahitüürimees ja vahimadrus. Masinaruumis vahimehaanik. Sillavaht tagab terve laeva ohutust, turvalisust ja meres navigatsiooni ohutuse vastavalt colregile. Vahimehaanik kontrollib diiselgeneraatori (mis toidab terve laeva vooluga), peamasina ja kõikide teiste süsteemide töövõimet. Vahimadruse kohustused roolis Vahimadrus peab tulema silda 15 -20 minutit enne rooli minemist. Kui vahimadrus on roolis, peab ta kuulama kaptenit või tüürimeest. Kui vah...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Heleri Milber Veod Läänemerel ja läbi Eesti sadamate Referaat õppeaines Ärilogistika Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2014 SISUKORD Sisukord...........................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 1. Veod Läänemerel...........................................................4 1.1 Suurimad Läänemere-äärsed sadamad...............................5 2 Eesti sadamad................................................................8 2.1 Muuga sadam....................................................................8 2.2 Paldiski lõunasadam..........................................................9 2.3 Tallinna...
EESTI TRANSPORDI ANALÜÜS 2017 38810 36778 34944 33600 28026 25365 Maantee Raudtee Meretee 16 Õhu 13.9 2015 2016 Vee transpordi ja raudtee transpordi vähenemine: • Eesti sadamates käideldi 2016. aastal 33,6 miljonit tonni kaupa, mida on 4% ehk 1,3 miljonit tonni vähem kui aasta varem. • Kaubavedu sadamate kaudu vähenes mullu transiitkaubaveo vähenemise tõttu. • Merekonteinerite vedu sadamate kaudu kahanes aastaga 2% ja oli 2016. aastal ligi 204 400 TEU-d. Konteinereid veeti sadamate kaudu laevadega Eestist välja ligi 100 300 TEU-d ning võeti sadamates vastu 104 100 TEU-d. • Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas 2016. aastal sadamate kaubamahust 22,5 miljonit tonni ja lossimin...
Naftareostused Läänemeres, Soome lahes ja Eesti vetes Kerli Kisant EAKI Tallinn 2011 Nafta Koostis: Orgaanilised ühendid (süsivesinikud, happed, vaigud) Väävlit ja lämmastikku sisaldavad anorgaanilised ühendid Vesi Omadused: Vees lahustumatu Veest kergem Läbipaistev kuni must värvus Madalatel temperatuuridel viskoossemad Tuleohtlik Pinnavette satub toornaftat peamiselt inimese käe läbi Tankeriõnnetused; Naftapuurtornide lekked. Mitmesugused naftast valmistatud kütused ning õlid jõuavad vetesse: sademeveega tänavatelt; laevade pilsiveest; Tööstusheitmetest; jne. Ligikaudne naftakihi paksus (mm) - Ligikaudne naftahulk (l/km2) 0,00004 - 40 Vaevu näha hea valgustuse juures 0,00008 - 80 Näha hõbedavärvilise läikena veepinnal 0,0015 - 150 Näha õrnad vikerkaarevärvid 0,003 - 300 Näha eredad vikerkaarevärvid 0,001 - 1000 Värvid muutuvad tumedamaks 0,002 -...
Essee Diplomitöö analüüs teemal ,,Hüdrograafiline mõõdistamine Raahe sadama näitel" Lõputöö annab ülevaate hüdrograafiliste mõõdistamistööde läbiviimisest Raahe sadama rekonstrueerimise käigus teostatud tööde osana, läbi praktikandi silmade ja arusaamade. Üliõpilase töö omab praktilist väärtust ja on kindlasti osaliselt kasutatav õppematerjalina. Töö ülesehitus on loogiline ja annab hea ülevaate praktikast. Autori teema valik on väga hästi põhjendatud, kuid ei sisaldada empiirilist informatsiooni. Diplomitöö teema on praegu väga aktuaalne, kuna käsitletu on hüdrograafias vajalik ja lahutamatu osa. Töö eesmärk on anda teistele üliõpilastele ülevaate mõõdistamistöödest. Uurimisprojekt on piiritletud Raahe sadama näitel pealkirjas, kuid sissejuhatuses pole seda mainitud. Lisaks, on puudu töö ülesehituse selgitus ja pole ära märgitud olulisemaid lähtematerjale ja allikaid sissejuhatus...
