Polüstürool ehk polüstüreen
Keemiline olemus
Aromaatne termoplastne
polümeer, mis koosneb sellisest monomeerist nagu fenüületeen ehk
stüreen ning valemina näeb välja selline: (-CH(CH6H5)-CH2-)n
Omadused
Head:
Kõva; jäik; happe- ja leelisekindel; veekindel; amorfne;
läbipaistev; head elektriisolatsiooni omadused
Halvad:
Rabe; vähene kuumakindlus; lahustub kergesti orgaanilistes ainetes
Tootmine
Polüstüroole saadakse
liitumispolüsatsiooni käigus. Selle protsessi ajal reageerivad
omavahel alkeenid , moodustades nii pikki ahelaid. Reageeriv alkeen on
protsessis monomeeriks ja saab liitumisplüsatsioonil ahela korduvaks
ühikuks. Antud polümeeri puhul on siis korduvaks ühikuks ehk
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
64 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
merku123
Õppematerjali autor
väike veeimavus. Samuti valmistatakse sellest laagreid ning hammasrattaid. Omadused: Erikaal 1,39 g/cm3 Töötemperatuur: -40…+110 ºC Head libisemisomadused Külmaga habras Ei ole ilmastikukindel Suur vastupidavus kemikaalidele Suur kulumiskindlus Hea tõmbetugevus PS (Polüstüreen) Keemiline olemus Aromaatne termoplastne polümeer, mis koosneb sellisest monomeerist nagu fenüületeen ehk stüreen. Omadused Head: Kõva; jäik; happe- ja leelisekindel; veekindel;amorfne; läbipaistev; head elektriisolatsiooni omadused Halvad: Rabe; vähene kuumakindlus; lahustub kergesti orgaanilistes ainetes Milleks kasutatakse? Arvutite plastdetailide, jäigemate tarbeesemete (näiteks kammid, karbid), mänguasjade, pakkematerjalide, niitide, tihendite, kingataldade, spordijalatsite, soojusisolatsioonimaterjalide (vahtplast) ja puhumisvormisel õõnsad toodete nagu näiteks pudelite valmistamiseks.
40°C nitreerimisseguga, mis sisaldab 32% HNO 3, 4. Polüvinüülkloriid (PVC) 120 C. Kuna ta hind on ca sama, mis kõrge tihedusega 60% H2SO4 ja 8% vett. Segu ülehulk voolab pidevalt [ - CH2 - CHCl -] n PE (sulamistemp. 135 C), siis täidab ta nishi toodete reaktorist (1) mahutisse (2), kus reaktsioon kulgeb 5. Polüstüreen (PS) valmistamisel, kus on vaja kõrgemat vajaliku sügavuseni. Produktid jahutatakse jahutis (3) [- CH2 - CHPh -] n sulamistemperatuuri. ning suunatakse seejärel kihistumisele separaatoris Ahelpolümerisatsioonil on alati eristatavad kolm Polüvinüülkloriid (PVC) (4)
film (laiemalt võeti kasutusele 1934) 1926 Karbamiid ja formaldehüüdvaigud 1926 Plastifitseeritud PVC - Walter Semon, tootmisse läks 1930-ndatel. 1927 Tselluloosatsetaadi laiem kasutuselevõtt 1931 Esimene akrüülvaik 1933 Polümetüülmetakrülaat (pleksiklaas) 18 1933 Polüvinülideenkloriid (saraan 1953 , PVCD) avastas Ralph Wiley, Dow keemialabori keemik, Foto 9 Akrüülist valmistatud lamp. [33]. kogemata. 1935 Polüstüreen avastati lihtsam võimalus tootmiseks, 1938 võeti juba laiemalt kasutusele 1935 Madaltihe polüetüleen LDPE Petrooliumist valmistatud termoplast, avastasid kogemata Reginald Gibson and Eric Fawcett 1936 Polüvinüülatsetaat 1936 Polümetüülakrülaat (PMMA, akrüül) 1937 Polüuretaan (PUR, igamiid, perlon) avastas ja patendeeris Otto Bayer koos kaaslastega [34]. 1938 Polütetrafluoroetüleen (PTFE, teflon) - Roy Plunkett
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesin
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsive
Materjalide keemia I eksamiküsimused 2015. Pilet 1 Materjali mõiste. Materjal on konkreetse omadustega aine või ainete kompleks, mida saab kasutada mingite ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid. 3CaO*SiO2 + H2O = 3CaO*Si
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. Lihtaine - moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel Liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid Nii liht- kui liitained võivad esineda gaasilises, vedelas
(2) Pakendijäätmete taaskasutus toimub pakendijäätmete ringlussevõtuna või energiakasutusena. Arenenud riikides koguneb aastas 100-300 kg jäätmeid inimese kohta, Eestis ~100, maailmas keskmiselt 30 kg inimese kohta. Olmejäätmete massist ~1/3 (mahult ~60%) on pakend. Alates 1970-ndatest aastatest on pakendite hulk iga 5 aastaga kahekordistunud. Materjalid lagunevad aeglaselt: merre visatud klaaspudel või polüstüreen püsib 1000 aastat, konservikarbid 500 a. kilekotid 10-20 a. , pabersalvrätt 3 kuud (merevees). 6. Mis on pakendijäätmete ringlussevõtt? (1) Pakendijäätmete ringlussevõtt on jäätmetes sisalduva materjali töötlemine tootmisprotsessis eesmärgiga kasutada materjali kas esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud energiakasutus. (2) Bioloogiline ringlussevõtt on pakendijäätmete biolagunevate osade aeroobne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid