Alkaan Alkeen Alküün Benseen C-C C=C CC C6H6 Küllastunud Küllastumata Küllastumata Aromaatne CH4 C4H10 on gaasid, kuni C10 C2H4 C4H8 on toatemperatuuril C2H2 C4H6 on gaasid. Benseen on toatemp. on vedelikud, ülejäänud on tahked gaasid. kergestilenduv vedelik Nimetuse lõpp aan. Peaahel on Nimetuse lõpp een. Näidata ära Nimetuse lõpp üün, mitme Benseen ehk 1,3,5 pikim järjestikku loetav ahel. peale mitmendat süsinikku kordse sideme korral eesliide di-, tsükloheksatrieen. Kõrvalrühma nimetuse lõpp on peaahelas on kaksikside. Mitme tri- jne.. Näidata ära sidemete -üül. ...
Alkaanid Süsivesinik orgaaniline aine mis koosneb ainult vesinikust ja süsinikust. Alkaan ainult tetraeetilisi süsinikke sisaldav süsivesinik. Alkeen süsivesinik mille molekulis esineb kaksiksidemeid. Alküün süsivesinik mille molekulis esineb kolmiksidemeid. Aromaatne süsivesinik süsivesinik, mis sisaldab aromaatset tsüklit. CnH2n+2 H ja C arvutamise valem süsivesinikes. o-side ühekordne side kui orbitaalid kattuvad(alkaani süsinikeahelas) -aan alkaani tunnuse liide. -üül alküüli tunnuse liide. Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm. -tsüklo määrab ära et tegu on tsüklilise ahelaga. Hüdrofoobsus - veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikumõjuks veega. Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikumõjuks veega. Inertsus aeglaselt või üldse mitte reageerumine, püsivus. Radikaal osake millel on paadumata elektron. Radikaalne asendusreaktsioon reaktsioon kus radikaal üri...
Alkeen- küllastumata süsivesinik, kus esineb vähemalt üks kaksikside ( Alküün- süsivesinik, mille molekulis esineb kolmiksidemeid Kolmikside- kordne side, mis moodustub funktsionaalsete rühmade vahel. See koosneb ühest Kaksikside- keemiline side, kus sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari. Kaksikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. N: propeen- CH2=CH-CH Eteen e. Etüleen- CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteen, mida saadakse nafta töötlemisel on tööstuslikult kõige rohkem toodetav aine. Suurem osa toodetud eteenist läheb polüeteeni valmistamiseks, kuid eteenist saadakse ka etanooli. Etüün e. Atsetüleen CHCH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Teda toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel. Etüün on keemiatööstuses väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. Terpeenid- lahtise ...
Kordamisküsimused üleminekueksamiks ja riigieksamiks keemias. 1. Mis on: · Orgaaniline aine ehk süsinikühend. Koosnevad enamasti süsinukust, vesinikust, hapnikust ja läppmastikust. · Orgaaniline keemia keemia haru, mis tegeleb C-H sidemete uurimisega. (enamasti on tegu elusa loodusega) · Isomeeria ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite isomeerida olemasolu. · Süsivesinik aine, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. · Alkaan süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult bi sidemeid. (üksikside) · Alkeen süsivesinik, mille molekulis sisaldub kaksikside. · Alküün süsivesinik, mille molekulis esineb kolmikside. · Alkohol süsivesinik, milles on hürdoksürühm (OH) · Ald...
Ande Andekas Keemia - Alkeenid Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n. Küllastunud ainetel on süsinikahelas kõik ühekordsed sidemed ja iseloomulikud on asendumisreaktsioonid. Küllastumata ühenditel on süsinike vahel vähemalt üks kordne side ja iseloomulikud on liitumisreaktsioonid ning nad on keemiliselt aktiivsemad. Alkeenide molekulis on süsinukuahelas üks kaksikside. Küllastumatus tähendab, et süsiniku valentsid ei ole kaetud täielikult vesinikega. Nimetuse koostamiseks lisatakse nimetusele een. Nummerdama hakatakse sealt, kus kaksikside on lähemal. Meteenid puuduvad. Füüsikalised omadused on sarnased alkaanidega. Alkeenide homogeenilises reas on esimesed 4 alkeeni gaasid, järgmised 5-17 on vedelikud ja alates 18-ndast on tahked aine...
Orgaaniline keemia: alifaatsed süsivesinikud · Süsivesinike üldiseloomustus ja klassifikatsioon · Alifaatsete süsivesinike nomenklatuur · Isomeerid ja konformeerid · Alkaanide omadused · Alkeenide omadused ja saamine · Hüperkonjugatsioon · Alküünide omadused Orgaaniline keemia · Orgaanilise keemia all mõistetakse üldiselt süsinikuühendite keemiat, kuigi täpse piiri tõmbamine on siin raske. Reeglina mõistetakse orgaaniliste ühendite all C, H, O, N ja halogeene sisaldavaid ühendeid. · Elementorgaanilise keemia all mõistetakse selliste ühendite keemiat, kus süsinik on seotud mõne metalli või eelpool nimetamata mittemetalliga. Süsivesinikud · Süsivesinikud on ühendid, mis koosnevad vaid süsiniku- ja vesinikuaatomitest. · Süsivesinikud moodustavad orgaanilise keemia aluse. Vahel ongi orgaanili...
Süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nim alkeenideks. Süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nim alküünideks. Üksiksidemega on alkaanid. Alkaanid on küllastunud ühendid, alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Kaksikside on -side + -side. Kaksiksidet moodustavad süsiniku aatimod ja nendega seotud muud aatomid asuvad kõik ühes tasapinnas. Kolmikside on -side + kaks .sidet. alkeen -een. (etaan-eteen), alküül -üün (etaan-etüün).Omadused: kaksik- või kolmikside on nukleofiilne tsenter. Püsiv, Aromaatne tuum on nukleofiilne tsenter. Iseloomulikud on elektrofiilsed asendusreaktsioonid. Süsiniku aatomite tsüklil on ühine -elektronide pilv. Benseeni molekuli struktuur on aromaatne struktuur. Aromaatses struktuuris on tervet tsüklit hõlmav -elektronide pilv. Aromaatsed tsüklid on tasapinnalise ehitusega. Heterotsüklilised ühendid . nende tsüklis on peale süsiniku aatomite veel lämmastiku aatomid. Fenoolile on iseloomulikud nii alko...