Vares kokkuvõtte küsimused ja vastused 1. Kus toimus selle loo tegevus? Selle loo tegevus toimus Abrukal. 2. Mis oli Mardu välimuses kummalist? Mardul oli üks silm pruuni värvi ja teine sinist värvi 3. Kuidas põhjendas Mardu oma kooli sõpradele sadamas käimist? Ja mis oli selle tegelik põhjus? Mardu põhjendas, et käib sadamas suuri laevu ja kraanasid vaatamas. Tegelik põhjus oli, et Mardu ei saanud päevagi ilma Abrukat nägemata olla. 4. Kuidas leidis Mardu varese? Varesepoeg rippus kadakaladvas. Mardu tuli koolist ja leidis lõhutud linnupesa koos 4 linnupojaga õhtuhämaruses, kellest üks oli elus, kui ta koolist tuli. 5. Miks ei tahtnud Mummi alguses varest koju jätta? Varesel oli ühe tiiva peal valge jutt. Vanaema arvas, et see on saatuse märk, et see on äratehtud nonn ja käskis linnu uksese välja visata. 6. Miks ei sallinud Mardu Leemetit? Mardu arvas, e...
Nimi...............................Grupp............. EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond Eksam õppeaines LAEVA EHITUS 2007. Ülesanne. Variant 1. 1. Laev järgmiste mõõtmetega: L=150 m, B=20,20 m, Tvöör=7,80m, CB=0,72 CW=0,80 Tahter=8,40 m asub magedaveelises sadamas (=1,0 t/m ), ballastitankides on 500 m3 mereveest 3 ballasti. 2. Laev laadib 900 tonni lasti. 3. Kulutanud ookeaniülesõidul 500 tonni kütust, saabub laev ookeanisadama reidile (=1.025 t/m3).. Lubatud sisenemissüvis sadamasse on 7,70 m. Küsimus: 1. Kas jätkub sisenemissüvise saavutamiseks ainult ballasti välja pumpamisest? 2. Kui ei, siis kui suure lastihulga jaoks peab kapten tellima pargased reidile, et lossida täiendavalt osa lastist? NB. K...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA EUROOPA JA AASIA SADAMAD Referaat Koostaja: Kristina Samošenkova KS-11 Tallinn 2014 Euroopa Sadamad Euroopa suuremad sadamad on : 1. Rotterdam, 2. Hamburg, 3. Antwerp, 4. Felixstowe, 5. Bremerhaven, 6. Gioia Tauro, 7. Algeciras, 8. Genoa, 9. Le Havre, 10. Barcelona Rotterdamis asub Euroopa suurim sadam. Hollandi sadamad on teenindanud Aasia ja Euroopa vahelisi kaubateid juba alates 16. sajandist. Amsterdamis ja Rotterdamis asusid juba tollel ajal Indiast kohale toimetatud tee ja kohvi puhverlaod. Juba 16. sajandil töötasid Euroopa esimesed jaotuskeskused Hollandis. Tänapäeval on Holland Euroopa suurimaks transiidiväravaks. Peamiseks konkurentsieeliseks on seejuures Hollandi soodne geograafiline asend Euroopa eksporditurgude suhtes. Hollandis on hästi välja arendatud logistika infrastruktuur ja kiired ühendused muude Euroopa...
Aurik Queen Elisabeth põhjaminek 27. septembril 1938 ristis George VI abikaasa uue laeva oma nime järgi ning maailma suurim reisilaev Queen Elizabeth libises ellingult vette. 314,25 m pikkune ja 36 m laiune Queen Elizabeth oli 3,65 m pikem kui tema "vanem õde" Queen Mary. Oma 83 673 brutomahuga ületas uus laev Prantsuse Normandie tervelt 250 tonni võrra. Queen Elizabeth võis pardale võtta 2300 reisijat ja 1200 meeskonnaliiget. Laeval oli 14 tekki. Ehkki laeva koguvõimsus ulatus 200 000 hobujõuni, ei jätkunud tal kiirust kohale jõuda. Laeva ohutuks väljasõiduks tuli valida kõrgeima tasemega tõusuaeg. Selleks oli 26. veebruar 1940. Kiiruga halliks võõbatud laev pukseeriti umbes 13 miili kaugusel asuvasse jõesuudmesadamasse. Süvise vähendamiseks olid eemaldatud kõik päästepaadid. 7. märtsil kell kolmveerand viis sildus aurik New Yorgi sadamas kai nr. 90 ääres. otse Queen Maru kõrvale, mis oli saabunud 16 kuud varem....
1. Laevade agenteerimise mõiste definitsioon ja sisu Agenteerimine = laevade teenindamine; seisneb laevade sisse- ja väljaklaarimises, laadimise ja lossimise korraldamises, maksude/lõivude tasumises, prahiraha kasseerimises jne. Agenteerimisega tegelevad erifirmad, kelle esindajaid nimetatakse agendiks, neid tasustatakse agendilepingu alusel. Agendid täidavad tihti ka brokeri funktsioone. 2. Kuidas liigitatakse agenteerimisfirmasid tema omaniku alusel? · Eelpool nimetatud teenuseid osutavaid agenteerimisfirmasid nimetatakse tavaliselt universaalagentideks (Universal Agent), sageli ka sadamaagentideks (Port Agent) Põhiliselt (kuigi mitte ainult) teenindavad sadamaagendid tramplaevu. · Liiniagent (Liner Agent) · Generaalagent (General Agent). · Kaitseagent (Protecting Agent) Poolte kokkuleppel võib tsarterisse olla sisse viidud igaüks võimalikest variantidest: - laevaomaniku agent laadimis-lossimiss...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA EESTI SADAMAD Referaat Koostaja: Kristina Samošenkova KS-11 Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Lääne-Eesti ajaloolised ja uued sadamad................................................................3 Eesti sadamad...................................................................................................... 4 Tallinna Sadamad................................................................................................. 5 Eesti suurim reisisadam....................................................................................... 6 Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam................................................................6 Suure potentsiaaliga regionaalne sadam.................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Logistika õppetool Lahtise turba vedu Eestist Portugali Kirjalik uurimuslik ülevaade õppeaines “Vetelvedu” Autorid: xxxxxxxxx Õppejõud: xxxxxxxxxxx Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3 Kauba iseloomustus .............................................................................................................. 4 Transportimistingimused ................................................................................................... 5 Ladustamisnõuded ............................................................................................................ 5 Lähtesadama kirjeldus ...............................................
NAFTA Ajalugu Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam-vähem tänapäevane naftapuutorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta töötlemine. Sõiduauto Ford esimene, 1892. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba bensiini või piiritust. Aastast 1920 on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus. Naftale on raske leida võrdset. Pole sugugi juhus, et kasutame seda niihästi veokite, lennukite ja autode käivi...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Sadamate areng Eestis Referaat Juhendaja: Rein Albri Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Parvlaevasadamad.............................................................................................. 4 1.1. Roomassaare sadam Saaremaal..................................................................4 1.2. Ringsu sadam............................................................................................... 5 2. Tallinna sadam.................................................................................
EESTI MEREAKADEEMIA Merendus teaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Karlis Strazdin TSEMENDI TRANSPORT NING KAHJUSTUSED SELLE TRANSPORTIMISEL JA LAADIMISEL Referaat Juhendaja: Tõnis Hunt Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks sain ma küll ehitusmaterjalid, kuid oma referaadis keskendun ma tsemendile, mis on materjal, millest tehakse üht põhilisemat ehitusmaterjali betooni. Keskendun ma sellele sellepärast, et oma praktika veetsin ma Kunda Sadamas, mis on eesti suurim tsemendi eksportija Eestis. "Kunda ja tsement on eestis peaaegu sünonüümid. Olgu ajad millised tahes ehitada on ikka vaja ja igal ajastul on Kunda tsemenditööstus "ehitusmaterjalide ema" tsementi ka tootnud", on öelnud Kunda tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein. Oma referaadis üritan ma uurida millised probleemid ja kahjust...
