RÕHTPALKHOONE EHITUS Referaat Õppeaines: Hoone osad Arhitektuuri teaduskond Õpperühm: EA-21 Üliõpilane: Juhendaja: Jüri Tamm Tallinn 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 2. Palgid.....................................................................................................................................................4 3. Palkseina ehitamine...............................................................................................................................6 4. Raidseotised nurkades ja seinte ühendamine........................................................................................8 5. Avade ehitamine (moodustamine) palkseina........................................................................................1...
1. Ebamäärane kasv puidu karvamisel. 2. .... ehk maja on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. 3. Seinapalgil peab olema enne ehitamist 20+/-5% sisaldus. 4. Palkide kuivama panemisel peab jääma tuulutav ava, muidu võib tekkida ... oht. 5. Kasutusel olevad, ehk... esemed 6. 7. vertikaalselt loodis prussid või palgid mõlemal pool seina, mis on seotud seina läbivate poltidega. 8. Maja osa, mis kaitseb sademete ja päikse kiirguse eest. 9. 10. Tapp, mille ots on kalasaba kujuga. 11. .....nimetatakse tavaliselt teadliku ehitamise tulemust mille ulka kuuluvad hooned ning näiteks sillad, tunnelid ja tammid. 12. Eestis praegusel ajal enimlevinud ..... ümarpalgi puhul on koerakaelatapp 13. Tehtud töö üle vaatamine. 14. soovitav puud langetada talvel, kevadel kohe sulailmadega palk koorida ja korralikult.... (materjal oleks vähemalt 50cm kõrgusel maapinnast ja palkide vahele oleks piisav tuulutus. 15. .....põhjustab palkide kokku tõmbum...
Võrumaa Kutsehariduskeskus PALKMAJA RENOVEERIMINE Õpilane: Juhendaja: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus...................................................................................3 Esmane ülevaatus..........................................................................4 Tööriistad ja vahendid...................................................................5 Vundamendi ja sokli taastamine ning kõrgemaks ehitamine, aluspalkide vahetus........................................................................6 Palkmaja laiali võtmine, taastamine..............................................7 Akna- ja ukseava tenderpostid.......................................................8 Kokkuvõte......................................................................................9 Sissejuhatus: Referaadi teemaks on palkmajade renoveerimi...
Kuusk EESTI ÜMARPUIDU MAHUTABEL KUUSELE (A. Nilsoni järgi) Palkide maht on antud tihumeetrites Arvutusvalem: V=(d2L(0,07995+0,00016105L)+0,04948L2)/10000 d- palgi ladvaotsa diameeter koore alt sentimeet Diameeter cm 30 42 48 51 54 60 14 1 15 6 1 16 4 1 17 6 4 18 3 5 19 2 4 20 1 21 3 2 22 3 2 23 2 3 24 1 9 25 ...
Kaasus 29. juuni 2011. a sõlmisid omavahel müügilepingu OÜ Siil ja OÜ Turvas. Müügilepingu p 2.1 alusel ostis OÜ Turvas OÜ- lt Siil puidutöötlemisseadmeid ja puitu kokku 12 360 euro eest. OÜ Turvas esindajana sõlmis OÜ- ga Siil lepingu nõukogu liige Kaval Ants ja OÜ Siil esindajana sõlmis lepingu juhatuse liige K. Vanapagan. OÜ Turvas nõukogu liige sõlmis nimetatud lepingu põhjusel, et äriühingu tegevuskava kohaselt hakkab äriühing tegelema muuhulgas ka puidu töötlemisega. Kaval Ants ja K. Vanapagan leppisid kokku, et arve antud müügitehingu kohta saadetakse OÜ-le Turvas kuu aja jooksul peale kauba üleandmist. 30. juunil 2011 aasta allkirjastasid Kaval Ants ja K. Vanapagan omavahel kauba üleandmise ja vastuvõtmise akti. 25 juulil esitas OÜ Siil OÜ-le Turvas arve ja palus arve tasuda summas 12 360 eurot 7 tööpäeva jooksul. Arve võttis enda valdusesse OÜ Turvas juhatuse liige Maimu Kili, kes arvet vastuvõttes küll nurises liiga suure a...
Eesti Metsaselts (EMS) Eesti Metsaselts · Eesti Metsaselts (EMS) on 25. aprillil 1991.a asutatud mittetulundusorganisatsioon. · Eesti Metsaseltsi eelkäija oli aastal 1959 asutatud Eesti NSV Metsatööstuse ja Metsamajanduse Teaduslik-Tehniline Ühing. Eesmärk · Avalikkuse metsandusalane teavitamine. · Ühiskonna metsandusalase teadlikkuse edendamine. · Koostöö Eesti metsanduse arendamisel ning metsade kestlikul majandamisel ja kaitsel. Millega tegeleb? · Organiseerib metsanädalate, seminaride, konverentside, kutsevõistluste, näituste ja muude samalaadsete ürituste korraldamist. · Aitab levitada ning kirjastada metsandusalaseid trükiseid. · Aktiivselt toetanud Elistvere Loomapargi rajamist ja arendamist. Sihtrühm · Avalikkusele suunatud tegevus · Metsandusega seotud inimestele suunatud tegevus · Rahvusvaheline ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (EP 14) Albert Lumera PALKSEINA TÜÜPILISTE NURGASÕLMEDE ÕHULEKETEST Referaat Pärnu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 3 1. Palkseina erinevad nurgalahendused ja nurgalekete mõõtmine ....................................4 1.1 Neli erinevat nurgalahendust ...................................................................................4 1.2 Hoonepiirete õhulekete mõõtmine ..........................................................................5 2. Katsetulemused ja nurgatappide paremusjärjestus..........................................................6 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................