Küllastumata ühendid Alkeenid süsinikevahelise kaksiksidemega ühendid Alküünid süsinikevahelise kolmiksidemega ühendid Alkaanid on küllastunud ühendid, sest molekulil puudub võime liita vesinikku või teisi aineid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. neis kõigis on süsiniku aatomil alati 4 sidet. Kaksikside on G-side +-side (planaarne - -side paikneb tasapinnast väljas.) See on nagu nukleofiilne tsenter. Kolmikside on G-side+ kaks -sidet (lineaarne) -side on nõrgem kui G-side, kuna -sidet moodustavatel elektronidel on energia kõrgem. Ta paikneb aatomeid ühendava sirge kõrval. G-side paikneb aatomeid ühendaval sirgel. Tal on madala energiaga elektronid => tugev side. Sideme tüüp Ühendi tüüp Süsiniku aatomi Sidet moodust-te Sidemed süsinike tüüp el. arv vahel C C üksikside Küllastunud Te...
Küllastumata ühendid -ühendid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kaksik- või kolmiksidet. ALKAANID ALKEENID ALKÜÜNID Alkaanid on niisugused süsiniku ja vesiniku Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille Alküünid on süsivesinikud, mille molekulis ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku esineb kolmiksidemeid. Nad on on omavahel seotud kovalentse aatomite vahel. Alkeene nimetatakse mõnikord ka reaktsioonivõimelisemad kui alkeenid ja üksiksidemega. olefiinideks. alkaanid, sest side katkeb kergesti. KÜLLASTUMATA KÜLLASTUNUD KÜLLA...
Keemia - Orgaanilised ühendid ja nende omadused 1) Selgita mõisted: alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid, alkoholid, eetrid, amiinid, alkaloidid, küllastumata ühendid, alkeen, alküünid, aldehüüd, ketoon, karboksüülhapped, areenid, vesinikside. · Alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid süsinik-halogeen sidet sisaldav orgaaniline ühend. · Alkohol lämmastikaluste hulka kuuluvad keerulise struktuuriga looduslikud ühendid. · Eetrid orgaaniline ühend üldnimega R - O - R. · Amiinid ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad. · Alkaloidid lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud aluseliste omadustega ained. · Küllastumata ühendid süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid. · Alkeen süsivesinik, mille molekulis esineb kaksiksidemeid. · Alküünid süsivesinik, mille molekulis esineb kolmiksidemeid. · Aldehüüd süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma CHO. · Ke...
Küllastumata ühendid ühendid, mis sisaldavad aatomite vahel kaksik- või kolmiksidet. Alkeenid küllastumata süsivesinikud(kaksikside), - een, füüsikalised omadused: moodustavad homoloogilise rea, 3 esimest gaasid järgmised vedelikud, hüdrofoobsed, sulamis- ja keemistemperatuur suureneb homoloogilises reas molekulmassi kasvuga. Keemilised omadused: HÜDROGEENIMINE e. liitumine vesinikuga CH2 = CH2 + H2 -> CH3 CH3 alkeen alkaan HALOGEENIMINE CH2 = CH2 + Br2 -> CH2Br CH2Br alkeen dibromoetaan LIITUMINE VESINIKHALOGENIIDIDEGA CH2 = CH2 + HCl -> CH2Cl CH3 kloroetaan HÜDRAATIMINE e. liitumine veega CH2 = CH2 + H2O -> CH3 CH2 OH etanool (alkohol, -ool) Leidumine: naftarakk-gaasid, küpsed puuviljad eritavad eteeni ning teised puuviljad valmivad kiiremini, looduslikukautsuki koosluses. Kasutusalad: eteeni kasutatakse etanooli, polüeteeni, kloroetaani tootmi...
ALKOHOLID (R-OH): karb.hape R-OH O Saamisviisid ester R-COOR, R-C-OR 1) alkaan + O2 = alkohol eeter R-O-R 2) alkeen + HOH = OH kaksiksideme asemel 3) aldehüüd + H2 = alkohol 4) ketoon + H2 = OH kaksiksideme asemel 5) tsükloalkaan + H2O = alkaanOH 6) halogeenühend + leeline = OH halogeeni asemel 7) ester + HOH = karb.hape + alkohol 8) ester + leeline = karb.hape + alkaanOK = alkohol + HCOOK Keemilised om 1) alkohol + O2 = CO2 + H2O 2) alkohol + O2 = aldehüüd + H2O 3) sek. alkohol + O2 = OH asemel kaksiksidemega O + H2O 4) sek. alkohol = HOH + OH asemel kaksikside 5) 2 alkohol = eeter + H2O 6) alkohol + alkaanOH = R-C-OR + H2O O ALDEHÜÜDID (R1-C-H): Saamisviisid 1) alkohol + 02 = aldehüüd + H2O 2) karb.hape + H2 = aldehüüd + H2O 3) alkaan + O2 = aldehüüd + H2O Keemilised om 1) aldehüüd + 02 = CO2 + H2O 2) 2 aldehüüd + O2 = 2 karb.hape 3) aldehüüd...
Süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nimetatakse alkeenideks. Süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nimetatakse alküünideks. Süsivesinikke liike on kolm: alkaanid, alkeenid, alküünid. Alkaanid on küllastunud ühendid, alkeenid ja alküünid küllastumata ühendid. Süsinike arv Alkaani Alkeeni Alküüni ahelas nimetus nimetus nimetus CnH2n+2 CnH2n CnH2n-n 1 Metaan - - CH4 2 Etaan Eteen Etüün C2H6 C2H4 C2H2 3 Propaan Propeen Propüün C3H8 C3H6 C3H4 4 Butaan Buteen Butüün C4H10 C4H8 C4H6 5 ...