MEREVÄEBAAS Ülesanded ja organisatsioon: Mereväebaas on 29. aprillil 1997.a loodud mereväe väljaõppe- ja administratiivstruktuuri- üksus. Väeosa põhiülesanneteks on väljaõppe planeerimine ja korraldamine ning logistiline kaldatoetus. Mereväebaas asub Tallinnas, Miinisadamas. Väeosa ülesanneteks on muuhulgas ujuvvahendite ohutu seismise tagamine sadamas, mereväe allüksuste teenindamine ning varustamine teenistuseks vajalike vahenditega. Mereväebaasi, mille tegevust juhib väeosa staap, koosseisu kuuluvad veel alljärgnevad struktuuriüksused: transporditeenistus; materjaliteenistus; remondi- ja hooldusteenustus; haldusteenistus: meditisiiniteenistus; mereväekool, mille ülesandeks on mereväe väljaõppe planeerimine ja korraldamine; baasikaitsekompanii. Mereväebaasi organiseerida on ka igakülgne vastuvõtva riigi toetus Eesti vetes regulaarselt korraldatavatele rahvusvahelistele miinitõrjeoperatsioonidele...
1. NIMETAGE KÜLAS JA ALEVIKUS OLEVAD: Looduslikud ja ajaloolis-kultuurilised vaatamisväärsused: Leppneeme: Leppneeme sadama võrgukuur; Kirovi kalurikolhoosi suitsutsehh; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimise keskus; Nõukogude sõjaväe allveelaevade vaatlustorn; Leppneeme vene piirivalvekordon; (Miku talu pood, Sepa kari jt.) Haabneeme: Haabneeme mõisa-peahoone vareme jäänused; Pringi suvemõisa tammeallee; Viimsi I koolimaja; Viimsi II koolimaja; Viimsi III koolimaja; Kirovi kalurikolhoosi I, II ja II peamaja; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimiskeskus; Pringi sadam, jt. Teenindusobjektid Leppneeme: Praegu teenindavad küla vallasisesed ühistranspordi liinid V2 ja V4, mida haldab AS GoBus. Leppneeme sadam (transport liigub Leppneeme ja Prangli saare vahel). Haabneeme: FK Arena (kardirada), Viimsi SPA ja H2O veepark, erinevad ostukeskused, ...
VASTSELIINA GÜMNAASIUM JAHTLAEVA LENNUK ÜMBERMAAILMAREIS REFERAAT KOOSTAJA ANETTE PILT 7. KLASS VASTSELIINA 2013 SISUKORD 1. JAHTLAEVA LENNUK MEESKOND Lennuki põhimeeskond on kuueliikmeline: kapten Mart Saarso, vanemtüürimees Aarne Tuisk, hiljem oli tema asemel Meelis Saarlaid, teine tüürimees Tiit Riisalo, kolmas tüürimees Margus Kastehein, madrused Tiit Pruuli ja Kaido Kama. Nende meeste vanus jääb 32 ja 47 aasta vahemikku. Seitsmes liige vahetub. Jahtlaeval oleva meeskonna liikmed saavad retke jooksul igaüks vähemalt kord oma sünnipäeva pidada. Meeskonnal on hea purjetamisoskus, neil on palju kogemusi. Lisaks purjetamisoskustele on vaja arvestada ka muid taolisi reisil vajalike oskusi (parameditsiin, insenerioskused, keelteoskus, suhtlemine meediaga jms). S...
AS MEREKARU AS Piibeleht Veeriku 3 12345 VÕRU 10.12.2012 VOLIKIRI AS Merekaru, asukohaga Veeriku 5, tegutsedes oma seadusliku esindaja juhatuse esimees Meeri Murakas isikus, volitab STELLA KADAKA (sünniaeg 19.06.1983) esindama Rõivas aktsiaseltsi kauba vastuvõtmisel Tallinna Sadamas. Volikiri kehtib üks aasta. Volitatud isiku allkirja näidis____________________________ ALLKIRI Meeri Murakas Juhatuse esimees PITSER Veeriku 5 Telefon 666 3845 Arvelduskonto 222456723 21342 ELVA Faks 666 3854 Swedbank E-post: [email protected] Registrikood 7003001 Internet: www.merekaru.ee
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................2 Laeva üldandmed..............................................................................................................2 Rooliseade........................................................................................................................7 Vahiteenistus.....................................................................................................................8 Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG)................................11 1. IALA mere- ja kaldamärgid.........................................................................................14 2 Lateraal märgid.............................................................................................................15 ..................................................................