Iseseisev töö nr 5 Ülesanne 5. I osa Ümarpuidu mahu määramine erikaalu abil Ülesande esimese osa eesmärgid On arvutada mudelpuude mõõtmisel saadud andmete põhjal kogu puistust saadavate puidusortide mahud. Mahukaalu meetod Puidukoguse kaal on 10,058 tonni Puidukoguse määratud erikaal on 0,790 Puidukoguse maht on 12,732 m3 Hüdrostaatiline meetod Puidukoguse kaal õhus on 23,976 tonni Puidukoguse kaal vees on 4,097 Vee erikaal on 1,000 t/m3 Lisaraskuse maht on 1,500 Puidukoguse maht on 18,379 m3 Ülesanne 5. II osa Puistu tagavara määramine mudelpuude meetodil Ülesande esimese osa eesmärk On arvutada mudelpuude mõõtmisel saadud andmete põhjal kogu puistust saadavate puidusortide mahud. Algandmed Metsaeraldise kõikide puude rinnaspindalade summa (G) on 28 m2 Mudelpu...
Asjaõiguse kaasused 29) Ettevõtja E ostis kontorimasinate müügiga tegelevalt osaühingult V kaks laserprinterit ja tasus nende eest pangaülekandega. Kuna E-l ei olnud endal võimalik printeritele teise linna järgi sõita, lepiti kokku, et V laseb printerid transportida E-le kuuluva saeveski kontorisse, mis asus E põhitegevuskohast mõnekümne kilomeetri kaugusel. V sai enda kätte kontori võtmed ja tõi kokkulepitud päeval printerid sinna kohale. Mõned päevad hiljem murti kontorisse sisse ja varastati muu hulgas ka mõlemad printerid. Sissemurdja F tabati, kuid selgus, et printereid tema käes enam ei ole. Kes võib nõuda F-ilt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist? Kahju hüvitamist võib nõuda E, sest printerid kuulusid tema omandisse. Omandiõigus läks V- lt E-le üle ostu-müügilepingu alusel ja AÕS § 92 alusel, mis sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse ...
OÜ Soe tuba ÄRIPLAAN Koostaja: Juhendaja: Ave Arop 2010 Sisukord 1 1.Kokkuvõte Oü Soe tuba asub Sõmerpalu vallas Osula külas Simuna talus.Tegemist on ettevõttega, mis hakkab pakkuma korter- ja eramajadele küttepuid. Ettevõtte algkapitaliks on 50 000 krooni, millest 25 000.- annab Steven Parm ning 25 000.- annab Andre Kinna. Algkapitalist 34 000.- läheb palkide maksmiseks ja kohale toimetamiseks, sellest 30 000 maksavad palgid(kask ja lepp) ning 4000.- kohale toomiseks.Palkide töötlemine kütepuudeks läheb maksma 10 000.- ,selle sisse kuuluvad bensiin,elekter,tööriided. 30 000 krooni eest saame 120 tihu lepa- ja kasepalke, millest saame peale töötlemist 200 rummi lõhutuid küttepuid. Meie eesmärgiks on pakkuda inimestele kvaliteetseid küttepuid nii ahju kui katlasse. Meie klientideks on nii eramajad, kortertiühistud, väike- ja suurfirmad. Toodet on või...
Tartu Kutsehariduskeskus Puitmaterjalid Iseseisev töö Juhendaja: Aivar Krull Teostaja: Pääro Pütsepp 2009 Sisukord Ümarmaterjalid Saematerjalid Höövelmaterjalid Ümarmaterjalid Ümarmaterjalid on okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järgud ja nad jagunevad alaliikidesse: · palgid, ladva läbimõõduga vähemalt 140 mm ja pikkusega 4 ... 7 m; · peenpalgid, 80 ... 140 mm; 3 ... 7 m; · ümarlatid, 30 ... 80 mm; 3 ... 7 m; · laastupakud, >=140 mm; 0,5 ... 0,7 m; · vineeripakud, >=200 mm; 1... 2 m. Ümarmaterjalid valmistatakse peamiselt okaspuidust, vineeripakud aga lehtpuust (kask). Kvaliteedi järgi jagatakse ümarmaterjalid sortidesse või kvaliteediklassidess...
Tänapäeva puidutöötlus Puidutöötluse toodang Põhitoodang – Palgid – Prussid Lisatoodang – Tehnoloogiline laast - raiemasinates ja laasturites lõigatud kaldrööptahukakujulised puidutükkid – Saepuru - 1-5mm paksused puidutükid – Puukoor Materjali Valimine Puidu kvaliteestuse määramine – Oksad • Kõige suuremat mõju saetoorme kvaliteedile avaldavad oksad. Oksad on bioloogiliselt paratamatud puidurikked. – Lõhed • Puidu rebenemine pikki kiudu – Kõverus • Kõrvalekalle pikisuunast – Seenkahjustused • Puidusinavus ja mädanemine – Muud puidurikked • Vaigupesad, mõlud, tehnilised vigastused jne Ettevalmistus palgi lahtisaagimiseks • Sorteerimine – puuliigi, jämeduse ja kvaliteedi järgi • Metalli otsimine – aja jooksul kasvavatesse puudesse sattunud metallitükid • Mõõtmine – õige kliendi leidmiseks ja puu sorteerimiseks • Redutseer...
Jaanus Mitt Elektrilised tööriistad Lintsaag (bandsaw) Lintsaag on saepink, mille lõikeriist on kinnise kontuuriga saelint. Lintsaage kasutatakse nii palkide ja prusside lahtisaagimiseks kui ka toorikute sirg- või kõverjooneliseks lõikamiseks. Tikksaag (stigsag) Tikksaag on elektriline käsitööriist puidu, metalli, plasti ja muude materjalide saagimiseks. Kasutatakse lõigete tegemiseks, samuti saematerjali tükeldamiseks. Nurgasaag (mitre saw) Kasutataksepuidu täppislõikamiseks. Lööktrell (impact driver) See seade sobib puidu, plasti ja metalli puurimiseks ning betooni, telliste ja kivi löökpuurimiseks. Hoidke tööpiirkond puhas ja tagage seal piisav valgustus. Ketasfrees (disc cutter) Ketasfreesidon ette nähtud soonte ja astmete freesimiseks ja metalli tükeldamiseks. Nurktrell ( angle drill) Kasutatakse nurktrelli piiratud juurdepääsuga kohtade puurimiseks. Nurklihvi...