HOMOLOOGILISED READ REANIMI ALKAAN ALKEEN ALKÜÜN ALKOHOL KARBOKSÜÜLHA PE Tunnuslõpp -aan -een -üün -ool -hape Üldvalem CnH2n +2 CnH2n CnH2n-2 R-OH R-COOH Side üksikside kaksikside kolmikside üksikside üksikside Põhiesindaja CH4 -metaan C2H2 -eteen C2H2 - etüün C2H2OH -etanool CH3COOH ...
Karbkatioon-pos ioon kus pos laeng on süsinikul. Foraalne laeg-iseloomustab laengu jaotust molekulis. Elektronegatiivsus-elemendi võime hoida kinni elektrone kovalentses sidemes. Polaarne side- elek paar küll ühine kuid ei jaotu tuumade väljas ühtlaselt. Iooniline side-laeg on täielikult ühel elem. Dipoolmoment- iseloomustab sideme ioonilisuse mahtu, mis on arvuliselt võrdne elementaarlaengu sajakordse väärtusega. Induktsioon-elektronegatiivse aatomi mõju edasikandumine piki sigmasidet. Isoeerija- sama mol mass ja valem erinev struktuur. Asendisomeer-erinevad paigutuse poolest. Radikaalne reaktsioon- toimub sümmeetriline sidemete katkemine(homolüütiline prot)ja moodustumine (homogeenne protsess). Polaarne reakts-mittesümmeetriline sidemete katkemine (heterolüütiline) ja tekkimine (heterogeenne). BRONSTEDI def: Hape-aine mis loovutab prootoneid.saab neg laengu muutub konj alusex Alus-aine mis seob prootoneid. LEWISE def: Hape-aine mis on...
· Küllastunud ühend- ühend, kus kõik süsiniku aatomid on ruumilised, üksiksidemetega (sp3 olekus) - alkaanid! · Küllastumata ühend- ühend, mis sisaldab tasapinnalisi, sp1,sp2 olekus süsiniku aatomeid - alkeenid ja alküünid!; iseloomulikud liitumisreaktsioonid; küllastumatust saab tõestada kahe reaktsiooni abil, kas broomivee või kaaliumbermanganaadi lahusega-nende värvused kaovad, kui uuritavas ühendis on tegemist kordse sidemega; küllastumata ühendid on keemiliselt aktiivsemad, kui küllastunud; nad on reaktsiooni võimelisemad kui alkaanid, sest p-side ulatub tasapinnast välja; annavad kergesti liitumisreaktsioonidele · Alkeen- CnH2n; süsivesinik, mille molekulis esineb süsiniku aatomite vahel kaksikside; vähemalt 2 süsiniku aatomit on sp2 olekus. (nimetuses kasutan lõppu -een) Terpeen-lahtise süsinikuahelaga looduslik alkeen (kolm terpeeni koos taimega: karoteen-porgandis, lükopeen-tomatis,limoneen-sidrunikoores) · ...
Aineklass ja tunnus (funkts.rühm) Esindajaid Füüsikalised omadused S Alkaanid CnH2n+2 metaan, etaan, propaan, butaan, Ü pentaan, heksaan, heptaan, * hüdrofoobsed S vaid üksiksidemed lõppliide oktaan, nonaan, (vett-tõrjuvad) I -aan dekaan C10H22 V Alkeenid CnH2n eteen CH2=CH2 0E but-1-een CH2=CHCH2CH3 * mida pikem süsivesinikahel, S vähemalt üks C-C lõppliide but-2-een CH3CH=CHCH3 seda kõrgem on aine keemis- ja -een sulamistemperatuur I ...
Kontrolltööks kordamine. AREENID. 1.Mõisted: aromaatne ühend- orgaaniline ühend- mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel aromaatne struktuur (tsükkel)- orgaaniliste ühendite struktuurielement, mille tunnuseks on vahelduvate üksik- ja kaksiksidemetega ahelast moodustunud tsükkel. areenid- aromaatsete ühendite üldnimetus. heterotsüklilised ühendid- tsükliline ühend, mille tsüklit moodustavate aatomite hulka kuuluvad peale süsinike ka teiste elementide aatomid. fenoolid- hüdroksü- või polühüdroksüareenid. fenolaat- fenooli kui happe sool. delokalisatsioon- ehk laialijaotumine on seotud bi-elektronsüsteemidega: kaksiksidemed, aromaatsed tuumad. Delokalisatsioon stabiliseerib osakesi. halogeenimine- halogeeni aatomi(te) sisseviimine ühendisse. nitreerimine- vesiniku aatomi nitrorühmaga (-NO2) asendamine. alküülimine- on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise. võib olla ka antud väide ja va...
Kontrolltööks kordamine. AREENID. 1.Mõisted: aromaatne ühend- orgaaniline ühend- mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel aromaatne struktuur (tsükkel)- orgaaniliste ühendite struktuurielement, mille tunnuseks on vahelduvate üksik- ja kaksiksidemetega ahelast moodustunud tsükkel. areenid- aromaatsete ühendite üldnimetus. heterotsüklilised ühendid- tsükliline ühend, mille tsüklit moodustavate aatomite hulka kuuluvad peale süsinike ka teiste elementide aatomid. fenoolid- hüdroksü- või polühüdroksüareenid. fenolaat- fenooli kui happe sool. delokalisatsioon- ehk laialijaotumine on seotud bi-elektronsüsteemidega: kaksiksidemed, aromaatsed tuumad. Delokalisatsioon stabiliseerib osakesi. halogeenimine- halogeeni aatomi(te) sisseviimine ühendisse. nitreerimine- vesiniku aatomi nitrorühmaga (-NO2) asendamine. alküülimine- on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise. võib olla ka antud väide ja va...