EESTI MEREAKADEEMIA Merendus teaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Karlis Strazdin Konteinerterminali planeerimine Projekt Tallinn 2014 1. Lähteandmed: 2. Kaubavoog : Konteinerid 3. Kaubavoo suurus: 580 tuh TEU-d (20') 4. Kaubavoo suund: 55% merelt-maale; 45% maalt-merele 5. ühendus tagamaaga: 35% autotransport; 65% raudteetransport 6. kaubavoo ebaühtlustegur: 1,21 7. eksplutatsiooniperioodi pikkus: 365 päeva 8. Lisaandmed: Laeva suurus ca 3500 TEU-d; Laeva ümberlaadimisaeg 36 h 2. Kaubaliigi iseloomustus Konteiner on spetsiaalselt kaupade veoks valmistatud kast, mis on tugevdatud, virnastatav ja horisontaalselt või vertikaalselt teisaldatav. Konteinerid on korduvkasuta...
1.Mõisted: katapult- ühe kangiga väändejõul põhinev heitemasin amb- vibupüss, millega saab laste ammunooli seanina- konksader Toreida vaherahu- 1212.a. alguses sõlmitud vaherahu Liivimaa ristisõja ajal Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, liivlaste ja latgalite vahel muinaseestlastega kolmeks aastaks, et Sakala maakond jääb piiskopi ja sakslaste võimu alla ning see ristiusustatakse. Viimane tingimus reaalselt ei täitunud. Võidu Ristimise lahing ehk Merelahing Uues sadamas- 1215.a. Saarlased ründasid 9 saksa laeva, kuid ei suutnud neid vallutada. Ümera lahing- september 1210.a. eestlased saavutasid võidu, mis andis jõudu edasipidiseks Madisepäeva lahing- 21.sept.1217.a. Sakalas. Eestlased tungisid sakslastele kallale, eestlased olid sunnitud taganema, Kaupo sai surma.Taanlased vallutasid Põhja-Eesti, sakslased pöördusid abipalvega Taani kuninga poole, nad vallutasid Tallinna, ristiti Revala maakond, toimus võiduristimine ning Rootsi kuninga...
Eesti tähtsamad kaubasadamad Tallinna sadam (AS) Muuga sadam Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas. Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu. Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga etendab ta olulist osa Eesti transiitkaubanduses. Kaide arv 29. Süvis 18m. Paldiski Lõunasadam Põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade käitlemisele. Paldiski Lõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus. Täna teenindab Paldiski Lõunasadam mitmeid regulaarliine ning selle soodne g...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Sadama majandamine ja meretranspordi juhtimine Euroopa ja Aasia suurimad sadamad Referaat Õppejõud: TALLINN 2014 Euroopa Liidus on 1200 sadamat ning maailma suurim kaubalaevastik. 2008. aastal veeti Euroopa Liidu sadamate kaudu ligi 3,9 miljardit tonni kaupa. Kaubaveo mahu vähenemine algas 2008. aasta III kvartalis ja ulatus IV kvartalis juba 6%-ni. Aasta kokkuvõttes vähenes Euroopa Liidu sadamate kaubaveo maht varasema aastaga võrreldes 0,5%. 2009. aastal langus süvenes -- I kvartalis vähenes kaubaveo maht 12% ja II kvartalis 16%. Rotterdam kui Euroopa suurim sadam Hollandi sadamad on teenindanud Aasia ja Euroopa vahelisi kaubateid juba alates 16. ...
Taani Üldandmed Pealinn : Kopenhaagen Üldpindala : 43 094 km² Rahvaarv : ~5,2 miljonit Rahaühik : Taani kroon EL-iga ühinemise aasta: 1973 Turism · 2012 majanduslangus Euroopas tarbijatele negatiivne mõju. · Turismiga seotud asjade müük jätkus · 2012 reisisid taanlased palju soojatesse kohtadesse, ilma tõttu · Suured saksa pered · Kallid suvilad · Eestlased ei vaja eriluba 3 kuud registreerimine maavalituses. Legoland · Asub Billundis · Üle 45 miljoni legoklotsi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Väikese Merineitsi kuju · Hans Chrisian Anderseni romantilise muinasjutu tegelane. · Muinasjutu suur populaarsus · Asub Kopenhaageni sadamas Mons Klinti kriidikaljud · Kauneim koht · Mere pinnast mõõdetud kõige...
1. Milline on esmane dokument laeva laadimiseks? Kes selle koostab ja kooskõlastab? Esmane document laeva laadimiseks on laadimiskorraldus ning selle väljastab kaubasaatja või selle ekspediitor. Selles näidatud andmed on teatud määral (koos sellesse kantud vedaja märkustega) aluseks konossemendi vormistamisel. Näidatakse kaubasaatja/saaja, laev, sadamad, lõplik sihtpunkt, konossemendi originaalide arv, kauba kirjeldus jne. 2. Mida kujutab endast mõiste "Tüürimehe kviitung" (Mate's receipt) ? Mis on tema juriidiline olemus? Sellenimelise iseseisva dokumendina esineb suhteliselt harva. Tavapäraselt muutub sisuliselt selleks kaubasaatja/ekspediitori poolt väljastatud laadimiskorraldus peale laeva esindaja (tüürimehe) tõestamist oma allkirjaga, et kaup on laadimiskorralduses näidatud kaup on vastavas (või teises) koguses ja seisundis laeva poolt veoks vastu võetud. 3. Mida tähendavad lühendid konossemendis "s....
Ohtlikud jäätmed RaidoM, Janno Mis on ohtlikud jäätmed? ● Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkonnale ● Nende käitlusel tuleb arvesse võtta eritingimusi. Vältida tuleb segunemist omavahel, tavajäätmetega või muude ainetega ● Ohtlike jäätmete näited Ohtlike jäätmete liigitus Ohtlikud jäätmed liigitatakse sadamas kogumisseadme järgi kahte gruppi: ● Tahked ohtlikud jäätmed ● Pumbatavad ohtlikud jäätmed Kogumine ja transport ● Ohtlike jäätmete kogumine ● Tahkete ohtlike jäätmete kogumine ● Pumbatavate ohtlike jäätmete kogumine Ohtlikud jäätmed kodus ● Tooted, mis sisaldavad ohtlikke ja mürgiseid aineid, peavad olema märgistatud vastavate ohutusmärkitega ● Ohutusmärkide nimetused Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine ● Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätm...
Pärnu ranna probleemid ja tulevik. Probleemid: Pärnu randa ohustuvad praegusel hetkel suvel järjest suurenev suvitajate arv. Kuna inimesed saastavad mere vett enda keha peal oleva mustusega, loobivad prügi maha, muudavad tunduvalt ranna üldist välimust, sõidavad ratastega ja ka mootorsõidukitega ranna liival. Oma tegevusega segavad loomade elu ning linnud ja teised loomad ei tee enam oma pesaasi randa. Tulevik: Kui jätkub ranna laiendamine Mai rajooni poole siis selle all kanatavad kõige rohkem loomad ja linnud kelle head elukohad ära lõhutakse. Võib juhtuda mingi õnnetus sadamas ning kui saastained kanduvad randa rikub see vee ning loomad ja linnud surevad suvitajaid ei käiks enam selle ranna osas ning nad otsiks mõne muu koha ning rikuksid sealse elukeskkonna ära. Sagedasemad üleujutused viivad järjest rohkem liiva rannas...
Eestlase iseloomustus Hemingway on ühes oma teoses öelnud, et igas sadamas on vähemalt üks eestlane. Seega on eestlased jõudnud rännata üle terve maailma. Nad on suutnud end maailmakaardil nii heas kui halvas nähtavaks muuta. Eestlane on väga töökas. Ta teeb kõik, et perel oleks hea ja mugav. Eestlane on uhke selle üle, mis tal on ja kade selle üle, mida tal pole. Ollakse uhked selle üle, mis on oma teenitud raha eest soetatud. Eestlane ei mõtle ainult iseendale, ta hoolib oma riigist, kultuuris, rahvusest ja elust. Ta ei tee halba teadlikult. Eestlased on enamjaolt analüüsivad. Pole just palju neid, kes pea ees tundmatusse vette hüppavad. Eestlane on põnev persoon, kes peidab end näiliselt igava, kuid salapärase loori taha. Eestlane ei naerata kõigile, ta võib olla kade, aga siiski on eestlane üks huvitavama iseloomuga rahvusi maailmas.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDUS Keili Lutschan MAATURISM Referaat Pärnu 2012 SISUKORD Maaturism 3 Maria Talu 3 Lepanina Hotell 4 Riida Turismitalu 5 Kasutatud kirjandus 6 Maaturism Maaturism on väljaspool linnakeskonda, see tähendab maakeskonnas.Maaturismi olulisteks komponentideks on maaeluline vorm ja sisu.Maaturism hõlmab loodus-ja taluturismi.Maaturismi alla kuuluvad puhkekülad,kodumajutus,puhkemaja,hostel,külalistemaja,motell ja hotelli. Maaturismi ettevõtetes on igal inimesel ning lastega peredel hea puhata ja veeta aega.Hea on pidada konveretse ja seminare. Maria Talu Maria talu asub Pärnumaal 32 km kaugusel Pärnust möö...
Maailmaimed Seitse maailmaimet (täpsemalt vanaaja seitse maailmaimet) olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Seitse maailmaimet illustreerituna Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist: "Nägin su müüre, suur Babülon, laiu, et vankriga sõida, näinud olen ka Zeusi Olümpia külas, vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille...
Kreeka asub Balkani poolsaarel. Jumalad: Jumalate elupaik oli Olmpose mel. Eesotsas seisis taeva-, tormi-, ikse- ja peajumal Zeus. Abikaasaks oli de Hera, kes oli taeva kuninganna. Vend Poseidon oli oma vimsa kolmhargiga torme ja maavtinaid tekitav merejumal. Teine vend oli allilma ja surnute valitseja Hades. Zeusi teine de oli kuldne Demester kes oli vilja ja musta mulla jumalanna. Ares oli sjajuma ja jumalate sepp. Tulejumal oli Hephaistos. Sjajumallannat Athenat austati kui ka tarkusejumalannat. Kuldjuukseline Apollon oli valguse, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning inimestele tuleviku kuulutaja. Jahijumalanna Artemis oli osav vibuktt ja eriti metsloomade kaitsja. Hermes oli tiivuliste sandaalide ja kbaraga teekijate kairsja. Ilu-, armastuse- ja viljakusejumalanna Aphroditel oli palju armuafre. Viinamarjakasvatuse, veini ja sigivusjumal oli Dionysos 7 Maailmaimet: Cheopsi pramiid Egiptuses, Semiramise...
Minu reis Kaplinna Keit Kaal Kaplinn Kaplinn on linn LõunaAafrika Vabariigis, LääneKapimaa provintsi keskus. Linna asutas 1652. aastal Hollandi IdaIndia Kompanii vahesadamaks Indoneesiasse suunduvatele laevadele. See on teiselt kõige suurema rahvastatusega linn LõunaAafrikas. Sadam Linn on kuulus enda kauni sadama poolest. Sadamas liikus väga palju inimesi ning veesõidukeid. Seal toimusid tänavaetendused ning peaaegu et iga nurga pealt võis leida laadaletikese või väikese võltsfirma poekese. Kliima ja loodus Kaplinnas on väga soojad ilmad. Aasta keskmine temperatuur on 30 kraadi. Seal on väga ilusad maastikud ning taimne olustik. Kuna see asub LõunaAfrika tipus, on seal mägine maastik ning palju on koske ning kaljustikke. Kohalikud elanikud Käisime uurimas ka, kuidas elavad kohalikud. Üks tore külapoiss rääkis, kuidas seal pruulitakse ise õlu. Neid tehakse suurtes tinanõud...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Rotterdami sadam Referaat Üliõpilane: Rühm: TALLINN 2015 Rotterdam kui Euroopa suurim sadam Aastatel 1996–2002 oli maailma suurimaks sadamaks Hollandis asuv Rotterdami sadam. Rotterdami sadama ajalugu ulatub 14. sajandisse, mil väikesest kalurikülakesest hakkas arenema suur kaubanduskeskus. Oma hea geograafilise asukoha tõttu on sadamal hea ühendus sisemaaga ning kogu ülejäänud Euroopaga. Ookeanilaevadega saabunud kaupu veetakse edasi väiksemate merelaevadega, jõealustega, raudteel ja maanteel. Sadamaala on Rotterdami ajaloolisest südamest pidevalt mere poole arenenud. 1960. aastal otsustati avada rannikul uus piirkond nime all Maasvlakte, mis võimaldas lisada uusi konteinerterminale. 2008. aastal hakati rajama Maasvlakte2 projekti – kasvades Põhjamere arvelt 2000 hektari võrra ehk ligikaudu 20 protsenti...
Pärisorjuse kaotamine Eestis. Esimesed kriisinähud mõisamajanduses: · Balti mõisnikud ei olnud huvitatud majandusuuendustest. · Kriis sundis neid jälgima Saksamaa elustandardit · Kõik maksis palju ja palju võeti võlgu. Reformide taotlused: · Talurahva olematud õigused seadsid Vene riigi halba valgusesse. · Petri ,,Eestimaa ja eestlased" kritiseeris pärisorjust Eestimaal. · 1801. võimule Aleksander I 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused: · ,,Iggaüks..." eesti keelse teksti algussõna. · Talupojad said õiguse talusid edasi pärandada. · Teokoormiste normeerimine (1804). · Vallakohtutes kohtumeesteks talupojad ise. Rahutused Põhja-Eestis: · 1804. aasta seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Mõisnikud arvasid, et seadused seovad neid talupoegadega ja talupojad tahtsid veel rohkematki. · 1805. jõudsid rahutused Eestimaale. Napoleoni sõjad ja Eesti: · Nelson- tungis 1801.aastal eskaadriga Talli...
Kollane meri Kollane meri on Vaikse ookeani osa. Kollane meri on ääremeri, mida ümbritseb Ida- Hiina meri ning Jaapani meri. Mandritest ümbritseb Kollast merd Hiina ning Lõuna- ja Põhja-Korea. Kollase mere pindala on umbkaudu 416 000 km. Suurim sügavus on 106 m. Vesi on magedam kui ookeanis ehk umbes 32 promilli. Kollane meri on selfimeri, mis tähendab, et ta asub mandrilaval. Self on Kollasel merel lai. Kollane meri sai oma nime selle järgi, et jõed kannavad hõljumina peeneteralist setet, lössi, merre. Sete koosneb tavaliselt peenest liivas või saviosakestest ning on helekollast värvi. See värvibki mere kollakaks. Kollase mere idarannikul on väga tugevad looded, suurim kõrgus on 8 meetrit. Ida- Hiina meres on Kuroshio hoovus, mis on maailmas suuruselt teine soe hoovus. See mõjutab ka Kollast merd. Kollase mere põhjas roomavad kühmulised meripurad ning kaljupragudes on ka merisiilikud. Uuringud ...
Ajalugu Saksamaa II maailmasõjas Taani ja Norra alistamine 1940 Võeti kontrolli alla Taani väinad 9.aprill 1940 Taani alistus võitluseta. Saksa lahingulaevad Kopenhaageni sadamas+lennukid kontrollisid õhuruumi. Norra. Oslot ründasid Saksa dessantüksused. Sõjavägi võitles Briti vastu ja Prantsusega kaks kuud. Madalmaade vallutamine 1940, mai. Operatsioon "Sirbilöök" 10.mai 1940 algas pealetung Hollandile, Belgiale, Luxemburgile Õhudessandid Rotterdamile, hävitati sillad, hävitati õhuväed Madalmaad pidasid vastu 4-5 päeva Rommeli ja Guderiani tankidiviisid tungisid läbi Ardennide mäestiku Prantsusmaale, piirasid sisse Belgiale appi tulnud Briti ja Prantsuse väed Prantsusmaa langemine 1940, juuni Mai keskpaigas toimusid lahingud Prantsusmaal Saksamaa vallutas kõik rannikulinnad ja suundus pealinna(Pariisi) peal...
Laevaliikluse teenindamise süsteemid VTS systems (Vessel Traffic Services System) 1. Sissejuhatus Erinevates eluvaldkondades on palju selliseid osasid, mis tavainimestele märkamatuks jäävad, kuid mis on olulised selle valdkonna edukaks ja efektiivseks toimimiseks. Merenduses on üheks selliseks valdkonnaks laevaliikluse juhtimine. Käesoleva referaadi eesmärk on anda ettekujutus laevaliikluse teenindamise süsteemist mis ta on, tema eesmärgid, eesmärkide ja ülesannete täitmise erinevatest võimalustest, võrdlus lennuliikluse juhtimise/kontrolliga. Ära on ka toodud olulisemad rahvusvahelised organisatsioonid ja konventsioonid, mida peab arvestama laevaliikluse juhtimise väljatöötamisel 2. Miks ? Alljärgnevalt on ära toodud mõningad põhjused, miks on VTS-süsteemid ja sellega seonduvad muutunud merenduses aktuaalseks....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