Kutsekool Nimi ... talu ait Hoone tehnilise seisukorra hindamine Kohanimi aasta Sissejuhatus- Tegemist on traditsioonilise talu aidaga,mis asub asukoht. Ait on ehitatud kahes osas, ilmselt erinevatel aegadel (erinevad töövõtted). Kahe aidaosa vahel on nn tõllakuur. Algselt on hoone olnud pikem, aida otsas asus ka palkidest laudaosa, mis ei ole säilinud. Ehitusaeg ei ole täpselt teada, arvatasti umbes 1890-1920. Vundament (Heas seisukorras) - Ait on ehitatud seinte ristumiskohtadesse paigutatud maakividele. Kuna hoone asub kruusasel pinnasel, on vajumine olnud väike, kuid aja jooksul on tekkinud otsa seina äärde (pildil paremal) ´´´kultuurikiht´´,mis tuleks eemaldada. Vundamenti täiustama ei pea. Seinad (Halvas seisukorras) - Aida seinad on ehitatud palkidest, nurgad on ühendatud järsknurktapiga. Palkide omavaheliseks kokkusobitamiseks on kasutatud lahtist vara. Palgid tuleb osaliselt...
Sinu nimi olgu Iisrael Enne filmi vaatamist, poleks ma eales arvanud, et juute kiusati nii julmalt. Ma teadsin, et neid hukati ning saadeti laagritesse sunnitööd tegema. Kuid see, et neid lihtsalt niisama maha lasti, elusast peast lausa põletati, lihtsalt võttis sõnatuks. Mis nad ometi tegid, et seda väärisid? Nad on inimesed nagu meiegi. Filmis nähtud pildid, kus olid juudid maha lastud mingite palkide peal ja vahel, avasid mu silmad. Enne arvasin, et nende kodust ära saatmine oli julm, aga nüüd sain aru, et see polnud veel alguski. Ma ei oska ettegi kujutada, mida nad tunda võisid. Tean seda, et minu tunded pole sugugi head olen pettunud ning ka imestunud nendes, kes nende tapatalgudega kaasa läksid. Kas tõesti ei julgetud vastu hakata? Kas nende tuhandete inimeste mõrvamine ei tekitanud kellegis piisavat süütunnet? Filmi vältel meeldis mulle ainult see, kui kuulsin, et hiiliti vangide...
Palkmaja renoveerimine Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Arlis Lepamets Kbp-12 Palkmaja taastamist alusta vundamendist Säästev renoveerimine on oma olemuselt uus termin, mis tuli kasutusele võtta aastatuhande vahetuse paiku, et kirjeldada sisuliselt ja tegelikkuses vanade majade korrastamises toimuvat uue lähenemisnurgaga protsessi. Seda tegevust, mille sisse käivad vanade hoonete uuendamiseks sobilikud taastamisvõtted ja põhimõtted. Uuendada vana maja niimoodi, et mitte rikkuda selle antiigiväärtust, vaid vastupidi, tuua maksimaalselt seda esile. Umbes viimase aastatuhande vahetuseks olime jõudnud situatsiooni, kus meie majandus Eestis kasvas kui üks kiiremaid maailmas, sealhulgas ka ehitus- ja kinnisvaraarendus. Vastukaaluks üha suurenevale survele ajalooliste puitmajade kui ebaefektiivsete lammutamisele oli vaja tegelda ka teise p...
INDIA ELEVANT India elevant on 5-10 m pikk. India elevant on sarnane aafrika elevandiga, kuid tal on väiksemad silmad ja lühemad kihvad, samuti on tal väiksemad kõrvad, peenem lont ning nahk pole nii kare ja loomulikult on India elevandil väiksem mass: isasloom ei kaalu kunagi üle 5000 kilogrammi. Nagu ikka elevantidel on ka India elevantide lont mis on võimeline tõstma kuni 5-tonniseid puutüvesid. Lont on neil ka toidu ja vee hankimiseks. Kihvad on olemas vaid isasloomal. India elevante on kodustatud juba tuhandeid aastaid ning kasutatud raskete koormate kandmiseks, suurte sahkade vedamiseks, palkide tõstmiseks ja ka etendustel. India elevant Elevandid on arukad loomad, nad õpivad kiiresti lihtsaid käske täitma ja jätavad õpitu meelde. Lõuna-Aasias toovad elevandid palke välja paigust, kuhu metsaveomasinad ligi ei pääse. Metsiku elevandi väljaõpetamiseks...
Allika sünd Kaugel, kaugel metsa sees, lausa sügavas tihnikus ja pimedas padrikus elas suure habemega päkapikk. Toimetas tema päris üksipäini, ise mõtles, ise otsustas, ei olnud tal kelleltki nõu küsida. Majakese oli ta ehitanud mahalangenud kuusetüvedest, seinad olid kaetud kasetohust kaunistustega. Samblikest ja murumätastest sai palkide vahele soojustust toppida. Päkapikk nägi iga päev vaeva, et oma elamist kohendada ja paremaks sättida. Sageli võttis ta ette pikki retki metsas. Ega see kerge ei olnud. Ta oli ju pisikest kasvu ja pidi edasi jõudmiseks ronima üle tuulemurruhunnikute, tungima läbi okste rägastikust ja vaatama ette, et pääseda kiskjate käest. Sellegipoolest nautis ta neid retki väga. Ükskord viis rännutee päkapiku õige kaugele. Umbes lõuna paiku jõudis ta päikeselisele aasale. Kuidas seal kõik õitses ja lõhnas! Kullerkupud sirutasid oma kollaseid päid päikese poole, lillakad pääsusilmad levit...