KEEMIA RIIGIEKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED: mõisted Orgaaniline aine koosnevad peamiselt C, H, N, O aatomitest. Orgaaniline keemia uurib orgaanilisi aineid. Isomeeria nähtus, mille korral mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused. Struktuuriisomeeria isomeerid erinevad aatomite omavaheliste seoste poolest Ahelaisomeeria süsinikahela kuju on erinev Asendiisomeeria kordsed sidemed/funktsionaalrühmad paiknevad erinevalt. Funktsiooniisomeeria ainetel on erinevad funktsionaalrühmad. Stereoisomeeria erinev on ainult ruumiline paigutus (nt geomeetriline ehk cis- trans-isomeeria) Süsivesinik koosneb C ja H. Süsivesinikud on järgnevad: Alkaan süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult -sidemeid. Alkeen süsivesinik, mille molekulis esineb kaksikside(meid). Alküün süsivesinik, mille molekulis esineb kolmikside(meid). ...
Kordamisküsimused: polümeerid 1. Selgitada mõisted : polaarne kaksikside mittepolaarne kaksikside - küllastumata ühend - ühendid, kus süsiniku aatomite vahel esineb kahekordne side ehk kaksikside või kolmekordne side ehk kolmikside küllastunud ühend süsivesink, mis ei sisalda kordseid sidemeid polümeer ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuurühikustest elementaarlülidest. polümerisatsiooniaste arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis monomeer madalamolekulaarne ühend, mis võib osaleda polümerisatsiooniprotsessis liitumispolümerisatsioon - seisneb monomeeride järjestikus liitumises polükondensatsioon kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega polümeeri elementaarlüli - homopolümeer polümeer, mis koosneb ühesugustest elementaarlülidest kopolümeer polümeer, mis koosneb erisugustest el...
Sissejuhatus...............................................................................................3 I Butüüni saamine.......................................................................................4 II Butüüni omadused.................................................................................5-6 - Füüsikalised omadused...........................................................................5 - Keemilised omadused...........................................................................5-6 III Butüüni kasutamine.................................................................................7 Kokkuvõte.................................................................................................8 Kasutatud materjalid....................................................................................9 Lisad......................................................................................................
KONTROLLTÖÖ NR.3 : SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE 1. Mida uurib orgaaniline keemia? Miks kujunes orgaaniline keemia iseseisvaks teadusharuks? Orgaaniline keemia on õpetus süsiniku ühenditest: nende ehitusest, omadustest, muundumise seaduspärasustest, saamisest, kasutamisest. Kujunes iseseisvaks kuna neid on väga palju ja omadused on erinevad kui anorgaanilistel ühenditel. 2. Millised on orgaaniliste ühendite koostiselemendid?Orgaaniliste ühendite koostises on tavaliselt süsinik ja vesinik, võib ka esineda ka hapnikku, lämmastikku, väävlit, halogeene, fosforit, räni ja teisi elemente. 3. Süsiniku, vesiniku, hapniku, halogeenide ja lämmastiku aatomi ehitust. Prootonite arv = järjenumber, neutronid = järjenumber aatommass, elektronid = järjenumber, elektronikihid = vasakul ülevalt alla ja välisel kihil elektronid = rühma nr. Elektronvalem ja ruutskeem kuuluvad samuti aatomi ehituse alla. 4. Mis on valents? aatomi omadust keemiliselt...
Alkoholideks nimetatakse orgaanilisi ained mis sisaldavad funktsionaalse rühmana OH (hüdroksüül) rühma. (nomenklatuuris -nool lõpp) Üldvalem R OH Liigitus: 1) 1 hüdroksüülsed CH3OH 2) mitme hüdroksüülsed Propaan triool Alkohoolide keemilised omadused: 1) Põlemine 2CH3OH + 3O2 -> 2CO2 + 4H2O 2) Reageerivad metallidega moodustades alkoholaate 2CH3OH + 2Na -> 2CH3ONa + H2 3) Võivad dehüdraatuda tulemusena tekib alkeen C2H5OH -> H2C=CH2 + H2O 4) Alkoholid võivad oksüdeerida. NB! Cu katalüsaatori juuresolekul moodustade aldehüüde. 2CH3OH + O2 -> 2HCHO + H2O 5) Alkohol kui hape reageerib alustega (leelistega) C2H5OH + NaOH -> C2H5ONa + H2O Etanooli tootmine: a) Tärklisest ...
Polüstürool ehk polüstüreen Keemiline olemus Aromaatne termoplastne polümeer, mis koosneb sellisest monomeerist nagu fenüületeen ehk stüreen ning valemina näeb välja selline: (-CH(CH 6H5)-CH2-)n Omadused Head: Kõva; jäik; happe- ja leelisekindel; veekindel; amorfne; läbipaistev; head elektriisolatsiooni omadused Halvad: Rabe; vähene kuumakindlus; lahustub kergesti orgaanilistes ainetes Tootmine Polüstüroole saadakse liitumispolüsatsiooni käigus. Selle protsessi ajal reageerivad omavahel alkeenid, moodustades nii pikki ahelaid. Reageeriv alkeen on protsessis monomeeriks ja saab liitumisplüsatsioonil ahela korduvaks ühikuks. Antud polümeeri puhul on siis korduvaks ühikuks ehk monomeeriks fenüületeen ehk stüreen. Milleks kasutatakse? Arvutite plastdetailide, jäigemate tarbeesemete (näiteks kammid, karbid), mänguasjade, pakkematerjalide, niitide, tihendite, kingataldade, spordijalatsite, soojusisolatsioonimaterja...