Vesiveskid Vesiveski on seade veejõu kasutamiseks Levinumad ülesanded läbi ajaloo on olnud: o vilja jahvatamine o palkide saagimine o villa töötlemine o kanga kudumine o teateid ka linaropsimise ja söödapurustamise vesiveskeitest Lõuna- Eestis Vanimad vesiveskid o Jägala jõel o Härjapea jõel o Mihkli nunnakloostri veskid Enne II maailmasõda · Eestis üle 750 · Veskipaisud vesiveski reguleerisid jõgede äravoolu · Jahvatasid vilja · Veehoidlate veeseisud · Panid tööle arvestasid omanike saekaatreid huvisid · Kraasisid villa · Paisuväravad avati suurvee ja kalade · Tootis rände ajal elektrienergiat Ajalooline ülevaade · Ettevõtted töötasid · Vanimad XVII saj. veejõul - jahuveskid kasvas veskite arv · XIV ja XV saj. · XIX saj....
KUIDAS PABER JÕUAB TARBIJANI? REFERAAT Õppeaines: LOGISTIKA ALUSED Transporditeaduskond Õpperühm: LI 11 Juhendaja: Esitamis kuupäev: ................. Üliõpilase allkiri: ................... Õppejõu allkiri: ..................... Tallinn 2015 Sissejuhatus Paberit vajavad maailmas pea kõik. Seda hakati tegema 105. aastal Hiinas. See asendas üsna kiirest välja ennem kasutatud matejalid nagu papüürus ja savitahvlid. Seda sellepärast, kuna paber on käepärasem, kergem ja vastupidavam. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, džuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Toormaterjal peenestati kivist uhmrites ja saadud mass segati veega. Paberimassi ammutati vannist nelinurksele bambuskiududest punutud sõelale. Sõelalt asetati paberimass vildile...
Paberi ajalugu Papüürus ...võeti kasutusele ca 3000 a.e.m.a. Egiptuses. Suurte papüürusvarte säsi lõigati pikkadeks ribadeks mis omavahel kokku põimiti ja sileda kiviga tasandati. Nii moodustusid tasase pinnaga ribad, millele kirjutati ja mis hiljem säilitamiseks rulli keriti. Pärgament... ...võeti kasutusele ca 200 a.e.m.a. Valmistati pargitud kitse- või lambanahkadest. Parim pärgament oli tallede nahkadest. Ka pärgamendil kirjutisi hoiti rullides. Paber... ...võeti kasutusele ca 150 a.m.a.j. Hiinas. Hiinlane Tsai Lun leiutas viisi uhtuda taimekiudusid vees ja lisada sinna liim. Puuraamile tõmmatud siidriide abil vormis ta paberipoogna jahvatatud massist. Poogen pressiti ja kuivatati. Paberivalmistamise kunsti hoiti saladuses rohkem kui 600 aastat Araablased õppisid vangistatud hiinlastelt paberivalmistamist, paberivalmistamise edasiarendamise keskuseks muutus Samarkand. Oskused levisid kreeka kaudu Itaaliasse kus hakati tegema paberit...
Ühiskonnageograafia gümnaasiumis ARVUTITUND Kuidas hinnata metsatööstuse arengutaset? Taustinfo Igal aastal väheneb maailma metsade pindala, kuid samas kasvab pidevalt nõudlus puidu, puidutoodete ja paberi järele. Paljudes riikides laastatakse metsi röövraiega, järskudelt nõlvadelt raiutud metsade asemele kujunevad sageli erosioonist puretud jäätmaad. Palkide eksport toob kasumit küll metsaärimeestele, kuid jätab riigi ilma palju suuremast tulust, mida saaks puidu väärindamisega oma riigis. Selleks, et metsa kui olulist taastuvat loodusvara pidevalt kasutada, tuleb seda mõistlikult majandada ning raiutud puit parimal viisil ja täielikult ära kasutada. Metsaraie tagajärjel tekkinud uhtorud Madagaskaril. Vastake küsimustele ...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Tabelid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud J. Vilipõld Õpperühm Palun täitke tühjad lahtrid MASB11 Sisukord Harjutused Suhtaadresside kasutamine 1 Suhtaadresside kasutamine 2 Absoluutaadressid Nimede määramine ja kasutamine 1 Nimede kasutamine. Diagrammide koostamine Palkide müümimne 1 Funktsioonide graafikud Ülesanded Palgid_2 Palgad Funktsioonide graafikud Lisa: valemite kopeerimine Suhtaadressid. Valemite kopeerimine Ruumide pindalad ja ümbermõõdud a b S P Vaadake valemeid tulbas S ja P ! 5,00 4,00 20,0 18,00 Nad on kõikides ridades analoogilised, 7,20 4,80 34,6 24,00 kuid erinevad aadressite poolest: igas reas on aadressi reanumber ühe võrra 6,35 5,12 32,5 22,94 suurem kui eelm...
Hoonele seinakonstruktsiooni valikul, nii materjali alusel kui konstruktsioonilahenduselt, tuleb arvestada järgmiste nõuetega: 1) peavad olema tugevad ja püsivad 2) peavad tagama ruumis nõuetekohase sisekliima 3) peavad olema nõuetekohase helipidavusega 4) peavad vastama hoone tööea nõuetele 5) peavad vastama hoone tulepüsivusklassi nõuetele Seina paksus ja materjali valik määratakse tugevus-, püsivus- ja soojatehniliste arvutustega. SEINU LIIGITATAKSE: 1) asukoha järgi: välisseinad, siseseinad. 2) töötamise iseloomu järgi: kandvad, ennastkandvad, mittekandvad, rippuvad; 3) struktuuri järgi: massiivseinad ja kergseinad; 4) materjali järgi: looduskivist, tehiskivist, puidust seinad; 5) paigaldatavate detailide suuruse järgi: tellisseinad väikeplokkseinad suurplokkseina...
Seinad Välisseinte ülesanne on: Sisekeskkonna eraldamine väliskeskonnast, Tarindite kandmine, Kaitse ilmastikutegurite vastu, Tagada hoone energiatõhusus. Hoone seintele esitatavad nõuded. · Tugeva ja püsiva kogu kasutusaja vältel. · Sooja- ja õhupidavus. · Helipidavus. · Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele. · Ökonoomsus. Arhitektuurne sobivus. Seinte liigitamine asukoha järgi. Välisseinad Siseseinad Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. Kandvad - lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. Ennastkandvad - võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. Mittekandvad - võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. Rippuvad - kinnituva...
PUIDU EHITUSMATERJALID Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata laud-paksus 13-100mm Servatud lauad- paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D). Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m Kattevineer (spoon) Ristvineer saadakse mitme spooni risti liitmise Parketiliistud PUITLAASTPLAAT Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilise vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spliiniga, lamineeri...
Palkmajad Kursusetöö Helmet Nugis Juhendaja: Juhan Liiv Tartu 2014 Suitsusaun Mustlas Tegemist on Viljandimaal asuva umbes 1950. aastatest pärit suitsusaunaga. Kahjuks kinnistusjoonistele pole hoonet märgitud ning selle ehitamisest pole kuskil märkmeid, selletõttu arvan, et hoone võiks kuuluda nendesse aastatesse. Hoone on väsinud ja oma viimaseid hingetõmbeid ahmiv endine suitsusaun, mis ootab lammutamist. Esteetiline ja arhitektuurne väärtus saunal puudub kuna maja pole õigesti hooldatud ning vajadusel parandatud. Ristkülikulise põhiplaaniga suitsusaun jaotub vaheseintega kolmeks ruumiks. Maja mõõtmed on 560 cm x 372 cm ja saun on liigentatud kolmeks ruumiosaks. Majaomanik ei plaani suitsusauna taastada ning kavandab uue palksauna ehitamist. Restaureerimiset perspektiivikaks ei pea omanik seetõttu, sest temal puudub pikaajalisem seos saunaga. Talu sai soetat...
Põllumajanduse mõju keskkonnale arenenud maades ja arengumaades ANDRES ZIRK RÕNGU KESKKOOL 2018 Põllumajandus Põllumajandus tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel Taimekasvatus ja loomakasvatus Tootmist mõjutavad: Reljeef Kapital Kliima Tööjõud Mullad Valituse poliitika Põllumajanduse mõju keskkonnale Peamisteks probleemideks on: looma- ja taimeliikide elupaikade vähenemine metsa pindala vähenemine liigne niisutus erosioon väetiste ning agrokemikaalide sattumine veekogudesse Põllumajandus on peamine maakasutuse viis Ligikaudu 50% maailma elamiskõlblikust maast on muudetud põllumaaks Looduslike elupaikade kadu Loodusli...
Elevant Elevante on kolme liiki: India elevant, Ameerika elevant ja mammut, mis on juba väljasurnud liik. Elevandid võivad olla kuni 7,5meetrit pikad, püstiseistes 3,64 meetrit kõrged ja kaaluda kuni 7,5 tonni. Loomadel on väga hõreda karvkihiga nahk, mitmeti talitlev lont ja võhad ehk suured lõikehambad. Karv on elevandil mustjas-hall. Elevant kaalub rohkem kui 50 inimest ühtekokku. Üllatav on tõsiasi, et elevandid kõnnivad lausa varvastel, kand maast lahti. Jala pöiaosa luid toetab eriline vetruv rasvapadjand, mis on läbi põimitud elastsete sidekoekiududega. Selle tulemusel on elevandi jalatald lai ja ümar, looma keharaskus jaguneb ühtlasemalt ning ta liigub üpris käratult. Emaselevant saab korraga ainult ühe poja. Poeg kaalub sündides umbes 100 kilo. Elevandi esimese 18 kuu jooksul saab ta toidu emalt, kuigi taimi saab ta süüa ka mõne kuu vanuselt. Tavaliselt ela...
Tööõpetuse Referaat Puidu Masin Töötlemine Sisukord 1.Mis on tehnoloogiline protsess puidu tööstuses? 2.Ohutus tehnika nõuded masinatega töötlemisel. 3.Treipink(töövõtted,ehitus,kirjeldus). 4.Lintsaag(töövõtted,ehitus,kirjeldus). 5.Höövelpink(töövõtted,ehitus,kirjeldus). 6.Allikad 1.Mis on tehnoloogiline protsess puidu tööstuses? Tehnoloogiline protsesson tootmisprotsessi osa, milles toimub toodetava objekti olukorra (kuju, mõõtmete, omaduste jm) muutumine ja selle muudetud olukorra kindlaks määramine ehk mõõtmine. Tehakse vahet toorikute tootmise, mehaanilise töötlemise, koostamise jt tehnoloogiliste protsesside vahel. Tehnoloogilise protsessi läbiviimisel tuleb täita rida abistavaid töövõtteid (tooriku paigaldamine tööpinki, mahavõtmine, tööpingi käivitamine ja seiskamine jne), mis ei muuda tooriku olukorda ja mis seetõttu on abiprotsess. 2.Ohutus nõuded. Puurpiki kasutades peab alati veenduma enne mas...
VANAVANEMATE RADADEL Tere head päev kallis kuulajaskond. Meil kõigil on suure tõenäosusega olemas vanaema ja vanaisa kuskil sügavate metsade keskel väikeses palkmajakeses või kuskil vanadekodusse ära unustatud. Veel hullem- mõne teismelise halvimaks unenäoks: elab temaga ühe katuse all. Kuid miks on nii, et me oma vanavanemaid nii pelgame? Ma ei räägi küll kõigi eest, aga üldjuhul kipub see nii olema. Vanaema ju küpsetab nii võrratuid kooke ja poputab sind igal võimalikul viisil. Võib olla ei salli meiesugune kaasaegne digimaalima tehnokratt lihtsalt nende pidevat tänitamist ja õpetamist. Koguaeg toimub üks kurtmine maailma asjade üle ja ikka kui vähe pensionit neile makstakse. Teinekord vaadatakse seebikat ja lubatakse oma käega mingi õel naine maha lüüa, mis on ääretult hirmuäratav. Kuidas võib sellise asja üle nii ekstaasi minna? Noor ei salli vanamoodsust ja vanurite oskamatust ning saamatust ju...
LOODUSLIKUD & TEHISLIKUD ehitusmaterjalid: Looduslikud : kivimid ja mineraalid. Mineraal: looduslik, enamvähem kindla koostisega, keemiline ühend või lihtaine. Kivim: koosnevad ühest või mitmest mineraalist. Ehitustingimustele esitatavad nõuded: kõva,tugev,ilmastikule vastupidav, odav ja kättesaadav PAEVKIVI e. PAAS e. LUBJAKIVI * Settekivim kihiline koosneb põhiliselt CaCO3 toota lihtne kergesti töödeldav lihvitav,tükeldatav, purustatav Puruneb talvel kihtide vahele tekkiva jää mõjul ilmastikule vastupidav kardab happevihmasid ( CaCo3 + H2SO3 -> CaSO3 + H2O + CO2 ) GRANIIT e. RAUDKIVI * Teralise ehitusega koosneb kolmest mineraalist. 1) Kvarts (hallikasvalge kristall SiO2) 2) Päevakivi (roosakas v punakas kristall, mitme metalli oksiidid) 3) Vilgukivi (kollakalt või mustalt läikivad kristallid. Sarnanevad lehekestele.) * On happevihmadele vastupidav. SiO2 ei reageeri hapetega. * lihvitav * Ei kannata suuri temp. kõiku...
EHITUS KONTUKTSIOONID VUNDAMENT Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvataset jõududest (tuul, kasuskoorus, lumi jne) põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele. Vundamendile mõjutavad: - Hoone konstruktsioonidelt tulevad vertikaal koormused - Horisontaalne pinnasesurve - Pinnasega edasiantav vibratsioon - Pinnase perioodiline külmumine ja sulamine - Pinnasevee keemiline agressiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane ajumine põhjustab - Ehitise pragunemist - Üksikosade purunemist - Ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine Kogu ehitises ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu (mitmekorrusel...
Kadrioru Saksa Gümnaasium India elevant referaat Pärtel Toompere 7.B Tallinn 2007 EESSÕNA Raske on midagi eessõnaks öelda. Mis ma siin ikka räägin, et elevant on suur loom, suurte kõrvade ja pika ninaga; et aafrika elevandid on metsikud ja India elevante proovitakse kodustada. Jah, see kõik on õige, aga kõik teavad ju seda. Selles referaadis räägin ma aga kõigest huvitavast india elevantide kohta, mida kõik kindlasti ei tea. Teadsite Te näiteks, et india elevandid kuuletuvad ka lastele ning laps võib seista rahulikult kartmata elevandi kõrval? Teadsite? Ei teadnud? No vot! India elevantide kohta leidub aga ka palju muud huvitavat. Head lugemist.... või kuulamist! VÄLIMUS India elevant (Elephas maximus indicus) on 5-10 meetrit pikk. Ta on kõhnem, kuid pikem kui teised aasia elevandid. India elevant on sarnane aafrika elevandiga, kuid tal on väiksemad silmad ning lühemad kihvad. ...
TALLINNA TEHINKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Kinnisvara haldus JUHEND VANA PALKHOONE TARINDITE ÜLEVAATUSEKS Kodune töö Juhendaja: xxx Tallinna 2015 Ehituspalk Ehitus kasutatavad puuliigid: Kuusk-Ehitaja seisukohast on kergem töödelda. Kuusepalk kipub kuivades rohkem lõhenema, kui mänd. Sobib paremini katuse ja väliseina voodriks, sest tõrjub vett paremini ning kuusepuit kahjustub aeglasemalt. Kuusk on kergem kui mänd. Mänd- Tugev ja vastupidav ehituspuit. Männipalk kardab sinetust ning tuleb hoolikalt katta ja kuivatada, et hallitus ei tekkiks. Ehituspalki tuleks langetada Talvel siis on palk seen- ja putukkahjustustele vähem vastuvõtlikum. Palkseina remondiks sobiva ehituspuidu kuivamisaeg on 12-24 kuud, sõltuvalt palgi läbimõõdust. Kuivast, umbes 20% niiskussisaldusega puidust palksein vajub...
Kameruni Metsamajandus Nelli Mahmutov 11b Jõhvi Gümnaasium Metsasus · Kameruni metsad moodustavad riigi pindalast peaaegu 60 % ja mängivad olulist rolli riigi majanduses. Metsamajandus moodustab üle 6%-i rahvuslikust SKP-st. See protsent on selle regiooni ehk Kongo jõgikonna riikide seas kõrgeim. Kaart Metsad ja puuliigid · Puid iseloomustavad õhujuured, suured seemned. Puud võivad kasvada 30- 50 meetri kõrguseks, mõned isegi 60 meetri kõrguseks. Rohkesti on ronitaimi ja epifüüte. Ronitaimed on pika nõtke varrega taimed, mis kinnituvad või toetuvad teistele taimedele või väänduvad nende ümber. Ronitaim on näiteks liaan. Epifüüdid on taimed, mis kasvavad teistel taimedel (peamiselt selle koorel) seda oluliselt kahjustamata. Troopilistes vihmametsades esineb epifüütidest orhideesid, bromeelialisi, sõnajalgu jt. Puidul kasvavaid epifüüte nimetatakse epiksüü...
2007 aasta tööõnnetuste statistika Tööinspektsioon registreeris 2007. aastal 3707 tööõnnetust, millest töösurmasid oli 21, raskeid tööõnnetusi 1082 ning kergeid tööõnnetusi 2604. Tööõnnetusi registreeriti rohkem I ja II kv ning vähem III ja IV kvartalis kui 2006. aastal, kuid aasta lõikes tõusis registreeritud tööõnnetuste arv võrreldes 2006. aastaga 1,5% ehk 54 tööõnnetuse võrra. Aasta lõikes toimus enim tööõnnetusi I kvartalis, kõige vähem III kvartalis, mis on seotud üldise puhkusteperioodiga. Tööõnnetuste suhtarv 100 000 töötaja kohta on seotud 15-74.aastaste tööga hõivatute arvuga maakonnas ning tegevusvaldkonnas. Keskmiselt registreeriti 2007. a maakondades 423 kerget ning 159 rasket tööõnnetust 100 000 töötaja kohta. 100 000 töötaja kohta registreeriti tööõnnetusi jätkuvalt enim Lääne-Virumaal, kus absoluutarvudes kasvas ...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidu õppetool EVI LEET Tp – 12 Referaat Tuleohutus puidutöökojas Juhendaja Väimela 2013 ÜLDIST PUIDUTÖÖTLEMISETTEVÕTETE KLASSIFIKATSIOON EHITUSLIK TULEOHUTUS KANDETARINDITE TULEPÜSIVUS JA TULETÕKKESEKTSIOONIDE MOODUSTAMINE LÄBIVIIGUD JA LAHTISED AVAD TULEOHUTUSKUJAD TOOTMISPROTSESSI TULEOHUTUS ELEKTRISEADMED KÜTTESEADMED TERRITOORIUMI JA RUUMIDE KORRASHOID TULETÖÖD NÕUDED TERRITOORIUMIL JA RUUMIDES LIIKUVATELE SÕIDUKITELE TULEOHUTUSJUHENDID TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID TULETÕRJE VEEVÄRK AUTOMAATSED TULETÕRJEVAHENDID SUITSUTÕRJE PIKSEKAITSE VALVE KORRALDAMINE Kindlustusvõtja ja kindlustatu on kohustatud tagama, et kindlust...
1.Puidu tihedus Tihedus on mahuühiku mass (materjali massi ja mahu suhe). Puidu tihedus sõltub puidu niiskusest. Põhilised tegurid mis määravad konkreetse puiduliigi tiheduse: OP-sügispuidu osakaal aastarõngastes LP- libriformikiu seinapaksuse ja välisdiameetri suhe Makrotihedus- puitaine mass puidu ruumalaühikus, arvestamata puidu anatoomiliste elementide erinevat ehitus (nt.tühimikke) Mikrotihedus- puitaine mass ühtse ehitusega anatoomilises elemendi ruumalaühikus. Ühe ja sama puuliigi tihedused erinevad sõltuvalt puidu geograafilisest päritolust, kasvukohast ning vegetatsiooniperioodi pikkusest antud regioonis. Puidu tihedust määratakse: Stereomeetrilise meetodiga, kaalumismeetodiga 2. Puitaine tihedus Puitaine- rakuseina materjal ilma tühimiketa. Puitaine massi ja selle kompaktruumala nimetatakse puitaine tiheduseks. Kuna keemiline koostis puiduliikidel erineb vähe siis puitainetihedus loetakse kõikidel puiduliikidele samaks. 1,50 ...
EESTI ÜMARPUIDU MAHUTABEL MÄNNILE (A. Nilsoni järgi) Palkide maht on antud tihumeetrites Dia- Arvutusvalem: V=(d2L(0,0799+0,000146L)+0,0411L2)/10000 mee- d- palgi ladvaotsa diameeter koore alt sentimeetrites; L- palgi pikkus detsimeetrites ter Palgi pikkus detsimeetrites cm 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 6 0.0033 0.0037 0.0041 0.0045 0.0049 0.0054 0.0058 0.0062 0.0067 0.0071 0.0076 0.0081 0.0086 0.0091 0.0096 0.0101 7 0.0044 0.0049 0.0054 0.0059 0.0064 0.0070 0.0075 0.0081 0.0086 0.0092 0.0098 0.0103 ...
KORDAMINE 1. Eesti muinasaeg ja ajalooline aeg: mõiste seletus, algussündmused ja ajalised piirid. Muinasaeg e esiaeg- (pikem) on ajaloo varasem ja pikem periood mille kohta kirjalikud ajalooallikad puuduvad või neid ei ole piisavalt. - (lühem) ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni Liivimaa ristisõja alguseni Ajalooline aeg- on ajaloo hilisem ja lühem periood, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad. 1.põhjalikuks kirjalikuks ajalooallikaks Eesti ajaloo kohta on 1227.aastal valminud ,,Henriku Liivimaa kroonika", mis käsitleb 1208-1227.aastal toimunud muistset vabadusvõitlust (MVV), mis on liivimaa ristisõja üks osa. 2.Muinasaja arheoloogilised kultuurid: Algusaeg: Kunda 8700 eKr, kammkeraamika 4000 eKr, nöörkeraamika 3000 eKr. Iseloomustus sh põhjendada nimetust ja võrrelda kultuure omavahel: Kunda: Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi. Tööriistadest on leitud palju ...
Talupoegade elu keskajal Koostajad: Kristofer Rennel, Kristo Ilmjärv, Mikk Johannes Linnasmägi, Ralf Uustalu, Karl Must(Schwarz), Carl-Patrick Kirsipuu Üldinfo Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama Pärast 13431345 Jüriöö ülestõusu hakati talupoegi orjastama Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad.Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi Schwarz 2 Elamud Elati lihtsa ehitusega rehielamus. Ruumid olid üpris suured, köeti ainult ühte ruumi PõhjaEuroopa talupoegade majad olid tehtud palkidest ja katus õlgedest või roost Lõuna pool olid aga kivist või savist elamud, mille katused olid laotud katusekividest ...