üksik side alkaan Homoloogiline rida: 1. metaan CH4 2. etaan C2H6 3. propaan C3H8 4. butaan C4H10 5. pentaan C5H12 6. heksaan C6H14 7. heptaan C7H16 8. oktaan C8H18 9. nonaan C9H20 10. dekaan C10H22 kaksikside alkeen 12. eteen C2H4 13. propeen C3H6 14. buteen C4H8 15. penteen C5H10 16. hekseen C6H12 17. hepteen C7H14 18. okteen C8H16 19. noneen C9H18 20. dekeen C10H20 kolmikside alküün 32. etüün C2H2 33. propüün C3H4 34. butüün C4H6 35. pentüün C5H8 36. heksüün C6H10 37. heptüün C7H12 38. oktüün C8H14 39. nonüün C9H16 40. deküün C10H18 oh - alkohol 21. metanool CH2OH 22. etanool C2H5OH 23. propanool C3H7OH 24. butanool C4H9OH 25. pentanool C5H11OH ...
ALKEENID JA ALKÜÜNID Propeen Propeen on värvuseta ja vees lahustumatu gaas ning ta kuulub alkeenide aineklassi. Keemistemperatuur on -47,6 C Sulamistemperatuur on -185,2 C Keemiline valem on C3H6 Eteen Eteen on normaaltingimusel värvitu gaas. See on lihtsaim alkeen. Molekulvalem on C2H4 Sulamistemperatuur -169.1 °C Keemistemperatuur -103.7 °C Buta-1,3-dieen Isopreen ehk 2-metüülbuta-1,3dieen Isopreen ehk 2-metüül-1,3-butadieen on orgaaniline ühend. Isopreen on madala keemistemperatuuriga (34,067 °C) värvitu vänge lõhnaga vedelik, mis polümeriseerub kergesti. Isopreeni keemiline valem on C5H8 ehk 2=(3) =2. Tööstuslikult saadakse isopreeni nafta termilise krakkimise produktidest. Etüün ehk atsetüleen Atsetüleen on lihtsaim alküün,mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seo...
Orgaaniline keemia Aineklassid: Küllastumata ühendite Keemilised omadused Kordamiseks Aga tunneb ära, et molekulis on kordsed side(med), kas = või Kui = siis nimi on alkeen Kui siis nimi on alküün Sidemed koosnevad alkeenidel ühest - sidemest ja ühest -sidemest Alküünidel koosneb ühest -sidemest ja kahest -sidemest Vesinikhalogeniidi liitumine CH2=CH2 + HCl -> -CH2-CH2- -> CH3CH2Cl H Cl Moodustub halogeenühend Kordne side on alati küllastumata ühenditel reaktsioonitsentriks (nukleofiilne)! Kõik liitumised toimuvad kordsete sidemete arvelt, side lõhutakse ära ja seejärel toimub liitumine! Vee liitumine Tingimus katalüsaatoriks on hape CH2=CH2 + H2O (H+)-> -CH2CH2- ->CH3CH2OH H OH H OH Moodustub alkohol! Antud reaktsiooniga on võimalik toota etanooli! See reaktsioon on kallis! Halogeenimine Toimub ka ilma katalüsaatorita, selli...
Küllastumata süsivesinikud. II poolaasta tasemetöö kordamiseks Küllastumata süsivesinik- süsiniku aatomite vahel võib esineda kaksik- või kolmiksidet. Alkeen- süsiku aatomite vahel kaksiksidemed een, Eteen C2h4. Alküün- süsiniku aatomite vahel kolmiksidemed üün, Etüün C2H2. Hüdrogeenimine- vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. Hüdraatimine- keemiline liitumisreaktsioon veega. Nitreerimine- nitrorühma (NO2) viimine orgaanilise ühendi koostisse. Benseeni füs omadused- värvusetu, veest kergem, iseloomuliku lõhnaga vedelik, vees ei lahustu, lahustub bensiinis ja etanoolis. Karbonüülühendid- sisaldavad karbonüülrühma ehk süsinikku, mis on kaksiksidemega seotud hapniku külge. Aldehüüdid- keemilised ühendid, mis sisaldavad põhilise funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (CHO), Pentanaal, aal. Ketoonid- ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga, propanoon, -oon. Karboksüülhape- happ...
· Halogeeniühendid RHal - järelliide (-fluoriid, - kloriid, - bromiid, - jodiid) ja eesliide (fluoro-, kloro, bromo-, jodo-) · Alkohol ROH järelliide: -ool; eesliide: hüdroksü- · Eeter ROR järelliide: - eeter; eesliide: alkoksü- · Amiin RNH2 - järelliide: - amiin; eesliide: amino- · Küllastumata ühend alkaanid, kus on kaksik(alkeen CnH2*n+2)-või kolmiksidemed(alküün CnH2*n-2). Väga reaktsioonivõimelised: liidavad kergesti halogeene - kordne side katkeb. Kordse sidemega ühendeid on lihtne kindlaks määrata: juhitakse broom pruuni vette, kui värvus kaob on tegu sidemega. · Areen aromaatne ühend. Benseenituum. 4-sed ja 8-sed ringid ei ole aromaatsed (4 või 8 C sees). Aine on aromaatne, kui funktsionaalne rühm on benseenituuma küljes. Aromaatne tuum tekitab tugevama happe, aga nõrgema aluse · Fenool benseenituuma küljes on OH-rühm(ad). Annab vesini...
1. Küllastumata süsivesinik-süsivesinik, kus süsiniku aatom on sp² valents olekus.See tähendab, et süsinikul on 3 ühtlustunud energiaga orbitaali. Alkeen- süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nim alkeenideks Alküün-süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nim alküünideks Kaksikside--side +-side Kolmikside- -side +kaks -sidet 2. Isomeeria-ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite-isomeeride olemasolu · Ahelisomeeria-tingitud süsinikuahela erinevast hargnemisest · Asendiisomeeria-tingitud mitmiksideme erinevast paiknemisest · Geomeetriline isomeeria- tingitud sarnaste rühmade erinevast, paiknemisest kahelpool kaksiksideme tasapinda 3. Polümerisatsioon on molekulide omavaheline liitumine pikkadeks ahelateks. Polümerisatsiooni aste näitab elementaarlülide arvu. Polümeer on ühend, mille mole...
ISESEISEV TÖÖ TEEMAL SÜSIVESINIKUD Koostas: Tenno Sirgi Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Klass: 11K1 1. Millistest keemilistest elementidest koosnevad süsivesinikud? C ja H 2. Kuidas jaotatakse keemilise sideme kordusest lähtuvalt süsivesinikud? Küllastunud või küllastumata süsivesinikud 3. Kuidas nimetatakse kinnise e. tsüklilise ahelaga süsivesinike klasse? Alkaanid, alkeenid, alküünid 4. Märkige alkaanide, alkeenide, alküünide üldvalemid ja kolm esimest liiget homoloogilistes ridades (valem, nimetus) 5. Alkaanid on keemiliselt püsivad. Kirjutage 3 võrrandit omal vabal valikul 1. Põlemine 2. Pürolüüs 3. Asendusreaktsioon 6. Alkeenid on võrreldes alkaanidega reaktsioonivõimelisemad. Kirjutage liitumisreaktsioonid: 1. Eteen+ vesinik (hüdrogeenimine) 2. Eteen+kloor (halogeenimine) 3. Propeen+ HCL (li...
Estrid (RCOOR) on karb.hapete ja alk. reeageerimissaadused. Füüs. ja looduses: *Estreid leidub looduses paljudes taimedes. N. juurtes- palderjan, lehtedes- piparmünt, seemnetes, viljades- köömned, kroonlehtedes- roosid-roosiõli. *Loomsest materj kuuluvad estrite huka kõik rasvad. *Kergemate hapete ja alk estrid on meeldiva lille või puuvilja lõhnaga vedelikud ja neid nim puuviljaessentsideks. *Looduslikud lõhna- ja maitseained on väga kallid. Kondiitiritööst. kasut palju odavamaid sünt lõhna- ja maitsea., ses lisaks hinnale on need ka intensiivsema lõhna ja maitsega. *Raskemates hapete ja alk estrid on värvuseta, lõhnata, TAHKED ained ja neid nim vahadeks, mis vees ei lahustu ega märgu. Taimevahad tekkivad õhukese kihina lehtedele, okstele ja viljadele. Estrite nim tuletatakse seda moodustanud karb.happe c-aatomi arvu järgi, lõpu "-aat" lisamise teel. Ja saadud "-aat" lõpulise nim. ette märgitakse alk pärit nimetus Keemilised...
Küllastumata ühendid on orgaanilised ained, mis sisaldavad kordset sidet. Võivad olla süsivesinikud, küllastumata alkoholid jne. Liigitus: Alkeenid een lõpuga. Alküünid üün lõpuga. Kui aines on nii kaksik-, kui ka kolmikside siis nimetuses tuleb kõigepealt kaksiksideme tunnus ja seejärel kolmiksideme tunnus. Küllastumata ühendid on omega3 rasvhapped (alkeenid) Kui nimetuses on ees di, tri.. siis ei ole üüni/eeni ees heks vaid heksA. Küllastumata ühendite isomeerid: Alkeenidel eristatakse Cis- ja transisomeere. Cisisomeeridel on asendusrühmad ühelpool tasapinda. Transisomeeridel on asendusrühmad erinevatel pooltel tasanditel. Trans- kasulikud rasvad, rakumembraanid on ülesehitatud lipiididest ja nendes peab olema transrasvad. Cisrasvad on halvad. Alkeen ja tsükloalkaan on isomeerid, kui on süsinike arv sama. Alküünid ja tsükloalkeenid ka. Küllastumata ühendite keemilised omadused: Reaktsioonitsentris on kordsesideme juures olevad süsin...
Milliseid süsivesinikke nim. küllastumata süsivesinikeks? Küllastumata süsivesinikeks nimetatakse orgaanilisi ühendeid, kus süsinike aatomite vahel on kordsed ehk kovalentsed kaksik- või kolmiksidemed. Nimeta eteeni ja etüüni füüsikalisi omadusi. Eteen! Molekulvalem: C2H4 lihtsaim alkeen värvusetu nõrk meeldiv lõhn narkootilise toimega gaas saadakse nafta töötlemisel Etüün Molekulvalem: C2H2 lihtsaim alküün ,värvusetu,meeldiva lõhnaga ,narkootiliste omadustega gaas toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel Mis on hüdraatimine, nitreerimine, hüdrogeenimine? Hüdraatimine - on liitumisreaktsioon veega (H2O) Nitreerimine on nitrorühma (NO2) viimine orgaanilise ühendi koostisse temasse lämmastikoksiidide või nitreerimisseguga toimides. Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus Nimeta benseeni füüsikalisi omadusi. värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vee...
Kordamisküsimused kontrolltööks (Õpik lk 51- 85) 1.Alkaanide mõiste. Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega 2. Tuntumad alkaanid: Metaan - kasutatakse laialdaselt kütusena ja soojuselektrijaamades elektri tootmiseks, ka valgustamiseks ja õli tootmiseks. Metaan sisaldub majapidamisgaasis. Metanool, ammoniaak. Etaan – Propaan - Kasutatakse kõrgahju kütusena, terase lõikamisel ja keevitamisel(segus hapnikuga) 3. Homoloogilise rea mõiste. Ainete keemistemperatuuri muutus homoloogilises reas Homoloogiline rida - samasse aineklassi kuuluvate sarnaste omaduste ja struktuuriga keemiliste ühendite rida. Süsiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogilise rea liikmete tihedus, sulamis-ja keemistemperatuur, väheneb aga lahustuvus vees. 4. Alkaanide nomenklatuur - reeglistik nimetus...
Mõisted · Alkaan süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. (metaan, CH4) · Alkeen küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Alkeene nimetatakse mõnikord ka olefiinideks. (eteen, C2H4) · Alküün küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside. (etüün, C2H2) · Detergendid sünteetilised keemilised ühendid (pindaktiivsed ained), mida kasutatakse pesemis- ja puhastustoime parandajatena. Detergendi ja seebi erinevus seisneb selles, et detergendis puuduvad leeliselised aktiivsed ained. · Dihapped looduses üsna levinud. Lihtsaim neist etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH. On mürgine aine mida leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris mitte küll ohtlikes kogustes. · Esterdumine estrite tekkere...
s v= kiirus raskusjõud Fr = mg hõõrdejõud Fh = kN = kmg t A N= impulss p = mv töö A = Fs võimsus t m v2 E = mhg E k = pot. energia p kin. energia 2 impulss- keha massi ja kiiruse korrutis. paigalseisval kehal impulss puudub p = mv (kgm/s) p muutub kiirus või mass | F1 = F2 | - vastassuund + samasuund mehaaniline töö- kehale peab mõjuma jõud, mille tagajärjel peab keha liikuma kui = 0° > A = Fs | kui = 90° > A = 0 | kui = 180° > A = Fs | A = Fs cos (1J = 1N·1m) tööühikuks on töö, mida teeb 1N suurune jõud, nihutades keha 1m võrra. võimsus- näitab töö tegemis kiirust ja on arvuliselt võrdne ühes ajaühikus tehtud tööga. ühtlase liikumise korral : N = A/t = Fs/t = Fv | N = Fv 1 kWh = 3,6·106 1W = 1J/1s - võimsus näitab,...
HALOGEENIÜHENDID ·Halogeeniühendites on süsiniku aatomid seotud halogeeni aatomi(te)ga CH4 => CH3Cl ·Füüsikalised omadused: Peamiselt vedelikud või tahked ained ·Madalamad halogeeniühendid aurustuvad kergesti, magusa lõhnaga Hüdrofoobsed => ei lahustu vees Suur tihedus (veest raskemad) Enamus on mürgised HALOGEENIÜHENDITE NOMENKLATUUR · Asendusnomenklatuur asendusrühmad + tüviühend fluoro-, kloro-, bromo-, jodo- · Funktsionaalnomenklatuur -süsivesinikrühm + aineklass fluoriid, -kloriid, -bromiid, -jodiid Halogeenühendite nomenklatuuri näited Elektrofiil tühja orbitaaliga osake · Elektrofiilsustsenter - elektrofiili koostisse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaaliga aatom · Positiivne laeng või osalaeng + · Püüavad moodustada keemilist sidet, täites oma tühja orbitaali teise osakese vaba elektronipaariga · C, H Nukleofiil vaba elektronipaari...
Alkeenid Kirke Kübarsepp, Helin Raudnagel, Liis Teder, Doris Tihu, Kristiina Valdman 31. 10.2011 Alkeenid Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n ALKEENIDE HOMOLOOGILINE RIDA ALKEEN ALKEENI NIMETUS C2H4 ETEEN C3H6 PROPEEN C4H8 BUTEEN C5H10 PENTEEN C6H12 HEKSEEN C7H14 HEPTEEN C8H16 OKTEEN C9H18 NONEEN C10H20 DETSEEN Nimetusse kirjutatakse Asendusrühmad koos kohanumbritega tähestikulisesjärjekorras tüviühendi nimetus (een), mille lõppliite ette kirjutataksekordse sideme asukohta näitav number (kahelpool sidetasuvate süsinike numbritest väiksem) Kui kordseid sidemeid on mitu, siis on...
Alkeenid -Küllastumata CH'd, mol 1 kaksikside ja teised üksiksidemed. (1sigma ja 1 side) CnH2n CH2=CH-CH2-CH3 but-1-een Need on kaks 2 buteeni isomeeri( ained, millel on CH3-CH=CH-CH3 but-2-een ühesugune koostis, aga erinev ehitus.) 3. isomeer on tsüklobutaan Omadused: Eteen on värvusetu, vees lahustumatu, nark. toimega gaas. *Looduses esineb vähe, saadakse nafta töötl. *Lihtsaim ja keem.töö. toorainena enim kasutatav alkeen (CH). 1. Põleb - CO2 + H2O (redutseerija) 2. Liitumisreakts. -side katkeb ja liitumise tulemusena tekkib vastav küllast. ühend. a) Liitumine H2-ga CH2=CH2 - CH3-CH3 b) liitumine HG-dega CH2=CH2 + Br2 - CH2Br-CH2Br (1,2 di-bromoetaan) c) H HG-dega CH2=CH2 + HCl - CH2Cl -CH3 d) H2O-ga (OH rühm) CH2=CH2 + H2O - CH3 -CH2(OH) 3. Polümeriseerub(ühe sama või erinevate ainete palju X liitumine, mille tulemusena tek-pmeer) ! n- näitab lülide arv...
1. Mis on alkeenid? Osata tuua näiteid ( 101, 110 konspekt) Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n Laboratoorselt saadakse alkeene alkoholide dehüdratatsioonil (vee eraldamisel): CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Tööstuslikult toodetakse alkeene alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel): CH3- CH2-CH3 -- H2 + CH3-CH=CH2 (propeen). Tuntum esindaja on ETEEN ehk ETÜLEEN C2H4 2. Mis on alküünid? Osata tuua näiteid Alküünideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kolmikside. Alküünide nimetuse tunnuseks on lõpuliide ÜÜN, mis viitabki kolmiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alküünide üldvalem on CnH2n-2. Alküünide tähtsamaks esindajaks on etüün ehk atsetüleen HCCH. Labor...
KÜLLASTUMATA ÜHENDID Küllastumata ühendid on ühendid, kus süsiniku aatomite vahel esineb kahekordne side ehk kaksikside või kolmekordne side ehk kolmikside. Esimesed neist kaanavad nime alkeenid (nimetuse lõpp een), teised nime alküünid (nimetuse lõpp üün). Nimetused antakse lähtuvalt süsiniku aatomite arvust, kordse sideme asukoht määratakse ära selle süsiniku järgi, mille järel ta asub. CH2=CHCH2CH3 1-buteen ehk but-1-een CH3CH=CHCH3 2-buteen ehk but-2-een CHCCH2CH3 1-butüün ehk but-1-üün CH3CCCH3 2-butüün ehk but-2-üün CH2=CHCH=CH2 1,3-butadieen ehk but-1,3-dieen KÜLLASTUMATA ÜHENDITE KEEMILISED OMADUSED Kaksik- ja kolmikside on molekulis nukleofiilsustsentrid. - CH2=CH2 Reaktsioonidest on neile iseloomulikud liitumisreaktsioonid kordsetele sidemetele. Kuna kordne side on nukleofiilsustsenter, siis saab kõigepealt liituda elektrofiilne osake. H H H H Cl ...
Keemia KT Areenid 1. Mõisted o Aromaatne ühend – aromaatset ringi omav orgaaniline ühend o Aromaatne ring – orgaaniliste ühendite struktuurielement, tunnuseks tasandilistest aatomitest koosnev ring ning π-elektronpilv o Areen – tsükliline kaksiksidemega ühend o Heterotsükliline ühend – sisaldavad peale süsiniku ka teisi elemente (N, O, P) o Fenool – ühte OH-rühma sisaldav areen o Aromaatne amiin – NH2-rühmaga benseen, ka aniliin o Benseen – kõige tavalisem areen, C6H6 o Nitreerimine – reageerimine HNO3-ga o Fenüül – benseen asendusrühmana o Fenoksiidioon – fenool happe anioonina o Laengu delokalisatsioon – laeng on „laiali määritud“ 2. Areenide valemite ja nimetuste teadmine ja reeglid o Benseen – C6H6 o Aromaatsed halogeenühendid – halogeeni eesliide (nt. klorobenseen) o Fenool – sis...
Kaksikside, kolmikside-Süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nim alkeenideks. ___,,___ kolmiksidemega ___,,___ alküünideks. Kaksiksideme moodustab kaks paari elektrone. Kaksikside on o-side + ,,pii"side.Kaksiksidet moodustavad süsiniku aatomid ja nendega seotud muud aatomid asuvad kõik ühes tasapinnas.Ainult piisideme elektronpilved ulatuvad sellest tasandist väljapoole. Kolmikside on o-side + kaks pii sidet. Kolmiksidemega seotud süsiniku aatomid ja nendega seotud aatomid asuvad ühel sirgel, seda süsinikku nim lineaarseks. Markovnikov- Kuulus vene professor, kes elas aastatel 25.aug 1812-18 veebruar 1880(suri Peterburis).Teda tuntakse ta reegli järgi, ehk Markovnikovi reegli järgi, mis kõlab järgmiselt: ,,Küllastumata ühendi liitumisel vesinikhalogeenidega liitub vesinik enam hüdrogeenitud süsiniku aatomiga". Trans-isomeeria-esimeses molekolis on kaksiksideme juures asuvad asendajad (metüülrühmad) teine teisel pool kaksiksidet. Sell...
KEEMIA KT2 1. Rasvad Rasvad on triestrid, mis on tekkinud 3 rasvhappest ja glütseroolist. Küllastunud rasv: - Searasv, hanerasv, või - Nt glütserüültristearaat Küllastumata rasv: - Oliivõli, rapsiõli, linaõli - Nt glütserüüllinolenaatdioleaat Oomega rasvhapped: - Hüdrofoobsed - Põlevad -> H2O + CO2 2. Seep Seep on karboksüülhappe sool, mille saab rasva ja leelise liitmisel. Seep on detergent. RASV + LEELIS -> SEEP + GLÜTSEROOL Teeme seebi märjaks, hüdrofoobsed osad on sees ja hüdrofiilsed väljas, viime mustuse juurde, seebi hüdrofoobsed osakesed võtavad mustusest kinni, lisame veel vett/loputame ja see seebi molekul võttis endaga mustuse kaasa. 3. Estrite saamine ja hüdrolüüsimine Kuidas saab estreid teha? Mida selleks peab võtma ja tegema? Mis juhtub estritega kui neile lisatakse leelist? Kirjuta mõni näide ja selgita. 4. Polümeerid b) kuidas antakse polümeerile nimetust?...
KEEMIA RIIGIEKSAM Proovieksam Ülesanne 1.(3 punkti) Täitke lüngad järgmistes lausetes. a.)Lihtaine on aine, mis............................ b)Alus on aine, mis................................. c)Hüdrogeenimine on reaktsioon, ................ Ülesanne 2.(3 punkti) Millised järgmistest väidetest on tõesed, millised väärad?(kastikesse + või - ) Vale väite korral parandage viga. a)Raua kontaktisolek vähemaktiivse metalliga takistab raua korrosiooni. ..................................................................................... b)Kontsentreeritud happe lahjendamiseks tuleb vett valada happesse. ...................................................................................... c)Vee karedust põhjustavad naatrium- ja kaaliumsoolad. ......................................
Kontrolltöö kordamine. 1. CHNOPS leidub rakkudes kõige enam, kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisse, need 6 elementi moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Need on makroelemendid, sest organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes. 2. H2O omadused: · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas · On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. (Organismi veesisalduse ja rakkude s...
PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikid...
Küllastumata ühendid 1. Aromaatne ühend orgaaniline ühend, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. 2. Küllastumata ühend alkaanid on küllastunud ühendid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Küllastumata ühenditel on lisaks sidemele ka üks või kaks sidet. 3. Alkeenid süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CHCH3 (propeen), liide -een Eteen ehk etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteeni saadakse nafta töötlemisel ja ta on kõige suuremas koguses tööstuslikult toodetav orgaaniline aine. Suurem osa toodetud eteenist kulub polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli CH2=CH2_CH3CH2OH , kuid ka vastupidi mõnel maal toodetakse eteeni etanoolist. Eteen põhjustab viljade valmimist, seda eritavad küpsed puuviljad. 4. Alküünid süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks:...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