Laadimis-lossimismasinad. Kordamisküsimused. 1. Otstarve ja liigitus. Laadimis-lossimismasinaid kasut mitmesuguste materjalide, seadmete, detailide jne laadimiseks transpordivahenditele ja nende lossimiseks transpordivahenditelt, samuti ka eelnimetatud objektide ümberpaigutamiseks ruumis vastavalt tehnoloogilistele vajadustele. Liigitatakse: 1. Tööprotsessi iseloomult: a) tsüklilise b) pideva tööprotsessiga 2. Käiguosa tüübilt a) rataskäiguosal – täiskummrehviga, pneumorehviga, kombineeritud rehviga b) roomikkäiguosal 3. Raami tüübilt a) jäiga raamiga või kõigi juhitavate ratastega b) šarniir-liigendraamiga c) jäiga raamiga ja liugjuhtimisega 4. Tööseadme tüübilt a) universaal-laadurid b) kopplaadurid c) harklaadurid d) haarats-laadurid 5. Jõuseadmelt a) sisepõlemismootoriga b) elektrimootoriga c) kombineeritud 6. Gabariitidelt ja massilt a) minilaadurid b) normaalmõõtmetega laadurid. 2. Rataslaadurite liigitus. Rataslaadureid toodetaks...
Vastseliina Gümnaasium Referaat Jaanipäev Autor: Kevin Eerik 2009 Marta seisab koduväravas, pilk suunatud kagusesse. Sinna, kust tõuseb suits ja kostavad torupilli helid. Marta on elanud pikka elu, näinud head ja halba. Nüüd on ta vana ja väsinud naine. Ta kuulab veel kord ja astub siis tagasi maja poole. Jalad ei kanna enam ja üha rohkem tuleb toetuda kõverale puukepile. Kunagi olid ajad, mil Marta noore ja sileda tütarlapsena jaaniööl üle seitsme kiviaia hüppas, jaanililli kõvasti peos hoides. Siis lootis ta unes oma tulevast peigmeest näha. Nii see juhtuski. Unes nägi Marta pikka laiaõlgset noormeest, juuksed tuules lehvimas. Paari aasta pärast nägi ta oma tulevast külapeol. Võttis tantsima ja nii nad keerlesidki läbi elu. Nii palju või vähe kui neile antud oli. Karm saatus astus nende vahele ja viis noormehe varakult Manala teele. Marta jäi suure talu...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Külli Kalbre PKR-14 TRADITSIOONILINE PUIDUKÄSITÖÖ "Eestlane ehitab ise oma maja, valmistab endale kõik majariistad, vankri, reed, jalatsid ise, tema naine koob endale, oma mehele ja lastele vajaliku riide ja majas tarvis mineva lõuendi."- nii on kirjutanud 1807. a. Chr. H. J. Schlegel reisikirjeldusel. Mitte põhjuseta pole kapitalismieelset ajastut talupoja tarberiistade seisukohalt nimetatud "puuajastuks". Suurem osa talu tarbvarast valmistati puust. Et seejuures peamiste tööriistadena kasutati põliseid universaalriistu kirvest ja nuga, siis oli puutöö alal kodukäsitöö eriti laialdane valitsemine täiesti loomulik. Talupoegade kodu...
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAK...
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet. Tüve alumised oksad, mis ei saa piisavalt valgust kuivavad ja pudenevad maha. Suurem osa oksi paikneb tüve ülemises osas ehk ladvas, seal on valdavad elusad oksad Tüve alumine ehk tüükaosa on suhteliselt oksavaba. 3.Selgita mille poolest on erinevad oma kvaliteedilt tüükapalk, keskpalk ja ladvapalk (joonis)? Tüükapalk tüve oksavaba tüükaosa, kasutatakse nn. pu...
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk – tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk – tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu – tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet. Tüve alumised oksad, mis ei saa piisavalt valgust kuivavad ja pudenevad maha. Suurem osa oksi paikneb tüve ülemises osas ehk ladvas, seal on valdavad elusad oksad Tüve alumine ehk tüükaosa on suhteliselt oksavaba. 3.Selgita mille poolest on erinevad oma kvaliteedilt tüükapalk, keskpalk ja ladvapalk (joonis)? Tüükapalk – tüve oksavaba tüükaosa, kasutatakse nn. pu...
VANA-INDIA Koostas: Jane Õ. Vana-India riik § Lõuna-Aasias Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks § Kahe suure jõe vahel-Induse ja Teine tase Gangese. Kolmas tase § Hindustani poolsaarel Neljas tase Viies tase Looduslikud olud § Himaalaja mäestik kaitseb Gangese Induse tasandikul on suvel sademeid madalikku põhjatuulte eest ning seal vähe ja ulatuslikum põlluharimine on on aastaringselt sademeterohke võimalik ainult kunstliku niisutamise troopiline kliima ja seega korral. ( Selles piirkonnas...
Laagri kool Referaat Päikesekaru Koostaja: Mirjam Tuul Juhendaja: Siiri Evard Laagri 2014 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Päikesekaru 4.1. Omadused 4.2. Levik ja elupaigad 4.3. Ökoloogia ja käitumine 4.4. Toitumine 4.5. Paljunemine 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allilkad 7. Lisad 1. Sissejuhatus Mina tegin oma referaadi päikesekarust. See teema on mulle väga huvipakkuv ning kindlasti ka silmaringi avardav. Selle töö peamine eesmärk on laiendada oma teadmisi selle karuliigi ning talle iseloomulike omaduste vallas. Usun, et see töö hõlbustab suuresti selle karuliigi tundmaõppimi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
